1-10-15323/14

(07230100648)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kriminaalasi EK süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja KK süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi lühimenetluses Kohtuistungi aeg

1. septembril 2011.a. Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatavad
2. EK- isikukood: XXX, Eesti kodanik, põhiharidusega, elukoht: XXX; töötab varem kriminaalkorras karistatud 6 korral, neist 2 viimast: 1) 22.05.2001 Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3; § 207’1 lg 2 p 2 ja § 40 lg 1 alusel 5a vabadusekaotust, liidetud hilisema, Jõgeva Maakohtu 08.10.2002.a otsusega mõistetud karistus(t)ega; 23.09.2002 vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju MK 11.09.2002.a määrusega KarS § 76 alusel, ärakandmata karistus 1a 2k 5p, mis lugeda katseajaks; 2) 08.10.2002 Jõgeva Maakohtu otsusega KrK § 195 lg 2 alusel 2a vangistust, KarS § 65 lg 1, § 64 lg 1 ja lg 3 alusel 5a vangistust. Eelvangistuses viibitud ja karistusest kantud karistusaeg 3a 9k 23p vangistust arvata karistusest maha. Kandmata karistus 1a 2k ja 1p vangistust jätta tingimisi täitmisele pööramata katseajaga 2a 6k; väärteokorras karistatud 2 korral (trahvid tasumata); tõkend - elukohast lahkumise keeld; Kaitsja advokaat määratud korras Talvi Vaske 2
3. KK- isikukood: XXX, Eesti kodanik; põhiharidusega; elukoht: XXX; töötab betoneerijana OÜ-s O ; varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 01.02.2008 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 121, § 74 alusel tingimisi vangistusega 5k katseajaga 18k; 04.12.2009 Tartu Maakohtu otsusega KarS § 216 lg 1 alusel rahalise karistusega 6000 krooni; väärteokorras karistatud korduvalt (1 trahv tasutud); tõkend - elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinni peetud
4. - 24.05.2007.a) Kaitsja advokaat määratud korras Milvi Söörd RESOLUTSIOON
5. Õigeks mõista EK süüdistuses KarS 215 lg 2 p 1, 2 järgi süütõendite puudumise motiivil. Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist.
6. Õigeks mõista motiivil. KK süüdistuses KarS § 215 lg 2 p 2 järgi süütõendite puudumise Tõkend - elukohast lahkumise keeld tühistada pärast kohtuotsuse jõustumist .
7. TT tsiviilhagi summas 40 132 krooni KrMS § 310 lg 2 alusel jätta läbi vaatamata.
8. Asitõendid: 4.
9. 2 sõrmejäljefragmenti (asuvad Põhja Prefektuuri hoiuruumis) pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada. 4.
10. Turvapadi (asub kriminaalasja juures) pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada.
11. Menetluskulud jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning apellatsioon esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Otsus tervikuna koostatakse vaid pärast apellatsiooniteate saamist ning on kättesaadav kohtu kantseleis 25.10.2011.a. SÜÜDISTUS EK, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, ja KK13.05.2007.a ajavahemikul kella 01:00 kuni 02:00, koos, grupis ja ühtse tahtlusega kasutasid ajutiselt omavoliliselt TT´le kuuluvat sõiduautot Hyundai Getz (registrimärgiga XXX). Nimelt võtsid nad üheskoos 3 eelnevalt salaja Tallinnas XXX maja aias TT jope taskust nimetatud sõiduki võtmed, mida kasutades käivitasid maja juurde pargitud auto. E. K ja K. K sõitsid autoga omavoliliselt Tallinnas Sõle