Obsah (4)

§ 263§ 68§ 73§ 56

1-09-20237 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. detsembril 2011.a., Tallinnas Kriminaalasja number 1-09-20237 (08230111357) Kohtuni

§ 263

p 1,4 lühimenetluses Prokurör Süüdistatav järgi Natalia Miilvee Artur Gordejev Isikukood: 38906304223, elukoht teadmata, EV kodakondsus, põhiharidus, emakeel- vene keel, töökoht puudub, kohtulikult karistamata. Tõkend- vahistamine Kaitsja Veera Tolli-Baskin RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 311, § 313, § 175 lg 1 p 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Artur Gordejev

§ 263

p 1,4 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 450 miinimumpäevamäära ulatuses, so 1440 (üks tuhat nelisada nelikümmend) eurot. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks rahalise karistuse 300 miinimumpäevamäära ulatuses, so 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 17.07.2008.a so.

1 päev ehk 3 päevamäära, mõistes karistuseks rahalise karistuse 297 (kakssada üheksakümmend 2 seitse) päevamäära ulatuses, arvestusega 3,2 eurot päevamäär, so 950 (üheksasada viiskümmend) eurot ja 40 (nelikümmend) senti.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – vahistamine – tühistada. Välja mõista Artur Gordejev´ilt riigituludesse menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti, määratud kaitsjale makstud tasu 170 (ükssada seitsekümmend) eurot ja 66 (kuuskümmend kuus) senti. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus: Artur Gordejev, 1-09-20237, menetluskulud. Menetluskulude tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalasjade kantseleisse. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. SÜÜDISTUS Artur Gordejevi süüdistatakse selles, et tema 17.07.2008.a kl 02.00 paiku Tallinnas Suur-Karja 8 asuvas Nimeta baari tantsupõrandal lõi põhjuseta temale varem tundmatule LMM´ale rusikaga näkku ja kui LMM aga tantsinud RG päris löömise põhjust, tiris Artur Gordejev koos tuvastamata jäänud isikuga RG baarist välja tänavale, kus alustati tema peksmist Artur Gordejevi ja temaga liitunud 5 isiku poolt. Kuna LMM enne turvatöötajate saabumist kutsus Artur Gordejevi peksmise takistamiseks DF´t ja ise läks kakluse lahutamiseks baarist välja, siis lõi Artur Gordejev baarist väljunud LMMale koheselt rusikaga näkku ja jalaga vastu selga, millest LMM kukkus ja vigastas käed, samal ajal baari ees peksti Artur Gordejevi poolt põhjuseta, huligaansel ajendil esile kutsutud kakluse käigus DF´t ja RG kuni turvatöötajate saabumiseni. DF ja Artur Gordejevile tekitati füüsiline valu ja verevalumeid. LMM tekitati valu ja tervisekahjustusi: parema käe kämblaluu mõra, selja alaosa ja vaagna põrutus. Kuna Artur Gordejev avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, kasutas põhjuseta vägivalda neiu suhtes, kes ei ole temaga isiklikult seotud, samuti huligaansel ajendil kutsus avalikus kohas esile kaklust, kaasates sellesse ka tuvastamata jäänud kaasosalisi, kellega koos 3 kasutas temale tundmatute kannatanute suhtes põhjuseta füüsilist vägivalda, ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, siis pani Artur Gordejev oma tegevusega toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga, isikute grupis s.o

