Obsah (11)

§ 184§ 199§ 213§ 65§ 68§ 74§ 392§ 64§ 75§ 25§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 01. juulil 2011.a.Tallinn Kriminaalasja number 1-10-15869 (10930000271) Kohtunik Rahvakohtunikud Julia Vernikova Ly Ko

§ 184

lg 2 p 1, § 392 lg 2 p 225 lg 1,2 järgi, Igor Iljini süüdistuses

§ 184

lg 2 p 2, § 392 lg 2 p 2-25 lg 1,2 järgi ja Dmitri Žihharevi süüdistuses

§ 184

lg Kriminaalasi 2 p1,2, § 392 lg 2 p 2-25 lg 1,2 järgi üldmenetluses Prokurör Leelet Kivioja Süüdistatavad Julia Kondratjeva Isikukood: 47507280331, elukoht: xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht puudub; varem kriminaalkorras karistatud 2-l korral: 1) 13.03.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,9 järgi vangistusega 6 kuud; 2) 18.05.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 9-25 lg 2 järgi üldkasuliku tööga 116 tundi, karistus pööratud täitmisele, vabanes 18.11.2009 pärast karistuse kandmist. tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustatavana kinnipeetud 04.04.2010-06.04.2010.a) Igor Iljin Isikukood: 36801190254, elukoht xxx, VF kodakondsus, keskeriharidus, emakeel-vene keel, töökoht TT AS, varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral, viimati: 1) 14.04.2009.a Harju Maakohtu poolt

§ 184

lg 2 p 2 järgi 3-aastase vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat, 2 lugeda karistusest kantuks 1 päev; 2) 05.01.2010.a Harju Maakohtu poolt

§ 213

lg 1 järgi ja

§ 65

lg 1 alusel 3-aastase vangistusega tingimisi katseajaga 3 aastat tõkend – elukohast lahkumise keeld (kahtlustavana kinnipeetud 04.04.2010-05.04.2010) Dmitri Žihharev Isikukood: 37807080232, elukoht XXX, EV kodakondsus, keskharidus, emakeel-vene keel, töökoht BRC, varem kriminaalkorras karistatud 9-l korral, viimati 1) 21.12.1998.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 2101 lg 2 p 3 järgi vabadusekaotusega 4 aastat 1 kuu; 2) 02.10.2008.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,8, § 274 lg 1 järgi 2-aastase vangistusega; 3) 03.06.2011.a Harju Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 8,9, § 200 lg 2 p 9 järgi 3-aastase vangistusega, millest

§ 68

lg 1 alusel maha arvata 5 päeva eelvangistust.

§ 74

lg 2 alusel kuulub reaalsele ärakandmisele 7 kuud vangistust alates 02.12.2010.a ning 2 aastat 4 kuud ja 25 päeva vangistust jäetud tingimisi kohaldamata katseajaga 3 aastat. tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsjad Talvi Vaske, Valeri Orljankin, Eva Tibar RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 309 lg.3, § 311, § 312, § 313, § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, Tunnistada süüdi Julia Kondratjeva

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3 aastat,

§ 392

lg 2 p 2-25 lg 1,2 järgi ja karistada vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.04.-06.04.2010, kokku 3 päeva ning ärakandmata karistuseks lugeda 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva.

§ 74

lg-te 1, 3 alusel määrata, et 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Julia Kondratjeva ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolliga pandud järgmisi kohustuslikke kontrollnõudeid Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all:

1. elab kohtu määratud alalises elukohas (XXX);
2. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata Julia Kondratjevale lisakohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume ning osaleda sõltlastele suunatud sotsiaalprogrammis „Eluviisi treening“. Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast 01.07.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – jätta muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, seejärel tühistada. Tunnistada süüdi Igor Iljin

§ 184

lg 2 p 2 järgi ja karistada teda vangistusega 4 aastat,

§ 392

lg 2 p 2-25 lg 1,2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust eelmise, s.o.

Harju Maakohtu 05.01.2010.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aasta 11 kuu 29 päeva võrra ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) aastat 11 (üksteist) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

§ 68

lg 1alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 04.04.-05.04.2010, kokku 2 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 6 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Karistuse kandmise algust lugeda karistuse kandmisele asumisest või Igor Iljini kinnipidamise päevast. Tunnistada süüdi Dmitri Žihharev

§ 184

lg 2 p 1,2järgi ja karistada teda vangistusega 3 (kolm) aastat,

§ 392

lg 2 p 2-25 lg 1,2 järgi ja karistada teda vangistusega 2 aastat.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Dmitri Žihharevile käesoleva otsusega mõistetud karistusele liita

§ 65

lg 1 ja § 64 lg 1 alusel Harju Maakohtu 03.06.2011.a otsusega mõistetud karistus 2 aastat 11 kuud 25 päeva vangistust ja mõista talle liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Liitkaristusest arvata maha eelmise kohtuotsusega reaalsele ärakandmisele määratud ja 01.07.2011 seisuga ärakantud 7 kuud, kandmata liitkaristuseks jääb 2 aastat 11 kuud vangistust. Liitkaristusest 2 aastat 11 kuud vangistust on ja jääb Dmitri Žihharev 2 aasta 4 kuu ja 25 päeva vangistuse osas tingimuslikult vabastatuks 03.06.2011.a kohtuotsusega määratud tingimustel. Liitkaristuse ülejäänud osa – 6 kuud ja 5 päeva – jätta Dmitri Žihharevi suhtes

§ 74lg 1,3 alusel tingimisi kohaldamata ja määrata katseajaks 3 aastat.