ja Ädala tänavate ristmiku lähedale, kus põhjustasid avarii ning lahkusid sündmuskohalt, jättes auto avariikohale maha. E. K isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ning K. K pani toime võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise isikute grupis, s.o KarS § 215 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. POOLTE SEISUKOHAD Prokurör leidis, et E. K ja K. K süü on tõendamist leidnud ja nende käitumine õigesti kvalifitseeritud KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi. Oluline ei ole prokuröri arvates, kes kannatanu jopetaskust võtmed võttis, kes auto käivitas või kes süüdistatavatest avarii põhjustas. Kuna mõlemad on seda autot kasutanud, siis kannatanule tekitatud kahju tuleb mõlemalt süüdistatavalt välja mõista. E. K ütlusi kohtuistungil pidas prokurör paljasõnaliseks. Tunnistaja KJ nägi vastu äärekivi sõitnud Hyundaist väljumas heledas dressipluusis noormeest ning äratundmiseks esitamise protokolli kohaselt on ta ära tundnud K.K . DNA ekspertiis on tuvastanud, et auto turvapadjal olev jäljeprofiil langeb kokku E. K DNA profiiliga ning need tõendid kinnitavad, et mõlemad süüdistatavad on seda autot kasutanud. Kaitsjad taotlesid süüdistatavate õigeksmõistmist, kuna kohtuistungil kontrollitud tõenditega ei ole nende süü tõendamist leidnud. Kaitsja M. Söörd pidas esitatud süüdistust ebakonkreetseks ja kaitseõigust rikkuvaks, kuna süüdistuses ei ole ära näidatud, kes võttis kannatanu autovõtmed, kes käivitas sõiduki, kes autot juhtis ja avarii põhjustas. Ei ole näidatud, mida konkreetselt on teinud K. K. Samal ööl oli pidu ka kõrvalaias, oma jope koos rahakoti ja võtmetega jättis kannatanu aeda, kui ise magama läks ning sellele oli vaba juurdepääs kõrvalistel isikutel. Autost ei ole leitud K. K sõrmejälgi ega DNA-d. Tunnistaja KJ on pärast avariid autost näinud väljumas vaid ühte isikut, kuid süüdistus on esitatud kahele. Seda isikut nägi tunnistaja öösel kell 2, s.o. pimedal ajal. Äratundmiseks esitamise protokollile ei ole lisatud fotosid ning tegu on kõlbmatu tõendiga ja tuleb tähelepanuta jätta. Teist süüdistatavat äratundmiseks esitatud ei ole. Kaitsja T. Vaske märkis, et tunnistaja ei ole avarii teinud autost väljumas näinud E. K. Autost leiti ka teiste isikute DNA-d. E. K on andnud usutava ja detailse kirjelduse selle kohta, millal ja kuidas sai tema veri vigastatud sõrmelt sattuda autoukse käepidemele ja sealt turvapadjale ning ühegi tõendiga ei ole tema ütlusi ümber lükatud. Süüdistatavad eitasid oma süüd kannatanu auto omavolilises kasutamises ja sellega avarii põhjustamises. Nad ei eitanud, et hetkel, kui oli vaja kannatanu autot mõned meetrid eemale parkida, et tagant saaks teine auto välja sõita, viibisid nad mõlemad kannatanu autos, kuid seejärel jätkati maja hoovis pidu. Koju sõitsid nad taksoga ja alles hommikul kui neile helistas õde, said nad teada, et kannatanu, tol korral nende õe elukaaslase T. T auto on ärandatud. Koos käidi politseis avaldust kirjutamas ja avariitunnustega leitud autot tasulises parklas vaatamas. TUVASTATUD ASJAOLUD ja KOHTU JÄRELDUSED 4 Kohus on kohtuistungil kontrollinud järgmisi tõendeid: Kannatanu TT ütlustest nähtub, et 12.05.2007.a. õhtul parkis ta oma sõiduauto Hundai Getz Tallinnas XXXmaja ette. Seda tegi