§ 263p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Süüdistatava Artur Gordejevi kaitsja Veera Tolli-Baskin leidis, et süüdistus on osaliselt põhjendatud ja õigesti kvalifitseeritud. Tõendid on lubatavad ja küllaldased. Kaitsja nõustus, et kriminaalasja on võimalik arutada süüdistatava osavõtuta. Samas leidis kaitsjas, et süüdistatava tegevus kannatanu G osas ei ole tõendatud, ei ole ühtki tõendit, et Gordejev oleks teda löönud või tõuganud. Vastupidi, on kaitsja arvates tuvastatud, et peale Artur Gordejevi kinnipidamist peksis GG, kui viimane istus politseiautos. Kaitsja avaldas, et kuna LMM, kes oli alkoholi tarbinud, ja kellel oli äge intoksikatsioon, võis ta midagi teravalt Artur Gordejevile öelda ja selle peale Gordejev reageeris, olles ise ka purjus, mistõttu leiab kaitsja, et kannatanu M provotseeris Gordejevit. Kaitsja palus mõista Gordejevile väiksema karistuse, kui seda küsis prokurör. Prokurör avaldas, et süüdistus on tõendatud ja kriminaalasja tuleb arutada ilma süüdistatava osavõtuta. Palus määrata rahalise karistuse 450 päevamäära ulatuses, mida vähendada 1/3 võrra. KOHTUISTUNGIL AVALDATUD JA UURITUD TÕENDID - Kannatanu RG ütlused, mille kohaselt 17.07.2008 kella 02.00 paiku tema koos töökaaslase DF ja sõbranna LMM aga oli Nimeta baaris. Baaris võtsid paar kokteili. Nägi, et üks tundmatu meesterahvas (seljas oli kollane dressi pluus) lükkas tema tüdrukut. Seetõttu tekkis tema tüdruku ja noormehe vahel konflikt. See tegelane oli suuremas pundis (umbes 5-6 inimest). Kannatanu pöördus tema poole küsimusega, miks ta seda tegi. Noormees oli väga purjus ja väga agressiivne ning ei suutnud midagi seletada. Kui nad temaga rääkisid, tuli nende juurde veel kaks tundmatut noormeest (nemad olid selle meesterahva seltskonnast). Noormehe sõbrad küsisid, miks kannatanu süüdistab nende sõpra tüdruku tõukamises. Üks noormeestest, kes oli nokamütsiga, võttis kannatanult kratist kinni ning ütles, et lähme õue. Läksid välja ja nende vahel tekkis kaklus. Alustas noormees nokamütsis, kes lõi kannatanut rusikaga näkku. Kannatanu lõi teda vastuseks ka näkku. Nägi, et tema kolleeg DF samuti kakleb. Teda kutsus appi kannatanu tüdruk. Kannatanu ja tema töökaaslase vastu kaklesid 6 inimest. Samuti see noormees, kes lükkas baaris tema tüdrukut ja mille pärast tekkis konflikt, tegi seda jälle - noormees lõi tüdrukut jalaga selga ja rusikaga vastu nägu. LMM kukkus pikali ja vigastas oma kätt (traumapunktis pandi käele kips). Patrulli saabumisel viis kakluse osalejat jooksid minema ja kinni peeti ainult see tegelane, kes kannatanu tüdrukut lükkas baaris. Kakluses tekitati kannatanule kehalised vigastused. Kaklus kesti umbes 10 minutit. Kakluse tagajärjel oli kannatanul otsaesisel muhk, vasakul põsel hematoom, parem õlg oli nihestatud (valutas), samuti valutas ka kõrv. Traumapunkti ta ei pöördunud. Tarvitas alkoholi, aga ta ei olnud purjus. (t.l 24) - Kannatanu DF ütlused, millest nähtuvalt

