← Eesti

4-11-1115/20

Obsah (6)§ 132§ 123§ 31§ 29§ 38§ 155

4-11-1115 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsember 2011.a Pärnu Väärteoasja number 4-11-1115 Kohtunik Igor Pütsep Kohtuistungi sekretär Kadi Neem

§ 132p 1, § 133135 ning Kr

MS § 180 kohus otsustas Jätta Gintauts Vitkauskis`e kaebus rahuldamata. Jätta Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna piirkonnavanem Rauno Lensment`i poolt 02.03.2011.a väärteoasjas tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,11,001411 muutmata. Menetluskulud jätta kaebuse esitaja kanda. Rahatrahv 44.00 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber

  1. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 15.12.2011.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 15.12.2011.a. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus 4-11-1115 kohtumenetluse 04.01.2012.a. pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Asjaolud ja menetluskäik 03.02.
  2. a on koostatud väärteoprotokoll nr AB 1187698 selle kohta, et Gintauts Vitkauskis 03.02.
  3. a kella 19.20 ajal, Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 171,9 kilomeetril juhtides mootorsõidukit (Mercedes Benz G300 reg nr AP48) ning valides libedal teel ebaõige sõidukiiruse, põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, rikkudes sellega Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 123 nõudeid. 02.03.
  4. a üldmenetluse otsusega nr 2670,11,001411 on menetlusalust isikut karistatud Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut so 136 EUR. Kaebuse sisu 18.03.2011.a esitas G.Vitkauskis`e kaitsja Ivo Kallas Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega G.Vitkauskis`e suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses ning lõpetada menetlus kaebuse esitaja suhtes ja võtta vastutusele Scania juht Peeter Liibert LE § 123 rikkumise eest LS § 7417 lg 1 alusel. Kaebuse põhjendused: Esiteks otsuses on märgitud, et vastulauset ei arvestata, kuna menetlusalune isik ja tema kaassõitja ei ole veendunud, et teisi sõidukeid vastu tuli. Nimetatud lause on väga ebamäärane ja ei vasta tõele. Vastavalt LE § 132 p 3 peab juht enne möödasõidu alustamist veenduma, et möödasõiduks kasutatav rada on vajalikus ulatuses vaba ja punkti 4 kohaselt saab juht möödasõitu lõpetades naasta pärissuunavööndisse, ohustamata ja takistamata juhte, kellest ta mööda sõidab. Nimetatud möödasõidu eeldused olid täidetud, muidu ei oleks G. Vitkauskis alustanud möödasõitu. Teiseks kaassõitja ja juhi veendumine, kas vastu tuli sõidukeid või mitte ei muuda peale teelt väljasõitu Scania juhi rikkumise olemust, mille tõttu viimane sõitis otsa G. Vitkauskis seisvale sõidukile. Samuti nägi ta tunnistaja sõnade kohaselt, et peale G. Vitkauskis poolt MB E-300 üle kontrolli kaotamist, enne ja Scania poolt MB-le otsasõidu ajal ei tulnud ühtegi sõidukit vastu, kuid millegi pärast neid tunnistaja ütlusena ei fikseeritud. Tuginedes eeltoodule leiab G. Vitkauskis, et vastulausega arvestamata jätmisega rikkus kohtuväline menetleja oluliselt menetlusnorme. Juhtumi täpsustamiseks selgitas kaebuse esitaja, et G. Vitkauskis liikus 03.02.2011 kella 19:20 ajal Tallinn-Pärnu-Ikla mnt-l, kus asfaltkate oli väga libe; G.Vitkauskise juhitud sõiduki MB E300 reg märk AP 48 sõidukiirus oli ligi 85 km/h. G. Vitkauskise ees liikus veoauto Scania, millest sõitsi G. Vitkauskis mööda. Peale möödasõitu, siis kui G. Vitkauskis oli liikunud oma suunavööndis ligi 100-150 meetrit hakkas sõiduk äkitselt vibama sooritades pirueti (sõiduki keeras umbes 180o), peale mida jäi sõiduk seisma oma suunavööndis Tallinna suunas ning oli tagumise osaga sõiduteel mitte rohkem kui 0,5m üle teeserva. Mõne aja pärast, G. Vitkauskis ja tema kaasreisija arvates ca 5-6-8 sekundit peale seisma jäämist sõitis G. Vitkauskise sõidukile MB E300-le tagant otsa Scania, millest ta oli eelnevalt sooritanud möödasõidu. Tee oli vaba, vastutulevad sõidukid puudusid ning veoautol oli piisavalt ruumi ja aega sooritada ümberpõiget G. Vitkauskis sõidukist, kuid seda ta ei teinud. Politsei patrull, kes tuli kohale fikseeris asjaolud ning avaldas arvamust, et juhtunud 2