Kohustada Dmitri Žihharevi selle katseaja kestel täitma

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja lisaks nendele

§ 75lg 2 p 2 sätestatud lisakohustus – mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

4 Katseaja algust lugeda kohtuotsuse kuulutamise päevast 01.07.2011.a. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumiseni. Süüdimõistetutelt välja mõista riigituludesse menetluskulud: igaühelt eraldi Julia Kondratjeva´lt, Igor Iljin’ilt ja Dmitri Žihharev´ilt I astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha osaliselt summas 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot ja 5 (viis) senti, Julia Kondratjeva´lt määratud kaitsjale makstud tasu osaliselt summas 382 (kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot ja 8 (kaheksa) senti, Igor Iljin’ilt määratud kaitsjale makstud tasu 153 (ükssada viiskümmend kolm) eurot ja 39 (kolmkümmend üheksa) senti ja Dmitri Žihharev´ilt määratud kaitsjale makstud tasu osaliselt summas 412 (nelisada kaksteist) eurot ja 19 (üheksateist) senti. Välja mõista ekspertiisikulud: Julia Kondratjeva’lt osaliselt summas 548 (viissada nelikümmend kaheksa) eurot ja 37 (kolmkümmend seitse) senti (ekspertiisiakt nr 7A; nr AN-332-10/1169 – 1/3; nr GE-0421-10/1190 -1/3), Igor Iljin’ilt osaliselt summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) eurot ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti (ekspertiisiakt AN-332-10/1169 – 1/3; nr GE-0421-10/1190 -1/3) ja Dmitri Žihharev’ilt osaliselt summas 380 (kolmsada kaheksakümmend) ja 28 (kakskümmend kaheksa) senti (ekspertiisiakt AN-332-10/1169 – 1/3; nr GE-0421-10/1190 -1/3). KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskulud summas 4200 eurot riigi kanda. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul, arvates kohtuotsuse jõustumisest, Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas nr 10220034796011 või Swedbankis nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „süüdimõistetu ees- ja perekonnanimi , 1-10-15869, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib süüdistatav ja tema kaitsja 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Harju Maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates 15 päeva jooksul. Apellatsiooniteate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 25.07.2011.a. SÜÜDISTUS Julia Kondratjeva´t süüdistatakse selles, et tema ebaseaduslikult omandas ja hoidis isikute grupis suures koguses narkootilist ainet amfetamiini eesmärgiga toimetada see ebaseaduslikult üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Nimelt Julia Kondratjeva nõustus Igor Ilin’i pakkumisega toimetada tasu, so 5000 krooni eest Eesti Vabariigist üle riigipiiri Soome Vabariiki ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini. Selleks sai Julia Kondratjeva eeluurimisel tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 04.04.2010 kella 12:25 ebaseaduslikult Igor Ilin’ilt suures koguses, so kokku 167,93 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud ainet hoidis ta isikute grupis koos Dmitri Žihharev´iga ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates Dmitri Žihharev’i elukohas Tallinnas aadressil XXX, kus Julia Kondratjeva ja Dmitri Žihharev amfetamiini koos ümber pakendasid, lisades pakenditesse lõhna peitmiseks jahvatatud kohvi. 5 Julia Kondratjeva soetas 03.04.2010 endale Igor Ilin’i poolt selleks antud raha eest pileti 04.04.2010 Helsingisse väljuvale päevakruiisile. 04.04.2010 enne kella 12:25 tellis Dmitri Žihharev takso ja suundus koos Julia Kondratjeva’ga Tallinna Sadamasse, et saata Julia Kondratjeva koos narkootilise ainega Helsingisse suunduvale laevale. Julia Kondratjeva üritas lahkuda Eesti Vabariigist Tallinna Reisisadama D-terminali kaudu, suundudes kell 13:00 väljuvale reisilaevale Baltic Princess, kuid pärast pardakaardi registreerimist suunati ta tollikontrolli. Läbivaatluse käigus leiti Julia Kondratjeva punast värvi kilekotist kirjaga Galeria Centrum läbipaistev kilekott, milles jahvatatud kohv ning kus omakorda mitmesse kilekotti mässitud narkootiline aine, so 167,93 grammi amfetamiini. Lisaks leiti Julia Kondratjeva käekotist musta värvi riidest kott, milles omakorda rohelist värvi kott, milles minigrip-kilekotti pakendatuna narkootiline aine amfetamiin, kokku 4,29 grammi ja samuti kaks süstalt läbipaistva vedelikuga, milles 0,255 grammi amfetamiini ja metamfetamiini ning 0,424 grammi amfetamiini. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega Julia Kondratjeva, ebaseaduslikult omandades, vallates ja pakendades suures koguses narkootilist ainet isikute grupis, pani toime

§ 184lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Julia Kondratjeva´t selles, et tema isikute grupis ja ebaseaduslikult, so ilma vastava eriloata, üritas toimetada narkootilist ainet amfetamiini üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Nimelt nõustudes Igor Ilin’i pakkumisega toimetada tasu, so 5000 krooni eest narkootiline aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki, sai Julia Kondratjeva eeluurimisel tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 04.04.2010 kella 12:25 ebaseaduslikult Igor Ilin’ilt suures koguses, so kokku 167,93 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud ainet hoidis ta ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata ajast alates Dmitri Žihharev’i elukohas Tallinnas aadressil XXX, kus Julia Kondratjeva ja Dmiri Žihharev amfetamiini koos ümber pakendasid, lisades pakenditesse lõhna peitmiseks jahvatatud kohvi. Dmitri Žihharev tellis 04.04.2010 enne kella 12:25 takso ja suundus koos Julia Kondratjeva’ga Tallinna Sadamasse, et saata Julia Kondratjeva koos ainega laevale. Julia Kondratjeva üritas lahkuda Eesti Vabariigist Tallinna Reisisadama D-terminali kaudu, suundudes kell 13:00 väljuvale reisilaevale Baltic Princess, kuid pärast pardakaardi registreerimist suunati ta tollikontrolli. Läbivaatluse käigus leiti Julia Kondratjeva punast värvi kilekotist kirjaga Galeria Centrum läbipaistev kilekott, milles jahvatatud kohv ning kus omakorda mitmesse kilekotti mässitud narkootiline aine, so 167,93 grammi amfetamiini. Lisaks leiti Julia Kondratjeva käekotist musta värvi riidest kott, milles omakorda rohelist värvi kott, milles minigrip-kilekotti pakendatuna narkootiline aine amfetamiin, kokku 4,29 grammi ja samuti kaks süstalt läbipaistva vedelikuga, milles 0,255 grammi amfetamiini ja metamfetamiini ning 0,424 grammi amfetamiini. Nimetatud aine väljaviimine ühest Schengeni konventsiooniosalisest riigist teise on lubatud ainult eriloa alusel, kuid Julia Kondratjeva’l vastav eriluba puudus. Seega Julia Kondratjeva isikute grupis ja vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise aine üle Eesti Vabariigi 6 riigipiiri toimetamist ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo toimepanemise lõpuleviimiseks, seega pani toime

