Toimik nr 1-08-7743 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-7743 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul Kohtuasi Viru Vangla materjalid Maaris Pihu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 29.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Maaris Pihu, isikukood: 37906182717, kannab karistust xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Rene Varul kokkuleppel Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Maaris Pihu talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 03.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maaris Pihu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Maaris Pihu on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsusega KarS § 184 lg 1, § 209 lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 19 päeva. Karistuse kandmise algus 17.11.2010 ja lõpp 06.12.2012. Maaris Pihu andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 87). Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 06.11.2011. Kinnipidamisasutusest Maaris Pihu kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana. Vabanemisel on 1
(4)võimalik asuda elama vanematele kuuluvasse tallu, xxx. Isikul on 7.klassi haridus. Väidetavalt on omandatud puidueriala, kuid puidutöölise erialaoskused puuduvad. Enne vangistust töötas isale kuuluvas perefirmas xxx ning saab sinna tööle ka vabanedes. Tasumata hagisid summas 11393,21 eurot. Isikut on korduvalt väärteokorras karistatud liikluses kiiruse ületamiste ja lubadeta juhtimise eest, mis viitab hoolimatule ja riskivale elustiilile. Kelmusega seotud kuriteod on märk valmisolekust teistega omakasu eesmärgil manipuleerida. Kinnipeetav on kasutanud kanepit enda sõnul umbes 5x, regulaarset tarbimisharjumust omavat. Uue kuriteo pani toime katseajal, toimepandud väärtegude hulk on üle 40 liikluseeskirjade rikkumise eest, mis näitab ühiskonna normidesse negatiivset suhtumist. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt on Maaris Pihul vabanemisel toetav lähivõrgustik vanemate ja elukaaslase näol. Vabanemisel asub elama vanematele kuuluvasse tallu, aadressil xxx, xxxx. M.Pihul on võimalik saada tööd isale kuuluvas firmas xxx, puksiirabi autojuhina. Maaris Pihu taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja toetas oma kaitsealust. Vangistus on isikut piisavalt mõjutanud, ta on oma käitumisest vajalikke järeldusi teinud, millele osutab tema hea käitumine vanglas. Prokurör toetab kirjalikult kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, arvestades prokuröri kirjaliku arvamust leiab, et Maaris Pihu tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on kaks korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemalt on kinnipeetavat karistatud varavastase kuriteo (kelmuse) ja dokumendi võltsimise eest. Maaris Pihu on varem karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseaega ei suutnud läbida uusi kuritegusid toime panemata. Käesoleval ajal kannab M.Pihu karistust katseajal toime pandud varavastase kuriteo (kelmuse) ja 1 .asteme narkokuriteo (narkootilise aine suures koguses omandamise) eest. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks, varavastastele kuritegudele on lisandunud raske I astme narkokuritegu. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 11-16) on näha, et Maaris Pihu on väärteokorras 37 korral karistatud Liiklusseaduse rikkumise eest, kusjuures 1 korral alkoholijoobes juhtimise eest. Kehtiva katseaja jooksul on isikut karistatud 9-l korral Liiklusseaduse rikkumise eest. Karistusregitris nähtub, et peale Tartu Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsuse tegemist on kohus mitmel korral vangistuse täideviimist edasi lükanud isiku terviseseisundi tõttu. Samas aga selle aja jooksul on isiku kolmel korral toime pannud uusi väärtegusid. Isegi mõistetud tulevane reaalne vangistus ei pannud isikut hakkama oma käitumist kontrolli all hoidma. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus Maaris Pihu puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. 2
(4)Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et Maaris Pihul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav töötab majandustöödel koristajana. Isiku enne vangistusse sattumist ja vangistuses käitumise võrdlemine näitab, et vangistuses viibimine avaldab Maaris Pihule tõhusat parandusliku mõju kui varem mõistetud tingimuslik karistus. Isikul on kehtivad isikuttõendavad dokumendid Eesti Vabariigi pass kehtivusega 07.08.2012. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanematele kuuluvasse tallu, aadressil xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Sxxx Pxxx ja isa Txxx Pxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 93,94 pöördel). Elukoha sobivuse kontrollehest (isiklik toimik II osa lk 92) nähtub, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemise korral on M.Pihul võimalik saada tööd isale kuuluvas firmas xxx xxx puksiirabi autojuhina (garantiikiri kohtu toimik lk 12). Varasemast elukohast on kaitsja esitanud iseloomutuse, mile kohaselt on kinnipeetav töötamise ajal olnud korralik töötaja. Arvestades Maaris Pihu poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid ( muuhulgas I asme raske narkokuritegu), korduvaid karistusi (korduvad varavastased kuriteod, kelmused) ja tema käitumist kriminaalhoolduse all olles (viimane raske kuritegu katseajal, korduvad väärteod), on kohus seisukohal, et Maaris Pihu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem määratud kriminaalhooldusele katseajal pani toime uue raske kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta Maaris Pihule piisavalt mõju. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Kinnipeetava terviseseisund ei olnud takistuseks uute süütegude toimepanemisel. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja samuti kindel elukoht kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel elukoha omamine, toetav võrgustik vanemate ja elukaaslase näol, arvatavasti ka töökoht ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. Karistusaja lõpuni on veel üle 1 aasta, mis on pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Maaris Pihu temale Tartu Maakohtu 05.06.2009 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu RESOLUTSIOON 3
(4)Jätta Viru Maakohtu 29. novembri 2011 määrus muutmata ja süüdimõistetu Maaris Pihu kaitsja vandeadvokaat Rene Varuli määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 20.01.2012 Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)