Väärteoasi nr.4-12-220 K O H T U M Ä Ä R US Määruse kuupäev 23.01.2012 Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Kohtunik Aime Ivanson Vaidlustatud lahend Põhja Prefekuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna juhi politseimajor Tarvo Ingerainen’i 27.12.2011.a määrus A. G kaebuse rahuldamata jätmise kohta väärteoasjas nr 2315,11,010117 Kaebuse esitaja Alexander Gureev, isikukood 36009300252; elukoht: xxx Menetluse liik Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 78 korras esitatud kaebus kohtuvälise menetleja juhi määruse peale Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
- Alexander Gureev’i kaebus rahuldada.
- Tühistada Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna juhi politseimajor Tarvo Ingerainen’i 27.12.2011.a määrus ja Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida Politseijaoskonna Lasnamäe konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Andrei Jermolovi 12.12.2011.a. väärteomenetluse lõpetamise määrus väärteoasjas nr 2315,11,010117 ning saata väärteoasi menetluse jätkamiseks kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa määrust vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses. Menetluse käik väärteoasjas nr 2315,11,010117 A. G avalduse alusel alustati Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonnas väärteomenetlust KarS § 262 tunnustel selle kohta, et 05.09.2011.a kella 00.
- paiku A. G naaber korterist nr 60 lülitas sisse kõvahäälselt töötava pesumasina, mis häiris oma müraga avaldaja öörahu. 09.09.2011.a edastas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskond A. G le teatise väärteomenetluse nr 2315,11,010117 alustamata jätmise kohta, kuna patrullpolitseinike poolt ei tuvastatud rahu rikkumist ning politseil ei olnud alust väärteomenetluse alustamiseks KarS § 262 järgi. 16.09.2011.a esitas A. Gureev kaebuse Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna juhile kohtuvälise menetleja tegevuse peale, milles ta ei olnud nõus väärteomenetluse alustamata jätmisega. 20.09.2011.a Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna juhi politseimajor Tarvo Ingeraineni määrusega A. G kaebus rahuldati, tühistati väärteomenetluse alustamata jätmise teatis ning alustati 05.09.2011.a kell 00.10-01.10 aadressil Xxx, Tallinn toimunud võimaliku öörahu rikkumise osas asjaolude kontrollimiseks väärteomenetlust KarS § 262 tunnustel. 12.12.2011.a koostas Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politsejaoskonna Lasnamäe konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik A. Jermolov väärteoasjas nr 2315,11,010117 väärteomenetluse lõpetamise määruse väärteokoosseisu puudumise tõttu. 12.12.2011.a määrusele esitas A. Gureev kaebuse kohtuvälise menetleja juhile ning 27.12.2011.a määrusega jättis Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna juht politseimajor Tarvo Ingerainen A. G kaebuse rahuldamata, kuivõrd väärteomenetluse läbiviimisel rikkumised puuduvad ning kohtuväline menetleja on teostanud kõik vajalikud menetlustoimingud ning põhistatult koostanud väärteomenetluse lõpetamise määruse. Politseimajor T. Ingerainen märkis määruses, et korteri 60 elanike puhul ei ole tuvastatud avaliku korra rikkumisi. Toas liikumist, mööbliesemete avamist ei saa kvalifitseerida õiguserikkumistena. Samale järeldusele jõudis ka Harju Maakohus, mis tühistas korteri 60 elanikele varem määratud karistused. Pesumasina töötamise puhul on elanikud väitnud, et tegemist on olnud hädapäraste üksikjuhtumitega, kus hilisel ajal on olnud vaja tööriideid pesta. Arvab, et termin „olmemüra“ tõlgendamine on äärmiselt keeruline ja subjektiivne, samas saab karistamise eelduseks olla ikkagi kellegi otsene tahtlus naabrite rahu oma tegevusega häirida. Ligemale 2 aasta vältel on A. G avaldustega tegelenud neli erinevat piirkonnapolitseiniku, kes on teineteisest sõltumatult jõudnud alati samale järeldusele (tegevuses puudub väärteo koosseis), samuti kattuvad politseiametnike seisukohtadega Harju Maakohtu otsused. Iseloomustava materjalina saab viidata 15.12.2011.a Harju Maakohtu määrusele, millega jäeti rahuldamata A. G kaebus kohtuvälise menetleja 25.11.2011.a määruse osas. Alexander Gureev’i kaebuse sisu Kaebuse esitaja palub tühistada politseimajor T. Ingeraineni 27.12.2011.a määruse väärteoasjas nr 2315,11,010117 ja teha uus otsus, millega tühistada piirkonnapolitseinik A. Jermolovi väärteomenetluse lõpetamise 12.12.2011.a määrus ja taastada väärteomenetlus H. Aus suhtes KarS § 262 tunnustel. Kaebuse esitaja märgib, et tema üleval korteris aadressil Xxx elab üürnik H. Aus, kes tuleb tavaliselt töölt hilja õhtul ja hakkab aktiivselt korterit kasutama ning pidevalt rikub tema ja tema perekonna öörahu. 05.09.