tegelikult tema töökaaslane, kes ta koju tõi, sest ta ise oli tarvitanud õlut. Maja hoovis oli tema elukaaslane TK ning viimase vennad EKja KKning E. K elukaaslane KK. Aias grilliti, aeti juttu, tarvitati alkoholi. Kui K. T lahkuma hakkas, andis T. T oma autovõtmed K. K kätte, et viimane tema autoga mõned meetrid eemale sõidaks, sest tema auto takistas Kadil oma autoga väljasõitu. Seejärel talle võtmed tagastati, ta pani need jope taskusse, mis rippus tooli seljatoel. Kui kannatanu umbes kella 01 paiku koos T tuppa läks, unustas ta jope aeda tooli seljatoele. Hiljem T ütles, et nägi K ja E umbes samal ajal väravast väljumas. Järgmisel hommikul T märkas, et auto on maja eest kadunud. Jope taskus olnud rahakotti kontrollides kannatanu avastas, et sealt on kadunud raha 2 800 krooni, kaardid olid segamini, jope taskus polnud autovõtmeid. Auto kadumisest teatasid nad politseisse. Oma jope kapuutsilt avastas kannatanu verepleki, ka laual olevad klaasid olid verised ning T meenus, et eelmisel õhtul oli EK oma käe ära lõhkunud. Millal see juhtus, kannatanu ei tea. Paar päeva hiljem oli T leidnud Ejope taskust kannatanu kliendikaardid, pangakaardi. Kannatanu väitis, et tema ise pole autoga avariid teinud (tl. 37-38). Kaks päeva varem (13.05.07.a.) on kannatanu oma ütlustes märkinud, et kui tema kella 01 paiku öösel magama läks, jäi tema elukaaslane koos oma vendadega aeda. Oma auto ja asjade varguses ta kedagi kahtlustada ei oska ning on 100 % kindel, et temaga koos olnud inimesed seda ei teinud (tl.33 -34). Aasta hiljem (09.05.08) kannatanu märgib oma ütlustes (tl.38), et ta nägi aias olles pealt, et tema autot parkis ainult K, kes sellega mõned meetrid eemale sõitis ning E sinna autosse ei istunud ja pole tema autos ka kunagi viibinud. Samuti oli tema rahakotist kaduma läinud lisaks rahale 2 kontserdipiletit kokku väärtusega 980 krooni. Auto sai ta kätte politseiparklast 2007.a. mais, viis selle Hyundai esindusse garantiiremonti ja maksis selle eest 15 000 krooni. Külgturvapadja jättis autosse panemata, avariieelset väljanägemist autol ei ole ja vajalikud on täiendavad remonttööd, mida rahapuudusel polnud võimalik teha, remonttööde kalkulatsioon on ca 60 000 krooni. Järgmine kord on T. T üle kuulatud 26.01.2010.a. (tl.39-40), kus ta täpsustab, et auto remont koos pukseerimisega läks tal maksma 16 113 krooni. Täiendavaks remondiks on ta võtnud remonttööde hinnapakkumise ja vaja on veel maksta 24 019 krooni. Hagi süüdlaste vastu on ta esitanud kogusummas 43 012 krooni (tl.44). Kannatanu ütlusi selle kohta, et E.K ei ole enne väidetavat avariid tema autos istunud, on ümber lükatud nii tunnistajate kui kannatanute ütlustega. Tunnistaja TK ülekuulamisest prokurör kohtus loobus, kuna viimane oli talle meili teel kinnitanud, et ei soovi asja kohta ütlusi anda, kuna tegemist on talle lähedaste isikutega (vendadega). Eeluurimisel on tunnistaja väitnud, et kui tema T. T tuppa läks, läksid väravast välja ka tema vennad. Mingi pidu käis samal õhtul ka kõrvalaias. Maja ette pargitud T. T auto kadumise avastas ta järgmisel hommikul kell 8.00 ja helistas politseisse, samuti vennale Elisele. Politseist sai teada, et autoga on avarii tehtud. Vend kinnitas, et nemad pole auto kadumisega seotud. Mõlemad vennad tulid nende juurde. E