(12)4-11-1115 liiklusõnnetuse on põhjustanud G. Vitkauskis ning ta on ka selles süüdi. Lähtudes LE § 123 sätestatust ei eita, et G. Vitkauskis ei kohandanud oma sõiduki sõidukiirust ja ta kaotas kontrolli peale möödasõidu lõpetamist libedate teeolude tõttu enda poolt juhitava MB E-300 üle. Teelt väljasõiduga ei tekitanud G. Vitkauskis varalist kahju enda poolt juhitud sõiduki omanikule ehk iseendale, kuna sõiduk ei saanud vigastada. Sõiduk jäi seisma oma suunavööndis tee ääres Tallinna suunas ning oli tagumise osaga sõiduteel mitte rohkem kui 0,5m üle teeserva. G. Vitkauskis on seisukohal, et ka sõiduki Scania juht rikkus LE § 123, kes ei kohandanud oma sõidukiirust eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mistahes takistuse ees. Antud juhul otsasõit G. Vitkauskis sõidukile ja Scania juhi tegevus või tegevusetus on omavahel otseses põhjuslikus seoses, mitte see, et sõiduk G. Vitkauskis juhtimise all hakkas vibama ja jäi seisma tee ääres. Siinkohal rõhutame, et sõiduk jäi seisma tee ääres, olles sõiduteel tagumise osaga mitte rohkem kui 0,5 m. Lähtudes sõiduraja laiusest, mis on tavaliselt vähemalt 3,5 meetrit, oli Scania juhi jaoks 3 meetri laiune sõidutee riba pärissuuna sõidurajal vaba ja vastassuunas ei liikunud ühtegi sõidukit. Seega võib öelda, et Scania juhi jaoks oli pärisuunavööndi sõidurada olulises ulatuses vaba ning oli võimalus G. Vitkauskise sõiduki tagaosast ümber põigata vastassuuna vööndi kaudu ehk ära hoida liiklusõnnetust, kuid Scania juht teadmata põhjustel seda ei teinud. Täiendavalt tuleb arvestada asjaoluga, et Scania sõitis tee ääres seisvale sõidukile otsa 5-8 sekundit peale MB E300 seisma jäämist. Kuna G. Vitkauskis oli eelnevalt sõitnud Scaniast mööda kiirusega 85 km/h, pidi Scania keskmine sõidukiirus olema 70 km/h. Liiklusõnnetus leidis aset alles siis ehk pärast seda kui G. Vitkauskis oli jäänud seisma oma suunavööndis ning eelnevalt oli liikunud ligi 100-150 meetrit, mistõttu jäi Scania juhil enne kokkupõrget minimaalselt 100 meetrit reageerimisruumi ja 5 sekundit reageerimisaega. Liikudes kiirusega 70 km/h läbib sõiduk ligi 19,44 m/s. Nii nagu ennem oli märgitud jäi G. Vitkauskise sõiduki ja Scania vahele vähemalt 100 kuni 150 meetrit ruumi, mis tähendab, et Scania juhile jäi reageerimiseks minimaalselt 5 ja maksimaalselt 8 sekundit aega. Inimese keskmine reageerimisaeg on ligi 1 sekund. Seega Scania juhil jäi tegutsemiseks aega minimaalselt 4 ja maksimaalselt 7 sekundit ehk ruumiliselt 80 kuni 130 meetrit. Sellest tulenevalt saab öelda, et Scania juhil oli võimalus vältida liiklusõnnetust sooritades ümberpõiget või jäädes seisma, kuid tema seda ei teinud. Liiklusseaduse § 2 lg 1 ütleb, et kõik liiklejad ja muud isikud peavad järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Lähtudes eeltoodud sättest oli Scania juht kohustatud tegema endast kõikvõimaliku, et vältida kahju tekitamist, kuid teadmata põhjusel viimane seda ei teinud. Kaebuse esitaja leiab, et antud situatsioonis oli Scania juhil reaalne ning ainuvõimalus vältida liiklusõnnetust, kuna G. Vitkauskise poolt juhitav MB E300 seisis lumehanges ja ei olnud enam võimalik kuidagi mõjutada otsasõitu G. Vitkauskise sõidukile. Oleme seisukohal, et Scania juhi tegevus või tegevusetus on põhjuslikus seoses liiklusõnnetusega ja just tema põhjustas liiklusõnnetuse, mille tagajärjel on G. Vitkauskisele tekitatud varaline kahju. Samuti pöörab kaebuse esitaja kohtu tähelepanu asjaolule, et väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 1 p 5 kohaselt peab protokollis olema märgitud väärteoga põhjustatud kahju, kuid antud juhul see puudub, mistõttu ei saa rääkida G. Vitkauskise poolt varalise kahjuga põhjustatud liiklusõnnetusest. Samuti oleme seisukohal, et kohtuväline menetleja kohaldas valesti materiaalõiguslikke norme karistades G. Vitkauskist teo eest, mida ta ei ole toime pannud ning jättis vastutusele võtmata Scania juhi LE § 123 rikkumise eest LS § 7417 lg 1 alusel. Eelnevat arvesse võttes palub kaebuse esitaja tühistada tema suhtes koostatud väärteootsus nr 2670,11,001411 ja lõpetada menetlus. 3
(12)4-11-1115 Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Prefektuuri korrakaitsebüroo Pärnu politseijaoskonna Häädemeeste konstaablijaoskonna piirkonnavanem Rauno Lensment oma 14.04.2011.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel: 03.02.
  1. a on koostatud väärteoprotokoll nr AB 1187698 selle kohta, et Gintauts Vitkauskis 03.02.
  2. a kella 19.20 ajal, Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 171,9 kilomeetril juhtides mootorsõidukit (Mercedes Benz G300 reg nr AP48) ning valides libedal teel ebaõige sõidukiiruse, põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, rikkudes sellega LE § 123 nõudeid. 02.03.
