Obsah (5)

§ 121§ 87§ 68§ 74§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 19. detsembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-12637 Kohtukoosseis kohtunik Ingeri Ta

§ 121järgi kokkuleppementluse Prokurör Prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav A.S.

elukoht: XXXX; isikukood: XXX; Kaitsja varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 1 korral: 29.09.2011 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-11-6756

§ 121

järgi

§ 87

alusel vabastatud karistusest ja kohaldatud

§ 87

lg 1 p 2 mõjutusvahendit – käitumiskontrollile allutamine üheks aastaks.; väärteokorras karistatud ei ole. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 16.10.2011. a vandeadvokaat Anu Pärtel Seaduslik esindaja Vara vallavalituse volitatud esindaja Ave Rosenthal RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada A.S.

§ 121

järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68lg 1 järgi arvata eelvangistuses viibitud aeg 14.-16.10.2011.

a, so 3 (kolm) päeva, karistusaja hulka ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) kuu ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74lg 1 alusel määrata, et vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.S.

ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi vastavalt

§ 75lg-s 1 sätestatule: 1 1.

elab kohtu poolt määratud alalises elukohas

1. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda;
2. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. A.S. ile kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti, advokaat Anu Pärteli poolt A.S. ile Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel A.S. i riigi õigusabi kulud 67 (kuuskümmend seitse) eurot 12 senti riigi kanda ja sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot 3 senti välja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu A.S. it süüdistatakse

§ 121

järgi selles, et tema 14.10.2011 kella 14.50 paiku Tartu linnas Mäe 33 asuvas Mäe - Kodu lastekodus lõi lastekodukaaslasele N.K. (sündinud XXX) ühel korral rusikaga ja mitmel korral jalgadega vastu paremat puusa ning ühel korral rusikaga nina piirkonda, millise tegevusega tekitas N.K. füüsilist valu. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav, tema kaitsja ja seadusliku esindaja volitatud esindaja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

§-s 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 järgi arvata eelvangistus 14.10.2011 – 16.10.2011, so 3 eelvangistuspäeva karistusaja hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 kuu 27 päeva vangistust. 2 Lähtudes

§-st 74 määrata, et tingimisi jäetakse vangistus A.S. suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui A.S. ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle

§ -s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ning seadusliku esindaja volitatud esindaja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et A.S. on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse A.S. i süüdi tunnistada

§ 121järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 5 ja 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 47,94 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Alaealise menetluskulude hüvitamise kohustuse võib panna tema vanematele, eestkostjale või kasvatusasutusele (KrMS § 188). A.S. õpib, elab lastekodus, tal puuduvad sissetulekud. Arvestades eeltoodut, käib menetluskulude hüvitamine A.S. ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel jätta need riigi kanda. Ingeri Tamm Kohtunik 3