näitas talle oma sõrme ja seletas, et oli selle õhtul ära kriipinud. Aias klaase koristades oli tunnistaja näinud neil vereplekke; vereplekk oli ka T. T jope kapuutsil, mis ööseks õue oli ununenud. Koos vendadega sõideti ka politseisse, samuti avariilist autot vaatama (tl.49-51). Pea aasta hiljem on tunnistaja täpsustanud (tl.53), et KK auto ette oli pargitud T auto ning selleks, et K saaks ära sõita, ajasid E ja K T auto eest 5 ära. Mõlemad vennad väitsid talle, et pole öösel selle autoga sõitmas käinud, kuid venna K olekust võis nagu aru saada, et just tema ja Evõtsid auto ja tegid avarii, kuna vend tema väidetele vastu ei vaielnud. Tunnistaja KK ütlustest (tl.54-56) nähtub, et XXXmaja juurde jõudes parkis ta oma auto maja ette. Aiast autot näha ei olnud, grillimisplats jäi maja taha. Kui ta kella 23 paiku tahtis auto koju viia, siis selgus, et T.T auto Hyundai Getz takistas tema auto väljasõitu. K tõi T käest võtmed, et tema autoga eest ära sõita. Auto käivitamisel hakkas alarm tööle ja E läks K aitama alarm välja lülitada. Mõlemad istusid T auto esiistmel ja autoga sõideti mõned meetrid edasi. Tunnistaja läks peopaika jalgsi tagasi. Kella 23.30 paiku käis politsei ja palus muusika vaiksemaks keerata. Kui K.T kella 24 paiku lahkus, jäid teised aeda. Tund hiljem tulid tema juurde koju E ja K; rääkisid, et olid tulnud taksoga. Järgmisel hommikul kella 8.30 paiku helistas E T ja teatas, et T auto on nende maja eest kadunud ning E ja K sõitsid T juurde. Kõik koos sõideti Rahumäe politseiosakonda avaldust kirjutama ja sealt Loo parklasse avariilist autot vaatama. Emust jope oli jäänud XXXmaja aeda. Kui T hiljem helistas, siis väitis, et E jope taskust oli ta leidnud T kaarte. Õhtul aias olles, grillimise ajal vigastas E puid lõhkudes oma näppu ning näpust tuli natuke verd. Süüdistatavad ise kohtus on väitnud, et T. T autot aitasid nad ainult mõned meetrid edasi parkida, et K. T oma autoga saaks ära sõita ning see toimus T. T soovil, kes ise andis autovõtmed K. K kätte. Autovõtmeid nad ei varastanud ning hiljem ei ole nad autot kasutanud ega avariid teinud. Süüdistatav E. K on kohtuistungil tema taotlusel üle kuulatud ning oma ütlustes selgitanud, et grilliõhtul XXX maja aias oli ta oma vasaku käe näppu vigastanud. Kui K.K püüdis T autot veidi eemale parkida, läks ta vennale appi. Vasaku käega avas ja sulges ta juhipoolse ukse, mistõttu võis tema veri sattuda ukselingile. Kui selle autoga tehti hiljem avarii ja turvapadi inertsi tõttu avanes, sai see puutuda ka ukselinki, sest on lingiga samal kõrgusel. Järgmisel päeval käisid nad kõik koos politseile avaldust kirjutamas ja leitud autot parkimisplatsil vaatamas ning T võis rääkida ka kadunud rahast ja piletitest. Samal õhtul oli olnud pidu ka naaberaias ning seda asjaolu meenutati, kui arutati, kes võis autoga avarii tekitada. E. K on andud samasisulisi ütlusi ka kahtlustatavana kohtueelses menetluses ja kinnitanud, et omaniku palvel parkis tema T auto maja ees mõned meetrid edasi, et K. T saaks sealt oma autoga ära sõita. Algul püüdis seda teha tema vend K, kuid ei saanud sellega hakkama ning seetõttu istus tema rooli taha. Koos vennaga lahkus ta peopaigast, kui T ja T tuppa läksid, ning sõitsid taksoga koju, s.o. K. Te juurde Puhangu tänavale. Seal olid nad