  3. a otsusega on menetlusalust isikut karistatud LS § 74 lg 1 alusel rahatrahviga 34 trahviühikut so 136 EUR. Otsuse kohaselt on menetlusalune isik teo toime pannud ettevaatamatusest. Väärteo toimepanemine on kohtuvälises menetluses tõendatud sündmuskoha vaatlusprotokolli, tunnistajate ütluste ning menetlusaluse isiku ütlustega. Sündmuskoha vaatlusprotokollilt nähtuvad sõidukite vigastused „kahju" lahtris ning nende õigsust on kinnitanud mõlemad liiklusõnnetuse osapooled oma allkirjaga. LS § 74" lg 1 alusel kvalifitseerimiseks ei ole oluline kahju suurus, vaid kahju tekkimine iseenesest. Väärteoprotokollil on märge kahju tekkimise kohta. Lisatud on protokollile sündmuskoha vaatlusprotokoll, millel on kirjas kahjustatud kohad sõidukil, samuti on kahju näha fotodel. Tunnistaja P. Liiberti ütluste kohaselt märkas ta juba vastusõitnud sõidukite kiirusest, et tee võib olla libe, mistõttu ise vähendas veoki kiiruse 70 km/h, kuigi lubatud sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Tema sõidukist tegi möödasõitu maastur, mis peale ca 20 m ette jõudmist hakkas tagasi reastuma, kuid sattus külglibisemisse. Külglibisemisel maastur tegi teel mitu ringi ning jäi seisma tunnistaja poolse sõidurea ääres olevasse lumehange, maasturi tagaosa sõidurajal. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud tal võimalik maasturist ilma kokkupõrketa mööduda, kuna vastu tuli teine sõiduk. Tunnistaja V. Bagdasarjans, kes viibis sõitjana maasturis on kohtuvälises menetluses öelnud, et veokist möödasõidul teise autosid näha ei olnud. Alles 80-100 m peale möödasõitu sattus maastur omas sõidureas külglibisemisse, riivas lumevalli teeääres, tegi tiiru ja jäi seisma esiosaga teeäärses lumevallis. Veok, millest oli möödutud, sõitis siis vastu maasturit. Veoauto pidurdas ja peatus lõpuks ca 20 m pärast. Tunnistajate P. Liiberti ja V. Bagdasarjans ütlused üldises plaanis ühtivad - toimus möödasõit, kuid ühe sõnul külglibisemine algas 20 m, teise sõnul 80-100 m peale möödasõitu. P. Liiberti sõnul peale külglibisemist tuli vastu sõiduk, kuid V. Bagdasarjans ainult viitab möödasõidu ajal vastutulevate sõidukite puudumisele. V. Bagdasarjans peale külglibisemist vastutulevatest sõidukitest ei räägi. Fototabelitest ja ütlustest nähtuvalt ei saanudki V. Bagdasarjans vastutulevaid sõidukeid näha, sest sõiduk asetus teel risti ning kõrvalistuja sai näha vaid tagant tulevat veokit, millest mööda oli sõidetud. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et maastur tegi külglibisemisse sattumise järel mitu tiiru st maastur keerles ümber oma telje, mistõttu kumbi maasturis olnu -juht ja kaasreisija, ei pidanud märkama vastutulevaid sõidukeid. Pigem oli mõlema tähelepanu veokil, millest oldi möödutud, pimedal ajal just need tuled valgustasid neid endid. Menetlusalune isik on kohtuvälises menetluses öelnud, et sõidukiirus oli 80-90 4
(12)4-11-1115 km/h ning olles möödunud veokist ca 100 m ja reastunud oma sõiduratta, sattus maastur külglibisemisse, auto tegi 180 pöörde ning sõitis esiosaga sõiduraja ääres olevasse lumevalli nii, et auto tagumine osa jäi osaliselt sõidurajale. Seejärel sõitis tagant tulnud veok maasturile tagant otsa. Menetlusaluse isiku arvamusel Ikla poolt sõidukit ei tulnud. Liiklusõnnetuses peab süüdlaseks jäist teed ja seda et veoki juht ei sõitnud kõrvalraja kaudu mööda. Kohtuväline menetleja on otsuses vastulausele vastates märkinud, et maasturi möödasõit veokist oli põhjuslikus seoses tagajärjega. Sündmuskoha vaatlusprotokollil on märgitud sõidutee katte seisundi kohta, et tegemist töötlemata pinnaga jäätunud märja katte, jäitega. Seega tegemist liiklemisel raskendatud oludega, kui tuleb olla eriti tähelepanelik ning eelkõige valida teeoludele vastav sõidukiirus. Riigikohus oma 29.11.2005 lahendis nr 3-1-1-109-05 on märkinud järgmist: „Halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu kvalifitseeritav LS § 7417 järgi.". Veoki juhi sõnul oli tema sõiduki kiiruseks umbes 70 km/h, maasturi juhil aga 8090 km/h. Selge on see, et maasturi kiirus möödasõidul pidi olema suurem veoki omast. Tagajärge so liiklusõnnetust arvestades oli selline kiirus maasturil ilmselgelt ilmastiku- ja teeoludele mittevastav, kuigi jäi teelõigul oleva lubatud suurima sõidukiiruse piiresse. Just maasturi möödasõidul valitud kiirus oli see, mis põhjustas maasturi külglibisemisse mineku libedal teel. Külglibisemine tekkis kohe peale möödasõidu lõpetamist, oma sõidurajale naasmisel, mistõttu ei olnud vahemaa veoki ja maasturi vahel selline, et oleks olnud võimalik vältida veokijuhi poolt otsasõit maasturile. Pole alust kahelda veokijuhi ütlustes selle kohta, et vastassuunas tuli sõiduk vastu ja seetõttu ei olnud tal võimalik vastassuuna kaudu maasturist mööduda. Vastutuleva sõidukiga kokkupõrke vältimisel hoidis veoki juht ära suurema kahju. Veoki juhil polnud LE kohaselt kohustust kiiruse vähendamiseks hetkel kui temast mööda sõideti. Sellist kohustust ei näe ette LE § 134. Nimetatud sätte kohaselt ei tohi kiirust suurendada ja seda veoki juht ei teinud. Kaebuses on korratud suures osas vastulauses esitatut ning on jäädud paljasõnaliseks. Riigikohus oma 09.06.2006. a lahendis nr 3-1-1-40-06 on öelnud: "Kui menetlusalune isik asub ennast aktiivselt kaitsma, tähendab see ühtlasi tema kohustust teha enda kaitseks väidetu kontrollitavaks, mitte piirduda üldsõnalise mittekontrollitava väitega." Antud juhul ongi piirdutud üldsõnaliste ning mitte kontrollitavate väidetega. Kaebuses tehtud arvutused veokijuhi reageerimisaja mõõtmiseks on tehtud oletuste pinnal ning ei oma süüteomenetluses kaalu. Tulenevalt eeltoodust ning juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja 02.03.2011. a tehtud otsus väärteoasjas nr 2670,11,001411 muutmata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuistungil kaebuse esitaja ja tema kaitsja jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid kaebuse esitaja suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kohtuistungil kohtuväline menetleja leidis, et kaebaja süü antud väärteo toimepanemises on tõendatud, väärteoasjas tehtud otsus on seaduslik ning palus jätta otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. 5
(12)4-11-1115 Maakohtu seisukoht