§ 25lg 1, 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Igor Ilin´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult omandas eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ning isikult kokku 167,93 grammi narkootilist ainet amfetamiini. Nimetatud ainet hoidis Igor Ilin ebaseaduslikult enda poolt Tallinnas aadressil XXXrenditavas GÜ garaažiboksis nr 17 ning ebaseaduslikult andis eeluurimisel tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 04.04.2010 kella 12:25 edasi Julia Kondratjeva’le selleks, et viimane toimetaks ebaseaduslikult aine üle Eesti vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Amfetamiin, kanep ja klorofenüülpiperasiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega Igor Ilin, isikuna, kes varem on toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, ebaseaduslikult omandades, vallates ja andes edasi suures koguses narkootilist ainet, pani toime

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Igor Ilin´i selles, et tema isikute grupis ja ebaseaduslikult, so ilma vastava eriloata, üritas toimetada narkootilist ainet amfetamiini üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Nimelt tema pakkus Julia Kondratjeva’le 5000 krooni tasu eest tehingut, mis seisnes selles, et Julia Kondratjeva ebaseaduslikult toimetaks suures koguses narkootilist ainet amfetamiini Eesti Vabariigist Soome Vabariiki. Saanud Julia Kondratjeva tehinguks nõusoleku, andis Igor Ilin talle 800 krooni laevapiletite ostmiseks, mille eest Julia Kondratjeva soetas endale päevakruiisi 04.04.2010 Helsingisse väljuvale laevale. Samuti andis Igor Ilin tema poolt eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilise aine amfetamiini massiga 167,93 grammi eeluurimisel tuvastamata kohas ja ajal, kuid enne 04.04.2010 kella 12:25 ebaseaduslikult edasi Julia Kondratjeva´le. Julia Kondratjeva üritas nimetatud narkootilist aine toimetada Tallinna Reisisadama D-terminali kaudu ebaseaduslikult so ilma vastava eriloata, üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki, suundudes kell 13:00 väljuvale reisilaevale Baltic Princess, kuid pärast pardakaardi registreerimist suunati ta tollikontrolli, kus narkootiline aine, so 167,93 grammi amfetamiini temalt avastati ja ära võeti. Narkootilise aine, amfetamiini, väljaviimine Eestist teise Schengeni konventsiooniosalisse riiki on lubatud ainult eriloa alusel, kuid Julia Kondratjeva’l vastav eriluba puudus. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega Igor Ilin isikute grupis ja vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamist ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo 7 toimepanemise lõpuleviimiseks, seega pani toime

§ 25lg 1, 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteo.

Dmitri Žihharev´i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, isikute grupis koos Julia Kondratjeva´ga ebaseaduslikult hoidis eeluurimisel tuvastamata ajast alates kuni 04.04.2010 enne kella 12:25 enda elukohas Tallinnas aadressil XXX eelnevalt Julia Kondratjeva poolt Igor Ilin’ilt ebaseaduslikult omandatud suures koguses narkootilist ainet amfetamiini kokku 167,93 grammi, Nimetatud aadressil pakendasid Julia Kondratjeva ja Dmiri Žihharev amfetamiini koos ümber, lisades pakenditesse lõhna peitmiseks jahvatatud kohvi. Dmitri Žihharev tellis 04.04.2010 enne kella 12:25 takso ja suundus koos Julia Kondratjeva’ga Tallinna Sadamasse, et saata Julia Kondratjeva koos narkootilise ainega Helsingisse suunduvale laevale. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega Dmitri Žihharev isikuna, kes on varem toime pannud

1. peatüki
2. jaos sätestatud kuriteo, isikute grupis suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega, pani toime