hommikuni ja õe helistamise peale said teada, et T. T auto oli öösel ära varastatud ja sellega avarii tehtud. Kui nemad vennaga peopaigast lahkusid jäi T. T auto XXX maja ette. Samuti on ta rääkinud grilliõhtul puupinnuga vasaku käe vigastamisest (tl.72-73). Siinjuures peab kohus vajalikuks märkida, et esialgselt oli E. K üle kuulatud tunnistajana ning alles 03.11.2009.a. kahtlustatavana. Teda ei kahtlustatud aga autoga avarii põhjustamises, vaid ainult auto grupilises omavolilises kasutamises ning T. T rahakotist raha, piletite ning erinevate kaartide varguses. Kahtlustatav K. K (tl. 83, 85) ei tunnistanud oma süüd auto omavolilises kasutamises (kahtlustus avarii põhjustamist ei sisaldanud). Tema ütluste kohaselt ei saanud K. T oma autoga Audi ära sõita, sest T auto seisis ees. T andis autovõtmed tema kätte, et ta auto eest ära 6 ajaks. Kuna auto ei käivitanud, tuli E appi ja sõitis selle autoga veidi edasi, võtmed tagastati T . Kui teised olid pärast grillipeo lõppu tuppa läinud, võtsid nad Elisega takso ja sõitsid Puhangu tänavale. Hommikul T helistas ja teatas, et T auto on varastatud. Kahtlustatavana on K. K üle kuulatud ka 24.04.08.a. (kahtlustus ei sisalda avarii põhjustamist) ja järjekordselt kinnitab ta, et lahkus XXXaiast koos vennaga, ega ole omavoliliselt kasutanud T. T autot. Ülaltoodud tõenditest lähtudes ei ole süüdistatavad end kohtus ega kohtueelses menetluses süüdi tunnistanud ning ei kannatanu ega tunnistaja pole näinud, et kumbki neist oleks võtnud T. T jopetaskust autovõtmed, et nad oleksid käivitanud maja juurde pargitud sõiduauto Hyundai, sellega omavoliliselt ära sõitnud ning Sõle ja Ädala tn ristmiku lähedal avarii põhjustanud. Süüdistatavate ütlused, et õhtul kella 23 paiku on nad T.T saadud võtmete abil ning tema soovil seda autot mõne meetri võrra edasi parkinud ja võtmed talle seejärel tagastanud, on kooskõlas nii kannatanu kui tunnistajate ütlustega. Auto omavolilise kasutamise käigus avarii põhjustamise on prokurör E. Kle ja K. Kile süüks arvanud alles süüdistusaktis, mis on koostatud 19.11.2010.a. 03.09.2010.a. on prokurör koostanud kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruse KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritavas kuriteos, s.o. T kaartide, kontserdipiletite ja sularaha varguses (tl. 107-108) ning selles määruses märgitakse, et T. T ja E. K joped olid öö läbi XXX maja aias ja neile oli juurdepääs ka teistel isikutel peale T. K külaliste ning keegi ei ole pealt näinud T. T rahakoti vargust. Kannatanu ütluste kohaselt jäid jope taskusse ka tema autovõtmed (mitte ainult rahakott) ning kohus leiab, et ka teistel isikutel, peale E. K ja K. Ki, oli juurdepääs autovõtmetele, kuna T. T oli unustanud oma jope aeda. Süüdistuse kohaselt kasutasid E. K ja K. K kannatanu autot omavoliliselt 13.05.07.a. kell 01.00 kuni 02.00 ning eelnevalt olid nad koos T. T jopetaskust ära võtnud võtmed. Kohus nõustub kaitsjatega, et süüdistused on ebakonkreetsed, neis ei ole märgitud, kes ja millal võtmed ära võttis, kes käivitas auto või kes auto kasutajatest põhjustas avarii, mistõttu on rikutud süüdistatavate kaitseõigust. Kohtule jääb arusaamatuks, mida peetakse süüdistuses silmas võtmete eelneva äravõtmise all ehk millal toimus võtmete äravõtmine. Kuna süüdistatavad