Väärteoasi nr 4-11-4029 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtuistungisekretär Tõlk Kohtunik Ülle Raag Jana Kaaver Nadežda Bõstrova Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Kohtuistungi aeg
- detsembril 2011.a Jõgeval Väärteoasja number Väärteoasi 4-11-4029 Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlusalune isik: Jengeni Blinnikov ( isikukood 37810282749, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kaitsja: Marko Tiirik OÜ Bellum Õigusabi, Sompa 3 Jõhvi 41533, e-post: marko.tiirik@virubellum.ee 06.detsember 2011 Jevgeni Blinnikov*i kaebus Keskkonnainspektsiooni 01.10.2011.a. otsusele väärteoasjas nr 940011000356 Kohtuväline menetleja: Keskkonnaisnpektsiooni Lõuna regioon Jõgevamaa büroo, kohtuvälise menetleja ametnik- keskkonnakaitseinspektor Jarko Jaadla, Esindaja kohtuistungil: keskkonnainspektsiooni büroojuhataja Raivo Vadi. RESOLUTSIOON Jätta kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni 01.10.2011.a. otsus Jevgeni Blinnikov*i väärteoasjas nr. 940011000356 muutmata ja Jevgeni Blinnikovi kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 26.jaanuariks 2012.a. väärteootsuses näidatud arvele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jäävad Jevgeni Blinnikov*i kanda. Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest Kui kassatsiooni esitamise soovist on kohtule teatatud, on kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 27.detsembril 2011.a. Kassatsioon tuleb esitada Tartu Maakohtule (Jõgeva kohtumajale) 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui 27.detsembrist on möödunud 30 päeva ja kassatsiooni ei ole esitatud ja rahatrahvi pole tasutud. Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu Kohtuvälise menetleja Keskkonnainspektsiooni nimel on otsuse teinud Lõuna regiooni Jõgevamaa büroo keskkonnakaitseinspektor Jarko Jaadla
- oktoobril 2011 üldmenetluses protokolli alusel, mis on koostatud 31.08.2011.a. Jevgeni Blinnikov*i kohta. Väärteo lühikirjeldusena on kirjas järgmine: 27.07.2011 õhtul kell 22.01 andis OÜ Katroni kutseline kalur J.Blinnikov oma venna xxxxxxxxxxxi telefonilt (xxxxxxxxxeelteate Keskkonnainspektsiooni 1313 valvetelefonile, et saabub kutseliselt kalapüügilt Jõgevamaale Kasepää valda Raja sadamasse kell 23.
- Tulenevalt kalapüügiseaduse § 18 lg.1,5,6 ja 8 alusel Vabariigi Valitsuse 31.03.2003.a. määrusega nr . 104 kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise korra § 142 lõikest 1 tuleb esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: protokollis on need andmed loetletud. Kuna kutseline kalur Jevgeni Blinnikov ei saabunud sadamasse eelteates mainitud ajal ja teda polnud sadamas ka ajavahemikul kella 22.38 kuni 23.35, ei olnud Keskkonnainspektsioonil kui Keskkonnajärelevalve seaduse § 4 ja Kalapüügiseaduse § 24 lg.1 alusel riklikku järelevalvet teostaval institutsioonil võimalik kaluri kontrollimist läbi viia. 27.07.2011 koostatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, tunnistajate ja menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga on tõendatud, et Jevgeni Blinnikov ei saanud saabuda ega saabunud Raja sadamasse eelteates esitatud ajal. J.Blinnikov ütlustes tunnistab, et 27.07.2011 maabus ta Raja sadamasse Kalda 2A umbes kella 22.30 paiku. Teatades Keskkonnainspektsioonile vale sadamasse saabumise aja, esitas J.Blinnikov Keskkonnainspektsioonile valeandmeid ja rikkus sellega Karistusseadustiku § 279, mille kohaselt loetakse riikliku järelevalve takistamiseks valeandmete esitamist. Väärteootsuses on leitud, et J.Blinnikovi käitumises puuduvad süüd ja õigusvastasust välistavad asjaolud. Väärteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku §
- Kohtuväline menetleja on karistuseks määranud rahatrahvi 150 trahviühiku ulatuses, s.o. 600 (kuussada) eurot. Jevgeni Blinnikovi kaebus Jevgeni Blinnikov esitas oma kaitsja vahendusel