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

§ 31

lg 1 kohaselt järgitakse tõendamisel ja tõendite kogumisel väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid

  1. peatükis sätestatud erisusi arvestades. Kuna kohtuväline menetleja täidab väärteomenetluses süüdistusfunktsiooni, lasub just temal väärteomenetluses tõendamiskoormus. Kooskõlas uurimisprintsiibiga tähendab eelöeldu muu hulgas seda, et kohtuvälise menetleja ametnik peab väärteokahtluse korral tegema kõik võimaliku tõendite kogumiseks ja see kohustus hõlmab nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka õigustavaid tõendeid Riigikohtu lahend (3-1-1-4-07). Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil et 03.02.
  2. a hakkasid koos Bagdasarjans`iga sõitma Pärnust Riia poole. Häädemeeste kandis hakkas ta tegema möödasõitu veokist Scania, ees ühtegi autot ei olnud. Kiirus oli 70-80 km/h, oli pime oleks näinud kui oleks auto vastu sõitnud. Peale manöövrit tagasi sõites oma ritta hakkas auto libisema ja järsku viskas teda teel ringi 360 kraadi ja auto esiots sõitis lumehange millest jäi sinna seisma. Kaebuse esitaja kinnitas, et vahemaa möödasõidul veokist ja naasmisega oma sõiduratta võis olla 100 meetrit. Pärast seda tuli juba Scania, hetkel kui maastur oli lumehanges. Külglibisemisse sattumist põhjendas kaebuse esitaja sellega, et peale möödasõitu oli väike küngas, seal oli 50-60 meetrit väike mägi, asfalt oli paljas, tee oli libe. Kaitsja küsimusele milline ajavahemik võis olla kokkupõrkeni väitis kaebuse esitaja, et kui auto oli lumehanges, siis 20-50 sekundit hiljem sõitis veok vastu tema sõiduauto tagaosa, kaebuse esitaja kinnitas, et veoauto oleks saanud tema autost mööda probleemideta. Veel kinnitas, et kui tema juhitud auto oli peale piruetti otsaga lumehanges oli tema arvates auto tagumine osa 20-30 cm sõiduteel. Tunnistaja Peeter Liibert kinnitas, et 03.02.
  3. a. sõitis veokiga Scania suunaga Riia poole ning Häädemeeste kandis nägi peeglist, et sõiduauto hakkas temast mööda sõitma, lubatud oli 90km/h kuna tee oli libe, must jää oli ta kiiruse võtnud 70 kilomeetri peale. Ajal kui sõiduauto sõitis temast mööda ning hakkas tagasi enda ritta reastama hakkas sõiduauto vibama ja tõmbas risti ning sõitis lumehange nii et jäi risti temale ette see kõik käis väga ruttu. Mul ei olnud kuhugi minna. Vastassuunda polnud võimlik sõita kuna vastu sõitis suur auto, ainus mõte oli, et saaks mööda sõiduautost, samas ei julgenud järsult keerata kuhugi libe oli, parema poole nurgaga riivasin sõiduautot millega lõin ta lumehangest suunaga Tallinna poole. Veoauto mida ma juhtisin oli Scania sadulaga järelhaagis, mis oli otsast lõpuni kaupa täis kogu kaaluga 18 tonni. Tunnistaja kinnitas, et kuigi püüdis võtta vasakule riivas ta sõiduautot, pidurdada järsult või keerata rooli täislastis 18 tonnist veokit kiilasjääl oleks veok kaotanud juhitavuse ja tõmmanud risti. Tunnistaja jäi seisukohale, et sõiduauto juht kes tegi temast möödasõidu keeras koheselt oma sõidusuunda tagasi ning seejärel hakkas vibama tõmbas risti teega ja sõitis otsapidi lumehange. Peale avariid sai ta veoki peatuma paarikümne meetri pärast, tuli autost välja vaatas auto vigastused üle, minnes maasturi juhi juurde oli tunda käies, et asfalt on libe, must jää, maasturi juht ja tema olid terved, seejärel helistas politseisse. Tunnistaja Vjačeslavs Bagdasarjans kinnitas, et sõitsid Pärnust Riia poole, sõitsime veoautost mööda, vastu autot ei tulnud ja auto hakkas tagasi suundudes oma ritta libisema, tegi pirueti ja sõitsime lumehange ning jäime sinna seisma. Pärast seda sõitis veoauto meile sisse. Tunnistaja kinnitas, et oli libe, isegi jalal oli raske seista, 6

