KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Rahvakohtunikud Tiina Lehemets ja Raivo Kont-Kontson Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Prokurör Aarne Pruus Otsuse tegemise

§ 199lg. 2 p. 4 ja varasema kohtuotsuse järgi vangistusega viis

§§ 121ja 113 järgi Kaitsja vandeadvokaat Natalia Suvorova Kohaldatud menetlusnormid Kr

MS §§ 180 lg. 1 ja 3; 301; 305 lg.1; 310 lg. 1 ja 3; 315 lg. 1, 4, 5 ja 8; 318 lg.1 ning 319 lg. 1 ja 2, RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Margus Porgand kuriteos

§ 113järgi ja karistada teda vangistusega seitse

§ 121järgi ja karistada teda vangistusega üheksa 2

§ 64lg. 1 kohaselt suurendada raskemat karistust üksikkaristuste osalise liitmise teel ja liitkaristuseks mõista kuritegude kogumi eest vangistus seitse

§ 121ette nähtud kuriteona.

- 06. oktoobril 2010.a. ajavahemikul kella 10.00 kuni 12.15 oma elukohas xxxxx maakonnas xxxxx vallas xxxxxxx alkoholijoobes olles ühise joomingu ja sõnavahetuse käigus lõi HMle noaga kolm korda vasakule poole rindkeresse ja tekitas eluohtlikud kehavigastused- rindkere õõnde tungivad 3 lõike-torke haavad koos südame ja kopsu vigastustega, millede tagajärjel H.M kohapeal suri. Tegu on kvalifitseeritud teise inimese tapmisena s.o.

§ 113ette nähtud kuriteona.

