Obsah (8)

§ 199§ 263§ 200§ 248§ 37§ 310§ 175§ 183

Ärakiri 1-11-11871 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2012. a Haapsalu kohtumaja Kriminaalasja number 1-11-11871 (10250101582) Kohtunik Istungisekretär Kohtunik P

§ 199lg 1 p 5 alusel kriminaalmenetlus Riho Lilleoja suhtes süüdistuses Kar

S 215 lg 2 p 1 järgi, kuna Lääne Prefektuuri 05.07.2010 otsusega väärteoasjas nr 2570,10,002268 on Riho Lilleoja suhtes sama teo osas olemas jõustunud karistusotsus.

1. Jätta riigi kanda kriminaalmenetluse kulud: -määratud kaitsjale makstud tasud ja kulud 95 eurot 90 senti, -koopiate tegemise kulu 8 eurot 93 senti.
2. Tühistada Riho Lilleoja suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4.Seesam Insurance AS hagi summas 483,78 eurot jätta

§ 263-1 lg 2 alusel läbi vaatamata.

Selgitada, et tsiviilhagi on võimalik uuesti esitada tsiviilkohtupidamise korras. 3.Saata kohtumääruse ärakiri prokurörile, kaitsjale, R.Lilleoja`le, kannatanutele ja Seesam Insurance AS-le. 1 Ärakiri 1-11-11871 Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtule. Süüdistus Riho Lilleoja süüdistatakse käesolevas kriminaalasjas selles, et tema alkoholijoobes olles ja isikuna, kes on varem toime pannud avaliku varguse, võttis luba küsimata, omavoliliselt võõra vallasasja ebaseadusliku kasutamise eesmärgil 24.mail 2010.a pärastlõunal Lääne maakonnas Nõva vallas N külas asuva A’ A T kuuluvast * talust sõiduauto Opel Zafira registreerimismärgiga * süütevõtme ning seejärel istus maja ette pargitud sõidukisse ja juhtis vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata Swedbank Liising aktsiaseltsile kuuluvat ja A’ A T kasutuses olevat sõiduautot Opel Zafira registreerimismärgiga * turuväärtusega 223631 krooni (14292.62 eurot) Lääne maakonnas Nõva vallas. Ajavahemikul, mis sõiduk oli tema ebaseaduslikus valduses, põhjustas Riho Lilleoja liiklusõnnetuse Lääne maakonnas Nõva vallas V külas, sõites teelt välja ja paiskudes sõidukiga vastu elektriliini posti, mille tagajärjel sai sõiduk tehnilisi vigastusi 130 000 krooni (8308.51 euro) väärtuses ning purunes elektriliini post nr

1. Kriminaalasjas on Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse aktsiaselts esitanud tsiviilhagi elektriliini posti taastamise katteks 7569.52 krooni s.o 483.78 euro suuruses summas. Eeltoodu alusel süüdistatakse Riho Lilleoja KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. varguse toimepannud isikuna võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise toimepanemises. Menetluse käik 31.10.2011 saabus Haapsalu kohtumajja kriminaalasi Riho Lilleoja süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1 järgi arutamiseks kokkuleppemenetluse korras. 06.12.2011 määrusega andis kohus R.Lilleoja kohtu alla ja määras arutada kriminaalasjas kohtule esitatud kokkulepet kohtuistungil 09.01.
2. Kohtuistungil prokurör jäi esitatud kokkuleppe juurde. R.Lilleoja jäi kohtuistungil esitatud kokkuleppe juurde. Kaitsja leidis, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde, sest see on süüdistatava huvides. Samas leidis kaitsja, et tõepoolest R.Lilleoja suhtes on politsei otsuse teinud, kus teokirjeldus sisaldab ka auto omavolilist kasutamist. Kohtu seisukoht

§ 199

lg 1 p 5 kohaselt kriminaalmenetlust ei alustata, kui samas süüdistuses on isiku suhtes jõustunud kohtulahend või kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

§ 200sätestatud alustel. Kar

S § 2 lg 3 kohaselt ei või sama süüteo eest kedagi karistada mitu korda. Tl 70 on Lääne Prefektuuri 05.07.2010 otsus väärteoasjas nr 2570,10,