1. juulil koos oma sõbra RG ja tema tütarlapse L läksid Nimeta baari. Kannatanu oli praktiliselt kaine, jõi ainult ühe õlle. Ühel hetkel, kui ta istus laua ääres, jooksis tema juurde L ja ütles, et neil tekkisid R mingisugused probleemid kahe vene noormehega. Kannatanu läks L järel ja nägi, et R juures seisid kaks mingisugust noormeest ja vaidlesid millegi üle, kusjuures need noormehed olid agressiivsed. Üks nendest oli musta spordisärgiga ja musta nokkmütsiga. Kannatanu püüdis neid rahustada aga nad hakkasid pealetükkivalt neid R tänavale tirima, et suhteid selgitada. Nagu kannatanu aru sai, oli probleem selles, et need noormehed olid L ligi tikkunud ja keegi neist oli justkui isegi teda löönud. Lõpuks läks kannatanu nendega välja tänavale, kus musta spordisärgi ja musta nokamütsiga noormees ootamatult lõi kannatanut rusikaga näkku, tabades tema paremat põsenukki. Peaaegu kohe hüppas kannatanule kallale ka teine, kellel olid üle kõrvade ulatuvad ruuged juuksed. Nad 4 lõid teda kahekesi jalust maha ja hakkasid peksma jalgadega vastu pead (purustasid tal huuled), vastu kätt (vigastasid vasaku käe pöialt). Hiljem jooksid sinna mingisugused tundmatud eesti noormehed, hakkasid karjuma „mis juhtus?" ja tirisid need kaks noormeest kannatanust eemale. Mida Ruslan sel ajal tegi, seda kannatanu ei näinud, kuna ta oli teisel pool. Seejärel läks kannatanu, olles näinud R ja L , tänavapoolse puuveranda juurde. Nende juures seisis suur seltskond noormehi, mis koosnes umbes 10-15 inimesest (palju eestlasi), kelle hulgas olid need kaks vene noormeest, kes olid teda peksnud. Seltskonnas püüti teada saada kakluse põhjust ja jälle algas suhete selgitamine, mille käigus kannatanut löödi uuesti ootamatult rusikaga vastu nägu. Ta kukkus löögist ja teda hakati jalgadega peksma. Kannatanu kattis pea ja näo kätega, seetõttu ta ei näinud, kes nimelt jalgadega peksis, aga need olid need noormehed, kellega neil oli alanud konflikt ja veel kaks inimest. Kokku peksis kannatanut jalgadega 3 või 4 inimest. Ühel hetkel, kui teda maas lamades peksti, nägi kannatanu, kuidas kollase spordijakiga noormees läks L juurde, kes ja lõi L käega näkku. L kukkus löögist selili, veidi külje peale. Kannatanu suutis ennast peksjatest vabastada, tõusis ja jooksis L juurde. Turvamehed tulid peaaegu kohe ja kõik panid jooksu. Kannatanu palus baaris politsei välja kutsuda. Seejärel väljus ta baarist ja läks L juurde, kes istus tänaval kõnnitee äärekivi peal. Pärast sai kannatanu R teada, et L l avastati luumurd ja talle pandi traumapunktis kips. Kannatanul valutas küllalt kaua selg, samuti oli tal nägu ja pea katki. Üks noormees oli musta nokkmütsi ja musta spordisärgiga, keskmist kasvu (umbes 1,70 m), tumedad juuksed. Vanus on umbes 19 aastat, tal olid jalas valged põlvpüksid ja vietnami stiilis kingad. Teine noormees oli pikka kasvu, umbes 1,85 m, ruugete juustega. Vanus 19-20 aastat. Tal olid keskmise pikkusega juuksed, seejuures oli tal niisugust tüüpi