Süüdistatava ütlused ja vastuväited M.Porgand ei tunnista end sisuliselt süüdi ja kinnitab, et ta lõi K.E ainult ühe korra vasakule poole ja kannatanu vigastused ei ole selles kohas. Vigastuste tekitamist K.Ele ja kannatanu noaga ähvardamist M.Porgand ei tunnista. H.M tapmise osas kinnitab M.Porgand, et ta ei saa tunnistada end süüdi selles, mida ei mäleta. Sündmust ei mäleta ta hingelise erututuse tõttu, mitte alkoholijoobe pärast. M.Porgandi ütlustest nähtub, et KE oli talle enne võõras. TK rääkis talle, et M.Porgandi vanglasoleku ajal oli K.E halvasti käitunud M.Porgandi elukaaslase HK suhtes ja teda käperdanud. Samuti oli kannatanu halvasti käitunud T.K enda elukaaslasega. M.Porgand läinud siis naabri A korterisse, kus hoiatas K.E. Ta olnud siis mingil määral tarbinud alkoholi. Seal korteris olid peale K.E veel A, viimase elukaaslane ja mingil ajal ka VP. See oli hommikupoolikul. K.E istunud diivanil. Ta pöördunud K.E poole, neil tekkinud sõnavahetus ja ta lükanud teda parema rusikas käega vastu lõuga. Kannatanu istunud diivanil temast paremal pool. Hiljem kannatanu tunnistanud, et ta oli Hle ligi tikkunud nalja pärast. Kuidas K.E niisugused vigastused sai, seda M.Porgand ei tea. Neid polnud enne ega ka siis, kui ta sealt korterist ära läks. M.Porgand ei mäleta, millal tuli politsei pärast seda sündmust. Vahe olnud mitu tundi. Oma riietust sel päeval ta ei mäleta. Tema kätel on tätoveeringud olid ka sel päeval. HM-i tundis M.Porgand 20 aastat. Nad olid sõbrad ühiste huvidega. Nende elukaaslased olid õed, nad on elanud ka ühes korteris. Läbisaamine oli kogu aeg väga. Vahel võis olla mõni väike sõnavahetus, aga mitte enamat. Viimase aasta jooksul suhtlesid nad enamasti telefoni teel. H põdes tuberkuloosi. H arvas, et võib olla on M.Porgandi elukaaslane HK teda nakatanud. See arvamus aga ei häirinud. Veel arvanud H.M, et ta sai haiguse ühelt teiselt isikult. Ka M.Porgand ise põeb tuberkuloosi. H oli alates 2010. aasta aprillist olnud haiglas ja M.Porgand kohtus temaga 05.oktoobril lõuna paiku. See oli kokku lepitud. Nad hakkasid Raplas koos odekolonni jooma ja kella 18.00 paiku sõitsid xxxxxxxxx M.Porgandi juurde. Neil oli kaasas 2 liitrine õlu, viin ja odekolonni võis olla 7 tk. Nad võtsid napsu, kuulasid muusikat ja midagi erilist ei olnud. Enamuses rääkisid nad haiglasseminekust, sest M.Porgand pidi ise järgmisel päeval minema Kosele haiglasse. Keegi kedagi ei solvanud. H H kohta midagi halba ei öelnud. H oli rahulik inimene ja harva ütles kellegi kohta midagi halba. H jõi õlut, nemad viina. Mis kellani üleval olid, seda M.Porgand ei tea. Alkohol sai põhiliselt otsa. Varem oli H M.Porgandile ette heitnud, et miks sa Hga üldse elad. Sellest ei tulnud aga tüli. Hl oli Hga olnud kunagi lähisuhe, aga see oli kunagi varem ja ei puutunud Porgandisse. 