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Dmitri Žihharev´i selles, et tema isikute grupis ja ebaseaduslikult, so ilma vastava eriloata, üritas toimetada narkootilist ainet amfetamiini üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki. Nimelt tema oma elukohas Tallinnas aadressil XXX pakendas koos Julia Kondratjeva´ga eelnevalt viimase poolt üle Eesti Vabariigi riigipiiri ebaseaduslikult Soome Vabariiki toimetamiseks Igor Ilin´ilt ebaseaduslikult saadud suures koguses, so 167,93 grammi narkootilist ainet amfetamiini, lisades pakenditesse lõhna peitmiseks jahvatatud kohvi. Seejärel tellis Dmitri Žihharev 04.04.2010 enne kella 12:25 takso ja suundus koos Julia Kondratjeva’ga Tallinna Sadamasse, et saata Julia Kondratjeva koos narkootilise ainega Helsingisse suunduvale laevale. Julia Kondratjeva üritas nimetatud narkootilist aine toimetada Tallinna Reisisadama D-terminali kaudu ebaseaduslikult, so ilma vastava eriloata, üle Eesti Vabariigi riigipiiri Soome Vabariiki, suundudes kell 13:00 väljuvale reisilaevale Baltic Princess, kuid pärast pardakaardi registreerimist suunati ta tollikontrolli, kus narkootiline aine, so 167,93 grammi amfetamiini temalt avastati ja ära võeti. Narkootilise aine, amfetamiini, väljaviimine Eestist teise Schengeni konventsiooniosalisse riiki on lubatud ainult eriloa alusel, kuid Julia Kondratjeva’l vastav eriluba puudus. Alates 01.07.2005 kehtima hakanud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 sätestab, et narkootilise aine suureks koguseks loetakse aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Seega Dmitri Zihharev isikute grupis ja vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustas ilma vastava kohustusliku dokumendita narkootilise aine üle Eesti Vabariigi riigipiiri toimetamist ning vastavalt oma ettekujutusele teost tegi kõik temast oleneva süüteo 8 toimepanemise lõpuleviimiseks, seega pani toime

§ 25lg 1, 2 - § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavad kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Süüdistatavana ülekuulatud tunnistas Julia Kondratjeva ennast esitatud süüdistuses täielikult süüdi ja seletas, et paki amfetamiiniga, mille ta pidi viima Soome, sai ta Igor Iljini käest. Igor Iljiniga seob teda narkootikumide tarvitamine. Igor Iljin teadis, et Julia Kondratjeva on töötu ja pakkus talle teenimisvõimalust. Amfetamiini Soome vedamise eest pidi Igor Iljin maksma Julia Kondratjevale 5000 krooni. Nad said Igor Iljiniga garaaži juures kokku, Igor Iljin andis talle üle neli pakki amfetamiiniga ja andis ka raha Soome laevapileti ostmiseks. Julia Kondratjeva tõi pakid Dmitri Žihharevi korterisse, nad elasid tol ajal koos. Neljast pakist tegi Julia Kondratjeva ühe lahti, võttis seal olnud amfetamiinist endale väikese koguse ja ülejäänud pakid pani teise kilekotti. Ta ütles Dmitri Žihharevile, et pakkides oleva amfetamiini peab ta Soome viima. Dmitri Žihharev pakendas kotikesed amfetamiiniga suurde kilekotti ning pani vahele jahvatatud kohvi, et kõrvaldada narkootilise aine spetsiifilist lõhna. Julia Kondratjeva tegi ise ettepaneku segada amfetamiinipakke kohvipuruga. Seejärel tellis Dmitri Žihharev takso, sõitis koos Julia Kondratjevaga sadamasse. Piiri ületamisel peeti Julia Kondratjeva kinni ja kaasas olnud narkootiline aine võeti ära. Kahetseb toimepandut. Süüdistatavana ülekuulatud eitas Igor Iljin oma puutumust narkootiliste ainete käitlemisse ja seletas, et sai Julia Kondratjeva plaanist vedada amfetamiini Soome teada alles pärast tema enda kinnipidamist. Ta ei ole narkootilist ainet, millega Julia Kondratjeva sadamas kinni peeti, näinud ega seda puudutanud. Igor Iljin tunnistas, et laenas Julia Kondratjevale raha, kuid ei teadnud, miks ta Soome läheb. Asjaolu, et pakkide pealt leiti tema DNA-d, põhjendas Igor Iljin sellega, et oli eelnevalt käinud Julia Kondratjevaga poes, kus pakitakse juurvilju kilekottidesse, samadesse kilekottidesse oli mähitud ka narkootiline aine. Ristküsitluse käigus avaldas kohus prokuröri taotlusel Igor Iljini kohtueelses menetluses antud ütlustest lõigu (t.l.165 3.rida alt kuni t.l.166 keskpaigani), mille kohaselt andis Igor Iljin järgmisi ütlusi: Eelmise nädala alguses pöördus minu poole üks vähetuttav noormees Vjatšeslav, kes on minuvanune ja elab Tallinnas. Ta on vene keelt kõnelev isik ja töötab hetkel Soomes laevatehases. Minu telefonis on olemas ka tema number ja nime all Slavik. Kokku on telefonis 3 samanimelist isikut, kellest üks on minu äi, teised on Vjatšeslavi numbrid. Algab ta number nr-ga