soeng, et juuksed katsid kõrvu. Tal oli seljas mingisugune tumedat värvi spordisärk, jalas sinised teksased ja tal oli seljakott. Kolmas noormees oli samuti 19-20-aastane, tal oli seljas kollane avar jakk, ka temal oli seljakott. See noormees lõi pärast tänaval L käega näkku, millest viimane kukkus. Mäletab täpselt, et teda peksid esimene ja teine noormees (peksid jalgadega tänaval veranda juures) ja arvatavasti lõi ka kollase jakiga noormees enne seda, kui ta L lõi (t.l.32-37). - Kannatanu LMM´a ütlused, mille kohaselt 17.07.2008 käis ta kahe sõbraga „Nimeta" baaris“. Tantsis koos RG, kui selja tagant keegi tõukas teda. Nägi kolme noormeest, kellest ühel oli seljas kollane pluus, kes lõi talle rusikaga näkku. Koos kollase pluusiga noormehel oli kaasas veel kaks noormeest, kellest üks oli tumedates riietes ja teine nokamütsiga. Ruslan astus kannatanu kaitseks ette ja küsis, mida nad teevad. Need kolm noormeest kutsusid R välja, et väljas asju välja selgitada. Kannatanu läks kohe DF juurde, kes oli laua taga ja ütles, et R tahetakse peksta. Kui kannatanu väljus baarist, sai ta kohe tagant löögi selga ja kohe löödi teda rusikaga veel näkku. Löökidest kukkus kannatanu kätele ja sai vigastada. Pärast nägi ta, et kuskilt ilmusid veel kolm venelast ja kuuekesi nad hakkasid peksma R G ja DF. Siis sekkusid veel eesti noormehed, kes tulid neile appi. Kollase pluusiga noormees oli umbes 20 aastat vana, 170 - 180 cm pikk, kõhnema kehaehitusega, lühikeste juustega. Nokamütsiga noormees oli 18 23 aastat vana, 175 - 185 cm pikk, tumedate lühikeste juustega (t.l.47-48). - Tunnistaja DL ütlused, mille kohaselt Artur Gordejevi nimeline noormees ei ole talle tuttav, aga tunnistaja tunneb ta ära foto järgi, mida politseitöötaja talle näitas. Tunnistaja tunneb ta ära kui inimese, kellega tutvus
2. juuli 2008.a. Nimeta baaris, kuhu D.L läks üksinda. Tunnistaja tutvus A.G ja tema sõbraga. Nad istusid, jõid õlut. Tunnistaja oli ka enne seda alkoholi tarvitanud ja tuli baari juba ebakainena. Mingil hetkel nägi tunnistaja aknast, et teine noormees, kellega ta oli tutvunud (sõber, kujutatud fotol) kakles kellegagi tänaval. Jooksis sinna, et teda aidata ja lõpptulemusena sekkus samuti kaklusesse. Tunnistaja mäletab toimunut halvasti, kuna oli ebakaine. Ta mäletab, et see noormees kakles ühe mustade juustega eestlasega. Kaklus lõppes küllalt kiiresti, umbes viie minuti pärast. Pärast tuli kohale turvafirma patrull ja tunnistaja jooksis minema. Tunnistaja ei näinud, et sellel näidatud fotol kujutatud noormehel, oleks olnud mingisugune konflikt tütarlapsega või veel kellegagi baaris. Tunnistajal oli sel päeval seljas tumesinist värvi jope, mustad teksased ja mustad saapad (t.l.60-62). - Isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtuval oli kannatanu RG otsaesisel muhk, vasakul põsel hematoom. (t.l 5- 7) - Artur Gordejevi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, millest nähtuvalt peeti ta kinni 17.07.2008 kahtlustuses