06.oktoobril hommikul ärkasid nad kõik enam vähem ühel ajal. Nad palusid Hl Raplas ära käia, et tuua odekolonni. Kuni H Raplas käis, koristasid nad laua ja tukkusid. Siis H midagi halvasti ei öelnud. Kui H tagasi jõudis, siis hakkasid nad uuesti alkoholi jooma ja sööma. Mis kell see oli, seda M.Porgand ei mäleta. Pärast seda hakkasid tarbima alkoholi ja sööma. Meeleolu oli lõbus. Keegi kellelegi halvasti ei öelnud. M.Porgand pidi koos Hga sõitma kell 16.00 väljuva bussiga Raplasse T.K sünnipäevale. H oli siis veel üleval. Kellaaega M.Porgand ei mäleta. Nad jõid ära mitte üle ühe odekolonni ja paha oli olla. M.Porgand istunud diivanil ja H tugitoolis M.Porgandist umbes pooleteise meetri kaugusel. H oli ka diivani peal. Kui H magama jäi, siis läinud jutt naiste peale ja H hakanud ütlema H aadressil solvavalt. M.Porgand palunud Hl see teema lõpetada, sest see jutt ei meeldinud. H 4 saanud sellest aga hoogu juurde. Tema väljendid olnud jõhkralt solvavad ja oma juttu ta ei lõpetanud. M.Porgand ei tea, mis vahepeal toimus. Ühel ajal H enam ei istunud tugitoolis ja seisnud ukse juures. Ta hoidnud rinnust kinni ja palunud kiirabi kutsuda. Siis lasknud H end kükakile ja jäänud lõpuks ahju ette ukse alla ega rääkinud enam midagi. Rinnust tulnud tal verd. M.Porgand ehmatanud, ta tahtnud ühe riideesemega H siduda ja hüüdnud H, kes maganud sel ajal diivanil. M.Porgand püüdnud teda äratada, aga ta ei reageerinud. M.Porgand helistanud laualt võetud telefoniga kiirabisse. Samas telefoni juures olnud ka nuga. Noa tera olnud verine. See äratanud kahtlust ja ta viskas noa aknast välja. Samal ajal toimus ka helistamine. Pärast noa väljaviskamist läinud ta tagasi H juurde ja proovis verejooksu kinni hoida. Ta olnud endast väljas ja telefonikõne sõna sõnalt ei mäleta. Ta võinud helistada kiirabisse ka kaks korda, sest aeg läks ja kiirabi ei tulnud. Kus oli H kiirabi tuleku ajal, seda ta tähele ei pannud. Ise olnud ta H juures. Kui kiirabi tuli, siis selgus, et H oli surnud. M.Porgandile tundunud, et õues oli pime, mida kellelegi ei öelnud. Ta tundnud sisemist värinat, mida polnud varem kunagi kogenud. Ta kuulnud ainult H juttu. Väliselt ta ei värisenud. Mälulünka pole varem pohmelliseisundis olnud. Millal H ärkas ja korterist välja läks, seda M.Porgand ei tea. Ühel ajal seisnud H ta kõrval ja öelnud, et mis sa oled teinud. Selleks ajaks oli juba kiirabi kohal. M.Porgand tunnistab, et keegi teine peale tema ei saanud H noaga lüüa, aga ta ei mäleta seda ja pidi olema niisuguses seisundis. Solvangud läinud talle hinge, need ei olnud leebed. H nimetanud H halvasti ja öelnud rõvedusi H intiimelu kohta. Kui M.Porgand palus lõpetada, siis saanud H nagu hoogu juurde. H peale läinud jutt seoses Kose haiglaga. H öelnud, et Kose vahel naisi küll, sul pole H vajagi. See mõjunud hingeliselt väga rängalt. M.Porgand ei tea, et HL oleks temaga kooselu ajal olnud suhteid teiste meestega. Ka H ei öelnud, et H oleks teda vanglasoleku ajal petnud. H ei käinud kodust üksinda väljaski. Füüsilist vägivalda on M.Porgand H suhtes tõesti kasutanud. Armukadeduseks H peale põhjust tal ei olnud ja vaenu ei ole ka H vastu kunagi tundnud. Nuga oli M.Porgandi oma samast korterist. Tema esimene reaktsioon olnud nuga välja visata. Nuga äratanud kahtlust, sest tera oli määrdunud verega. H oli olnud tema elukaaslane enne sündmust 3 aastat. 13.juuni k.a. kohtuistungil M.Porgand kinnitas, et H.K tegelikult ei maganud ja noaga lööjaks võis üldse mitte olla tema. M.Porgand ei mäleta küll kõiki sündmusi, aga mäletab seda, kui H.M teda nimepidi hüüdis. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et mõlema süüks arvatud kuriteo koosseisulised tunnused on M.Porgandi käitumises tõendatud. Süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad.