(12)4-11-1115 asfalt oli puhas, oli must jää. Sõiduauto tegi mitu korda 90 kraadi ühele poole ja teisele poole ja siis 180 kraadi, seejärel täpselt ei tea 30-40 kraadise nurga all jäi teeserva. Auto oli terve kuna jäime seisma lumehange, kuskil 50-70 cm jäi auto tagaots sõiduteele, seejärel nägin minu meelest see oli 7-10 sekundi pärast sõitis Scania maasturile otsa. Veel kinnitab tunnistaja, et reastuma hakkasid peale möödasõitu umbes 100 meetri pärast oma ritta tagasi, sellist hinnangut põhjendas sellega, et on ka auto juht ja talle tundus see vahemaa sellisena. Kohtuvälise menetleja Jaanus Vanker kinnitas, et oli 03.02.2011 a patrullteenistuses ja tuli väljakutse juhtimiskeskusest, et peale Häädemeeste tanklat Ikla poole on liiklusõnnetus. Kohale sõites oli näha, et tee oli väga libe. Ikka mitu millimeetrit oli jääkiht ja oli kergelt veekiht ka peal. Autost välja minnes oli näha, et maastur sõiduauto oli küljega lumevallis suunaga Pärnu poole ja sellest autost edasi Ikla poole kuskil 30 meetrit oli veoauto. Väljas olid meesterahvad kelledest maasturijuht tuli hakkas rääkima, et auto tegi piruetti ja sõitis parem pooles otsaga lumevalli ja veoauto sõitis tagant parema otsa pihta. Ta väitis, et tema ei ole süüdi, et miks veoautojuht seisma ei saanud. Vestlein ka veokijuhiga, kes ütles, et maastur tegi möödasõitu ja mööda minnes temast kaotas juhitavuse ja sõitis lumevalli. Tema sõitis vastu maasturi paremat tagakülge. Kohapeal teostasime mõõtmised ja võtsime maasturijuhi ja kaassõitja konstaabli jaoskonda, kus nad rääkisid sama juttu ja kinnitasid ütlusi. Ei mäleta, et kaassõitja oleks öelnud, et ta mingit vastutulevat autot oleks näinud. Sisuliselt nende ütlused kattusid. Väljas oli pime ja pilvine, sademeid ei olnud, temperatuur võis olla paar kraadi plussi või miinust. Pigem plussis teel oli veekirme kergelt peal. Kohus vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, ja kuulanud üle vahetult tunnistajad kaebuse esitaja ja kohtuvälise menetleja leidis, et Gintauts Vitkauskis’e poolt kohtule esitatud kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Kaebuse esitajale heidetakse ette, et ta 03.02.2011 a kella 19.20 paiku Pärnu maakonnas Tallinn Pärnu Ikla mnt 171.9 km liikus suunaga Ikla poole juhtides mootorsõidukit ning valides libedal teel ebaõige sõidukiiruse põhjustas varalise kahjuga liiklusõnnetuse rikkudes sellega LE § 123 nõudeid. Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et kaebaja juhtis 03.02.2011.a kella 19:20 ajal Tallinn Pärnu Ikla maanteel mootorsõidukit (MB E-300 r/n AP 48). Kaebajale oli koostatud väärteoprotokoll LS § 74 17 lg 1 nõuete rikkumise eest. Gintauts Vitkauskis oma kaebuses vaidlustab nimetatud rikkumise täies ulatuses, kuid ei eita asjaolu, et ei kohandanud oma sõiduki sõidukiirust ja kaotas kontrolli peale möödasõidu lõpetamist libedate teeolude tõttu enda poolt juhitud MB E 300 üle, samas leides, et ka Scania juht rikkus LE 123 nõudeid. Esmalt analüüsib kohus kaebuses toodud vastuväiteid, mis on seotud väärteo toimepanemisega seonduvate faktiliste asjaoludega ning seejärel võtab seisukoha, kas Gintauts Vitkauskis on rikkunud Liiklusseaduse § 123 nõudeid. Kaebuse esitaja leiab, et Scania juhil oli reaalne võimalus vältida liiklusõnnetust, kuna Ginatuts Vitkauskise poolt juhitud sõiduk seisis lumehanges ja tal ei olnud võimalik mõjutada otsasõitu. Sündmuskoha vaatlusprotokollist ja skeemist on näha, et tee laius on 9,85 meetrit ühe poole laiuseks jääb 4,75. Kui lähtuda sellest, et sõiduk jäi teele diagonaalis ehk fototabelist pildilt nr 1 on näha, sõiduki esmane jälg. Sõiduk oli diagonaalis ja sõiduki tagaots oli tee peal väljas lähtuvalt sõiduki pikkusest. Tuginedes ka tunnistaja ütlustele siis maksimaalselt 70 cm isegi rohkem kuni meeter võtta, jääb päri suuna vööndiks 3,75 m. Veoauto laiuseks koos peeglitega, juhul kui ei 7
(12)4-11-1115 ole eriluba väljastatud on veoauto laiuseks 2,55 m, seega oli Scania juhil piisavalt ruumi, et sellest sõidukist mööduda. KrMS § 61 kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu ja kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul tuleb tulenevalt nimetatud väärteoasja asjaolude ja tõendite hindamisel nende kogumis asetada erinevatest tõenditest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekib kohtu siseveendumus, mille alusel omistab kohus antud asjaoludel ühele tõendile suurema kaalu kui teisele. Kaebuse esitaja väide, et vaatlusprotokolli lisas oleva liiklusõnnetuse skeemis fikseeritud maantee laius ja MB maasturi paiknemine tagumise otsaga 0,7-1.0 meetrit sõidurajal ning arvestades veoki Scania laiust 2,55 meetrit asus kaebuse esitaja seisukohale, et matemaatiliste arvutuste kaudu oli Scania veokil ruumi möödasõiduks. Kohus taolise lihtsustatud käsitlusega ei nõustu ja leiab, et tuleb tuvastada kõik faktilised asjaolud, mis on seotud MB maasturi möödasõiduga veokist, tuvastada MB maasturi külglibisemise põhjused ning lõpuks veoki Scania otsasõidu põhjused MB maasturile. Kohtuliku uurimise käigus on kindlaks tehtud kaebuse esitaja, tunnistajate Liibert, Bagdasarjans’i ja kohtuväline menetleja ütlused selle kohta, et sõidutee oli libe, oli must jää, samasisuline seisukoht on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis kust nähtub, et ilmastik oli pilvine, põhimaantee oli libe, valgustus puudus, sirge tee ning sõidutee katte seisund oli töötlemata pinnaga jäätunud märg kate, jäide. Nimetatud seisukohaga nõustusid kõik protsessi osalised. Lisaks tuleb tuvastada kas Scania veokist mööda sõitev maastur reastus tagasi oma sõidusuunda ohustamata ja takistamata veoki juhti. Kaebuse esitaja kinnitas kohtuistungil, et sõitnud mööda veokist hakkas sõiduk koheselt vibama