← Eesti

1-10-5992/63

Kriminaalasi nr 1-10-5992 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-5992 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Mar

§ 76

lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Jüri Vähter*it temale Pärnu Maakohtu 02. juuni 2010.a otsusega kriminaalasjas nr 1-10-5992 mõistetud karistuse 5 aastat 4 kuud vangistust, kandmisest tingimisi enne tähtaega. Määrata vandeadvokaat Ann Saar tasu õigusabi eest kohtumenetluses 36.40 eurot, s.h. tasu 32 eurot ja käibemaks 6.40 eurot. Määrata vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine tasu õigusabi eest kohtuistungi eelses menetluses 57,53 eurot, s.h. tasu 47,94 eurot ja käibemaks 9,59 eurot. Mõista välja Jüri Vähterilt riigi tuludesse tasu õigusabi eest summas 93.93 eurot. Riigi õigusabi tasu väljamaksmise riigi õigusabi osutanud kaitsjatele korraldab kohtumääruse alusel Eesti Advokatuur. Kriminaalmenetluse kulu tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbangas või arvele nr 333416110002 Danske Bank AS 1

(4)Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 23.11.2011.a esitanud Tartu Maakohtule kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Pärnu Maakohtu 02.06.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-5992 tunnistati Jüri Vähter süüdi

§ 141lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 8 (kaheksa) aastat vangistust. Kr

Ms § 238 lg.2 sätete rakendamisega vähendati mõistetavat karistust 17# võrra ja mõisteti ärakantavaks karistuseks 5 aastat 4 kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust hakati arvestama alates tema kinnipidamisest s.o 26. märtsist 2009.a. Karistusaja algus 26.03.2009.a. Karistusaja lõpp 26.07.2014.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud ühel korral, kannab esimest vanglakaristust. Kinnipidamise ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Alates 03.08.2011 osaleb tööhõives väljaspool vanglat. Pärast vabanemist kavatseb elama asuda xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kus on olemas tingimused elektroonilise valve paigaldamiseks. Seisuga 28.10.2011 on kinnipeetava vastu suunatud rahalisi nõudeid 482,79 eurot, vabanemisfondis on 273,81 eurot. Jüri Vähteril on olemas toetav sotsiaalne võrgustik lähisugulaste näol. Vangla kinnipeetaval kuritegelikke hoiakuid täheldanud ei ole, ehkki ilmneb kibestumus ja vaenulikkus ühiskonna normide suhtes. Soovib ennast pidevalt tõestada, et saada kaaslaste või ühiskonna tunnustust. Ilmselt see on olnud ajendiks ka endast noorematega suhtlema hakkamisele. Omane on teiste süüdistamine ja oma osa vähendamine. Keskendub kiiretele positiivsetele tulemustele ja nende saavutamiseks kasutab manipuleerimist. Ametnikega on viisakas ja koostööaldis. Vangla ei välista isikul seksuaalse hälbe olemasolu. Kinnipeetav eitab probleemi olemasolu. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega tema allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja hinnangul arvestades kinnipeetava poolt toime pandud kuritegu ja selle asjaolusid, ei saa uue samalaadilise kuriteo toimepanemist välistada. Kõigi küsitletute hinnangul on J.Vähter hea suhtleja, kel ei ole raskusi kontaktide loomisega. Poeg, kelle juurde J.Vähter vabanemisel kavatseb elama asuda, on nõus isa vajadusel toetama. Varasemalt on J.Vähter olnud hästi toimetulev. Varasema tegevuse- maasikate kasvatamise ja lastelaagrite korraldamise- asemele tuleb leida muu tegevus. Oluline on pöörduda abi saamiseks spetsialisti poole. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt tuleb Jüri Vähterile riskide maandamiseks määrata järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida endale töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks, mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega. Kohtuistungil 09.01.2012.a süüdimõistetu avaldas, et tal on pikaajaline kogemus FIE-na töötamisel. Alustab uuesti, ehitustöödel. Elektroonilise valvega on nõus. Kuriteo põhjuste kohta ütleb, et tal oli teine info, ta ei teadnud, et tegu on alaealisega. Alaealiste suhtes huvi ei ole, ta oli järelemõtlematu. Psühhiaatrilise ravi vajadust eitab. Töö saamiseks kavandab pöörduda oma varasemate klientide poole, usub tööd saavat paari nädala jooksul. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamise probleemi tal ei ole. Soovitatud lisakohustustega on nõus. J.Vähteri väitel on ta sõnapidaja ja korralik töömees. Töötab ka nüüd väljaspool vanglat. Kõik lapsed on täisealised, elavad J.Vähteri tulevase elukoha läheduses. Töökaaslasi hakkab 2