- oktoobril 2011.a kohtule kaebuse, milles taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel koosseisu puudumise tõttu ja asjas menetluse lõpetamist. Alternatiivselt taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel otstarbekuse tõttu. 2 Kaebuse esitaja arvates kuulub otsus tühistamisele järgmistel põhjustel: 1)Menetlusaluse isiku tegevus on kvalifitseeritud KarS § 279 järgi, mis sätestab karistuse riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Valeandmed on sellised, mis ei vasta faktilistele asjaoludele. Menetlusalune isik oli Kasepää vallas Raja külas eelteates märgitud ajal kell 23.05, seega otsuses märgitu, et teda ei olnud sadamas kella 22.38 kuni 23.35 ei ole õige. J.Blinnikov ei ole kohtuvälisele menetlejale valeandmeid esitanud, seega ei vasta tema tegevus KarS § 279 sätestatule ning menetlus tuleb lõpetada VTMS § 29 lg.1 p.1 alusel koosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitajale kvalifitseeritud süüteokoosseis on ette nähtud Kalapüügiseaduses, seega ei ole õige kvalifitseerida kaebuse esitaja tegevus KarS § 279 järgi. Kalapüügiseaduse rikkumist kaebuse esitajale süüks pandud ei ole. 2)Kaebuse esitaja sõitis 27.07.2011 kell 18 koos venna xxxxxxxxx kontrollima mõrdasid. Iga mõrra kontrolliks kulub 20-25 minutit. Enne viimase mõrra kontrollimist kell 22.05 helistas kaebuse esitaja keskkonnainspektsiooni telefonile 1313 ja teatas kalapüügiseaduses ja VV määrusega nr . 104 ettenähtud andmed. Siis nähti, et kaasavõetud jää hakkab sulama ja kala riknema, otsustati kaldale tulla kala riknemise vältimiseks. Õhu temperatuur oli +22 kraadi. Kaldale jõuti 22.15-22.30, enne teatatud aega, mida kinnitab ka Piirivalveameti väljavõtejõuti kell 22.
- Kaebuse esitaja oli seisukohal, et keskkonnainspektsiooni ametnikud neid kontrollima ei tule, kuna alates märtsist 2011 kuni 27.07.2011 ei olnud nad seda kordagi teinud, vaatamata sellele, et andmed teatati igakordselt. Pärast kala külmikusse laadimist ja paadi hoovile panemist läksid magama, kuna kedagi Keskkonnainspektsiooni ametnikest sadamas ei näinud. 3)On ebaõige, et tegu pandi toime tahtlikult, tahtlus puudus. Otsuses ei ole ka näha, milles tahtlus seisnes. Otsuses ei ole põhjendust süü suuruse arvestamise kohta, asjas puudub igasugune kahju. Püütud kalakogused vastasid andmetele. 4)võimalike logistiliste teavitamisprobleemide tõttu määratud rahatrahv 600 eurot on ebamõistlikult suur ega vasta väärteo asjaoludele. Kaebaja soovib kohtuistungil koos kaitsjaga osaleda ja taotleb tunnistajate ülekuulamist. Menetluse käik Kohus nõudis välja väärteotoimiku ja küsis kohtuväliselt menetlejalt kirjaliku vastuse kaebusele (tl.1). Kohtuväline menetleja vastas palvega jätta Jevgeni Blinnikovi kohta tehtud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata (tl.24-27). Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ning uurinud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks ja kaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Kohtuvälise menetleja koostatud väärteotoimikus on dokumendina nr . 1 otsus üldmenetluses ja dokumendina nr. 2 füüsilise isiku väärteoprotokoll, mille kohus kohtuistungil avaldas. 3 J.Blinnikovile etteheidetava teo kirjeldus nii väärteoprotokollis kui ka kohtuvälise menetleja otsuses on sõnasõnaliselt sama ja see põhineb süükspandavatel (etteheidetavatel) asjaoludel, et J.Blinnikov ei saabunud sadamasse eelteates mainitud ajal (kell 23.05) ja teda polnud sadamas ka eelteates mainitud ajale eelneval ja järgneval ajal (kella 22.38 kuni 23.35). Sel põhjusel ei olnud Keskkonnainspektsioonil võimalik riiklikku järelevalvet teostada ehk kaluri kontrollimist läbi viia. Asjas ei ole vaidlust faktilistes asjaoludes ja uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et J.Blinnikov 27.juuli 2011 õhtul kell 22.01 andis Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile 1313 eelteate oma saabumisest Raja sadamasse 27.juuli õhtul kell 23.