viskas teel 360 kraadi ringi ja otsaga lumehange, lisaks kinnitas, et lumehanges võis olla 20-50 sekundit kui veok tema juhitud autole otsa sõitis. Tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjans andis möödasõidu kohta hoopis teisesisulisi ütlusi ning kinnitas, et möödasõidul tegi auto 90 kraadi ühele siis teisel poole ning siis 180 kraadi ja sõitis 30-40 kraadi all teeservas olevasse lumehange. Auto tagaots oli kuskil 50-70 cm sõiduteel ning 7-10 sekundi pärast sõitis veok nende autole tagant otsa. Tunnistaja Peeter Liibert kinnitas, kui maastur möödus tema veokist ning hakkas tagasi enda ritta reastama hakkas sel hetkel auto vibama ja tõmbas risti ning sealt otsaga lumehange. Mitme sekundi pärast toimus kokkupõrge Liibert kinnitada ei osanud, kuna kõik toimus kiiresti. Kohus saab teha järelduse, et kaebuse esitaja ja tunnistajate ütlused riimuvad selles osas, et maasturi külglibisemine algas sõiduki naasmisega oma sõiduritta, vastuolu tekib aja faktoris, kaebuse esitaja kinnitas, et veoki löök vastu maasturit võis olla 2050 sekundit, tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjans kes istus samas maasturis juhi kõrvalistmel leidis, et ajavahemik võis olla 7-10 sekundit, seega ajaline erinevus kuni 5 korda, tunnistaja Peeter Liibert, kes nägi seda sündmust vahetult pealt alates maasturi möödasõidust kuni maasturi riivamiseni kinnitas, et kõik käis nii ruttu, et tal ei olnud võimalik kuhugi sõita kuna vastu tuli veok. Kohus analüüsinud neid ütlusi leiab, et kaebuse esitaja ja tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjans ütlused on selles osas, millise aja jooksul toimus kokkupõrge vastuolulised seega ebausaldusväärsed ning johtuvalt sellest heidab need kõrvale ja võtab aluseks tunnistaja Peeter Liiberti ütlused, mis on kooskõlas tuvastatud liiklusõnnetuse tehioludega. 8
(12)4-11-1115 Veel on vajalik kohtul tuvastada asjaolu, kas veoki Scaniale sõitis vastu mõni sõiduk hetkel kui toimus veoki ja maasturi kokkupõrge. Kaebuse esitaja ja tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjans kinnitasid, et vastutulevat sõidukit sel hetkel nende arust ei olnud. Tunnistaja Liibert andis üksikasjalisi ütlusi ja kinnitas, et hetkel kui maastur hakkas oma suuna vööndisse ümber reastuma hakkas maastur vibama ning seejärel sõitis esiotsaga teevalli, vastu sõitis suur veok, tee oli libe, järsult pidurdada 18 tonnist veokit ei olnud võimalik, kuna oleks kaotanud juhitavuse. Kohtu hinnangul fototabelist nr 1 on näha lumevallis ees olevatele väljasõidujälgedele ning nr 3 fotolt on selgelt näha maasturi parema tagumisel küljel olev vigastus mis viitab asjaolule, et veokil ja maasturil ei olnud laupkokkupõrge vaid veoki paremalt küljelt sai maastur löögi tulemusena kriimustused, värvikahjustused ning mõlgi katusele. Seega maastur külglibisemise tõttu sõitis esiotsaga lumevalli selliselt, et auto esiosa oli osaliselt suunaga tagasi Pärnu poole mida tõendab ka tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjans kohtuistungil antud ütlused, et maastur peale külglibisemisse sattumist jäi sõiduteega 30-40 kraadise nurga alla esiosaga lumehange. Kaebuse esitaja ja tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjan’i väide, et vastutulevaid autosid ei olnud näha pole usutav arvestades maasturi külglibisemisse sattumist ning auto esiosa pöördumist paremale selliselt, et nii juhi kui kaassõitja vaateväli oli ahenenud vastassuuna vööndis olevate võimalike sõidukite liikumise suhtes, kõrvale ei saa jätta ka asjaolu, et peale lumevalli sõitmist avarii toimus mõne sekundi jooksul on vähe usutav, et kaebuse esitaja kui ka tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjan oleksid hakanud tegema kindlaks vastassuunas võimalike liiklusvahendite olemasolu, kui samas teepoolel liikus nende suunas Scania veok millega toimus avarii. Kaebuse esitaja kui ka tunnistaja Vjaceslavs Bagdasarjans kinnitasid, et möödasõit veokist ja suundumine oma sõiduritta võis olla vahemaa veoki ja maasturi vahel 100 meetrit ning tulenevalt sellest kaebuse esitaja arvutuste kohaselt jäi veoki juhil aega 5-8 sekundit, et vältida liiklusõnnetus. Kohus taolise seisukohaga ei nõustu põhjusel, et kaebuse esitaja ei ole arvestanud asjaoluga, et ajal kui maastur sattus külglibisemisse ja selle tõttu keeras maanteega risti ning sõitis esiotsaga lumevalli, kiirus maasturil selle aja vältel vähenes kuni peatumiseni, samal ajal veok lähenedes maasturile võttes aluseks (kaebuse esitaja arvutused, kui ka tunnistaja Peeter Liiberti ütlused) kiiruseks 70 km/h, siis iga sekundiga lähenes veok 19,44 meetrit lähemale. Seega veoki juhi reageerimise aeg oli tunduvalt väiksem, kui kaebuse esitaja leidis. Seega kohtu hinnangul ülalnimetatud ja analüüsitud asjaolude ja tõendite hindamisel nende kogumis asetas kohus kaebuse esitaja, tunnistajate ütlused, sündmuskoha vaatlusprotokolli, liiklusõnnetuse skeemi ning sellest tulenevad andmed omavahelisse konteksti, mille analüüsimise tulemusel saadud järeldustest tekkis kohtu siseveendumus, et Scania juhil antud situatsioonis arvestades teeolusid, kiilasjää olemasolu, mida kinnitasid kõik protsessiosalised, valgustamata tee, veok oli täiskoormaga, mille kogu mass oli 18 tonni, vastu oli tulemas vastassuunas teine sõiduk, ajal kui Scania ees möödasõidul sattus maastur külglibisemisse ei saa heita ette tunnistaja Peeter Liibert’ile LE § 123 nõuete rikkumist. Kaebuse esitaja väide, et arvutuslikult oleks veok mööda saanud sõita maasturist kuid kuna viimane seda ei teinud põhjustas avarii on asjakohatu ja ei arvesta reaalseid liiklusõnnetuse tehiolusid kogumis, mille tõttu heidab kohus kaebuse esitaja seisukoha kõrvale kui mitteusaldusväärse. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas Gintauts Vitkauskis on rikkunud Liiklusseaduse § 123 nõudeid ning kas maasturi möödasõit veokist oli põhjuslikus seoses tagajärjega. LS § 7417 näol on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega materiaalse deliktiga. See 9
