KOHTUMÄÄRUS kriminaalhooldaja erakorralise ettekande kohta Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Indrek Saar Kohtuistungi sekretär Aivi Meister Määruse tegemise aeg ja koht 08.detsember 2011.a. Rapla Kohtuistungi kuupäev 08.detsember 2011.a. Kriminaalasja number 1-07-8447 Kriminaalasi Süüdimõistetu Kohaldatud menetlusnormid Kriminaalhooldusametnik Urve Kuninga (Kuningas) erakorraline ettekanne Vyacheslav Nikolaevskiy kohta Vyacheslav Nikolaevskiy, 36404170243, elukoht xxxxx maakond xxxxxx vald xxxxxxxxx xxxxxx x Kriminaalmenetluse seadustiku §§ 140 lg 1 ja 3 ning 429 lg 1 p1 RESOLUTSIOON Pöörata Harju Maakohtu poolt 10.märtsil 2008.a. Vyacheslav Nikolaevskiy’ile KarS §§ 120, 121 ja 169 järgi mõistetud vangistus üks
(1)aasta täitmisele. Vahi alla viibimisega 27.augustist kuni 31.augustini 2011.a. lugeda karistusest viis
(5)päeva kantuks ja vangistuse kandmata osa on üksteist kuud
(11)ja 25 päeva. Tõkend vahistamine jätta muutmata ja vangistuse kandmise algust arvestada Nikolaevskiy kinnipidamise päevast s.o. 07.detsembrist 2011.a. Vyacheslav Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates päevast, mil määrus on menetlusosalistele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Süüdimõistetu jaoks algab tähtaeg määruse koopia kättesaamisele järgnevast päevast. Määruskaebus tuleb esitada maakohtu kaudu. Asjaolud Vyacheslav Nikolaevskiy on süüdi mõistetud 10. märtsil 2008 Harju Maakohtu poolt KarS §§ 120, 121 ja 169 järgi ja karistatud vangistusega üks
(1)aasta, mida ei pööratud KarS § 74 lg. 1 kohaselt täitmisele kolme
(3)aastase katseajaga. 05.novembri 2008.a. määrusega pikendas kohus katseaega kahe kuu võrra. 31.augustil 2011.a. arutas kohus kriminaalhooldaja teist erakorralist ettekannet, milles taotleti kontrollnõuete rikkumise tõttu karistuse täitmisele pööramist. Kohus ei pidanud vangistuse täitmisele pööramist sel korral otstarbekaks ja pikendas samal päeval tehtud määrusega katseaega arvates 10.maist 2011 kümne
(10)kuu võrra ja kriminaalhooldus on ette nähtud kuni 09.märtsini 2012.a. Kohus andis V.Nikolaevskiyle võimaluse kriminaalhooldust jätkata. 03.oktoobril k.a. saabunud erakorralisest ettekandest nähtub, et V.Nikolaevskiy ei tulnud 16.septembril 2011.a. ette nähtud korralisele registreerimisele. Kokkuleppel kriminaalhooldajaga pidi uus registreerimine toimuma 21.septembril k.a, kuid V.Nikolaevskiy ei tulnud ka siis kohale. 23.septembril 2011 teatas V.Nikolaevskiy oma haigestumisest ja lubas kohale tulla 26.septembril 2011, kuid teatas samal päeval telefoni teel, et tal puudub Raplasse sõitmiseks raha ja lükkas registreerimisaja edasi 27.septembriks, kuid ei tulnud ka siis kohale ega teatanud mitteilmumise põhjustest. V.Nikolaevskiy ei vastanud kriminaalhooldajale antud telefoninumbril. Samuti ei ole V.Nikolaevskiy täitnud kohtu poolt pandud ülalpidamiskohustust. Elatis on tasumata 2010.a. detsembrikuu, 2011.a. jaanuari, poole veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni, juuli ja septembrikuu eest - kokku 1320 eurot. Seepärast esitas kriminaalhooldaja 03.oktoobril k.a. erakorralise ettekande vangistuse täitmisele pööramiseks. Kriminaalhooldaja seletustest nähtub veel, et 04.oktoobril V.Nikolaevskiy helistas ja lubas tulla 05.oktoobril, kuid ei tulnud. Veel helistas V.Nikolaevskiy 06.oktoobril ja lubas tulla 07.oktoobril, kuid tuli sel päeval kohale pärast tööpäeva lõppu ja oli alkoholi tarvitamise tunnustega. 11.oktoobril tuli V.Nikolaevskiy omal algatusel kriminaalhooldaja juurde ja andis seletuse. Kuna selleks ajaks oli juba kohtu menetluses erakorraline ettekanne ja kohtuistung määratud, siis uut registreerimise aega kriminaalhooldaja ei määranud. Kriminaalhooldaja teatas aga V.Nikolaevskiyle kohtuistungi aja. Esimene istung erakorralise ettekande arutamiseks oli määratud 31.oktoobriks. Kriminaalhooldaja kinnitas, et V.Nikolaevskiy helistas samal päeval ja teatas, et viibib haiglas. Pärast seda ei ole V.Nikolaevskiy kriminaalhooldaja poole pöördunud ega haiglasoleku kohta tõendit esitanud. 