121 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanek tuleb lugeda tõendatuks kannatanu KE ütluste alusel. K.E on surnud, mistõttu avaldati kohtuistungil KrMS § 291 p. 1 kohaselt tema poolt eeluurimisel antud ütlused. Viimastest nähtub, et kannatanu viibis 20.märtsil 2010.a. Raplas Viljandi mnt. 83 A nimelise tuttava korteris. Nad jõid koos õlut. Kannatanu oli seal viibinud kolm päeva. Kõrvalkorterist tulid neli meest, kelledest kõige pikem ja turskem tuli kohe kannatanu juurde, võttis tal rinnust kinni, tõstis püsti ja lõi rusikaga vastu paremat kulmu ja mitu korda vastu rinda. Pärast seda põgenes kannatanu sealt korterist ja kukkus trepil, mille tagajärjel sai vigastada parema käe ranne. Varem oli sama käsi olnud lahases ja hiljem pandi käsi uuesti kipsi. Alt sai kannatanu hiljem teada, et lööja nimi on Porgand, kes elas sel ajal samas majas A kõrval. Porgand pani kannatanule vasakule poole kaelale ka mingi terariista, millest tekkinud väike haav. Rindu löömisest muutunud nahk hiljem kollakas-siniseks. Kannatanu ütlusi kinnitab kiirabikaart, mille kohaselt oli kannatanu kaelal 5 mm pikkune 5 teravate servadega haav ja parema käe ranne valulik. (t.l. 191) Kannatanu läbivaatusel tehtud fotolt nähtub, et kannatanu otsaesine oli parema kulmu juures paistes. Kannatanu ütlusi kinnitavad osaliselt tunnistaja TK ütlused. Kuna tunnistaja oli kohtuistungi ajaks parandamatult raskesti haigestunud, siis avaldati tema poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Neist nähtub, et tunnistaja oli ühel päeval xxxxxxx xxxxxxxx mnt. xxxx A nimelise tuttava korteris, kus viibisid ka A naine ja K nimeline mees, kes muidu elas Keavas. Nad jõid koos õlut ja viina. Tunnistajale K jutt ei meeldinud. K lubanud kogu aeg ära minna, aga ei teinud seda. Peale selle rääkis A, et K oli eelmisel õhtul tunnistaja elukaaslasele ligi ajanud. Tunnistaja tüdines K.Est ja läks kõrvalkorterisse, kus elas sel ajal Margus Porgand. Tunnistaja rääkis M.Porgandile, mida oli Alt K.Epelbaumi kohta kuulnud. M.Porgand vihastas selle peale ja nad läksid tagasi A korterisse, kus M.Porgand käskinud K.El ära minna ja pannud talle rusika vastu nägu. Mingit löömist aga ei olnud. Kohtul ei ole alust K.E loogilistes ütlustes kahelda, sest need langevad kokku temal fikseeritud kehavigastustega. Alust ei ole kahelda, et K.E põgenes pärast löömist kohe korterist, kukkus seejärel trepikojas ja vigastas kätt, mistõttu käsi pandi uuesti lahasesse. M.Porgandi väited 20.märtsil 2010.a. A.G korteris toimunu kohta tuleb lugeda ümberlükatuiks. Kohus leiab, et M.Porgand pani K.E suhtes teod toime kavatsetult s.o. tema eesmärk oli kannatanu suhtes füüsilise vägivalla kasutamine. Tunnistajate AG ja HK ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. A.G kinnitab, et ta tundis KE, kes käis sageli tema juures külas. K elas Keavas. 20.märtsil 2010.a. olnud K tema juures paar tundi ja pidanud minema bussi peale. M.Porgand selle aja jooksul tunnistaja korteris ei käinud. Tunnistaja on kuulnud kelleltki, et K sai kellegi käest peksa. Lähemalt sellest aga midagi ei tea. Tunnistaja ei mäleta, kas K sel korral tema juures ka ööbis, aga nii võinud olla. M.Porgand elas sel ajal samas majas koos HKga. Ühel päeval käinud tunnistaja korteris ka politsei. Kas M.Porgandi pärast, seda tunnistaja ei tea. K oli rahulik inimene. Tunnistaja tea, kas K oli M.Porgandi korteris kunagi käinud või mitte. Tunnistaja ei ole näinud, et M.Porgand oleks K tema korteris peksnud. Siis oli tunnistaja korteri number 7, nüüd on 3. HK ütlustest nähtub, et märtsis 2010.a. elas ta XXXXXX XXXXXXXX mnt. XXXX Majas käis siis politsei, kuna naabrite juures oli midagi juhtunud. Miks politsei teda üle kuulas, seda tunnistaja ei tea. 20.märtsil 2010.a. käinud tunnistaja kiirabis kukkumise pärast. Naabrite juures ta sel päeval ei käinud ja olnud kogu aeg oma korteris. Sel päeval käsid tema juures VP ja TK. M.Porgand oli ka sel päeval kodus. A.G oli nende naaber. Kas M.Porgand sel päeval A.G juures käis, seda tunnistaja ei tea. Keavas elanud K nimelist meest tunnistaja ei tea. M.Porgand, T.K ja V.P olid ka alkoholi tarvitanud ja Kst neil mingit juttu ei olnud.