(12)4-11-1115 tähendab, et väärteokoosseisu objektiivsete tunnustena peab olema tuvastatud tegu, tagajärg ja põhjuslik seos nende vahel, kusjuures tagajärje tervisekahjustuse või varalise kahju kaasa toonud tegu peab seisnema liiklusnõude rikkumises. Samas ei näe menetlusseadustik ette, et mingisuguseid faktilisi asjaolusid võiks tõendada ainult kindlat liiki tõendi abil vaid asjaolu tõendatuse üle otsustab kohtuvälise menetleja ametnik või kohus, hinnates kõiki tõendeid kogumis (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-41-06). Seetõttu tuleb kohtul hinnata sündmuskoha vaatlusprotokollis ning selle lisa liiklusõnnetuse skeemis olevaid andmeid kogumis nii tunnistajate ja kaebuse esitaja ütlustega. Väärteoprotokollis on teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose kirjeldamisel tuvastatud, et just menetlusalune isik põhjustas liiklusnõuetele mittevastava teoga tagajärje. Varaline kahju LS §-s 7417 sätestatud koosseis näeb karistuse ette üksnes liiklusnõuete sellise rikkumise eest, millega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus. Seega kuulub kõnealuses väärteoasjas tõendamisele varalise kahju tekitamise fakt, mitte aga selle kahju suurus. Tekitatud kahju suurus tuleb kindlaks teha neil juhtudel, kui sellest võib sõltuda süüteo kvalifikatsioon. Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris sündmuskoha vaatlusprotokolli, kus on märgitud sõidutee katte seisundi kohta andmed, et tegemist oli töötlemata pinnaga jäätunud märja katte, jäitega. Samasisulisi ütlusi andsid ka kaebuse esitaja ja tunnistajad. Seega kohtu hinnangul oli vastuvaidlematult tegemist liiklemisel raskendatud oludega, kus tuleb sõiduki juhtidel olla eriti tähelepanelik ning eelkõige valida teeoludele vastav sõidukiirus. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Antud juhul kohtuvälise menetleja ametnik Jaanus Vanker sai menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Samas kohus KrMS § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja neid asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Kohus ei käsitle kohtuvälise menetleja ütlusi tõendina, kuid samas võib ta anda kohtus teavet menetlustoimingute tingimuste kohta mida saab käsitleda tõendina ning mida kohus ka kasutab kohtuotsuse tegemisel. Riigikohus oma 29.11.2005 lahendis nr 3-1-1-109-05 on märkinud järgmist: „Halbade teeolude ja ilmastikutingimuste korral, samuti muude liiklusolusid halvendavate asjaolude esinemisel või piisava sõidukogemuse puudumisel võib lubatud suurimast sõidukiirusest ka oluliselt väiksem kiirus osutuda ülemäära suureks ning võib olla vaadeldav LE § 123 rikkumisena. Kui sellise rikkumise tagajärjel tekitatakse varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, on väärtegu kvalifitseeritav LS § 7417 järgi. Scania veoki juhi sõnul oli tema sõiduki kiiruseks umbes 70 km/h, sellist kiirust põhjendas veoki juht sellega, et kuna oli libe võttis kiiruse 70 km/h peale kuigi oli lubatud sellel lõigul 90 km/h, maasturi juhi sõidukiirus oli umbes 80 km/h. Seega maasturi kiirus möödasõidul pidi olema suurem veoki omast. Tagajärge - see on liiklusõnnetust arvestades oli selline kiirus maasturil ilmselgelt ilmastiku- ja teeoludele mittevastav, kuigi jäi teelõigul oleva lubatud suurima sõidukiiruse piiresse. Kohtu hinnangul just maasturi möödasõidul valitud kiirus oli see, mis põhjustas maasturi külglibisemisse mineku libedal teel. Külglibisemine tekkis kohe peale möödasõidu lõpetamist, oma sõidurajale naasmisel, mistõttu ei olnud vahemaa veoki ja maasturi vahel selline, et oleks olnud võimalik vältida veokijuhi poolt otsasõitu 10
(12)4-11-1115 maasturile. Kaebuse esitaja ütlused kohtuistungil, et külglibisemise põhjuseks võis olla tingitud sellest, et peale möödasõitu oli väike küngas, seal oli 50-60 meetrit väike mägi ei ole tõendamist leidnud ei fototabeli nr 1 vaatlusest, sündmuskoha vaatlusprotokollist kus tee tingimuste olevas lahtris on märgitud sõidutee oli libe, mitte sõidutee on ebatasane, samuti pole ülekuulatud tunnistajad andnud ütlusi selle kohta, et sõiduteel oleks esinenud küngas või mägi, seega kohus lükkab kaebuse esitaja ütlused maasturi külglibisemisse sattumise oletatava põhjuse kõrvale. Analüüsinud kõiki tõendeid pole kohtul alust kahelda veokijuhi ütlustes selle kohta, et vastassuunas tuli sõiduk vastu ja seetõttu ei olnud tal võimalik vastassuuna kaudu maasturist mööduda. Nimetatud seisukohta, miks luges kohus tunnistaja Peeter Liiberti ütlusi usaldusväärseks kohus ülalpool analüüsis ja põhjendas. Seega kohus on tuvastatud teo, tagajärje ja põhjusliku seose nende vahel. Kohus leidis, et vastutuleva sõidukiga kokkupõrke vältimisel hoidis veoki juht ära suurema kahju, kuna 18 tonnise veoki järsk pidurdamine, või vastassuunda sõitmine vastu liikuva sõidukiga jäisel teel oleks võinud kaasa tuua rasked tagajärjed. Samuti polnud Scania juhil LE kohaselt kohustust kiiruse vähendamiseks hetkel kui temast mööda sõideti. Sellist kohustust ei näe ette LE § 134, kus on sätestatud, et juht kellest mööda sõidetakse ei tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil. Kohtu hinnangul veoki juht nimetatud nõuet ei rikkunud. 03.02.2011 a indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et nii Peeter Liibert’i kui Gintauts Vitkauskis’e alkoholijoove tõendusliku indikaatorvahendi LION SD-400 kontrollimisel oli reaktsiooni näit negatiivne. Hinnates kõiki vahetult uuritud tõendeid kogumis ning juhindudes

