järgi ja karistati 6-kuulise vangistusega.
lg.1 alusel arvestati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.03.2011-07.03.2011, s.t 2 päeva ja lõplikult kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 5 kuud 28 päeva vangistust.
Katseaja kestel pidi Hannes Nõmmemees täitma
lg.1 p.1- 5 järgi ettenähtud kontrollnõudeid.
lg.2 p.2 alusel kohustati Hannes Nõmmemeest käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus kriminaalasjas jõustus 15.03.2011. Erakorraline ettekanne Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjev esitas 03.01.2012 maakohtule erakorralise ettekande, milles palub pikendada kriminaalhooldusalusele Hannes Nõmmemehele määratud katseaega kolme kuu võrra ning määrata talle täiendav kohustus –osaleda sotsiaalabiprogrammis „Liiklusohutusprogramm“. Kriminaalhooldusosakonna erakorralise ettekande kohaselt rikkus Hannes Nõmmemees temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Hannes Nõmmemees 21.12.2011 toimunud registreerimisel teavitas kriminaalhooldusametnikku, et oli juhtinud 17.12.2011 alkoholijoobes mootorsõidukit, tõenduseks esitas Ida Prefektuuri poolt väljastatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Toimiku materjalidest on näha, et Ida Prefektuuri Kriminaalbüroo Jõhvi kriminaaltalitus alustas 17.12.2011 menetlust kriminaalasjas nr 11240106308
järgi selle kohta, et 17.12.2011 kella 00.20 ajal juhtis Hannes Nõmmemees Ida-Virumaal Kohtla-Järve-Mäetaguse teel 22.km-l sõiduautot xxx reg.nr. xxx ja tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST ARBK-0026 tuvastati tema väljahingatavas õhus alkoholisisaldus 1,17 mg/l ja keda vastavalt Liiklusseaduse § 69 lg.1,4 sätetele loetakse isikuks, kes oli alkoholijoobes. Antud kriminaalasi on 20.12.2011 saadetud kohtueelse menetluse kokkuvõttega Viru Ringkonnaprokuratuuri. Hannes Nõmmemees kirjutas 02.01.2012 toimunud registreerimisel oma selgituses, et kahetseb toimunut ja palub kohtul mitte pöörata karistust täitmisele, vaid anda talle võimalus tõestada tema soovi elada seadusekuulekalt. Hannes Nõmmemees palub anda talle võimalus katseajal Liiklusohutusprogrammi läbimiseks ja on nõus katseaja pikendamisega (lk 77). Kriminaalhooldusametnik taotleb Hannes Nõmmemehele määrata täiendav kohustus, et anda isikule võimalus teadvustada endale rikkumise tõsidust ja distsiplineerida teda tõsiselt suhtuma kohtu poolt määratud lisakohustustesse. Eesmärkide elluviimiseks on vajalik katseaja pikendamine. Maakohtu määruse põhjendused Vastavalt
lg.4, kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi vastavalt
MS §427 lg.1,
lg.4 või §75 lg.3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukohajärgse maavõi linnakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS §432 lg.1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Maakohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, mille peale tuleb reageerida. Arvestades seda, et süüdimõistetu on asunud paranemise teele, peale antud juhtumi ei ole rikkumisi esinenud, registreerimiskohustust on täitnud korrektselt, alates 16.12.2011 töötab ametlikult xxx-s xxx, on motiveeritud muutma oma eluviisi ning arvestades kriminaalhooldusametniku seisukohta, on otstarbekohane rakendada kergemat mõjutusvahendit, milleks on katseaja pikendamine ja täiendavate kohustuste määramine. Maakohus nõustub kriminaalhooldusametniku ettekandes tooduga selles osas, et katseaja pikendamine ja täiendav kohustus aitavad Hannes Nõmmemehel teha õigeid järeldusi ja muuta oma käitumist. Seoses sellega peab kohus võimalikuks edaspidiste rikkumiste vältimiseks ning hoolduskavas püstitatud eesmärkide elluviimiseks pikendada Hannes Nõmmemehele määratud katseaega ja panna talle erakorralises ettekandes nimetatud täiendav kohustus. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus
MS §387 lg.1, §427, §432 lg.1. allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.