← Eesti

1-11-13830/5

1-11-13830 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 05. jaanuaril 2012. a, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Kohtunik Ene Muts Kohtuistungi sekretär Kädi Leola

§ 199lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses.

Süüdistatav Helena Bresovskaja Elukoht: XXXX, isikukood: 47211102730, Tõkend – elukohast lahkumise keeld Kaitsja RESOLUTSIOON Varasem karistatus: Kriminaalkorras karistamata; väärteomenetluses karistatud 38-l korral, neist 4-l korral KarS § 218 lg 1 järgi vandeadvokaat Aivar Hint juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 Süüdi tunnistada Helena Bresovskaja KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Kar

S § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui Helena Bresovskaja ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel arvestatakse katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest 05.01.2012. a. TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 127, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Helena Bresovskajalt 80 (kaheksakümmend) senti Rimi Eesti Food AS-i kasuks tasumisega viimase a/arvele 221001172714 AS-is Swedbank. 1

(3)Välja mõista riigieelarvest 19 (üheksateist) eurot ja 20 senti Tartu I Advokaadibüroo kasuks kaitseülesande täitmise eest vandeadvokaat Aivar Hindi poolt. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Helena Bresovskajalt 214 (kakssada neliteist) eurot ja 11 senti riigituludesse menetluskulude katteks. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber
  1. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse nr 1-11-13830 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“. Määrata Helena Bresovskajale menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg 1 (üks) aasta arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. kohtuotsus KrMS § 180 lg 3 alusel jätta menetluskuludest 300 (kolmsada) eurot riigi kanda. Edasikaebamise kord. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku
  2. peatüki
  3. jaos sätestatud menetlusnormide või KrMS § 339 lõikes 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni võib kohtule esitada ka faksi teel. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o. alates 05.01.
  4. a määruskaebuse esitamisega Tartu Maakohtule. Süüdistuse sisu, milles kohus süüdistatava süüdi mõistab. Helena Bresovskajat süüdistatakse selles, et tema, isikuna, kes on 03.04.2011 toime pannud varguse, mille eest teda on karistatud väärteomenetluses KarS § 218 lg 1 järgi, - 18.05.
  5. a kella 16.55 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Jaama tn 173 asuvast Tartu Tarbijate Kooperatiivi kauplusest Kivilinna Konsum huuleläike väärtusega 2,87 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul; - 03.06.
  6. a kella 12.45 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Turu tn 2 asuvast Rimi Eesti Food AS-i kauplusest ühe pihvi väärtusega 0,80 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu. Seega pani Helena Bresovskaja toime KarS § 25 lg 1,

§ 199lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud süstemaatiliselt. 2

(3)Kokkuleppe sisu. KarS § 25 lg 1,

§ 199

lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Helena Bresovskaja ei pane 3 (kolme) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi ja selle lahendamine. Kriminaalasjas on esitanud tsiviilhagi Rimi Eesti Food AS 0,80 euro nõudes. Helena Bresovskaja tunnistab nõuet. Hagi õigeksvõtt on protokollitud. TsMS § 440 lg 1 alusel kuulub hagi õigeksvõtul põhinev nõue rahuldamisele. Tsiviilhagi on põhjendatud. Tsiviilnõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 127 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p

  1. Asitõendid puuduvad. Menetluskulud ja nende hüvitamine. Kaitsja taotleb kaitsjatasu 16.- eurot, millele lisandub käibemaks 3.20 eurot. kaitsja taotlus on põhjendatud tehtud tööga ja tasu tuleb välja maksta riigieelarvest. Kohtueelselt on KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 57.53 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 435.- eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud advokaaditasu kaitseülesande täitmise eest kokku on 76.73 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 alusel postiga kohtukutse kättetoimetamise kulu on 2.38 eurot. Menetluskulude summa on 514.
  2. eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist, sest menetluskulude tasumine käib süüdistatavale ilmselt ülejõu. Samuti taotleb kaitsja menetluskulude ositi tasumist. Helena Bresovskaja sissetulekuks on töövõimetuspension 250 eurot kuus. Sellest arvestatakse maha kohtutäiturite nõudeid ja kätte saab 150 eurot. Ülalpidamisel on 4 last. Eeltoodust on küllaldane alus järeldada, et majandusliku olukorra tõttu käib menetluskulude täies ulatuses tasumine Helena Bresovskajale ilmselt ülejõu. Seda asjaolu ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jäta kohus osa menetluskuludest sundraha osas riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Teise osa menetluskuludest paneb kohus süüdimõistetava kanda KrMS § 180 lg 1 alusel. Eeltoodud asjaoludest on küllaldane alus järeldada ka, et süüdistatava kanda jäävate menetluskulude tasumine KrMS § 417 lg 2 sätestatud tähtaja jooksul käib süüdimõistetavale ilmselt ülejõu. Kohus määrab tasumiseks pikema tähtaja, et mitte suurendada kohustusi täitemenetlusega kaasnevate kuludega. Ene Muts Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.