§ 263p 1,4 järgi.

Kinnipeetu ülahuulel oli paistetus, vasaku käe 5 randme juures ja parema käe küünarnuki juures oli nahk marraskil, vasaku kulmu peal nahakriimustus. (t.l 8-11) - Joobe tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati 17.07.2008 kell 02:50 Artur Gordejev´il indikaatorvahendi AlcoQuant 6020 nr A104080 kasutamisel joove 1,04 mg/l väljahingatavas õhus. (t.l 12) - Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tundis DF esitatud fotodel ära noormehe, kes on kujutatud numbri 1 (üks) all. Tundis ta ära näo järgi ja kollase jaki järgi. Nägi, kuidas see noormees lõi

1. Juulil 2008.a. L käega näkku, millest viimane kukkus. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Artur Gordejev. (t.l 42-45) - Äratundmiseks esitamise protokoll, millest nähtuvalt tundis L- MM ära fotol nr 1 kujutatud noormehe tema näo järgi. See noormees tuli kannatanu juurde baaris Nimeta ja lõi talle rusikaga näkku ning kui ta tuli baarist välja lõi noormees kannatanut selga ja siis rusikaga näkku, mille tulemusel kukkus kannatanu kätele ja sai vigastada. Nimetatud fotol esitatud isikuks oli Artur Gordejev. (t.l 51-52) - Patsiendikaart nr XXX, millest nähtuvalt diagnoositi 17.07.2008 kell 02:51 LMM´al randme ja käe muude osade kontusioon, selja alaosa ja vaagna kontusioon. (t.l 49) - Kahtlustatava ülekuulamisprotokoll, millest nähtuvalt ei mäleta, kas ta on toime pannud kahtlustuses märgitud kuriteo ja selgitab, et
2. juulil 2008.a. kesköö paiku läks ta koos oma sõbra DL Nimeta baari, kus kohtasid Nikita-nimelist tuttavat, kes oli koos oma sõpradega. Baaris nad jõid, kahtlustatav tantsis. A.Gordejev jõi ära pool liitrit viskit, pärast jõi veel õlut. Ta ei mäleta, et oleks baaris kellegagi konflikt olnud. Ta nägi aknast, et tänaval toimub mingisugune kähmlus ja läks välja tänavale. Keegi riivas teda ja ta sekkus ka kaklusesse. Kaklejate hulgas võis olla DL. Süüdistatavat löödi vastu lõuga, kehal on kriimustusi. Seejärel turvamehed sõitsid kohale ja kõik hakkasid ära jooksma. Süüdistatav peeti kinni. Kui ta pandi juba autosse, tuli tema juurde mingisugune habemega eesti noormees, ja rääkis midagi niisugust, et „sa veel vastutad minu tüdruku eest". Süüdistataval oli seljas kollast värvi sportlikku tüüpi trikotaažjope. DLoli seljas musta värvi riietus, Nikital oli peas tumedat värvi nokamüts ja jalas heledad sortsid. Nendega oli koos ka Zenja-nimeline noormees, kellel oli seljas halli- ja sinisevärviline triibuline jakk. (t.l 13-16) KOHTU JÄRELDUSED JA PÕHJENDUS KrMS § 269 lg 2 p 2 kohaselt võib erandlikult kriminaalasja arutada süüdistatava osavõtuta, kui ta asukohta Eesti Vabariigis ei suudeta tuvastada, on küllaldane alus arvata, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire ja hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, tema leidmiseks on tehtud mõistlikke pingutusi ning ilma temata on kohtulik arutamine võimalik. Arutatavas kriminaalasjas kuulutati Artur Gordejev Harju Maakohtu 17.08.2010 määrusega tagaotsitavaks, mis aga enam kui aasta jooksul tulemusi pole andnud. Põhja Prefektuuri kriminaalbüroo Kesklinna teenistuse teatisel on vastavalt rahvastikuregistri sissekandele isiku elukohaks alates 20.05.2011 märgitud XXX. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et on küllaldane alus arvata, et Artur Gordejev viibib väljaspool Eesti Vabariigi piire. Kuivõrd ta hoidub kohtusse ilmumisest kõrvale, asub kohus seisukohale, et kriminaalasja võib arutada ilma süüdistatava osavõtuta. Süüdistatavale Artur Gordejev´ile on esitatud süüdistus

§ 263

p 1,4 järgi.