1. Otsuse kohaselt Riho Lilleoja 24.05.2010 kell 21.00 V külas Nõva vallas Läänemaal - poolvend võttis ilma teavitamata helistaja auto ja lahkus teadmata suunas. Kella 21.40 ajal teatas avaldaja, et sõiduk on tagasi toodud, kuid on avariiline. Kui võrrelda käesolevas kriminaalasjas R.Lilleoja`le esitatud süüdistust ja väärteootsuses olevat teokirjeldust, siis on ilmne, et tegemist on ühe ja sama teokirjeldusega. Väärteootsuses on nimetatud sündmust kirjeldatud väga napisõnaliselt – kuid sündmuse sisu on alljärgnev – R.Lilleoja võttis omavoliliselt A.A.T auto ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse. Kui vaadata süüdistuse sisu, siis tegu on sama, kuigi kirjeldatud detailsemalt. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-120-06 on riigikohus leidnud: “Vastavat probleemi (topeltkaristamise keeldu) on kirjeldanud Euroopa Inimõiguste Kohus asjas Franz Fischer v. Austria. Euroopa Inimõiguste Kohus märkis, et see, kui ühe teo suhtes on kohaldatavad mitu normi, ei ole vastuolus 2 Ärakiri 1-11-11871 Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni
2. lisaprotokolli
3. artikliga, kuid selle nõude rikkumise välistamiseks ei piisa ainuüksi asjaolust, et isiku sama tegu menetleti või teda karistati erinevates menetlustes või formaalselt erinevate sätete järgi. Esineb olukordi, kus üks tegu näib esmapilgul vastavat mitmele erinevale süüteokoosseisule, kuid mille puhul lähemal kontrollimisel ilmneb, et menetleda tuleb vaid ühe koosseisu järgi, sest see hõlmab kogu teise normi rikkumise ebaõigust. Selle ilmne näide on olukord, kus üks ja sama tegu vastab kahele süüteokoosseisule, millest üks sisaldab täpselt samu tunnuseid, mis teine, ning veel mingit lisatunnust. Võib esineda ka olukordi, kus erinevad süüteokoosseisud kattuvad vaid väikeses osas. Seega, kui isik mõistetakse erinevates, üksteisele järgnevates menetlustes süüdi erinevate süüteokoosseisude järgi, peab kohus kontrollima, kas nende süütegude koosseisutunnused langevad kokku olulisel määral.“ Seega konkreetsete süütegude puhul tuleb vaadelda, kas erinevate süütegude süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused langevad kokku olulisel määral. Kui väärteo- ja kuriteokirjeldusi võrrelda – just süüteoteokoosseisude objektiivseid tunnuseid, on ilmselge, et nii väärteootsuses olev süüteokirjeldus kui süüdistuses olev süüteokirjeldus on kattuvad. Mõlemad süüteokirjeldused sisaldavad endas reaalses elus esinenud ühte tegu - teo toimepanemise aeg ja koht, R.Lilleoja poolt toime pandud tegu on sama. Seega väärteokirjeldus ja süüdistus on samasisulised - see, et süüdistuses on mõningaid asjaolusid täpsustatud, ei muuda süüteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid erinevaks. Seega leiab kohus, et R.Lilleoja`le väärteomenetluses ja kriminaalmenetluses süüks arvatud süüteokoosseisud langevad kokku. Kohus leiab, et käesoleval juhul on tõepoolest nii, et R.Lilleoja ühe teo saab kvalifitseerida erinevate süüteokoosseisude järgi - nii Liiklusseaduse järgi väärteona kui kuriteona KarS § 215 järgi. KarS § 3 lg 5 sätestab – kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Põhiseaduse § 23 lg 3 sätestab, et kedagi ei tohi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult süüdi või õigeks. Käesoleval juhul on R.Lileloja suhtes tema poolt toime pandud teo suhtes olemas jõustunud karistamisotsus, millega on R.Lilleoja karistatud väärteo eest. Prokurör leidis, et R.Lileloja tuleb süüdi mõista KarS § 215 lg 2 p 1 järgi, kuna väärteootsusega ei ole teda karistatud auto omavolilise kasutamise eest. Kohus selle seisukohaga käesolevas asjas ei nõustu. Väärtoeotsusest nähtuvalt tuleneb ühemõtteliselt, et väärteootsus käsitleb ka tegu, mis sisaldab endas auto omavolilist kasutamist. Väärteootsuses ei ole tõepoolest R.Lilleoja selle teo eest karistatud ja väärteomenetluses see võimalik ei olnudki, kuna see tegu ei ole väärtegu. Samas ei nähtu väärteootsusest, et kohtuväline menetleja oleks omavolilise kasutamise osas näiteks väärteomenetluse lõpetanud ja alustanud kriminaalmenetlust, kuna ilmnesid kuriteo tunnused. Seega omavolilise auto kasutamise osas on olemas jõustunud karistamisotsus, sest väärteokirjeldus sisaldab seda tegu. KarS § 3 lg 5 kohaselt oleks R.Lilleoja suhtes tulnud menetleda kriminaalasja KarS § 215 järgi ja vaid juhul kui kuriteo eest poleks karistust mõistetud, oleks saanud R.Lilleoja karistada väärteo eest. Käesoleval juhul on aga R.Lilleoja karistatud väärteo eest, milline otsus on jõustunud. Sellise olukorra kohta on Riigikohus leidnud otsuses 3-1-1-1-06: „Võimaluse, et isikut, kes kirjeldatud olukorras tunnistati ekslikult süüdi kergema süüteo toimepanemises, karistataks järgnevalt ka raskema koosseisu alusel, välistab aga PS § 23 lg-st 3 tulenev põhimõte, et jõustunud süüdimõistva või õigeksmõistva otsuse puhul isikut sama teo eest enam kohtu alla anda ega karistada ei või. Tegemist on absoluutse menetlusliku takistusega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. septembri
5. a otsust kriminaalasjas nr 3-1-1-88-02, RT III 2002, 23, 263, p 7.4) ja sellises olukorras tuleb möönda, et osa isiku põhjustatud ebaõigusest jääbki karistusõigusliku hinnanguta. Riigikohtu kriminaalkolleegium rõhutab, et objektiivses mõttes võib A. Juhkovi süüditunnistamine käesoleval juhul olla toimunud materiaalõigust ebaõigesti kohaldades, kuid vaatamata sellele pole 3 Ärakiri 1-11-11871 eeltoodust tulenevalt enam võimalik tema süüditunnistamine tegelikult realiseeritud kuriteokoosseisu alusel.“ Kohus leiab, et ka käesoleval juhul on tekkinud analoogne olukord, kus R.Lilleoja suhtes on olemas jõustunud karistamisotsus väärteo eest ja seetõttu ei ole enam võimalik R.Lilleoja süüditunnistamine KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

