Kriminaalasi nr 1-09-7537 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17 jaanuar 2012 a Jõgeva kohtumaja (istung toimus 11 jaanuaril 2012 a Tartu kohtumajas) Kriminaalasja number 1-09-7537 Täitmiskohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotlus Marek Pihlakase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu MAREK PIHLAKAS Asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond; isikukood 37205245225 RESOLUTSIOON Jätta Marek Pihlakas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Marek Pihlakas on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.03.2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1-731/02 KrK § 101 p 7 järgi ja karistuseks on mõistetud 15 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 30.11.2001.a ja lõpeb 29.11.2016.a. Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes kinnipeetaval 30.11.2011.a. Tartu Vangla edastas 29.11.2011.a Vangistusseaduse § 76 lg 1 alusel kohtule kinnipeetava kohta koostatud materjalid tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. 11.01.2012.a seisuga on Marek Pihlakase kandmata karistusaeg 4 aastat 10 kuud 18 päeva vangistust. 1
(3)Marek Pihlakas on varem kriminaalkorras karistatud 2 korral: 1) 21.05.1997.a Pärnu Linnakohtu poolt KrK § 142 lg 3 p 1 järgi 5 aastat vabadusekaotust tingimisi 3-aastase katseajaga; 2) 05.04.2001.a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 113 järgi rahatrahv 900 päevamäära ulatuses. Prokurör kohtuistungil ei osalenud, kuid esitas arvamuse kirjalikult, millest nähtub, et ta ei toeta Marek Pihlaka ennetähtaegset vabastamist. Prokurör märgib, et käesolevaks ajaks ärakantud karistuse pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ja Marek Pihlaka ennetähtaegne vabastamine riivaks oluliselt avaliku õiglustunnet. Marek Pihlaka poolt toimepandud kuriteo asjaolud olid rasked ja tema vabastamine ligi 6 aastat enne karistusaja lõppu, ei oleks kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Samuti tasub märkida, et süüdimõistetu suhtes on 16.12.2010 vanglas alustatud kriminaalmenetlust nr 10922900075, mis käesolevaks on menetluses Politsei- ja Piirivalveametis. Lisaks omab ta ühte kehtivat distsiplinaarkaristust. Marek Pihlakas selgitas istungil, et ta soovib vabaneda enne tähtaega. Ta on piisavalt pikka aega olnud vanglas ja on aru saanud, mida on teinud ja tahab normaalselt elada edasi. Varem ta ei tunnistanud enda süüd, kuid käesolevaks ajaks on sellest aru saanud, mille eest karistust kannab. Varem ei julenud ta seda endalegi tunnistada, kuna see kuritegu oli nii võigas. Kuigi ta sooviks, ei saa aega tagasi keerata. Vabaduses on tal koheselt võimalus tööle asuda ja saaks toetada enda 4-aastast last. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Marek Pihlakas on temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle kahe kolmandiku. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ja kuulanud ära Marek Pihlakase, leiab, et süüdimõistetu karistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Nagu kohus ka varem on märkinud, arvestab kohus ennetähtaegsel vabastamisel KarS § 76 lg 3 kohaselt esimeses järjekorras kuriteo toimepanemise asjaolusid. Marek Pihlakas kannab karistust raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Arvestades süüdimõistetu poolt KrK § 101 p 7 (kehtiva KarS § 114 p 1) järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise asjaolusid – tegemist oli julmal ja piinaval viisil tapmisega (hulgaliselt torke-lõikehaavu, lõhki lõigatud kannatanu kõht, eemaldatud kõrv ja tükk liha õlavarrelt, mis kõik viitavad küünilisele ellusuhtumisele ja igasuguse aukartuse puudumisele nii inimelu kui ka inimkeha suhtes), ei ole kohtu arvates ka käesoleva ajahetke seisuga, mil mõistetud karistusest on kandmata veel peaaegu 1/3, põhjendatud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. Toimepandud kuriteo raskus ei ole käesoleval ajal proportsionaalne ärakantud karistusajaga. Vähetähtis ei ole ka Marek Pihlaka isik ja tema varasem elukäik ning käitumine vangistuse ajal. Teda on varem korduvalt karistatud (muuhulgas ka vägivalla eest), kuriteod on läinud järjest raskemaks. Kuigi Marek Pihlakat on pika vangistusaja jooksul distsiplinaarkorras karistatud vaid üksikutel kordadel, omab ta ka käesoleval ajal kehtivat karistust. Lisaks on Marek Pihlakase suhtes peale eelmise ennetähtaegse vabastamise rahuldamata jätmist kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid ja prokuratuuri andmetel on tema suhtes 2
(3)alustatud ka kriminaalmenetlus. Taotlemaks ennetähtaegset vabastamist, peaks süüdimõistetu käitumine vangistuses olema laitmatu, et saaks asuda seisukohale, et ta on karistusest vastavad järeldused teinud ning, et ta suudab ka vabaduses järgida katseajaga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3. Kohtunik 3
(3)