§ 113

järgi kvalifitseeritud kuriteo toimpanemine M.Porgandi poolt tuleb tõendatuks M.Porgandi enda ütluste ja sündmuskoha olustiku alusel. M.Porgand võttis kohtuistungil esmalt omaks, et peale tema keegi teine H.M noaga lüüa ei saanud. Samuti on M.Porgand kinnitanud, et korteris ei olnud 06.oktoobril 2010.a. kedagi teist peale tema, H.M ja H.K ja et H.K maganud sel ajal, kui H.M H.K kohta halvasti rääkima hakkas. Samuti maganud H.K siis, kui M.Porgand H.M vigastatuna maha vajumas nägi. Hilisemal kohtuistungil M.Porgand kinnitas, et H.K sel ajal tegelikult ei maganud ja pidas vajalikuks kindlaks teha, kumb H.M noaga lõi. Kohus leiab, et M.Porgandi ütlused H.M käitumise ja tema poolt H.K aadressil öeldu kohta annavad aluse asuda seisukohale, et H.M noaga lööjaks oli M.Porgand. H.K kinnitab oma ütlustes, et ta jäi magama ja ärkas siis, kui H.M oli ukse juures põrandal, M.Porgand rääkinud sel ajal telefoniga ja kutsunud kiirabi. Kohus leiab, et asja lahendamisel 6 ei ole oluline, kas H.K nägi ja kuulis pealt M.Porgandi ja H.M vahelist tüli ja kas ta nägi H.M noaga löömist või mitte. Aluse veendumuseks, et H.M noaga lööjaks oli just M.Porgand annavad ka M.Porgandi ütlused noa korterist väljaviskamise põhjuste kohta- M.Porgand näinud, et nuga oli verine, mis äratanud kahtlust. Sündmuskoha vaatlusprotokollist (t.l. 2) nähtub, et elamu juures M.Porgandi eluruumi akna poolsel küljel välisseinast 9,95 kaugusel leidus maapinnal nuga, milline oli tera otsaga pinnases. Nuga on tunnistatud asitõendiks. Vaatlusprotokolli (t.l. 116) kohaselt oli noa tera pikkus 9,8 cm ja tera verekahtlaselt määrdunud. DNA ekspertiisi aktist (t.l. 122-124) nähtub, et sündmuskohalt leitud noa teralt võetud kolmes proovis leidus H.M bioloogilist materjali. Noa käepidemelt võetud proovides ei saa välistada M.Porgandi bioloogilise materjali sisaldumist. M.Porgandi ütlusi selles, et ta püüdis ühe riideesemega verejooksu peatada, kinnitab sündmuskohalt H.M surnukeha rinnaosa juurest põrandalt leitud verekahtlaselt määrdunud spordisärk, milline on tunnistatud asitõendiks. M.Porgandi ütlusi H.M istumise kohta diivani juures tugitoolil kinnitab samuti sündmuskoha vaatlusprotokoll, millest nähtub, et tugitooli pinnal ja sellel olnud katteriidel olid 13 cm pikkuselt verekahtlased plekid. Samuti oli verekahtlaselt määrdunud sama toa põrandal olnud vatitekk- määrdumine oli H.M surnukeha poole jäänud servas. (vt. sündmuskoha vaatlusprotokoll t.l. 3 ja asitõendite vaatlusprotokoll t.l. 128-131) Kohtuarstliku ekspertiisi aktist (t.l. 58-78) nähtub, et H.Mle oli tekitatud kolm vasakule poole rinnaõõnde tungivat torke-lõikehaava, millised põhjustasid ka surma. Haavad olid rindekere eespinnal – üks vasakul rangluu ja vasakpoolse