31.oktoobri k.a. ja 14.novembri k.a. kohtuistungiks saadetud kutseid ei olnud postiteenuse osutajal võimalik V.Nikolaevskiyle üle anda. Mõlemad kutsed saabusid tagasi märkega, et V.Nikolaevskiy sellel aadressil ei ela ja et ema keeldus kutset vastu võtmast. V.Nikolaevskiy võtab omaks, et tal ei ole olnud võimalusi kriminaalhooldaja juurde tulla, kuna töö on Tallinnas Keskturul, kuhu tuleb sõita hommikul vara ja tööl tuleb olla kogu päev. Kriminaalhooldaja vastuvõtule pärast tööd enam ei ole võimalik tulla. Olukorra teeb raskeks ka ema tervislik seisund- ema on jäänud vaimselt haigeks ja käitunud nii, et naabrid on kutsunud politsei ja kiirabi. Kaks kuud oli ema Tallinnas psühhiaatriahaiglas. Veel on V.Nikolaevskiy pidanud toetama oma sõpra, kes töötab valvurina samas haiglas. Sõbral sai naine surma ja ta jäi tütrega kahekesi. V.Nikolaevskiy leiab, et tal oleks parem käia kriminaalhooldaja juures Tallinnas. Helistada ei ole ta kriminaalhooldajale samuti saanud, kuna kaotas oma telefoni. 31.oktoobriks k.a. määratud kohtuistungist sai ta kriminaalhooldajalt teada, kui 11.oktoobril k.a. kriminaalhooldaja juures käis. Kohtuistungile ei saanud ta aga tulla, kuna pidi minema samal päeval haiglase, kus oli ühe ööpäeva. Samuti võtab V.Nikolaevskiy omaks, et tal ei olnud vahepeal võimalik täita kohtuotsusega pandud elatise tasumise kohustust, ühe korra on ta andnud raha otse lapsele. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et erakorraline ettekanne on põhjendatud ja vangistus tuleb pöörata täitmisele. V.Nikolaevskiy sai 31.augustil k.a. toimunud kohtuistungil teada, et kohus pikendas katseaega kümne kuu võrra ja kohustusest täita selle aja jooksul kontrollnõudeid. Eelmise erakorralise ettekande esitamise põhjuseks oli samuti registreerimistele mitteilmumine. Septembrikuu jooksul ei tulnud V.Nikolaevskiy aga ühelgi kriminaalhooldaja poolt määratud ega vastastikusel kokkuleppel muudetud ajal registreerimisele. Kohus nõustub, et Tallinnas töötamine teeb Raplas kriminaalhooldaja juures käimise raskeks, kuid kontrollnõuete täitmine on tingimus, et vangistust ei pöörataks täitmisele. V.Nikolaevskiy kinnitab, et kriminaalhooldaja juurde tulekut on takistanud ka kodune raske olukord ema halva tervise tõttu. Samas kinnitab V.Nikolaevskiy, et ema oli kaks kuud haiglas, kuid haiglasoleku aega täpsemalt öelda ei oska. Kohus leiab, et ema haiglasoleku ajal ei saanud kodune olukord olla kriminaalhooldaja juurde tulemisel takistuseks. 11.oktoobril k.a. käis V.Nikolaevskiy vabatahtlikult kriminaalhooldaja juures ja sai teada, et erakorralise ettekande arutamiseks määratud kohtuistungi aja 31.oktoobril k.a. Vaidlust ei ole selle üle, et V.Nikolaevskiy helistas samal päeval kriminaalhooldajale ja teatas oma haiglasolekust ja sai kriminaalhooldajalt teada, et haigestumise kohta tuleb esitada kohtule tõend. Pärast 31.oktoobrit k.a. V.Nikolaevskiy enam kriminaalhooldaja ega kohtu poole ei pöördunud. Samuti on esitamata tõend haiglasoleku kohta. Tõsiselt ei saa võtta V.Nikolaevskiy väiteid kriminaalhooldajale helistamiseks võimaluse puudumise kohta, sest 31.oktoobril k.a. ta kriminaalhooldajale helistas. Kohus leiab, et V.Nikolaevskiyl oli veel pärast 11.oktoobrit k.a. võimalus muuta oma suhtumist kriminaalhooldusesse s.o. esitada kriminaalhooldajale või kohtule tõend haiglasoleku kohta ja tunda huvi uue kohtuistungi kohta. V.Nikolaevskiy ei saanud kätte küll posti teel saadetud kutseid, kuid olles teadlik uue erakorralise ettekande esitamisest ja ühe toimuma pidanud istungi ärajäämisest, oleks ta pidanud ise pöörduma kriminaalhooldaja poole ja tundma huvi uue istungi kohta. V.Nikolaevskiy elukohas ei võetud kohtukutseid talle edasiandmiseks vastu ja kutsed saabusid tagasi märkega, et adressaat seal ei ela. Samal ajal teadis süüdimõistetu oma kohustust käia kuus korra kriminaalhooldaja juures ja seepärast tuli süüdimõistetul endal hoida kriminaalhooldajaga kontakti. V.Nikolaevskiy käitumine on kaks korda põhjustanud tagaotsitavaks kuulutamise ja vahistamise, kuigi ta on elanud kohtule antud aadressil. Neil põhjustel puudub kohtul veendumus, et V.Nikolaevskiy edaspidi allub käitumiskontrollile, mistõttu tuleb vangistus pöörata täitmisele. Indrek Saar Kohtunik