olid mõlemad 12.05.07.a. õhtul T. T autos viibinud seoses selle ümberparkimisega, on kohtu arvates eluliselt usutavad ning tunnistajate ütlustega kooskõlas ka E. K ütlused kohtuistungil selle kohta, millal ning mis asjaoludel võis tema veri sattuda kannatanu sõiduauto ukse käepidemele. Sündmuskoha vaatlusprotokollist 13.05.07.a. (tl. 2 - 5) nähtub, et avariitunnustega punast värvi Hyundai Getz (XXX) oli paigutatud Lepa tee 4 parklasse ning selle vasakpoolse esiukse lingi kõrval oli veretaoline määrdumine, ka esiukse käepideme seespool oli veretaoline määrdumine; vasakpoolse esiistme seljatoe seest oli väljunud turvapadi. Auto vasakpoolse esiukse aknal, seespool ja turvapadja kõrgusel oli pärast tahmaga töötlemist avastatud sõrmejälje fragment. Spetsialist võttis DNA proovid auto vasakpoolse esiukse sisemise käepideme veretaolisest määrdumisest. Kaasa võeti need DNA proovid ja sõrmejälje fragment. 7 Sündmuskoha vaatlusprotokollina vormistatuna on 16.05.07.a. veelkord vaadeldud seda avariilist sõiduautot (tl. 6-11) ning märgitud, et juhipoolne vasak istmekülje turvapadi on väljas. Turvapadi on autost ära võetud, seda ei ole vaadeldud, toimikusse on lisatud vaid fototabelid (tl.19.20), kuid ei ole märgitud, kas ja millal on sellelt võetud DNA proovid. Daktüloskoopiauuringu kohaselt (tl.15) on sõiduautost Hyundai Getz (XXX) tõmmiskilele võetud sõrmejälg identifiseerimiskõlbulik. Seda jälge ei ole jätnud E. K, T. T ega K. K; see on jäetud kellegi teise poolt. Ekspertiisimääruses 16.07.07.a. märgitakse (tl.24), et sõiduauto vasakpoolse esiukse sisemiselt lingilt verekahtlaselt määrdumiselt on võetud DNA proovid (proovide võtmine kajastub vaatlusprotokollis) ning äravõetud turvapadjalt on 24.05.07.a võetud DNA proovid, kuid kes need proovid turvapadjalt võttis, kuidas need pakendati, vaatlusprotokoll ei kajasta, mistõttu võib kahtluse alla seada ka ekspertiisitulemused turvapadjalt saadud proovide osas. Uurija määruses märgitu ei vasta asja materjalidele ning pole võimalik kontrollida, kes, millal või mitu proovi võttis auto turvapadjalt. Ekspertarvamuse kohaselt (tl. 27-28, DNA ekspertiisiakt GE-1593-07/4010) oli verekahtlase määrdumise proovis ja turvapadjalt ühest proovist määratletud profiilid kokkulangevad E.K võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga ning ühelt turvapadjalt võetud proov oli segaproov, milles ei saa kindlalt välistada T. T pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kuna selles aktis olev uuringute kirjeldus, uurimistulemuste hindamine ja põhjendatus oli puudulik, määrati 06.07.2010.a. DNA täiendav ekspertiis: akt GE-0777-10/2319 (tl.93 - 95). Eksperdi arvamuse kohaselt saadi ühest turvapadjalt võetud proovist DNA analüüsi täisprofiil ja see on kokkulangev E. K DNA profiiliga. Turvapadjalt võetud teises proovis saadi veel üks täisprofiil, mis pärines enam kui ühelt isikult ning ekspert ei välistanud T. Tlt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Turvapadjalt võetud kolmandas proovis saadi samuti täisprofiil, mis pärines enam kui ühelt isikult, kuid ei võimaldanud teha usaldusväärseid järeldusi selle pärinemise kohta T. T , E. K , K. K . Kohus ei saa nõustuda prokuröri järeldusega, et ühes proovis sisaldunud E. K DNA profiil annab tunnistust sellest, et