1. roide vahel, milline oli põhjustanud vasaku kopsu vigastuse. Teine vigastus oli
2. roidevahemikus ja põhjustanud vasaku kopsu, südamepauna ja südame vigastuse ja kolmas vigastus oli
3. roidevahemikus ja põhjustanud südamepauna ja südame vigastuse. Tegemist on eluohtlike vigastustega. Vigastused on tekitatud ühepoolse lõiketeraga lõike-torke vahendiga korduval löömisel lühikest aega enne surma ja suremisprotsessi käigus. Haavakanalite suunda (eest taha ja veidi alla) arvestades võis kannatanu keha asend olla püstine, kas istuv või seisev. Seega võis H.M istuda tugitoolis, nagu nähtub M.Porgandi ütlustest. Seda kinnitab ka verekahtlane määrdumine tugitooli pinnal ja katteriidel. Eksperdi arvamuse kohaselt ei ole välistatud, et kannatanu võis pärast vigastuste saamist veel korteris liikuda. Seega võis kannatanu minna tugitoolilt toa ukse juurde, kus hiljem oli surnukeha. Tunnistaja HK ütlused kinnitavad, et peale tema enda, M.Porgandi ja H.M M.Porgandi elukohas 05.oktoobri õhtust kuni sündmuse toimumiseni 06.oktoobril 2010.a. ei viibinud. 05.oktoobril 2010.a. toimunu osas langevad H.K ütlused kokku M.Porgandi ütlustega. Tunnistaja ütlustest nähtub, et ta tundis H.M 18 aastat ja neil olid head suhted. Paar korda on olnud ka lähisuhe.
4. oktoobri õhtul M.Porgandi elukohta tulles olid mehed alkoholi tarvitanud ja lõbusas tujus. Nad jõid korteris koos alkoholi, ajasid juttu ja läksid magama. Kõik olnud siis korras. Margus ja H pidid minema 06.oktoobril Raplasse sünnipäevale ja Margus pärast seda Kosele haiglasse. See oli põhiline jututeema. Esimesena jäi magama Margus, siis H põrandale vatitekile. Ise magas tunnistaja koos M.Porgandiga voodis. Tunnistaja ärkas hommikul kella 05.00- 06.00 vahel. Margus ja H olid enne juba üleval. Hommikuks oli paar pudelit odekolonni alles. Tunnistaja käis Raplas uusi odekolonne ostma, raha andis H üle 100 krooni. Tunnistaja läks Raplasse kella 08.00 paiku juhusliku autoga ja ostis 10 odekolonni. Koju tagasi jõudis ta kell 10.45, sest vaatas siis kella. Siis Margus ja H magasid. Tunnistaja ajas Marguse üles, nad tegid suitsu, jõid odekolonni ja siis 7 jäi tunnistaja magama. See oli kuskil pool tundi või tund pärast kojujõudmist. Vahepeal ärkas ka H üles ja nad kõik suitsetasid. Millest hommikul räägiti, seda tunnistaja ei mäleta. Kumbki meestest talle märkusi ega etteheiteid ei teinud ja kõik oli rahulik. Kui tunnistaja uuesti ärkas, siis oli H ukse juures põrandal pikali. Keegi tunnistajat ei äratanud, uni saanud lihtsalt otsa. Ta tõusis üles, jooksis toast paljajalu välja õue. Mida enne toas võis teha, seda ta ei mäleta. M.Porgand oli sel ajal toas ja kutsus telefoniga kiirabi. Tunnistaja käis ka alumisel korrusel elava M.Porgandi ema HP juures ja ütles, et on vaja kiirabi kutsuda. Vahepeal läks tunnistaja ka trepist poole peale üles ja nägi, et M.Porgand oli H kõrval. Kohale saabunud politseinikud ütlesid, et tunnistaja midagi selga ja jalga paneks. Siis käis tunnistaja korteris jopet ja saapaid võtmas ja nägi korteris, et Margus oli H kõrval. Tunnistaja läks siis alla tagasi. M.Porgandiga ta midagi ei rääkinud. Margus ja Hsaid hästi läbi. H kuigi sageli nende juures ei käinud. Kunagi H mainis, et tunnistaja on nakatanud teda tuberkuloosi. Seda on ka Margus pealt kuulunud, aga mingit probleemi ei ole sellest tulnud. H tunnistajat kunagi elukommete pärast süüdistanud ei ole ega tunnistaja vastu agressiivseks muutunud. Kuidas tunnistaja jalad veriseks said, seda ta öelda ei oska. Margusega 06.oktoobril toimunust tunnistaja rääkinud ei ole. Tunnistaja HP ütlused langevad kokku H.K ütlustega selles, et H.K tuli H.P juurde. Muus osas H.P ütlused asja lahendamisel sisulist tähtust ei oma. Tunnistaja HP oli kohtuistungi ajaks raskesti haigestunud, mistõttu avaldati KrMS § 291 p. 3 korras tunnistaja poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Neist nähtub, et tunnistaja elab maja alumisel korrusel ja poeg Margus Porgand teisel korrusel. 05.oktoobri õhtul tuli poeg koju koos HMga. 06.oktoobril pidi poeg minema haiglasse. Kella 08.00 paiku käis tunnistaja poja korteris ja siis oli poeg kodus. Nad koristasid koos H.Mga lauda. Kella 11.00 paiku käis poeg alumiselt korrusel vett võtmas ja ütles, et läheb samal päeval haiglasse. Ülevalt korruselt midagi kuulda ei olnud, sest tunnistaja korteris mängis raadio. Ühel ajal tuli tunnistaja juurde H, kes oli purjus ja ärevil ja rääkis midagi H ja kiirabi kohta. Tunnistaja soovitas tal endal helistada. Seejärel läinud H ära. Uuesti nägi tunnistaja poega siis, kui politsei ta ülemiselt korruselt alla tõi. Kannatanu JM – H.M isa poolt antud ütlused uuritud tõenditele midagi ei lisa. Ütlustest nähtub, et poja surmast tuli talle teatama H.K, kes ütles, et Porgand lõi maha. Rohkem sündmusest juttu ei olnud. Materiaalseid nõudmisi kannatanul ei ole. Süüdistatava ütlustest tõusetub küsimus teo kvalifitseerimisest kuriteona