1. Ta pöördus minu poole palvega, kas ma ei saaks osutada kaasabi inimeste leidmisel, kes võiksid müüa talle amfetamiini. Kogusega umbes 200 grammi, kuid seda juba Soome poole peal. Ma ütlesin talle, et ma uurin seda küsimust, peale mida mõne päeva jooksul otsisin inimesi, kes oleksid nõus osalema selles tehingus. Kuna mul endal ei olnud raha selle aine finantseerimiseks. Mina olin garandi rollis, et isik, kes aine annab saab ka selle eest tasu. Siis pöördusin ma Oleg Kallase poole. Minu mobiilis on ka tema number olemas nime Kallas all, elab ta Tallinnas, kuid millega tegeleb ma ei tea. Ta andis oma nõusoleku, et ta osaleb tehingus ja leiab mulle vajaliku koguse ainet. Mõned päevad hiljem helistas ta mulle ja ütles, et aine on olemas ja peidetud garaažikompleksi territooriumile. See oli minu poolt edastatud palve talle. Me kohtusime Olegiga Lasnamäe Hesburgeri juures ja ta selgitas mulle konkreetselt, et aine on peidetud garaaži territooriumi piirava aia tagavärava vasaku posti alla. Kohtumine toimus reedel ja seal ta ütles mulle, et see aine pannakse sinna laupäeva 12-ks. Ma ei tea, kuidas ta oli peidetud ja kuidas oli pakendatud. Mine ise seda ainet sinna vaatama ei läinud. Aine oli pandud sinna laupäeva 03.04.2010 lõunaks. Teades, et see aine on seal laupäeva lõunaks, võtsin ma ühendust Juliaga, ütlesin, et ta tuleks minu juurde kuskil kella viieks õhtul. Ütluste erinevust põhjendas Igor Iljin sellega, et teda ähvardati vahistamisega ning kuna ta oli kriminaalhoolduses järelevalve all, pidas ta seda ka reaalseks. Kohtueelses menetluses ütluste andmisel võttis Igor Iljin aluseks Julia Kondratjeva poolt varem antud ütlused. 9 Süüdistatavana ülekuulatud ei tunnistanud Dmitri Žihharev ennast süüdi ja seletas, et ta ei ole aidanud Julia Kondratjevat amfetamiini pakendamisel ega teadnud, milleks viimane Soome läheb. Julia Kondratjeva oli tol ajal tema elukaaslane, nad elasid koos 2010.aasta jaanuarist aprillini Dmitri Žihharevi korteris, Julia Kondratjeva sõnul pidi ta Soomes endale tööd otsima. Pärast Julia Kondratjeva piiril vahelejäämist ajas Dmitri Žihharev ta korterist minema, kuskil 2010.aasta märtsi lõpus võttis Dmitri Žihharev teise elukaaslase, nad hakkasid koos elama samas korteris ning Julia Kondratjeva, kui ta sellest teada sai, andis kohtueelses menetluses armukadeduse tõttu ütlusi Dmitri Žihharevi vastu. Väidetavalt tunnistas seda Julia Kondratjeva ise oma kirjas, mille ta saatis Dmitri Žihharevile vanglasse. Julia Kondratjeva kasutas narkootikumide pakendamisel Dmitri Žihharevi korterist võetud kilekotte ning seeläbi võisid tema DNA jäljed sinna jääda. Vaatamata sellele, et Igor Iljin ja Dmitri Žihharev eitavad täielikult oma süüd esitatud süüdistuses leiab kohus, et see on tõendamist leidnud. Reisija isiklike asjade ja reisija läbivaatuse akti nr 10-12.1-5/11/1374 kohaselt koos selle juurde lisatud fototabelitega (t.l.2-6) suundus Julia Kondratjeva 04.04.2010 kell 12.25 läbi Tallinna Reisisadama D-Terminaali laevale „Baltic princess“. Peale pardakaardi registreerimist suunati ta tollikontrolli. Kontrollimise käigus tuvastati tema punast värvi kilekotist läbipaistev kilekott. Kilekotis oli jahvatatud kohv, mille sees oli mitmesse kilekotti mässitud tundmatu aine. Samuti leiti Julia Kondratjeva käekotis olevast musta värvi riidest kotist rohelist värvi kotikene, mille sees oli väike minigripkott tundmatu ainega. Mõlemale ainele tehti amfetamiini kiirtest. Mõlemad ained reageerisid kiirtestile positiivselt. Ained kaalusid koos pakenditega: 5,7g ja 187,6 g. Eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr AN-337-10/1191 nähtuvalt sisaldas roosa pulbriline aine massiga36,65 g 2,21 g puhast amfetamiini; roosa pulbriline aine massiga 42,40 g sisaldas 3,11 g puhast amfetamiini; roosa pulbriline aine massiga 44,57 g sisaldas 3,24 g puhast amfetamiini; roosa pulbriline aine massiga 44,31 g sisaldas 3,25 g puhast amfetamiini; heleroosa pulbriline aine massiga 4,29 g sisaldas 0,30 puhast amfetamiini. Seega on tuvastamist leidnud, et Julia Kondratjeva püüdis toimetada üle riigi piiri ilma vastava eriloata narkootilist ainet amfetamiini. Süüdistatava Julia Kondratjeva ütluste kohaselt sai ta amfetamiini Igor Iljini käest. Kohtul ei ole alust pidada Julia Kondratjeva ütlusi ebausaldusväärseteks. Ta rääkis üksikasjalikult, kus andis Igor Iljin talle üle pakid amfetamiiniga, miks Igor Iljin tegi ettepaneku toimetada amfetamiin Soome justnimelt talle, palju pidi ta selle eest raha saama. Ühtlasi ei saa kohus arvestada süüdistatava Igor Iljini poolt kohtus antud ütlustega. Ristküsitluse käigus avaldas kohus ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses antud ütlusi. Analüüsinud erineval menetlusetapil antud ütlusi jõuab kohus järeldusele, et tegemist on diametraalselt lahknevate ütlustega. Kohtueelses menetluses Igor Iljin mitte üksnes tunnistas ennast süüdi narkootiliste ainete käitlemises, vaid rääkis üksikasjalikult, kelle palvel hakkas ta otsima isikuid, kes oleksid nõus finantseerima amfetamiini ostu ja vedama amfetamiini Soome. Ei ole usutav Igor Iljini põhjendus nagu oleks ta ütluste andmisel aluseks võtnud Julia Kondratjeva poolt varem menetlejale antud ütlusi, kuna Julia Kondratjeva ei pruukinud teada, kust ja kellelt sai Igor Iljin amfetamiini enne, kui ta andis selle üle Julia Kondratjevale enda garaaži juures. Samuti ei pea kohus mõistlikuks Igor Iljini poolt toodud erinevate ütluste andmise põhjust nagu oleks menetleja ähvardanud teda vahistamisega juhul, kui ta ei tunnista ennast süüdi. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt ei tunnistanud ka Dmitri Žihharev ennast süüdi, eitades oma puutumust narkootiliste ainete käitlemisse, kuid teda ei püütudki vahistada. Asjaolu, et tegu leidis aset katseajal, mis määrati Igor Iljinile eelmise kohtuotsusega, millega teda karistati analoogse kuriteo toimepanemise eest, poleks suurendanud vahistamise kohaldamise tõenäosust, vaid vastupidi ärakandmata karistuse olemasolu on kohtu arvates piisav põhjus, miks hakkas Igor Iljin 10 muutma oma ütlusi kohtus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et süüdistatava Igor Iljini ütlused tuleb tõendikogumist välja jätta. Süüdistatava Julia Kondratjeva ütluste tõepärasusele Igor Iljini osaluse kohta amfetamiini käitlemises viitavad ka järgmised asjaolud. Kohtulikul uurimisel on kohus tuvastanud, et Igor Iljin tarvitab pidevalt narkootilisi aineid. Vastavalt läbiotsimisprotokollidele, mis teostati Igor Iljini kasutuses olevas garaažiboksis, sõiduautos ja tema elukohas (t.l.10-12, 13-15, 16-18), samuti asitõendite vaatlusprotokollidele (t.l.19-22, 23-31, 32-38) leiti hulgaliselt esemeid, mis ilmselgelt viitavad narkootikumide käitlemisele. Nende hulgas on: minigripkilekotid, erinevad pulbrid, tabletid, lusikad ainejääkidega, süstlad vedelikuga, digitaalsed kaalud, filtrid jms. Eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiaktis nr AN-332-10/1169 (t.l.107-111) leidub minigrip kilekottides amfetamiini jälgi; hägused vedelikud sisaldavad amfetamiini; metallist lusikal ja plastlusikal leidub amfetamiini jälgi. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et tegemist on isikuga, kes oli ja on tihedalt seotud narkootiliste ainetega nii enda tarbimise kaudu, kui ka on kogutud tõendite pinnalt alust arvata, et Igor Iljin on ka varem tegelenud narkootiliste ainete käitlemisega. Seega ka kaudsete tõendite pinnalt jõuab kohus järeldusele, et Igor Iljini süü talle esitatud süüdistuses on täielikult tõendamist leidnud. Lisaks eelpool toodule peab kohus vajalikuks märkida, et kohtulikul uurimisel ei ole kohus tuvastanud Julia Kondratjeva poolt põhjust anda Igor Iljini süüstavaid ütlusi. Nii Julia Kondratjeva, kui ka Igor Iljin ise kinnitasid, et nende vahel on normaalsed suhted, ei vihavaenu ega vaenuliku iseloomuga konflikte pole nende suhetes esinenud. Ka sellel põhjusel ei ole alust kahelda Julia Kondratejeva ütluste usutavuses. Samadel alustel käsitleb kohus Julia Kondratjeva ütlusi süüdistatava Dmitri Žihharevi osas. Dmitri Žihharev on esitanud väite nagu oleksid Julia Kondratjeva ütlused tingitud armukadedust. Nimelt, viitab Dmitri Žihharev kirjale, mille Julia Kondratjeva saatis talle vanglasse, kus Dmitri Žihharev viibis vahistatuna teise kriminaalasja raames. Julia Kondratjeva kinnitas kohtule, et tõepoolest kirjutas ta Dmitri Žihharevile vanglasse. Kohtulikul uurimisel avaldatud kirja sisust nähtuvalt muutis Julia Kondratjeva kohtueelse menetluse käigus ütlusi Dmitri Žihharevi kuriteos osalemise kohta armukadeduse tõttu, kuna Dmitri Žihharev võttis teise elukaaslase ja hakkas temaga elama samas korteris, kus varem elas Julia Kondratjevaga. Samas kohus märgib, et kirjas toodu ei pruugi tähendada nagu oleks Julia Kondratjeva valetanud uurijale Dmitri Žihharevi tegevuse osas. Kohtu arvates viitab kirja sisu just vastupidisele – Julia Kondratjeva, saanud teada Dmitri Žihharevi uuest armastusest, otsustas anda nüüd õigeid ütlusi ja rääkida, kes tegelikult pakendas amfetamiini pakkide ümber jahvatatud kohvi. Süüdistatava Dmitri Žihharevi ja tema kaitsja taotlusel kuulas kohus üle tunnistaja Marina Baranova, kes on Dmitri Žihharevi ema. Tunnistaja ütluste kohaselt saatis Julia Kondratjeva Dmitri Žihharevile SMS-e, kus väidetavalt tunnistas, et soovib D.Žihharevile kätte maksta. Kohtulikul uurimisel ei leidnud aga tõendamist, et SMS-d tulid Julia Kondratjeva kasutuses olevalt numbrilt, puuduvad respondendi tundemärgid ning SMS-de sisu on niivõrd segane, et ei võimalda midagi taolist järeldada. Peale selle, on kriminaaltoimiku materjalidest teada, et Julia Kondratjeva ütlused, kus ta räägib Dmitri Žihharevi osalusest kuriteos, on antud juba pärast seda, kui DNA ekspertiisi teostamise käigus leiti kilekottidelt, mis olid vahetult amfetamiini ümber Dmitri Žihharevi DNAd. Seega asjaolu, et Dmitri Žihharev on seotud menetletava kuriteoga ilmnes enne Julia Kondratjeva poolt ütluste muutmist ja sellest eraldi. Seega ei ole kinnitamist leidnud Dmitri Žihharevi väide Julia Kondratjeva poolt teda rõõnavate ütluste andmise kohta. 11 Vastavalt ekspertiisiaktile nr GE-0421-10/1190 (t.l.115-123) jaotati Julia Kondratjeva juurest kinnipidamisel äravõetud kilekotid alljärgnevalt: läbipaistvas kilekotis, mis oli pealt sõlmitud ja milles oli kohvipuru, oli 5 kilekotti samamoodi pealt sõlmitud ja nendes oli samuti kohvipuru – need nummerdati numbritega 1, 2, 3, 4 ja
2. Viiendas kilekotis oli omakorda neli kilekotti, mis olid pealt sõlmitud ja milles oli roosa värvusega aine – need nummerdati numbritega 6,7,8 ja
3. Eksperdiarvamusest nähtuvalt saadi kilekotilt nr 3 (mis oli kilekotis nr 2) võetud esimesest proovist täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil on kokkulangev Dmitri Žihharevi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada ka Julia Kondratjevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Läbipaistvalt kilekotilt nr 1 võetud teisest proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil, milles tuli ilmsiks meespäritolu peamine DNA profiil. See peamine DNA profiil on kokkulangev Dmitri Žihharevi võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Kilekotilt nr 7 (milles oli roosa värvusega aine ja mis oli kilekotis nr 5) võetud proovist saadi DNA täielik segaprofiil ning saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Dmitri Žihharevilt ja Igor Iljinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada ka Julia Kondratjevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kilekotilt nr 2 (mis oli kilekotis nr 1) ja kilekotilt nr 4 (mis oli kilekotis nr 3) võetud proovidest saadi DNA analüüsil täielikud segaprofiilid ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada Julia Kondratjevalt ja Dmitri Žihharevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist nendes segaproovides. Kilekotilt nr 6 (milles oli roosa värvusega aine ja mis oli kilekotis nr 5) võetud esimesest proovist (sõlmelt) saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Julia Kondratjevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis ja kindlalt ei saa välistada ka Dmitri Žihharevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Samalt kilekotilt võetud teisest proovist saadi samuti täielik segaprofiil, milles ei saa välistada Dmitri Žihharevilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist ja kindlalt ei saa välistada ka Julia Kondratjevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist. Kilekotilt nr 9 (milles oli roosa värvusega aine ja mis oli kilekotis nr 5) võetud proovist saadi DNA analüüsil täielik segaprofiil. Saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada Julia Kondratjevalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Vastavalt ekspertiisiaktile lisatud selgitustele tähendab kasutatav termin „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“, samuti „isiku DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada“ seda, et segaprofiilis on esindatud kõik või suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest ja DNA profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Hinnates kõiki uuritud tõendeid kogumis peab kohus tuvastatuks, et Igor Iljin andis amfetamiini edasi Julia Kondratjevale, millele peale Julia Kondratjeva ütluste viitab ka asjaolu, et Igor Iljini DNA-d leiti just kilekotilt, milles oli narkootiline aine, samuti on tuvastatud, et Dmitri Žihharev pakendas ümber Julia Kondratjeva poolt tema korterisse toodud kilekotte amfetamiiniga, segades neid kohvipuruga ning seega asub kohus seisukohale, et süüdistatavate süü narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises on tõendamist leidnud. Siinkohal on õige süüdistuse seisukoht, et Julia Kondratjeva ja Dmitri Žihharev tegutsesid ühiselt ja kooskõlastatult. Mõlemad valitsesid tegu, tegutsesid suuremal või vähemalt määral aktiivselt, igaüks neist sai aru enda osaluse tähtsusest ja teadis, et teo toimepanemine sõltub temast endast ja samavõrd ka teisest partnerist. Uuritud tõendite pinnalt leiab kohus, et on tõendamist leidnud süüdistatavate süü amfetamiini üle riigipiiri toimetamise katses ning nad on selle kuriteo toime pannud grupis. Igor Iljin leidis isiku, kes oli nõus amfetamiini toimetama Soome, Julia Kondratjeva oli isikuks, kes pidi vahetult amfetamiini Soome tooma, Dmitri Žihharev pakendas narkootikumide ümber kohvi, võimaldades varjata spetsiifilist lõhna ja tagades sellega amfetamiini ohutu toimetamise üle piiri. Seega täitis iga kaastäideviija oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel ning igaühe panus teosse oli oluline. Süüdistatavate kooskõlastatus seisnes partnerite võrdsuses, kus igaüks teadis, et tema teopanus on osa ühtsest koostegutsemisest. 12 Süüdistatavate tegevus on õigesti kvalifitseeritud, tegemist on narkootilise aine käitlemisega suures koguses. Riigikohtu kriminaalkolleegium on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et „ aine koguse määratlemisel