- kell 00.10 lülitas üürnik sisse pesumasina, mis tekitas väga suurt müra. Kaebaja perekond ärkas ja ei saanud magada. Kaebaja kutsus korterisse tunnistajana Xxx elaniku S. M , kes viibis korteris 00.47 kuni 01.10 ja andis politseile tunnistusi, et korteris oli suur müra, mis tuli korterist nr 60, kus töötas pesumasin ja mis rikkus korteri nr 57 elanike öörahu. 06.09.2011.a kell 22.40 üürnik jälle lülitas sisse pesumasina. Kell 23.15 korteriühistu esimees A. S helistas üürnikule ja palus öörahu rikkumine lõpetada, üürnik ei reageerinud. Kaebaja kutsus korterisse tunnistajana S. M , kes viibis korteris 23.20 kuni 23.45 ja kes andis tunnistusi, et korteris oli suur müra. Kaebaja oli sunnitud välja kutsuma politseipatrulli, kuna kell 23.45 pesumasin lõpetas töö, siis ta tühistas kutse. 2 Kaebuse esitaja leiab, et menetlus oli tehtud puudustega, mis tõi kaasa ebaõige väärteomenetluse lõpetamise. Kohtuväline menetleja, menetledes 05.09.2011 juhtumit, ei ole võtnud ütlusi kaebuse esitaja abikaasalt ning ei ole üldse menetlenud 06.09.2011.a juhtumit. 06.09.2011.a on oluline juhtum, kuna üürnik oli teadlik, et tema pesumasin tekitab suurt müra ja rikub öörahu, vaatamata sellele ta korduvalt lülitas pesumasina sisse. Seoses 06.09.2011.a juhtumiga ei ole kohtuväline menetleja võtnud ütlusi kaebaja abikaasalt ja korteriühistu esimehelt A. S . Kaebuse esitaja on seisukohal, et oma tegevusega rikkus üürnik kolmandate isikute, st teiste majaelanike öörahu ja väljendas lugupidamatust majas viibivate isikute suhtes, seega oli tegemist avaliku korra rikkumisega. Märgib, et Tallinna linna avaliku korra eeskirja § 3 p 2 kohaselt on keelatud häirida öörahu (kella 23:00 kuni 07:00). Kaebaja leiab, et pesumasina sisselülitamine, mis tekitas suure müra öörahu ajal, saab käsitleda avaliku korra rikkumisena. On oluline, et üürnik tekitas pesumasinaga suurt müra korduvalt 06.09.2011.a, vaatamata sellele, et tema oli juba 05.09.2011.a teadlik, et tema pesumasin tekitab suure müra ja rikub öörahu. Kaebuse esitaja leiab, et ekslik on kohtuvälise menetleja seisukoht, et pesumasina töötamine ööajal, mis tekitab suure müra, on tavapärane inimese tegevus. Kohtu seisukoht VTMS § 79 lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus kohtuvälise menetleja juhi määrusele läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Kohus, läbi vaadanud A. G kaebuse ning tutvunud väärteoasja materjalidega, asub seisukohale, et A. G kaebus tuleb rahuldada ning kohtuvälise menetleja 27.12.2011.a lahend tühistada. Antud väärteoasjas on tõusetunud küsimus, kas pesumasina töötamisest tekkinud müra öisel ajal saab käsitleda avaliku korra rikkumisena KarS § 262 tähenduses. KarS § 262 näeb ette vastutuse avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest. Nii kaebuses kui ka kohtuvälise menetleja 12.12.2011.a määruses on KarS § 262 sisustamisel lähtutud Riigikohtu 18.09.2003.a lahendi 3-1-1-102-03 punktis 9 märgituga, mille kohaselt avalikuks kohaks loetakse selline koht, kuhu on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. Avaliku korra all on kohtupraktikas mõistetud tavadega, heade kommetega, normidega või reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Teiste isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu. Sellisteks tegudeks võivad olla näiteks lärmamine või muu müra tekitamine, ebasündsate väljendite kasutamine, teiste isikute tülitamine jms. Avaliku korra muu rikkumisena tuleb käsitada näiteks avaliku asja rikkumist, lõhkumist või omavolilist teisaldamist, kui puuduvad kuriteo tunnused KarS § 204 järgi, samuti alkoholi pruukimist avalikus kohas või alkoholijoobes avalikku kohta ilmumist jms. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga pisirikkumist ei ole õige käsitada väärteona KarS § 262 järgi. Väärteona on võimalik käsitada vaid tegusid, millega ilmselgelt rikutakse avaliku korra sisuks olevaid norme ja reegleid. Tallinna Linnavolikogu määrusega nr 43 (25.08.2005) kinnitatud Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete § 3 p 2 kohaselt on avaliku korra nõuete täitmise tagamiseks keelatud häirida öörahu kella 23:00st kuni 07:00ni, välja arvatud samas punktis kehtestatud erandjuhtudel. 3 Kuna kohtupraktika kohaselt saab avaliku korra rikkumist toime panna ka isiku kodus, kui seal toimunu häirib kaaskodanike rahu ja turvalisust ning lähtudes asjaolust, et vaidlusalune juhtum leidis aset korrusmajas, kus korterisse nr 57 jõudis korterist nr 60 tulenev mõjutus – lärm, mis häiris isikute rahu, saab selle lugeda avalikuks kohaks KarS § 262 mõistes. Kontrollimaks väärteokoosseisu objektiivsete tunnuste olemasu antud väärteoasjas on vajalik kindlaks teha, millisel määral ning kui intensiivselt on pesumasina töölepanekuga öisel ajal ja sellest tekkinud müraga mindud vastuollu Tallinna linna avaliku korra eeskirja ja avaliku koosoleku korraldamise nõuete §-ga 3 p 2, s.o häiritud öörahu ning rikutud sellega A. G ja tema pereliikmete õigusi tavapärasele elukorraldusele ning sellest tulenevale kindlustundele. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb müra tugevuse hindamisel lähtuda sellest, kui intensiivselt tajub seda isik, kelle õigusi öörahule on rikutud. Kaebuse esitaja ja tunnistaja J. M ütluste kohaselt on ülemisel korrusel olevast pesumasinast tulenev müra olnud tajutav alumise naabri korteris öörahu ajal ning kaebuse esitaja ütluste kohaselt ongi tema uni seetõttu faktiliselt rikutud olnud. Kui kaebuse esitajat ei oleks müra häirinud, oleks ta jätkanud enda igapäevast elurütmi, ei oleks kutsunud enda korterisse tunnistajat tõendamaks müra tugevust, ei oleks palunud korteriühistu esimeest helistada rikkumise toimepanijale ning ei oleks kutsunud välja ka politseid, kelle kaasabil soovis ta aset leidnud rikkumise lõpetamist ning enda õiguste tagamist. Kuna alates kella 23:00st on Tallinna linnas (sealhulgas vaidlusaluse juhtumi korrusmajas) selliste tajutavate mõjude tekitamine, mis on naaberkorteri elanikele häirivad, nii ühiselureeglite vastu eksimine kui ka öörahu rikkumine, saab 05.09.2011.a ja 06.09.2011.a aset leidnud sündmust käsitleda avaliku korra rikkumisena KarS § 262 mõistes. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja 12.12.2011.a ja 27.12.2011.a määrused liialt üldsõnalised ning jääb selgusetuks, millistele tõenditele tuginedes jõudis kohtuväline menetleja seisukohale, et korterist nr 60 korterisse nr 57 jõudva müra puhul on tegemist olmemüraga, mitte sellise müraga, mis oleks öörahu häiriv ja tooks kaasa vastustuse KarS § 262 alusel. Kohus nõustub, et pesu ja nõude pesemine, koristamine jms majapidamistööd kuuluvad inimese igapäevase elukorralduse juurde ning tavaliselt otsustab igaüks ise, millal ta teatud toimingud teeb. Samas võib alati tekkida põhjendatud kahtlus, et mingi tegevus suuremal või väiksemal määral võib häirida kaaskodanikke ning tuua kaasa nende õiguste rikkumise. Seda eriti olukorras, kus majapidamistöid tehakse peale kehtestatud öörahu ja masinaga, mis eeldatavalt võib tekitada müra. Kas pesumasina töötamisest tekkinud müra peale kella 23:00 on ka öö- ja unerahu häiriv, sõltub juba konkreetsetest asjaoludest – maja heliisolatsioonist, töötava masina müratasemest (seadistusest, korrasolekust jms) ning kuidas inimene seda tajub. Kohtuvälise menetleja 12.12.2011.a ja 27.12.2011.a määrustest ei nähtu, miks ei arvestanud kohtuväline menetleja tunnistaja S. M ütlustega võimaliku öörahu rikkumise kohta. 12.12.2011.a määruses märgitu kohaselt nähtub tunnistajate ütlustest, et tegemist oli olmemüraga, mis ei olnud kestva iseloomuga ega teisi naabreid oluliselt häiriv. 