(4)valima oma lähituttavate hulgast. J.Vähter väidab, et ta on koduse eluviisiga ja hakkab vaba aega lastelastega sisustama. Prokurör Jüri Vähteri ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kuritegu on jätnud jälje kannatanu psüühikale. Kohtu Vähter ennast süüdi ei tunnistanud, nüüd on siiski tunnistanud, kuid see on formaalne. Ka varem oli J.Vähteril olemas elukoht ja töökoht, toetav lähivõrgustik, kuid see ei hoidnud ära rasket kuritegu. Karistust on veel palju kanda. Kaitsja leiab, et Jüri Vähteri võiks vabastada enne karistustähtaja lõppu ja kohaldada elektroonilist järelevalvet. J.Vähter on teinud õiged järeldused, tegu oli järelemõtlematu, ta on oma arusaama muutnud. Tema puhul ohtlikkus ja risk vabaduses puuduvad. Ta on vanglas käitunud korrektselt, on peetud võimalikuks saata teda tööle väljapoole vanglat. Elektrooniline järelevalve on tõhus vahend, kriminaalhooldajal on igapäevane ülevaade. See viis sobib just neile, kes on avaldanud väärtushinnangute muutumist. Kaitsja esitab täiendavad tõendid: vangla meditsiiniosakonna seisukoht, et J.Vähteril ei ole diagnoositud isiksusehäiret ega muud psüühikahäiret, ravi ei vaja; Maksu- ja Tolliameti tõend selle kohta, et J.Vähter oli viimati registreeritud FIE-na 2005-2008; AS Kane Metall iseloomustus J.Vähteri kohtadistsiplineeritud ja arenguvõimeline töötaja, avatud ja abivalmis, oskab töötada iseseisvalt. J.Vähter kinnitab veel, et ta annab ühiskonnale garantii, et ei lävi vabaduses alaealistega seksuaalselt. Tal on juhtunu pärast kahju. Kohtu seisukohad Jüri Vähter on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest:

§ 76

lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Pärnu Maakohtu 02.06.2010.a otsusega mõisteti Jüri Vähterile karistus, millest

§ 76

lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) sai täis 26.11.2011.a.

§ 76lg 2 p 2 tähtaeg (2/3 mõistetud karistusest) täitub 16.10.2012.a.

Jüri Vähter on 26.08.2011.a andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on käesolevaks ajaks Jüri Vähterile saabunud

§ 76

lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (20.07.2011.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et Jüri Vähteri ennetähtaegne vabastamine praegu ei ole põhjendatud.

§ 76

lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Puutuvalt kuriteo toimepanemise asjaoludesse leiab kohus, et arvestades toimepandu raskust, ei ole õigustatud sellise teo toimepanija vabastamine kahe aasta 9 kuu vangistuse ärakandmise järel. Kohus on hinnanud J.Vähteri süüd toimepandud kuriteos 8- aastase vangistust vääriliseks. Vaid menetlusliku võttega- asja lahendamise tõttu lühimenetluses- on karistus vähendatud vangistusele 5 aastat 4 kuud. Praeguseks ärakantud 2 aastat 9 kuud 15 päeva vangistust ilmselgelt ei ole kooskõlas isiku süüga selles teos ega vasta õiguskorra kaitsmise huvidele. See on esmane põhjus, miks J.Vähterit ei saa praegu ennetähtaegselt 3