- On teatatud püügiloa number, mille alusel toimus püük, püütud kalakogused liikide kaupa, püügivahendmõrd ja kontakttelefon. Selline eelteade on edastatud keskkonnainspektoritele xxxxxxxx, xxxxxx, xxxxxxxxxe, xxxxxxn ja xxxxxxxl. Eelteade kirjalikult taasesitataval kujul on kohtuvälise menetleja toimikus (tl.8), sellesisulise eelteate andmise kohta andsid kohtuistungil ütlusi menetlusalune isik J.Blinnikov, tunnistaja xxxxxxxxxxv ja tunnistaja xxxxxxx. Jevgeni Blinnikov andis ütlusi, et seaduse kohaselt tund enne kaldale jõudmist tuleb selline eelteade anda ja ta teatas, et jõuab tunni aja pärast. Teate andmise ajaks oli neil kontrollida jäänud veel üks mõrd, see oleks võtnud 20-25 minutit aega ja kaldale sõita umbes 1,5 kilomeetrit, see võtab aega umbes 5 minutit. Kui oli ära teatatud, siis nad vaatasid, et kaasavõetud jää hakkab sulama. Otsustati jätta viimane mõrd kontrollimata ja sõideti sadamasse, see oli umbes 22.15-22.
- Unustas, et keskkonnainspektoritele tuleks uuesti teatada, et jõuavad varem. Keskkonnainspektoreid sadamas polnud. Kala laaditi sadamas külmutusse, see võttis aega 10-15 minutit, paat tõmmati treilerile ja sellega hoovi. Siis läksid magama. Kalapüügipäevik täideti järvel teatamise ajal ja kaalumine toimus järgmisel päeval, siis pidi olema kala vastuvõtt. Püütud kala kogused määrati järvel umbes, kala on pandud liikide järgi kastidesse, nende kaalud on teada. Jevgeni Blinnikov andis ütlusi, et Keskkonnainspektrsioonile tuleb teatada selleks, et nad saaksid kala koguseid ja lube kontrollida ja jälgida, et rohkem ei püütaks. Samasisulisi ütlusi andis tunnistaja xxxxxxxxxxxx Jevgeni Blinnikovi ütlustest ja xxxxxxxxxxxxxxxxx ütlustest tuleneb, et tegelikult sõideti tol päeval järvele varahommikul, kuid järvel tekkisid probleemid paadimootoriga ja nad tulid ruttu tagasi. Tagasitulemisest kedagi ei teavitanud. Siis läksid uuesti järvele kella kuue ajal õhtul, sellest kedagi ei teavitanud, ja tagasitulemisest teatasid valvetelefonile
- Järvele minek 27.07.2011 kell 04.59 Raja sadamast ja saabumine 27.07.2011 kell 22.29 on fikseeritud Mustvee piirivalvekordonis (tl.9 kohtuvälise menetleja toimikus). Tunnistaja xxxxxxxxxxxxxxxxdis ütlusi, et valvetelefonile 1313 tuli teade, et Jevgeni Blinnikov tuleb kaldale. Juba päeval oli otsustatud, et sel päeval kontrollitakse paate ja nad läksid paarkümmend minutit varem kohale. Sadamas ei olnud kedagi. Oodati, kedagi ei tulnud ja mootorimürinat polnud ka. Teine inspektor helistas korduvalt sellel telefonil, kust tuli teade, keegi ei vastanud. Sadamas ei olnud mingit liikumist ja ka paadi kaldale toomise värskeid jälgi ei olnud. Käidi Blinnikovi maja juures, kuid ka seal ei olnud kedagi ja paati ei olnud näha. Seatud eesmärk jäi saavutamata- kala kogused, kalapüügiload jäid kontrollimata. Keskkonnainspektorid olid kohapeal tund aega. Tunniataja xxxxxxxxxxxxxxx on J.Blinnikovi abikaasa. Tunnistaja andis ütlusi, et ta tuli sadamasse 15 minutit üheteistkümnel. Abikaasa ja tema vend tulid varsti kaldale, laadisid kala maha, viisid sisse ja läksid koju. See võttis aega 10-15 minutit. Üks tsehhitööline oli ka abis. Kodus mindi ruttu magama. 