Obsah (4)

§ 169§ 68§ 73§ 78

1-09-4355 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20 detsember 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-09-4355 (07231501158) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sek

§ 169

järgi Lühimenetlus Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav Konstantin Moissejenkov Ik: 37005250415, EV kodanik, keskharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: xxx Tõkend: Harju Maakohtu 10.06.2009 määrusega tõkend elukohast lahkumise keeld muudetud tõkendiks vahistamine, kinni peetud 15.12.2011. Varasem karistatus: puudub Kaitsja Advokaat Talvi Vaske RESOLUTSIOON 1. Konstantin Moissejenkov süüdi tunnistada

§ 169ettenähtud kuriteo toimepanemises ja karistada teda tähtajalise vangistusega 3 (kolm) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada Konstantin Moissejenkov´ile mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks tähtajalise vangistuse 2 (kaks) kuud. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvestada eelvangistus karistusaja hulka, so kohtumääruse alusel kinnipidamise aeg 15.12.2011 kuni 20.12.2011, so 6 (kuus) päeva, lugedes ärakandmata karistuseks tähtajalise vangistuse 1 (üks) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva. 4.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta Konstantin Moissejenkov´ile mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 1 (üks) kuu ja 24 (kakskümmend neli) päeva Konstantin 1

5. Moissejenkov´i suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Konstantin Moissejenkov temale määratud 3 (kolm) aastase katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu.

§ 78

p 1 alusel arvestada Konstantin Moissejenkov´ile määratud 3 aastase katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 20.12.2011. Konstantin Moissejenkov´i suhtes muudetud tõkend vahistamine tühistada ja Konstantin Moissejenkov vabastada vahi alt kohtusaalis. Konstantin Moissejenkov´ilt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 37 (kolmkümmend seitse) senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 5 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 21 (kakskümmend üks) euro ja 67 (kuuskümmend seitse) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Konstantin Moissejenkov, 1-09-4355, kaitsjatasu“. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Jätta KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2; 180 lg 1 alusel välja mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 03 (kolm) euro senti KrMS § 180 lg 3 alusel Konstantin Moissejenkovilt välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatavad, nende kaitsjad ja kannatanud 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Konstantin Moissejenkov`i süüdistatakse selles, et tema olles kohustatud Tallinna Linnakohtu otsusega nr 2/5/26-3374/97 maksma alaealise poja JM`i (sünd XXX.a) ülalpidamiseks alates 11.06.1997.a igakuiselt MM kasuks 600.- krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni 21.11.2009.a. Konstantin Moissejenkov on rikkunud lapse ülalpidamise kohustust alates märtsist 2002.a kuni septembrini 2008.a jättes süstemaatiliselt maksmata elatusraha ettenähtud ajal ja ulatuses (Välja arvatud november 2006.a, mil ta maksis 600.- ja september 2005, mil ta maksis 2000.-). Oma sellise tegevusega, mis seisnes vanema kuritahtlikus kõrvalehoidumises oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt väljamõistetud igakuise elatusraha maksmisest, pani Konstantin Moissejenkov toime