§ 132

p 1 jõuab kohus põhjendatud veendumisele, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna Häädemeeste konstaablijaoskonna piirkonnavanema Rauno Lensment’i poolt 02.03.2011.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,11,001411 ei kuulu tühistamisele ning Gintauts Vitkauskis’e kaebus ei kuulu rahuldamisele. LS§7417 lg

(1)kohaselt mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud varaline kahju või inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus, karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Uus Liiklusseaduse redaktsioon mis jõustus 01.07.2011 a vastab sisult LS § 223 lg 1. KarS § 32 lg 1 kohaselt saab isikut õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub süüd välistav asjaolu. KarS § 33 kohaselt on füüsiline isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Isik oli teo toimepanemise ajal vanem kui neljateistaastane ning tema süüdivuses pole kohtul põhjust kahelda. Seega tuleb Gintauts Vitkauskis lugeda süüvõimeliseks. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodut kokku võttes loeb kohus tõendatuks, et Gintauts Vitkauskis on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo, mida kvalifitseeritakse LS § 7417 lg 1 alusel väärteona. Kuivõrd menetlusalune isik on LS § 7417 lg 1 sätestatud väärteo toime pannud, siis ei esine väärteoasjas

§ 29lg 1 p-s 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Ka pole tuvastatud muude

§-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavate asjaolude ilmnemist. Kaebaja taotlus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti on kohus seisukohal, et arvestades rikkumise iseloomu ja ohtlikkust, ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele ka

§-s 30 sätestatud alustel. 11

(12)4-11-1115 KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse kohaldamisel tuleb kohtuvälisel menetlejal arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid Kohtuväline menetleja poolt määratud rahatrahv on sanktsiooni alammäära piirides, mis vastab toime pandud teo raskusele Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Kohus leiab, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid väärteolahendi tühistamise aluseks. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks

-s sätestatud alustel. Arvestades, et Gintauts Vitkauskise’l ei ole kohtu andmetel Eesti Vabariigis kehtivaid väärteokaristusi, on menetleja poolt kaebajale antud juhul kohaldatud karistusena rahatrahv 34 trahviühiku ulatuses, mis on sanktsiooni alammäära lähedastes piirides põhjendatud. Hinnates isiku poolt toime pandud süüteo ohtlikust ning karistuse kohaldamise aluseid ja eesmärke ning arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, asub kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja määratud karistus vastab toimepandud süüteo sisule ja menetlusaluse isiku süüle ning on piisavalt range motiveerimaks Gintauts Vitkauskis’e hoiduma edasiste rikkumiste toimepanemisest.

§ 38

lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitaja kanda.

§ 155

lg 1 p 1, lg 2, § 156 lg-te 1 ja 3 kohaselt on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada 30 päeva jooksul alates päevast, mil maakohtu kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, kohtuotsuse peale kassatsioon Riigikohtule kohtuotsuse teinud maakohtu kaudu, teatades kassatsiooniõiguse kastutamisest kirjalikult maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Igor Pütsep Kohtunik 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.