Kriminaalasi nr 1-10-11262 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 20 detsember 2011 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 14 detsembril 2011 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number
§ 68
alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg, s.o kokku 3 kuud 28 päeva karistusaja hulka ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 7 aastat 8 kuud 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 07.08.2004.a ja lõpeb 08.04.2012.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 14.10.2011.a. Tartu Vangla edastas 13.10.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 14.12.2011.a seisuga on Ivo Karu kandmata karistusaeg 3 kuud 25 päeva vangistust. 1
(3)Ivo Karu on varem kriminaalkorras karistatud 3 korral: 1) 29.05.1992.a Jõgeva Maakohtu poolt ENSV KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 ja § 88 lg 3 järgi 3 aastat vabadusekaotust; 2) 16.02.1999.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 108 lg 1, § 130 lg 2 p 2, 3 ja § 128 lg 1 järgi 2 aastat 7 kuud vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga, karistus pööratud täitmisele Tartu Ringkonnakohtu 28.03.2001.a otsusega; 3) 16.03.1999.a Jõgeva Maakohtu poolt KrK § 203 lg 1 järgi 20 päeva aresti. Prokurör kohtuistungil ei viibinud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et ta ei toeta Ivo Karu ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et Ivo Karu ei tunnistanud nimetatud kuriteo toimepanemises kohtus oma süüd ja tema iseloomustavatest materjalidest ka ei nähtu, et ta oleks selles osas vangistuse jooksul oma hoiakuid muutnud. Kui isik ei tunnista oma süüd, siis ei ole võimalik ka oma tegudest õigeid järeldusi teha ja enda käitumist ning hoiakuid muuta. Seda, et I. Karu hoiakud ja käitumine kaldub endiselt vägivaldsusele, tõendab ka kehtiv distsiplinaarkaristus, mis on talle määratud mõned kuud tagasi vägivalla tarvitamise eest teise isiku suhtes. Sellest tulenevalt on ka käesoleval ajal risk uute kuritegude toimepanemiseks suur. I. Karul puudub vabanedes ka kindel elu- ja töökoht ja töö leidmise väljavaated tema puhul ei ole suured, arvestades tema varasemat töökogemust ja käesoleval ajal valitsevaid majandusolusid. I. Karul puudub ka kindel ja toetav tugi lähedaste isikute näol, mistõttu ei ole tema puhul eduka resotsialiseerumise väljavaated head ja seega esineb oht, et see võib viia uue kuriteo sooritamiseni. Ivo Karu ise selgitas, et ta on vangistuse ajal läbinud kõik programmid, mis määratud. Vabanedes loodab ta elama asuda sotsiaalmajja. Vangla psühhiaater pidi asju ajama, et seda korraldada. Samuti pidavat psühhiaater korraldama talle invaliidsuspensioni määramist. Kinnipeetav kinnitas, et ta on jätkuvalt vangistuse ajal pannud toime rikkumisi ja alles hiljuti oli tal kaklus kambrikaaslasega, mille eest teda olevat karistatud 20 päeva kartseriga, mille kandmist ta praegu ootab.
§ 76
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Ivo Karu on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
§ 76
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et Ivo Karu vabastamiseks alused puuduvad. Kriminaalhooldaja ettekandest ja süüdimõistetu enda selgitustest kohtuistungil nähtub, et tal puudub ennetähtaegsel vabanemisel elukoht. Kuigi kinnipeetav avaldas, et ta saab vabanedes elama asuda Jõgeva sotsiaalmajja, ei ole see kooskõlas kriminaalhooldaja arvamuses nähtuvaga. Nimelt on Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja selgitanud, et linnal ei ole käesoleval ajal ühtki vaba sotsiaalelupinda, mistõttu tuleks ta paigutada vabanemisel kodutute öömajja Jõgeva linna sotsiaalmajas. Kriminaalhooldaja hinnangul ei ole kodutute öömaja vanglas enne tähtaega vabanenule sobiv elukoht. Seega puudub elukoht, kuhu saaks kohustada teda elama asuma peale vabanemist. Ennetähtaegselt vangistusest vabastamisega kaasneb kriminaalhooldus, mille kohaldamise esmaseks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Käesoleval juhul ei oska kinnipeetav nimetada kohta, kuhu ta reaalselt elama asuks ja seega pole võimalik tema üle käitumiskontrolli teostada. 2
(3)Lisaks nähtub kinnipeetava isiklikust toimikust, et teda on korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Toimiku andmetel on mõned kuud tagasi karistatud teda kartseriga kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest. Ka kaugkohtuistungi ajal oli Ivo Karu käeraudades ja teda saatsid vanglaametnikud, mis ei ole tavapärane. Kohtu küsimustele vastates selgus, et Ivo Karu on hiljuti pannud toime uue distsiplinaarrikkumise, mis on seotud vägivallaga ja talle on määratud taas kartser, seekord 20 päeva. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eelneva põhjal leiab kohus, et Ivo Karu tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)