Obsah (6)

§ 189§ 239§ 175§ 180§ 408§ 412

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kriminaalasi Asja lahendamise menetlus nr 1-12-296 (kohtueelses menetluse

) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises

1. Tunnistada K.K süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ja vabastada karistusest ning kohaldada K.Kile KarS § 87 lg 1 p 4 sätestatud mõjutusvahendit; paigutada K.K kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni
2. klassi lõpetamiseni või kuni tema 17 aastaseks saamiseni; tühistada K.Kile tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld. Otsustused kriminaalmenetluse kuludes
3. Kriminaalmenetluse kulude osas 2.1 jätta K.Kilt sundraha ja riigi õigusabi tasu välja mõistmata. Selgitused
4. Selgitada: 3.1 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib

§ 189

lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (

§-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud

§-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata kohtumenetluse pooltel üksnes kokkuleppemenetluse sätete rikkumisele (

§ 239

- § 250) Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kokkuleppe sisu Prokuröri, süüdistatava ja süüdistatava kaitsja allkirjastatud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör K.K.i süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning karistusest vabastamist ja tema suhtes KarS § 87 lg 1 p 4 sätestatud mõjutusvahendi kohaldamist: paigutada K.K kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli kuni
2. klassi lõpetamiseni või kuni tema 17 aastaks saamiseni. K.K.it on süüstatud kokkuleppemenetluses selles, et tema tungis 19.10.2011 kella 20.30 paiku isikute grupis koos K.K.ga Viljandi linnas bussijaama lähedal kallale R. R.ele, keda lõi korduvalt rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist. Veel süüdistatakse K.K.it selles, et tema tungis 20.10.2011 kella 21 paiku isikute grupis koos J.S.e ja 13-aastase D.P.ga Viljandi linnas Tartu 8 asuva Nordea panga ees kallale R.R.le , keda lõi rusikaga näkku, millega põhjustas kannatanule valu ja kahjustas tema tervist. K.Ki tegu on talle kvalifitseeritud KarS § 121 järgi teise inimese kehalise väärkohtlemisena, millega tekitati kannatanule valu ja kahjustati tervist.
3. Kohtu põhjendused karistuse mõistmisel Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
4. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse põhjendus Menetluskulud on sätestatud

§-s 175. Vastavalt

§ 189

lg-le 1 kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega ning

§ 189

lg 2 kohaselt kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega.

§ 175

lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

§ 175

lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on käesoleval juhul kohustuslik. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord. Süüdistatava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna ja riigi õigusabi osutamisel kantud kuluna 196,38 eurot. Vastavalt

§ 180

lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuses määratakse kes menetluskulud hüvitab ja kui suur on menetluskuludest igaühe osa absoluutsummana või kui see ei ole võimalik, siis murdosana väljendatult ning erikulude suuruse ja erikulud hüvitama kohustatud isiku. Vastavalt

§ 180

lg 3 menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib 2 süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Arvestades asjaolu, et süüdistatav on alaealine ja tal puudub iseseisev sissetulek on põhjendatud temalt sundraha ja õigusabi tasu jätta välja mõistmata. Vastavalt

§ 189

lg-le 3 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse menetluses (

§-de 383 – 392). 4. Muud põhjendused Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada.

§ 408

lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

§ 412

lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. Kalev Kuningas Kohtunik 3