§ 184

tähenduses omab õiguslikku tähendust NPALS § 31 lg 3 esimene lause, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Riigikohus selgitas, et esmalt tuleb kohtul võtta seisukoht, milline on konkreetse narkootilise aine kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks ühele keskmisele narkootikumidega kokkupuutes olnud isikule ja seejärel tuleb otsustada, kas isikult ära võetud ainest piisab narkojoobe tekitamiseks kümnele isikule või mitte. Nende küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda puhta, mitte aga segatud aine kogusest“ (RKKKL asjas nr 3-1-1-121-06, 3-1-1-67-08). Lähtudes eksperdiarvamusest ekspertiisiaktis nr AN-337-10/1191, oli Julia Kondratjevalt äravõetud amfetamiini sisaldavas pulbris kokku 12,11 g puhast amfetamiini (2,21 g +3,11 g +3,24 g +3,25 g +0,30 g). Sellele lisandub 0,059 g puhast amfetamiini, mis sisaldus Igor Iljini elukohas, garaažiboksis ja sõiduautos teostatud läbiotsimisel äravõetud vedelikes ja pulbrites (eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr AN-332-10/1169). Kohtupraktika kohaselt loetakse ühele keskmisele narkomaanile narkojoobe tekitamiseks piisavaks annuseks 0,13 kuni 0,15 g amfetamiini puhtal kujul, järelikult tuleb narkootilise aine amfetamiini suureks koguseks puhtal kujul, s.o kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks lugeda 1,3 kuni 1,5 g. Seega kriminaalasjas tuvastatud amfetamiini kogus ületab suurt kogust mitmekordselt. Karistusregistri andmetel on Igor Iljini ja Dmitri Žihharevi varem karistatud narkootiliste ainete käitlemise eest, karistus on kustumata. Seega on tegemist isikutega, kes on kuriteo toime pannud korduvalt

§ 184lg 2 p 2 tähenduses.