ta kasutas autot omavoliliselt või et ta põhjustas sellega avarii. Eksperdiarvamus (ka juhul, kui korrektselt oleks vormistatud proovide võtmine turvapadjalt) ei lükka ümber E. K versiooni selle kohta, millistel asjaoludel võis tema veri või DNA sattuda kannatanu autosse. Tunnistaja KJ on andnud ütlusi selle kohta, et 13.05.07.a. öösel kella 02 paiku sõitis ta parameedikuna kiirabiautos kui üht patsienti oli vaja viia Meremeeste Haiglasse. Kolde ja Sõle tn ristmikul sõitis kiirabiautole ette punast värvi sõiduauto Hyundai, kes kiirust maha võtmata sõitis edasi mööda Sõle tn-t Paldiski mnt. poole. Suure kiiruse tõttu ei jõudnud KJ märgata autot juhtinud isikut ega seda, kas autos oli veel inimesi peale juhi. Enne Ädala ja Sõle tn. ristmikku nägi ta, et Hyundai oli teelt välja sõitnud vastu kõnnitee äärekivi. Juhikohalt hüppas välja pikemat kasvu, saleda kehaehitusega noormees heledas dressipluusis, rinnal tumedam triip. Noormees jooksis auto taha, rohkem teda ei näinud. Kuna kiirabiautos olev patsient vajas hospitaliseerimist, nad ei peatanud, kuid KJ helistas politseisse ja teatas teelt välja sõitnud autost. Noormeest nägi ta külje pealt ja tal olid pruunikad lühikesed juuksed (tl.59). 8 24.05.07.a. on koostatud äratundmiseks esitamise protokoll (tl.62), kuhu on märgitud, et KJ tunneb ära isiku nr. 3 ehk K. K ; see on sama isik, kes öösel kella 02 paiku sõiduautost Hyundai välja jooksis; tunneb ta ära kehaehituse, juuste ja näoprofiili järgi. Sellele protokollile ei ole lisatud aga fototabelit isikutest, keda esitati äratundmiseks, on üksnes õiend. (tl.63) et K. K esitati äratundmiseks koos kahe sarnase isikuga, keda ka fotografeeriti, kuid fotoaparaadi mälukaardi riknemise tõttu ei ole võimalik fototabeleid lisada. Kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et see ei ole lubatav tõend, on rikutud KrMS § 81 lg 7 sätteid, mis nõuab äratundmiseks esitamisel objektikogumi pildistamist või videosalvestust ning protokoll ei vasta KrMS § 82 lg 1 nõuetele. Kohus ei saa kontrollida, kas äratundmiseks esitatud isikud olid omavahel sarnased, kas nr. 3 all oli K. K ning kas tunnistaja on osutanud just sellele isikule või milliste tunnuste poolest ta teistega sarnanes või erines. Kohus leiab, et tunnistaja K. J poolt väga lühiajaliselt ja pimedal ajal nähtud isik võis sarnaneda K. K , kuid ole mingit alust väita, et tunnistaja on ta ära tundnud. Seega tõendeid kogumis hinnates kohus nõustub kaitsjate seisukohaga, et E. K ja K. K süü kannatanu sõiduauto omavolilises kasutamises ja sellega avarii põhjustamises ei ole tõendamist leidnud ning süütõendite puudumise motiivil tuleb nad õigeks mõista. Vaatamata kohtu ettepanekule ei soovinud prokurör kohtus täpsustada süüdistust, et ära näidata kummagi süüdistatava teopanus neile süüks arvatava kuriteo toimepanemises. Kohtu arvates ei saanud prokurör süüdistust täpsustada põhjusel, et tal puudusid tõendid selle kohta, kes võis kannatanult varastada autovõtmed või kes põhjustas avarii ja tekitas kannatanule varalise kahju. Õigeksmõistva otsuse korral jäetakse tsiviilhagi läbi vaatamata ning menetluskulud jäävad riigi kanda. Õigusnormid, millest kohus lähtub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 181, 306, 309 lg 2, 310 lg 2, 311, 312,
12. Kohtunik