4 Raja sadam asub Kasepää vallas Raja külas Kalda t.2a (tl.10,13 kohtuvälise menetleja toimikus). Keskkonnaispektorid jõudsid Raja sadamasse 27.juulil kell 22.38 ja lahkusid sealt kell 23.35 (sündmuskoha vaatlusprotokoll tl.6,7 kohtuvälise menetleja toimikus). Nad käisid sadama territooriumil ringi, vaatlesid ümbrust, ühtegi isikut ega alust randumas ega sadamast väljumas ei nähtud. Helistamised kell 23.15, 23.20 ja pärast 23.22 – kõnesid vastu ei võeta. Neist ütlustest ja tõenditest nähtub, et Jevgeni Blinnikovile on täpselt teada VV 31.03.2003.a. määrusega nr . 104 (muudatused jõustunud 01.01.2011) § 142 lg.1 kehtestatud nõuded, mis sätestavad: Lg.1-kaluri kalapüügiloa alusel Peipsi, Lämmi-ja Pihkva järvel toimuva kalapüügi kohta tuleb esitada Keskkonnainspektsioonile vähemalt üks tund enne püügilt sadamasse või randa saabumist järgmised andmed: 1)loa number, mille alusel püük toimus, ja teadet edastava kaluri nimi; 2)sadamasse või randa saabumise aeg ja täpne koht; 3)püütud kalakogused kilogrammides liikide kaupa. Lg.2-lõikes1 nimetatud andmed esitatakse Keskkonnainspektsioonile kirjalikult faksi numbril (+372) 628 7459 või elektronposti aadressil 1313@rescue.ee. Lg.3-kui teadet ei ole võimalik kirjalikult eistada, teatatakse lõikes 1 nimetatud andmed Keskkonnainspektsioonile valvetelefonil (+372)633 1313 või valvetelefonile lühinumbril
- Lg.5 annab võimaluse edastada andmed püütud kalakoguste kohta vähemalt 30 minutit enne sadamasse või randa saabumist. Kalapüügiseaduse § 18 lg.1, lg.5, lg.6 ja lg.8 näeb ette andmete esitamise alused: §
- Kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kohustuslikkus
(1)Kalapüügiloa alusel kala püüdev või veetaimi koguv isik on kohustatud esitama püügi-, kogumis- või lossimisandmed Vabariigi Valitsuse kehtestatud nõuete kohaselt.
(8)Andmed tuleb esitada ka enne esmamüüki toimuva kala üleandmise, ladustamise või transportimise kohta vastavalt EL Nõukogu määruse 2847/93/EMÜ, millega asutatakse ühise kalanduspoliitika suhtes rakendatav kontrollisüsteem (EÜT L 261, 20.10.1993, lk 1–16), artiklitele 9 ja 13. Andmete esitamise korra, vormi ning tähtajad kehtestab ja andmete esitaja määrab Vabariigi Valitsus. Kalapüügiseaduse § 202 loetleb kalapüüginõuete tõsised rikkumised, § 234 näeb ette vastutuse kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumise eest. Jevgeni Blinnikov edastas eelteate, mille sisu vastas täpselt esitatud nõuetele. Sellega ei ole Jevgeni Blinnikovi käitumisega rikutud Kalapüügiseadust ega selle seaduse alusel kehtestatud andmete esitamise korda. Uuritud tõendite alusel ei ole vaidlust selles, et eelteade esitati kell 22.01 saabumise kohta kell 23.05, s.t. vähemalt üks tund enne sadamasse saabumist ja et teade sisaldas kõiki määruse § 142 lg.1 loetletud andmeid. Kõik uuritud tõendid tõendavad ka seda, et Raja sadamasse jõuti kell 22.29 ehk enne teatatud aega. Kala laaditi külmikusse ja sadamast lahkuti 10-15 minutit pärast saabumist. Asjas ei ole vaidlust selles ja tõendatud on, et eelteates teatatud ajal kell 23.05 Raja sadamasse Jevgeni Blinnikov ei saabunud ja teda sel kellaajal sadamas ei olnud- ta oli sadamast lahkunud ja kontakti temaga ei olnud võimalik saada. Sellega oli Jevgeni Blinnikov, teatades, et ta jõuab sadamasse kell 23.05, teatanud Keskkonnainspektsioonile valeandmeid. Kell 23.05 sadamasse ei saabutud ega ka oldud seal. 5 Keskkonnajärelevalve seaduse § 16 sätestab: Lg