Kohus leiab, et süüdistatavad on toime pannud inkrimineeritud teod kavatsetult. Nad said aru, et käitlevad narkootilist ainet suures koguses, soovisid toimetada amfetamiini üle riigipiiri, teades, et vastavat eriluba selleks pole. Üks täideviijatest, kes ühise plaani järgi alustas vahetult teo toimepanemist peeti piiri peal kinni, mistõttu jäi amfetamiini väljavedu lõpule viimata nende tahtest mitteolenevatel põhjustel. KARISTUS

§ 56lg 1 sätestatu kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatavad on toime pannud kaks kuritegu, mis kuuluvad esimese astme kuritegude hulka. Mõlema koosseisu puhul näeb seadus karistusena ette üksnes vangistuse. Kohus leiab, et süüdistatava Igor Iljini karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Teda on varem 4-l korral karistatud kriminaalkorras ja 25-l korral – väärtegude toimepanemise eest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati teda 14.04.2009.a narkootiliste ainete käitlemise eest, kuid peeti võimalikuks mitte piirata tema vabadust ja anti võimalus tõestada oma soovi asuda seaduskuulekale teele. Sellest hoolimata ei suutnud Igor Iljin olles vabaduses hoiduda kuritegude toimepanemisest ja pani toime uue samalaadse kuriteo. Igor Iljini süü suurust iseloomustab ka asjaolu, et ta oli arutatavate kuritegude toimepanemisel isikuks, kelle initsiatiivil ja korraldusel panid kuriteod toime ka teised isikud. Karistusseadustiku mõtte kohaselt ei tohi karistuse kohaldamisel lisaks süü suurusele jätta täiendavalt arvestamata süüdistatava isikut. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse 13 eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks (prognoosimaks, milline karistus võik efektiivseimalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist) arvestama ka süüdlase isikut (RKL 3-1-1-99-06). Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et Igor Iljini tuleb karistada reaalse vangistusega ning suurendada mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra

§ 65lg 2 alusel.

Arvestades narkootilise aine kogust, asjaolu, et üks kahest kuriteost jäi katse staadiumisse, leiab kohus, et

§ 184

lg 2 p 2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest tuleb Igor Iljini karistada sanktsiooni alammäärast suurema karistusega ning

§ 392

lg 2 p 2-25 lg 1,2 sätestatud kuriteo toimepanemise eest tuleb mõista karistus alammäära piirides. Süüdistatava Julia Kondratjeva puhul arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna tema kahetsust, raskendavad asjaolud puuduvad. Julia Kondratjeva on isik, keda on varem korduvalt karistatud kuritegude toimepanemise eest, kuid enamuses on ta varem toime pannud varavastaseid kuritegusid. Karistuse mõistmisel arvestab kohus asjaolu, et ta sai kaasatud kuriteo toimepanemisse enda narkosõltuvuse tõttu, siinjuures ei olnud vähetähtis, et Julia Kondratjeval puudus sissetulek. Sellest tulenevalt peab mõistetava vangistuse pikkus olema väiksem võrreldes Igor Iljinile mõistetava karistusega. Arvestades inkrimineeritud tegude toimepanemise tehiolusid, leiab kohus, et Julia Kondratjeva puhul võib mõistetava vangistuse jätta tingimisi kohaldamata, kuivõrd kohus ei pea otstarbekaks süüdistatavat saata vangistust ära kandma ning käitumiskontrolli ajal saaks süüdistatav näidata seda, et ta on tõesti suuteline elama seaduskuulekalt ja muutma oma ellusuhtumist. Süüdistatava Dmitri Žihharevi puhul tuleb arvestada, et puuduvad kergendavad ja raskendavad asjaolud. Ei ole tuvastatud, et kuriteo toimepanemise ajendiks oli rikastumise soov. Uuritud tõendite pinnalt teeb kohus järelduse, et Dmitri Žihharev pani toime talle süüksarvatud kuriteod pigem selle tõttu, et oli vabaabielus Julia Kondratjevaga ning tema osalus kuritegudes oli tingitud inimlikust soovist aidata Julia Kondratjevat mistahes tegevuses. Dmitri Žihharevi mõistetava karistuse pikkusele mõjub see, et tema panus kuritegudesse oli kolmest süüdistatavast kõige väheolulisem, mistõttu võib karistuse pikkus mõlema kuriteo eest jääda ettenähtud sanktsiooni alammäära piiridesse. Kuigi Dmitri Žihharev on varem korduvalt karistatud isik, on tal olemas kindel töökoht ja sissetulek. Tunnistaja Marina Baranova kinnitas kohtule, et Dmitri Žihharevi oodatakse tagasi tööle, kus on tagatud alaline ja stabiilne sissetulek. Sellest lähtudes on kohus seisukohal, et Dmitri Žihharevi suhtes on võimalik kohaldada

§ 74sätteid ning karistamine reaalse vangistusega ei ole otstarbekas.

Arvestades tema varasemat elukäiku, peab kohus kindla töökoha olemasolu eriti tähtsaks, mis koosmõjus ema toetusega võib mõjutada Dmitri Žihharevi edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Viimane asjaolu tekitab kohtul veendumuse, et isiku suunamine õiguskuulekale teele on saavutatav sotsiaaltööga. Kohtunik Rahvakohtunikud