§ 263

p 1,4 sätestab vastutuse rahu või avaliku korra rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupis. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et Artur Gordejev alustas kaklust kannatanu LMMa tõukamise ja löömisega rusikaga näkku, mille järgnes süüdistatava ja temaga koos viibinud kohtueelses menetluses tuvastamata jäänud isikute poolt korduv kannatanute peksmine. On tuvastatud, et tegu leidis aset avalikus kohas – algul baaris ning seejärel jätkus tänaval. Kannatanute ja süüdistatava enda ütlustega on üheselt tõendamist leidnud, et Artur Gordejevil polnud enne inkrimineeritud teo toimepanemist mistahes suhteid isikutega, kelle suhtes ta kasutas avalikus kohas vägivalda. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et kaitsja seisukoht nagu võinuks kannatanu LMM solvata Artur Gordejevit, ei põhine kriminaalasjas kogutud 6 tõenditel. Artur Gordejev ei ole midagi taolist kohtueelses menetluses väitnud, tema ütluste kohaselt oli ta tugevas joobeseisundis, seda kinnitab samuti joobe tuvastamise protokoll, millest nähtuvalt tuvastati tal joove 1,04 mg/l väljahingatavas õhus. Kannatanute ütluste kohaselt kasutas Artur Gordejev nende suhtes vägivalda koos temaga koos viibinud isikutega, kannatanud on Artur Gordejevi ära tundnud kui isiku, kes lõi nii LMM , kui ka DFt. LMM on süüdistatav tekitanud tervisekahjustuse: parema käe kämblaluu mõra, selja alaosa ja vaagna põrutuse, samuti tundsid kannatanud DF ja RG peksmise tagajärjel füüsilist valu. Kuigi Artur Gordejev ei ole vahetult kannatanu RG löönud, on tuvastatud, et Artur Gordejev oli isikuks, kes kutsus avalikus kohas esile kakluse, kaasates sellesse ka teisi tuvastamata jäänud kaasosalisi, seega on ta toime pannud avaliku korra raske rikkumise isikute grupis, toimepandud tegu on käsitletav vägivallatsemisena grupis ning selle tagajärjel tervisekahjustuse tekitamine kõigile kannatanutele on hinnatav vägivallana

§ 263p 1 mõttes.

Kohus on seisukohal, et süüdistatav rikkus oma käitumisega avalikku korda, rikkudes sellega peale teiste isikute rahu häirimise ja lugupidamatuse väljendamise ka kannatanute õigust privaatsusele ning taoline tema tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega. Kohus leiab, et Artur Gordejev on süüteo toime pannud tahtlikult. Arutatava koosseisu puhul ei ole karistatavuse eeldusena sätestatud, et avaliku korra rikkumine oleks süüdlase eesmärk omaette, kuid arutatavas on kriminaalasjas tuvastatud, et Artur Gordejev, alustades avalikus kohas põhjuseta vägivalla kasutamist, pidas võimalikuks, et selline käitumine rikub olulisel määral teiste inimeste õigusrahu ja kaasab tahtevastaselt konflikti kõrvalisi isikuid. Sellistest andmetest teeb kohus järelduse, et süüdistatava käitumine on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud

§ 263

p 1,4 ettenähtud kuriteona, tegu on õigusvastane ja puuduvad süüd välistavad asjaolud. KARISTUS

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, karistust kergendavate ning karistust raskendavate asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 263

p 1,4 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni vangistus kuni 5 aastat. Karistuse liigi valikul lähtub kohus asjaolust, et süüdistatava süü ei ole väga suur ning ta on varem kriminaalkorras karistamata. Ka prokurör mainis kohtuvaidlustes, et kriminaalasja üheks lahendamise viisiks võiks olla menetluse lõpetamine avaliku huvi puudumise tõttu, mida prokurör ei pea võimalikuks taotleda üksnes Artur Gordejevi puudumise põhjusel. Samuti arvestab kohus asjaolu, et Artur Gordejev ei ole kannatanutele varalist kahju tekitanud ning samuti ei olnud kannatanule RG´ile ja DF tekitatud tervisekahjustused märkimisväärsed ega toonud kaasa meditsiinilise abi vajadust. Karistuse liigi valikul arvestab kohus, et tervisekahjustused said kakluse n.ö mõlemad pooled, kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt kasutati ka Artur Gordejevi suhtes vägivalda. Seega leiab kohus, et süüdistatavat on võimalik karistada kergemaliigilise karistusega ehk rahalise karistusega. Samas nõustub kohus prokuröriga, et kuivõrd kannatanuid on üle ühe, siis peab karistus olema keskmisest karistusmäärast suurem ning süüdistatava süü oli niivõrd suur, et see tingib karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavana. Võttes arvesse, et tegu leidis aset üle kolme aasta tagasi, Artur Gordejev ei ole uusi süütegusid toime pannud, leiab kohus, et mõistetava karistuse võib süüdistatava suhtes jätta tingimisi kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud 3 (kolme) aastase katseajal uut tahtlikku kuritegu. 7 Kohtunik Julia Vernikova