§ 115järgi.

Kohtuliku uurimise käigus on läbi viidud kohtupsühhiaatria - ja psühholoogia kompleksekspertiis. Ekspertide arvamuse (t.l. 76-82) kohaselt ei esinenud M.Porgandil 06.oktoobril 2010.a. süüks pandud teo toimepanemise ajal vaimutegevuse ajutist riket ega tugeva hingelise erutuse seisundit. M.Porgand oli tavalises alkoholijoobes, ta ei ole nõrgamõistuslik ega põe vaimuhaigust. 06. oktoobril 2010.a. oli M.Porgand võimeline oma tegusid juhtima ja tegude tähendusest aru saama. Kohtul ei ole alust ekspertide arvamuses kahelda. M.Porgandi ütluste põhjal saab küll lugeda tõendatuks, et noaga löömise ajendas H.M oma käitumisega. M.Porgand ja H.M olid ammuste sõpradena alkoholi tarvitades aega veetnud juba eelmisest õhtust alates. Nad olid koos M.Porgandi elukohta tulnud ja kavatsesid koos samal päeval uuesti Raplasse sõita. Mõlemad olid sündmuse toimumise ajal alkoholijoobes. Neil põhjustel kohus leiab, et kui H.M ka ütles midagi M.Porgandi jaoks vastuvõetamatut, siis ei saanud see käitumine viia M.Porgandit äkki tekkinud hingelise erutuse seisundisse

§ 115mõttes.

Tegemist oli kahe alkoholijoobes inimese vastastikuse tüliga. 8 Lüües kannatanut noaga järjest kolm korda elutähtsasse piirkonda pidi M.Porgand aru saama, et ta põhjustab kannatanu surma. Seepärast tuleb tegu lugeda toimepanduks otsese tahtlusega

§ 16lg.

3 mõttes. Tapmise osas tuleb

§ 57lg.

