Obsah (10)

§ 184§ 266§ 74§ 68§ 268§ 75§ 66§ 21§ 2§ 56

1-11-2809 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. septembril 2011.a, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 27.09.2011.a avalikul kohtuistungil Narva kohtum

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Artur Leontjevi süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi, Niina Nazarova süüdistuses

§ 184

lg 2 p 1, 2, § 268 lg 1 järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Anneli Pärt Süüdistatavad Igor Isaev Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 37005173719, VF kodanik, keskeriharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: - 06.06.2000.a Narva Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2, 3 järgi tingimisi vabaduskaotusega 1 aasta katseajaga 3 aastat; - 22.12.2005.a Narva Linnakohtu poolt

§ 266lg 1 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud 13 päeva; - 07.11.2008.a.

Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 184

lg 2 p 1 järgi

§ 74alusel tingimisi vangistusega 2 aasta 11 kuud 27 päeva katseajaga 3 aastat.

Tõkend – vahistamine alates 06.10.2010.a. Artur Leontjev Elukoht XXX, asukoht Viru Vangla, isikukood 37406272211, EV kodanik, keskharidus, emakeel – vene keel, ei tööta. Varasemad karistatused: 1 1-11-2809 - 15.02.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi tingimisi vabaduskaotusega 10 kuud katseajaga 2 aastat; - 22.04.2002.a Tallinna Linnakohtu poolt KrK § 139 lg 2 - § 15 lg 2 järgi rahatrahviga 1500 krooni; -11.12.2002.a Harju Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2 - § 15 lg 2 järgi vangistusega 10 kuud; - 11.09.2007.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 184lg 2 p 2 järgi vangistusega 3 aastat.

Tõkend – vahistamine alates 20.09.2010.a. Niina Nazarova Elukoht XXX, isikukood 48806013736, ilma kodakondsuseta, põhikharidus, emakeel – vene keel, õppekoht XXX Varasem karistatus: puudub. Tõkend – elukohast lahkumise keeld alates 07.10.2010.a. Kaitsjad Vandeadvokaadid Oleg Gorškaljov, Galina Tšelnokova, Sergei Politšev RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Igor Isajev süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Igor Isajevit vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.11.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust) ning mõista Igor Isajevile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Kohaldada

§ 68

ning arvata Igor Isajevi eelvangisuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks 06.10.2010.a. Igor Isajevile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. 2. Tunnistada Artur Leontjev süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Artur Leontjevit vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. Kohaldada

§ 68

ning arvata Artur Leontjev’i eelvangisuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes karistuse kandmise alguseks 20.09.2010.a. Artur Leontjevile valitud tõkend, vahistamine, jätta muutmata. 2 1-11-2809 3. Õigeks mõista Niina Nazarova

§ 268lg 1 järgi.

Tunnistada Niina Nazarova süüdi

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi ning mõista talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Niina Nazarovat vangistusega 2 (kaks) aastat. Arvata

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.10.2010.a kuni 07.10.2010.a, s.o 2 (kaks) päeva ja mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Kohaldada

§ 74

lg 1 ja mitte pöörata vangistust täielikult täitmisele, kui Niina Nazarova ei pane 18-kuulisel katseajal toime uut kuritegu ja täidab talle

§ 75

lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid, nimelt: 1) elama aadressil XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. ning

§ 75lg 2 p 2 ettenähtud kohustust: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume.

Niina Nazarovale valitud tõkend, elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: narkootilised aineid, mis on hoiul Tallinnas ekspertiisikeskuses – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; Igor Isaevilt äravõetud esemed: minigripp pakikesed, teelusikas, süstlad, taskunuga, kliendikaardid, telefonikaardid, paar kummikindaid, plastmasskarp, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas hoiuruumis (04.02.2011.a asitõendi üleandmisevastuvõtmise akt nr. 17) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; telefonilaadija, rahakott, mobiiltelefon Nokia imei - koodiga 354558017277384, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas hoiuruumis (04.02.2011.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 17) – tagastada omanikule Igor Isajevile kohtuotsuse jõustumisel; Niina Nazarovalt äravõetud esemed: sim-kaardid, taksofonikaart, mobiiltelefon SonyEricsson imei-koodiga 356813036968085, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas hoiuruumis (04.02.2011.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 17) – tagastada omanikule Niina Nazarovale kohtuotsuse jõustumisel; ID-kaart nr A1505407 T P nimele on lisatud kr.asja nr 09240101682 materjalidele – jätta hoiul kriminaalasja materjalides; Artur Leontjevilt äravõetud esemed: minigripp pakikesed, digitaalkaalud, lusikas, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas hoiuruumis (04.02.2011.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 17) – hävitada kohtuotsuse jõustumisel; 3 1-11-2809 mobiiltelefon Sony-Ericsson imei-kood 35906300970169407, mobiiltelefon Samsung imei-kood 354273002980402, telefonikaardid, musta värvi väike kott, mis asuvad hoiul Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas hoiuruumis (04.02.2011.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 17) – tagastada omanikule Artur Leontjevile kohtuotsuse jõustumisel; jälgrattas, mis asub hoiul Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnas hoiuruumis (23.09.2010.a asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr. 89) – tagastada omanikule Artur Leontjevile kohtuotsuse jõustumisel. Igor Isajevilt äravõetud raha summas 222 (kakssada kakskümmend kaks) krooni (ehk 14,19 eurot), mis on hoiul Rahandusministeeriumi tagatiskontole 10220034799018 SEB pangas, konfiskeerida ja pöörata riigi tuludesse vastavalt KrMS § 126 lg 3 p