(4)vabastada. Teiseks leiab kohus, et võrreldes J.Vähterile esitatud süüdistuse arutamisega kohtus ei ole süüdimõistetu mõtteviisis ja hoiakutes tänaseks midagi muutunud. J.Vähter on avaldanud süüasja arutaval kohtuistungil, et tal on kahju, et nii juhtus ja täpselt sama avaldab ta ka täna. Jüri Vähteri sellises väljenduses sisaldub hoiak, et toimunu on juhus- temast sõltumatult aset leidnud. Samas nähtub süüdimõistvast kohtuotsusest, kuidas J.Vähter on tegevust ette planeerinud, kavandanud, kasutanud selleks internetiaadressi ja ka pärast kuriteosündmuse asetleidmist on kavandanud samalaadse tegevuse jätkamist. Sellisel hoiakul püsimine osutab tegelikult, et J.Vähter püüab ennast distantseerida toimunust, näidata, et asi toimus temast sõltumatult. Selline hoiak on iseloomulik isikule, kes ei soovi teha endale etteheiteid, näha oma süüd. Sellistele omadustele osutab ka vangla iseloomustus. Isik, kes oma süüd ei tunnista ja ei näe vigu oma käitumises, ei ole valmis ka muutuma. Ka 09.jaanuari kohtuistungil kinnitas J.Vähter sama, mis süüasja arutaval kohtuistungilgi- et ta ei saanud aru, et tegemist on alaealisega. See on järjekordne oma süü pisendamine. Karistus on oma eesmärgi saavutanud siis kui süüdimõistetu on ka sügavuti oma käitumist analüüsinud, endale selgeks teinud need põhjused, mis teda selliselt käituma ajendasid ja kavandanud viisid, kuidas sellistest käitumisvigadest üle saada. Praeguseks ei ole J.Vähteri puhul midagi sellist toimunud. Ei saa rääkida karistuse eesmärgi saavutamisest. Sellised süüdimõistetu hoiakuid ehk tema isikut iseloomustavad asjaolud (

§ 76

lg.3 nimetatud asjaolud) ei võimalda asuda seisukohale, et J.Vähteri vabastamine praegu on õigustatud. Kõik need toetavad asjaolud- elukoht, töökoht, toetav lähivõrgustik, et ta on tubli töömees- olid ju olemas ka enne süüdimõistvat kohtuotsust ja kuriteo toimepanemist.

§ 56lg.

1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ja karistuse mõistmisel arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Praeguseks ei ole millestki aru saada, et Jüri Vähter oleks temale mõistetud karistusest mõjutatud või et karistusel oleks seni olnud temale mingi mõju. Kõik on nii nagu enne kohtuotsuse kuulutamist. Praeguseks ei ole karistus isikule millegagi mõjunud ja praegusel vabanemisel jääksid ka õiguskorra huvid kaitsmata. Jüri Vähteril tuleks vangistuses teha tõsist tööd oma hoiakute ja mõtteviisi muutmisel ja vajadusel osaleda vastavates sotsiaalprogrammides. Kohus ei pea põhjendatuks Jüri Vähteri ennetähtaegset vabastamist praegu. Kaitsja Ann Saar on kohtuistungil asenduskaitsjana. Ta on taotlenud tasu määramist 36.40 eurot (2 pooltunni ulatuses). Kohtuistungiks ettevalmistamise töö on teinud kaitsja Eve Laine, kes on taotlenud tasu 57,53 eurot (3 pooltunni eest). Kohus on seisukohal, et kaitsjate tehtu on põhjendatud ja tuleb tasustada. Tasu tuleb välja mõista süüdimõistetult KrMS § 180 lg.1 alusel. Kohtunik Ülle Raag 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.