27.12.2011.a määruse kohaselt on elanikud väitnud, et tegemist on olnud hädapäraste üksikjuhtumitega, kus hilisel ajal on olnud vaja tööriideid pesta. Kohtule jääb selgusetuks, milliste tunnistajate või elanike ütlustele tuginedes on kohtuväline menetleja sellisele järeldusele jõudnud. Väärteotoimiku andmetel on xxx elanikest tunnistajatena üle kuulatud vaid A. G ja S. M . Kohtuvälise menetleja A. Jermolovi ettekandest nähtuvalt küsitlesid nad ka korteri nr 54 (s.o korteri nr 57 all asuv korter) omanikku ning teda müra ei häirinud. Ettekandest nähtuvalt jõudis A. Jermolov järeldusele, et võimalikku müra ja vibratsiooni võib masin tekitada läbi põranda/lae vaid korteri nr 60 all asuvasse korterisse nr 57, mistõttu puudus vajadus korteri nr 60 ülejäänud naaberkorterite küsitlemiseks. Juhul, kui kohtuväline menetleja lähtub sündmuse lahendamisel eluruumi nr 54 isiku ütlustest, oleks kohtuväline menetleja pidanud määruses ka põhjendama, millistele asjaoludele tuginedes jõudis ta järeldusele, et 2 korrust allpool elav isik tajub müra 4 samaväärselt korrus allpool elava isikuga. Seda, et pesumasinast tekkinud müra ei häirinud menetlusalust isikut ennast, saab pidada iseenesestmõistetavaks, sest muidu ei oleks ta enda tegevusest tingitud häirivat mõjutust ka alustanud. Väärteotoimikus olevast menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu, et ta soovis pesta tööriideid ning et tegemist oleks olnud hädapärase tegevusega. Samuti jätavad kohtuvälise menetleja 12.12.2011.a ja 27.12.2011.a määrused kahtluse, et kohtuväline menetleja ei ole hinnanud tõendeid kogumis ning on jätnud tähelepanuta 06.09.2011.a aset leidnud sündmuse. 12.12.2011.a määruses on väärteo toimepanemise ajaks märgitud üksnes 05.09.2011.a. 27.12.2011.a määruses on kohtuväline menetleja viidanud, et materjalidele lisati ühiseks menetlemiseks ka 07.09.2011.a esitatud A. G avaldus samalaadse lärmi osas 06.09.2011.a, kuid 27.12.2011.a määruse põhjal ei ole võimalik üheselt väita, et asja lahendamisel on lähtutud nii 05.09.2011.a kui ka 06.09.2011.a aset leidnud sündmusest. Kohus ei nõustu ka kohtuvälise menetleja 27.12.2011.a määruses märgituga, et karistamise eelduseks saab olla otsene tahtlus naabrite rahu oma tegevusega häirida. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Menetleja kohustus ongi igakülgselt kontrollida ning tõenditega põhistada, kas väidetav rikkumine on aset leidnud või mitte. Igat sündmust tuleb vaadelda ja kontrollida eraldi ning asjakohatu on tugineda isiku varasematele kaebustele, mis on teatud põhjustel kas tühistatud või rahuldamata jäetud. Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et teiste inimeste öörahu rikkumise näol on tegemist avaliku korra rikkumisega ehk väärteoga, olgu see siis lärmamine või mõne kodumasina töötamisest tekkiv vali heli. Kortermajade elanikud peavad siiski arvestama asjaoluga, et nende tegevus öisel ajal võib häirida naabreid. Kui nad seda kindlalt ei tea, siis tuleb see eelnevalt välja selgitada ning juhul, kui korterite seinad või laed on helisid hästi läbilaskvad, teha müra tekitavad tööd, sealhulgas ka pesumasinaga pesu pesemine, mitte öörahu ajal. Kohus peab vajalikuks märkida, et igale väärteole ei pea alati järgnema karistus. Kui kohtuväline menetleja leiab, et tegemist on vähetähtsa väärteoga, siis tulenevalt VTMS §-st 30 lg 1 p 1 on võimalus menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel või piirduda näiteks menetlusaluse isiku suulise hoiatamisega vastavalt VTMS §-le 53 lg 2 . Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 79 lg 3 p 3 rahuldab kohus kaebuse esitaja kaebuse, tühistab Põhja Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo Ida politseijaoskonna 27.12.2011.a määruse ja sellest tulenevalt ka 12.12.2011.a. määruse väärteoasjas nr 2315,11,010117 ning saadab väärteoasja menetluse jätkamiseks kohtuvälisele menetlejale. Kohtunik 5