1 p. 1 kohaselt karistust kergendavaks asjaoluks lugeda M.Porgandi tegevus pärast kuriteo toimepanemist- kohtule on esitatud salvestus M.Porgandi telefonikõnedest häirekeskusele, milledes kutsus M.Porgand kohale kiirabi. Kõnelusest nähtub, et M.Porgand oli huvitatud kannatanu saatusest ja talle abi osutamisest ning elas toimunut raskelt üle.

§ 121

järgi kvalifitseeritud episoodi osas karistust kergendavad asjaolud puuduvad.

§ 58ette nähtud karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kummagi episoodi osas.

Karistuse määra valikul

§ 113

ette nähtud kuriteo eest peab kohus lisaks eespool märgitud kergendavale asjaolule vajalikuks arvestada, et M.Porgand ja H.M olid pikemat aega sõbrad ja said hästi läbi ning kuritegu toimus ühise alkoholitarvitamise käigus tekkinud tüli tulemusena. Kannatanu veres leiti alkoholi, mille kogus vastab elaval inimesel tavaliselt raskele joobele. Neil põhjustel kohus leiab, et karistus

§ 113järgi võib jääda sanktsiooni alammäära lähedale.

Kannatanu K.E suhtes toime pandud tegude iseloomu ja kannatanusse suhtumist arvestades peab kohus vajalikuks ka selle episoodi eest mõista karistuseks vangistuse. Kuna K.E oli ise viibinud pikemat aega sündmusega seotud isikute juures ja seal alkoholi tarvitanud, siis võib karistus jääda alla poole sanktsioonis ettenähtust.

§ 64lg.

1 kohaselt tuleb tapmise eest mõistetavat karistust suurendada osaliselt teise kuriteo eest mõistetava karistuse võrra. Kuna M.Porgand on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja antud juhul põhjustanud tahtlikult inimese surma, siis vangistuse kandmisest vabastamist

§ 74lg.

1 järgi kohus võimalikuks ei pea. Süüdistatava kaitsjaks on kohtueelsel uurimisel määratud vandeadvokaat Natalia Suvorova, kes on esitanud kohtule taotluse tasu kinnitamiseks summas 1150 eurot, millele tuleb lisada käibemaks. Taotlus kuulub rahuldamisele. Kaitsja on tutvunud kriminaalasja materjalidega 08.märtsil 2011.a. – 2 tundi, 09.märtsil tutvustanud kriminaalasja materjale süüdistatavale 2,5 tundi, 10.aprillil k.a. valmistunud istungiks ette 2,5 tundi;

1. märtsil k.a. toimus eelistung 0,5 tundi, 25.aprillil ja 26.aprillil kulus kohtuistungiteks kokku 7 tundi ja 13.juunil k.a. 4,5 tundi. Eesti Advokatuuri juhatuse
2. detsembri 2009.a.,
3. veebruari 2010.a. ja
4. juuni
5. a. otsustega kehtestatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord p. 16 kohaselt on määratud kaitsja tasu kohtulikuks üldmenetluseks ettevalmistumise eest 15.98 krooni iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 191.73 eurot; p 18 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja kohtuliku üld või lihtmenetluse istungil osalemise eest 15.98 krooni iga poole tunni kohta ja p. 19 kohaselt toimub tasu arvestus kohtuistungi alguse ja lõpu kellaaja alusel lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Sama korra p 5 kohaselt kohaldatakse erikoefitsienti 2,0, kui kriminaalmenetluse esemeks on isikuvastaste süütegude hulka kuuluv esimese astme kuritegu. Ekspertiiside tegemisega seotud kulud peab kohus KrMS § 180 lg. 3 kohaselt otstarbekaks jätta riigi kanda, kuna M.Porgand on töövõimetu. Sundraha ja kaitsja tasu peab kohus vajalikuks M.Porgandilt aga välja mõista. 9 Indrek Saar Kohtunik Tiina Lehemets Rahvakohtunik Raivo Kont-Kontson Rahvakohtunik