§ 169järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Konstantin Moissejenkov seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et esitatud süüdistuses märgitud süüteo kvalifikatsioon on põhjendatud ning inkrimineeritava kuriteo toimepanemine tõendatud. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: 2 • • • • • • • 23.04.2007 koostatud kannatanu MM ülekuulamisprotokolli kohaselt 22.09.1997 kohtuotsuse nr 2/5/26-3374/97 järgi tema endisele mehele tehti kohustuseks tasuda igakuiselt alimente summas 600 krooni. Mingi aeg tasuti alimente. Kuid alates 21.03.2001 kuni tänase päevani alimente ei maksta. Kohtutäitur Terje Tšapis on andnud 19.04.2007 õiendi nr 029/312 selle kohta, et seisuga alates 21.03.2001 kuni 30.04.2007 moodustab Konstantin Moissejenkovi alimentide võlgnevuse summa 37 200 krooni. Kannatanu palub Konstantin Moissejenkovi suhtes meetmed vastu võtta ning temalt alimentide võlg välja nõuda. (t/l 2-6) 28.09.2009 koostatud kannatanu MM ülekuulamisprotokolli kohaselt oli 22.09.1997 Tallinna Linnakohtu poolt tehtud otsus tsiviilasjas nr 2/5/26-3374/97 Konstantin Moissejenkovilt alimentide väljanõudmise kohta. Kohtuotsuse järgi pidi Konstantin Moissejenkov maksma poja JM (sünd XXX) ülalpidamiseks igakuiselt 600 krooni. Pärast kohtuotsust pole Konstantin Moissejenkov raha maksnud. 2001 detsembris sai kannatanu kohtutäituri kaudu kätte kogu võlgnevuse selleks hetkeks. Pärast seda lakkasid alimentide väljamaksed taas. Alates 21.03.2002 moodustab alimentide võlgnevus 78 kuud - 46 800 krooni. 2006 novembris oli kannatanule sularahas antud 600 krooni ning 2005 septembris - 2000 krooni. 2008 oktoobriks pidi Konstantin Moissejenkov poja ülalpidamiseks ära maksma 44 300 krooni. Mittemaksmise kohta on kohtutäituri juures sisse viidud täitetoimik. Tema ja poeg ei suhtle Konstantin Moissejenkoviga. Ta ei takista teda pojaga suhtlemast.(t/l 7-10) 19.04.2007 koostatud kohtutäituri Terje Tšapis´e õiendist nähtuvalt Tallinna Linnakohtu 22.09.1997 aasta otsuse nr 2/5/26-3374 alusel on Konstantin Moissejenkov'ilt välja mõistetud MM kasuks igakuine elatis 600.00 krooni poeg JM'i ülalpidamiseks alates 11.06.1997 aastast kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 21.11.2009 aastani. MM avalduse ja Tallinna Linnakohtu otsuse alusel on 21.03.2001 algatatud täiteasi nr 029/2001/

1. Nõude sisuks igakuine elatusraha 600.00 krooni ja elatusraha võlg summas 28 800.00 krooni seisuga 01.01.
2. Konstantin Moissejenkov'i puudub registervara ja töökoht. Täitemenetluse käigus on arestitud arvelduskonto SEB Eesti Ühispangas ja Hansapangas. Rahalisi laekumisi arestimisakti alusel ei ole toimunud. Seisuga 30.04.2007 on elatusraha võlg summaliselt 37 200.00 krooni.(t/l 11) Ärakiri Tallinna Linnakohtu 22.09.1997 otsusest tsiviilasjas nr. 2/5/26-3374/97 mille kohaselt mõisteti Konstantin Moissejenkov'ilt välja MM kasuks igakuine elatis 600.00 krooni poeg JM'i ülalpidamiseks alates 11.06.1997 aastast kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuni 21.11.2009 aastani. (t/l 12-13) 23.09.2008 koostatud kahtlustava Konstantin Moissejenkov´i ülekuulamisprotokollist nähtuvalt pärast lahutust andis ta Nataljaga kohtumisel raha lapse ülalpidamiseks üle sularahas. Seejärel olid tal materiaalsed raskused ning kohtutäituri initsiatiivil müüs ta ühiselamus toa ära ja kustutas võlgnevuse tasumata alimentide eest, umbes 20 000 krooni. Pärast võlgnevuse kustutamist andis ta vahel sularaha 2000-3000 krooni kaupa, allkirju ta ei võtnud. Umbes aasta pole ta lapsele mitte mingisugust raha andnud. Sellest ta ei teadnud, et kohtutäituri juures on täitetoimik. Pangakontosid tal pole, juhutööde eest saab ta töötasu sularahas. Pidevat sissetulekut tal pole. Ta pole juba aastat 13 olnud mitte kuhugi ametlikult vormistatud. Ta on valmis maksma alimente ning alimentide võla, tal pole soovi tasumisest kõrvale hoiduda. Nataljaga ta ei suhtle ja ta ei tea, kus ta elab. Last ei näe ta samuti, kuna ei tea tema asukohta. (t/l 14-17) 03.07.2007 Tööturuameti vastusest järelepärimisele nähtub, et Konstantin Moissejenkov ei ole end registreerinud töötuna. (t/l 36) Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2005-2007 oli 0 krooni. (t/l 42) Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd osaliselt tunnistavad ütlused, kontrollinud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid, sh kannatanu ütlusi, vaadanud läbi kohtutäituri andmed võlgnevuste kohta, andmed süüdistatava elatustaseme kohta, kohtuotsuse ärakirja, Tööturuameti vastust järelpärimisele, asub seisukohale, et süüdistatava 3 Konstantin Moissejenkov süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud

§ 169

järgi, so vanemana kuritahtliku kõrvalehoidumisena oma nooremale kui kaheksateistaastasele lapsele kohtu poolt välja mõistetud elatusraha maksmisest. Kahtlustatava ütlustest nähtuvalt ta ei soovi oma lapsele elatise maksmisest kõrvale hoiduda. Umbes aasta pole ta lapsele mitte mingisugust raha andnud ning tal puudub pidev sissetulek. Tööturuameti vastuse kohaselt pole Konstantin Moissejenkov end Tööhõiveametis töötuna registreerinud. Kohus leiab, et Konstantin Moissejenkov pidanuks jõustunud kohtulahendit täitma, so igakuiselt tasuma JM'i ülalpidamiseks elatusraha. Toimiku materjalidest nähtuvalt Konstantin Moissejenkov seda kohtuotsust täitnud ei ole, kuivõrd ta ei ole igakuiselt maksnud elatusraha lapse ülalpidamiseks. Süüdistatava enese sõnade kohaselt on tal aga sissetulek olnud, mida ta on saanud sularahas, kuid elatisraha sellest tasunud ei ole. Taoline käitumine näitab ilmselget kuritahtlikkust elatusraha maksmisest süstemaatilisel ja jätkuval kõrvalehoidmisel. Seetõttu leiab kohus, et Konstantin Moissejenkovi käitumisele on kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning alus selle muutmiseks puudub ja süüdistatav tuleb süüdi tunnistada

§ 169ettenähtud kuriteo toimepanemises.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus 30st päevamäärast 500 päevamäärani või vangistus kuni 1 aasta. Kuivõrd süüdistatava puhul on tegemist isikuga, kellel puudub piisavalt suur alaline ja legaalne sissetulek ja inkrimineeritava teo toimepanemine seisneb just suhteliselt suurte rahaliste kohustuste täitmata jätmises, siis asub kohus seisukohale, et süüdistatava suhtes ei ole võimalik rahalist karistust kohaldada, kuivõrd see takistaks süüdistataval lasuvate rahaliste kohustuste jätkuvat täitmist. Seetõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada karistust, mis on seotud isiku vabaduse piiramisega. Karistuse määra valikul lähtub kohus asjaolust, et tegemist on teise astme kuriteoga, mille toimepanemise eest on vangistuse ülemmäärana ette nähtud vaid üks aasta. Seega ei ole seadusandja mõtte kohaselt tegemist kuriteoga, mis oleks suure ühiskonnaohtlikkusega. Seetõttu, arvestades süü suurust ja teo toimepanemise tehiolusid peab kohus võimalikuks mõista karistuse oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ja suhteliselt alammäära lähedasena. Kuivõrd süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata, siis leiab kohus, et mõistetava karistuse täitmisele pööramine ei ole otstarbekas ja karistuse võib süüdistatava suhtes jätta kohaldamata. Kuivõrd aga tegemist on olukorraga, kus süüdistatavale inkrimineeritud süütegu on mitme aasta vältel kestnud menetluse tõttu kaotanud aktuaalsuse ning isik, kelle kasuks elatis välja mõisteti, on juba täiskasvanud ning süüdistatav ei ole vahepeal toime pannud ühtegi süütegu, leiab kohus, et süüdistatav ei vaja allutamist käitumiskontrollile ning tema suhtes võib kohaldada

§ 73lg 1 ja 3 sätteid, määrates minimaalse katseaja.

Kuivõrd süüdistataval puudub alaline sissetulek ning temal lasub senini suhteliselt suur rahaline kohustus tasumata elatisrahana, leiab kohus, et süüdistatavalt võib KrMS § 180 lg 3 alusel valdava osa menetluskulust jätta välja mõistmata, jättes suurema osa menetluskulust riigi kanda. Märt Toming kohtunik 4