§ 248

lg 1 p 4 kohaselt kohus teeb ühe järgmistest lahenditest – kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, kui ilmnevad

§ 199lg 1 p 2-6 loetletud alused.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et Riho Lilleoja suhtes tuleb kriminaalmenetlus lõpetada. Tsiviilhagid Swedbank Liising AS on teatanud, et ei soovi tsiviilhagi esitada. Tekkinud kahju on hüvitanud Swedbank P&C Insurance AS /tl 39/, kes on teatanud, et nimetatud summa sissenõudmiseks esitavad hagi kahju põhjustaja vastu tsiviilkorras tsiviilkohtumenetluses /tl 139/. Kannatanu A A T on avaldanud, et tsiviilhagi esitada ei soovi /tl 29-31/. Fortum Eleketer AS-le Riho Lilleoja poolt liiklusõnnetusega (elektriliini posti purukssõitmisega) tekitatud kahju, mis on Seesam Insurance AS poolt tasutud summas 355,96 eurot / tl 77, 85/. Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS on kriminaalasjas esitanud hagiavalduse summas 483,78 eurot – kannatanule liiklusõnnetusega tekitatud kahju 355,96 eurot ja käsiltemise kulu 200 krooni, kokku 483,78 eurot. Seesam Insurance AS tsiviilhagi tuleb jätta läbi vaatamata

§ 263

-1 lg 2 alusel, sest Seesam Insurance AS ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanu.

§ 37

lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seesam Insurance AS tasus Fortum Elekter AS-le (kes on kriminaalasjas kannatanu), kuriteoga tekitatud kahju. Seesam Insurance ASA kohustus Fortum Elekter AS-ile kahju hüvitada tekkis nendevahelisest lepingust, mitte talle ei tekitatud kuriteoga kahju.

§ 310

lg 3 kohaselt – kui tsiviilhagi jäetakse läbi vaatamata, selgitatakse kannatanule tema õigust esitada tsiviilhagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras. Kuigi Seesam Insurance AS ei ole käesolevas kriminaalasjas kannatanu, on siiski tsiviilhagi õigus esitada uuesti tsiviilkohtumenetluse korras, kuna kohus käeolevas menetluses jätab tsiviilhagi läbi vaatamata. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud - kriminaalasjas esinevad kriminaalmenetluse kulud: - koopiate tegemise kulu on kriminaalmenetluse kulu vastavalt

§ 175lg 1 p 5 ja käesolevas kriminaalasjas on see 8,93 eurot / tl 147/.

-määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 menetluskulu ja käesolevas kriminaalasjas on see alljärgnev - kaitsjale P. RRajavere R.Lilleoja kaitsmise eest makstud tasu 76.70 eurot / tl 171/ ning kohtumenetluses 19,2 eurot, kokku 95,90 eurot.

§ 183kohaselt kriminaalmenetluse lõpetamise korral hüvitab menetluskulud riik.

/allkiri/ Piia Jaaksoo Kohtunik Ärakiri õige 4