(1)Riigi ja kohaliku omavalitsuse keskkonnakaitseinspektoril on õigus kontrollida füüsilist ning era- ja avalik-õiguslikku juriidilist isikut, riigiasutust ja omavalitsusorganit või -asutust ning nende tegevuskohta, kui isiku või asutuse tegevus mõjutab või võib mõjutada keskkonda ning ohustab või võib ohustada inimeste elu, tervist või vara või kui isik või asutus varub loodussaadust või varjab või oletatavalt varjab ebaseaduslikult hangitud loodussaadust. Lg 4) Kella 22-st õhtul kuni kella 6-ni hommikul (edaspidi öine aeg), on keskkonnakaitseinspektoril koos temaga kaasas olevate isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesmärgil õigus kontrollida sel ajal töötavat ettevõtet või käsilolevat loodussaaduse varumist, nagu kalapüük, jaht, puude raie, samaselt päevasel ajal toimuva kontrollimisega Keskkonnainspektorid on keskkonnajärelevalveks õigustatud ametnikud. Keskkonnajärelevalve ehk riikliku järelevalve teostamise võimaldamiseks on muu hulgas sisse viidud kalapüügiga seonduvate andmete esitamise kord, mille järgi tuleb teatada sadamasse või randa jõudmise täpne aeg ja koht. See tähendab, et kalapüügi kontrollimine ehk loodussaaduste varumise kontrollimine toimub kindlas kohas- sadamas (või rannas). Keskkonnainspektoritele olid valeandmed teatavaks tehtud telefoni lühinumbri 1313 vahendusel, nende andmete alusel saabusid riiklikku järelevalvet teostavad ametnikud neile eelnevalt teatatud aega ja kohta. Kuna eelteates teatud ajal ega paarkümmend minutit enne ja pärast seda Jevgeni Blinnikovi sadamas ei olnud, ei olnud võimalik tema püütud kalakoguseid, püügilube ja muid nõutavaid andmeid kontrollida. Sellega osutus riikliku järelevalve teostamine võimatuks. Kuna ei enne ega pärast eelteates teatud aega kutselist kalurit Jevgeni Blinnikovi sadamas ei olnud, oli sellega tehtud võimatuks kalapüügi üle riikliku järelevalve teostamine. Sellega oli realiseerunud KarS § 279 koosseis: Riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist… Jevgeni Blinnikovi ütlustest ilmneb, et temale on täpselt ja õigesti teada keskkonnainspektsioonile eelteate andmise tähendus ja sisu- et võimaldada kontrollida kalapüüki. Hinnates J.Blinnikovi tegevuse ja käitumise subjektiivset külge, on kohus seisukohal, et tegeliku kalapüügi käigus võib olla keeruline prognoosida täpselt sadamasse saabumise aega. Menetlusalune isik J.Blinnikov ja tunnistaja xxxxxxxxxxx andsid ütlusi, et eelteade anti, kui kontrollida jäi veel üks mõrd ja sadamasse oli maad umbes 1,5 kilomeetrit. Arvestades mõrra kontrollimisele kuluvat aega (20-25 minutit) ja sõiduks vajalikku aega (umbes 5 minutit), tulnuks kell 22.01 antavas eelteates teatada, et sadamasse jõutakse umbes 22.
