4-11-3302 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06. jaanuar 2012. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-11-3302 Kohtunik Rutt Teeveer V

§ 30

lg 1 p 2 alusel, s.o kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud (

§ 120; § 132 p 3).

Edasikaebamise kord Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada. Menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada Tartu Maakohtu kohtuotsusele kassatsioonkaebus Riigikohtule. Kui eelpool nimetatud isikud soovivad kasutada kassatsiooniõigust, peab sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtule seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kassatsioonkaebus tuleb esitada Riigikohtule läbi Tartu Maakohtu 30 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Olulised asjaolu 15.07.

1. a koostas Lõuna Prefektuuri Korrakaitsebüroo Tartu politseijaoskonna konstaabel T. Tammaru Reio Lauritsa suhtes väärteoprotokolli nr AB 1236942 selle kohta, et 15.07.
2. a sõi R. Laurits ära Tartu hotelli kohvikus hommikusöögi kogumaksumusega 11 eurot ja 30 senti. Esitatud arve eest keeldus tasumast. Seega pani R. Laurits toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Lõuna Prefektuuri 04.08.
3. a otsusega väärteoasjas nr 2780,11,004025 karistati R. Lauritsat KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o 40 eurot. Väärteootsuse kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud tunnistajate X ja X ülekuulamise protokollidega. Otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku poolt esitatud vastulausega, milles menetlusalune isik selgitab väärteo toimepanemise asjaolusid. 23.08.
4. a esitas Reio Laurits Tartu Maakohtule kaebuse eelnimetatud otsuse peale. Kaebuses ei nõustu kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsusega. 31.10.
5. a kohtule esitatud taotluses palub R. Laurits väärteoasjas menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel ja tekitatud kahju vabatahtliku hüvitamise alusel. Taotluse põhjenduste kohaselt on R. Laurits 15.07.
6. a vaidlusaluse arve X täies ulatuses tasunud, erimeelsused on lahendatud ja teineteisele pretensioone ei ole. Kaebuse esitaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses. II Kohtuvälise menetleja seisukoht 09.12.
7. a esitas kohtuvälise menetleja esindaja kohtule oma seisukoha Reio Lauritsa kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses ning asub seisukohale, et kõnealune kaebus tuleb rahuldada. Vesteldes X juhatuse liikme X kinnitas viimane, et Reio Laurits on 15.07.
8. a tasunud neile tekitatud rahalise kahju täies ulatuses. Seega tuleb väärteomenetlus Reio Lauritsa suhtes lõpetada kuna R. Laurits on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. III Kohtu seisukoht Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et R. Lauritsale süüks arvatud väärtegu, s.o Tartu hotelli kohvikus hommikusöögi, kogumaksumusega 11 eurot ja 30 senti, söömine ja esitatud arve tasumisest keeldumine, on tõendamist leidnud. See tähendab, et Reio Laurits on toime pannud talle etteheidetava rikkumise KarS § 218 lg 1 järgi, kuid kohus ei pea põhjendatuks tema poolt väärteo toimepanemise põhjalikumat analüüsimist. Reio Lauritsa poolt süüteo toimepanemist tõendavad tunnistajate ning menetlusaluse isiku enda poolt 15.07.
9. a antud ütlused, samuti ei ole väärteo toimepanemist R. Lauritsa poolt vaidlustatud Tartu Maakohtule väärteootsuse peale esitatud kaebuses.

§ 30

lg 1 p 2 kohaselt võib menetleja väärteomenetluse lõpetada, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Riigikohus on oma

1. detsembri
2. a lahendis nr 3-1-1-146-03 märkinud, et kuigi väärteomenetlus ei anna menetluse lõpetamise otstarbekuse kriteeriume, võib need tuletada kriminaalmenetluse seadustiku §-st
3. Kohus, arvestanud menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohtadega, leiab, et käesolevas väärteoasjas on võimalik väärteomenetlus lõpetamine

§ 30

lg 1 p 2 alusel, s.o kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kohus leiab, et Reio Lauritsa süü ei ole suur, ta on heastanud väärteoga tekitatud kahju ja asja edasine menetlemine ei ole kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Samuti ei ole edasine menetlemine vajalik õiguskorra kaitsmise huvides, ega arvestades väärteo toimepanemise asjaolusid ning menetlusalust isikut, ei ole asja edasine menetlemine vajalik 2 ka menetlusaluse isiku mõjutamiseks edasipidiselt süütegude toimepanemisest hoidumiseks.

§ 132

p 3 kohaselt kui kohus lõpetab oma otsusega väärteomenetluse kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud, siis tühistab kohus ka kohtuvälise menetleja otsuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Lõuna Prefektuuri 04.08.2011. a otsus väärteoasjas nr 2780,11,004025 tuleb tühistada ja lõpetada käesolevas väärteoasjas väärteomenetlus

§ 30

lg 1 p 2 alusel otstarbekuse kaalutlusel, kui menetlusalune isik on väärteoga tekitatud kahju vabatahtlikult hüvitanud. Kohtunik 3