- Selline käsitlus põhineb menetlusaluse isiku enda poolt öeldud andmetel ja järelikult pidi selline ajakulu olema arusaadav ka J.Blinnikovile endale. Sellest järeldab kohus, et eksimine sadamasse jõudmise teatatud kellaajas oli teadlik. J.Blinnikov teatas, et jõutakse kell 23.
- J.Blinnikov ja xxxxxxxxxxx andsid ütlusi, et pärast teate andmist nad avastasid, et jää hakkab sulama ja seetõttu jätsid viimase mõrra üldse kontrollimata ja jõudsid sadamasse varem. Kohus on seisukohal, et selline käitumine osutab tahtlusele eksida keskkonnainspektsioonile eelteate esitamisel: sadamasse jõudmise eelteate esitamine tähendab jõudmise aja prognoosimist, mille hulka kuulub ka selgusele jõudmine, missugune olukord on paadis, s.h. 6 endale ülevaate loomine jää olukorrast. Ei ole tõepärane, et välisõhu temperatuuri -22 plusskraadi – juures ei oma järvel olevad kalurid tundide kaupa ülevaadet jää seisukorrast ja avastavad jää ohtliku sulamise alles vahetult (pool tundi) enne kaldalejõudmist. Hinnates valeandmete esitamise subjektiivset külge, leiab kohus, et tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et sadamasse saabumise kellaaja teatamisel võivad esineda tahtmatud eksimused või kõikumised, kuid fakt, et jõudnud varasemalt sadamasse, ei oodatud ära eelteates teatatud aja (23.05) saabumist ja lahkuti, osutab, et kaluri (menetlusaluse isiku) käitumises oli tahtlus mitte võimaldada teostada riiklikku järelevalvet. Seejuures on oluline, et riiklikku järelevalvet teostavad keskkonnainspektorid saabusid Raja sadamasse oluliselt varem eelteates märgitud ajast – kell 22.38, kuid ka sel ajal ei olnud sadamas kedagi, mis viitab tahtlikule ja teadlikule tegutsemisele eesmärgiga lahkuda võimalikult kiiresti. Fakt, et eelteates märgitud aja saabumisel ei olnud menetlusalune isik kättesaadav ka telefoni teel mitte, osutab teadlikule mittekontakteerumissoovile. J.Blinnikov annab ütlusi, et keskkonnainspektorid ei ole neid varem kontrollimas käinud, ehkki eelteated on antud, mistõttu ta arvas, et ega ka seekord keskkonnainspektoreid ei tule. Selline väide menetlusaluse isiku poolt kinnitab, et kontrollimise võimalusest oli ta teadlik, kuid ka eiras seda teadlikult. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja väidetega (tl.26) selle kohta, et kalurile vajalikud tegevused ei saanud toimuda nii kiiresti, et inspektorite sadamasse saabumise ajal kell 22.38 inspektorite saabumist ja liikumist ei märgatud ajal, kui paat pidi eelteate kohaselt alles saabuma ja tegemist on pigem tahtliku kontrollimisest eemale hoidmisega. Karistusseadustiku §
- Riikliku järelevalve teostamise takistamine Riikliku järelevalve takistamise, järelevalveks vajalike dokumentide või andmete esitamisest keeldumise või tähtaegselt esitamata jätmise või valeandmete esitamise eest või dokumentide või andmete esitamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, – karistatakse rahatrahviga kuni kolmsada trahviühikut või arestiga. Hinnates kvalifikatsiooni vastavust menetlusalusele isikule etteheidetavatele asjaoludeleteatades vale sadamasse saabumise aja, esitas valeandmeid ja takistas sellega riiklikku järelevalvet- on kvalifikatsioonis märgitud asjaolud ja sellega KarS § 279 koosseis realiseerunud. Riikliku järelevalve teostamise takistamise üheks viisiks on valeandmete esitamine. J.Blinnikovi suhtes jäi 27.07.2011 riiklik järelevalve teostamata tema poolt valeandmete esitamise tõttu. Kohus, hinnates väärteoasja menetlemist kohtuvälise menetleja poolt VTMS § 123 lg 2, § 133 alusel täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest ja kontrollides otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, on seisukohal, et toimepandud tegu on tõendamist leidnud, see on õigesti kvalifitseeritud, asja menetlemine on toimunud väärteomenetlusõiguse sätete kohaselt ja VTMS § 133 rikkumisi ei ole. Kohtuväline menetleja põhjendab VTMS § 30 lg.1 p.1 mitte rakendamist (menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel) – tegemist on avaliku korra ignoreerimisega konkreetse võimuesindaja suhtes, andmete ja eelteadete esitamise sisseviimine (alates 01.01.2011) on andnud positiivseid tulemusi, eelteatamise kohustus annab riikliku järelevalve teostajale võimaluse kontrollida, kas see kala ka tegelikult sel päeval püüti. Kohus leiab, et riikliku järelevalve teostamise mõte ja efektiivsus seisnebki selles, et riik on kehtestanud avaliku võimu poolt kontrollitavad reeglid, mis on määratud tagama ühtsete nõuete täitmist. Selliste nõuete täitmine peab toimuma ka siis, kui nende täitmist just iga päev ei kontrollita. 7 Tunnistaja xxxxxxxx ütlustest nähtub, et ka seda kalurit on kontrollitud varem, iga päev kontrolle ei toimu, inspektorid teevad ka muud tööd. Kontrollimisi tehakse kas teatud valiku alusel või pisteliselt, kord nädalas või mõne nädala tagant. Seetõttu leiab kohus, et riikliku järelevalve teostamise viisi ja sageduse otsustamine on riiklikku järelevalvet teostavate inspektorite otsustada, kehtestatud eeskirjad on otstarbekad ja tegelikus elus tulemusi andvad. KarS § 2 lg.2 sätestab: karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kui riikliku järelevalve teostaja tuvastab teo, mis vastab KarS § 2 lg.2 tunnustele ja see on kirjeldatud KarS-is, puudub alus väita, et on otstarbekas seda mitte menetleda. Ka kohtumenetluses ei ole ilmnenud asjaolusid, mis tingiksid vajaduse kaaluda menetluse lõpetamist VTMS § 30 lg.1 p.1 alusel. Puutuvalt karistuse kohaldamisse on kohtuväline menetleja kirjutanud käsitletavasse otsusesse järgmist: karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud vastavalt KarS § 57 ja § 58 puuduvad. Karistuse määra valikul võeti arvesse menetlusaluse isiku süü suurust ja seda, et tegu pandi toime tahtlikult. Vastulauset esitatud ei ole. Kaebaja palub arvestada, et võimalike logistiliste teavitamisprobleemide tõttu määratud rahatrahv on ebamõistlikult suur ja ei vasta väärteo asjaoludele. Kohtu seisukoht: Valitud karistus- rahatrahv 150 trahviühikut on sanktsiooni keskmine määr (sanktsioon 300 trahviühikut). Kohus, kontrollides VTMS § 133 p.7 alusel karistuse määramist kohtuvälise menetleja poolt, lähtub KarS §-st
- Karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et valitud karistusmäär- sanktsiooni keskmine määr-, on selles asjas kohane. Kohtuväline menetleja on võtnud arvesse süü suurust ja süüsse kuuluvat on kirjalikus vastuses ka põhjendanud (tl.26). Kohtumenetluse käigus on J.Blinnikovi süü suurust mõjutavad asjaolud esile tulnud: juba eelteate andmisel ja kellaaja teatamisel ei ole endale olukorda selgeks tehtud (väidetav jää sulamine); teatatud saabumisaeg ei oleks õige olnud ka siis, kui jääga seonduvat ei oleks olnud; kui sadamasse jõutigi teatatust varem, on sealt lahkutud arusaamatult kiiresti ja ei oldud ka pärast seda kättesaadav. Need süü suurusse puutuvad asjaolud osutavad, et J.Blinnikov on olukorra kujundanud selliseks, et teda ei oleks võimalik kontrollida. Seetõttu leiab kohus, et kohaldatud sanktsiooni keskmine karistusmäär vastab väärteo asjaoludele ja selle muutmiseks ei ole alust. Kõike eelnevat arvestades jätab kohus VTMS § 132 p.1 alusel kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja Jevgeni Blinnikovi kaebuse rahuldamata. Menetluskulud (kaitsja esitatud arve ja maksekorraldus) jäävad menetlusaluse isiku kanda. Kohtunik Ülle Raag 8 9