1. Artur Leontjevilt äravõetud raha summas 193 (ükssada üheksakümmend kolm) krooni (ehk 12,33 eurot), mis on hoiul Rahandusministeeriumi tagatiskontole 10220034799018 SEB pangas, konfiskeerida ja pöörata riigi tuludesse vastavalt KrMS § 126 lg 3 p
2. Rahuldada vandeadvokaat Oleg Gorškaljovi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu Igor Isajevile 27.09.2011.a kohtumenetluses 218 (kakssada kaheksateist) eurot 84 senti, millest käibemaks on 36,47 eurot. Mõista Igor Isajevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi eeluurimisel osutatud õigusabi eest 341 (kolmsada nelikümmend üks) eurot 77 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 19 (üheksateist) eurot 4 senti, ekspertiisi tegemise eest 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot 43 senti, kaitsja Oleg Gorškaljovi 27.09.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 218 (kakssada kaheksateist) eurot 84 senti. Rahuldada vandeadvokaat Galina Tšelnokova taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu Artur Leontjevile 27.09.2011.a kohtumenetluses 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot 38 senti, millest käibemaks on 46,06 eurot. Mõista Artur Leontjevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Galina Tšelnokova eeluurimisel osutatud õigusabi eest 268 (kakssada kuuskümmend kaheksa) eurot 46 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 19 (üheksateist) eurot 4 senti, ekspertiisi tegemise eest 680 (kuussada kaheksakümmend) eurot 70 senti, kaitsja Galina Tšelnokova 27.09.2011.a kohtuistungil osutatud õigusabi eest 276 (kakssada seitsekümmend kuus) eurot 38 senti. Rahuldada vandeadvokaat Sergei Politševi taotlus ning mõista talle riigieelarvest kaitsjatasu Niina Nazarovale 27.09.2011.a kohtumenetluses 218 (kakssada kaheksateist) eurot 84 senti, millest käibemaks on 36,47 eurot. Mõista Niina Nazarovalt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti, kaitsja Sergei Politševi eeluurimisel osutatud õigusabi eest 142 (ükssada nelikümmend kaks) eurot 15 senti, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopiate tegemise eest 19 (üheksateist) eurot 4 senti, ekspertiisi tegemise eest 840 (kaheksasada nelikümmend) eurot 43 senti, kaitsja Sergei Politševi 27.09.2011.a kohtuistungil 4 1-11-2809 osutatud õigusabi eest 218 (kakssada kaheksateist) eurot 84 senti.

§ 66lg 1, 3, Kr

MS § 423, § 424 alusel määrata Niina Nazarovale menetluskulude summas 1915,51 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Üks osa makse ei tohi olla väiksem kui 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 62 senti. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pangas, arveldusarvele nr 221023778606 Swedbank pangas või arveldusarvele nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaalis. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ning selgitus: „süüdistatava nimi ja perekonnanimi, kriminaalasja number 1-11-2809, menetluskulud―. Menetluskulud on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõigusest loobumine kantakse kohtuistungi protokolli. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise juhul tervikteksti kuulutamise aeg on 21.10.2011.a Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313, 315. 1. Maakohus tuvastas 1.1. Esitatud süüdistus Igor Isaev on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 07.11.2008.a Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 184

lg 2 p 1 järgi ehk varem narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuna, tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – müümise eesmärgil, omandas korduvalt tuvastamata isikult Narvas suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid (mitte vähem kui 23 g korraga), mille jagas oma kodus doosideks, hoidis neid oma elukohas XXX asuvas korteris, alates 2010.a algusest kuni 06.10.2010.a korduvalt, seejuures tegutsedes grupis koos Artur Leontjeviga alates 2010.a juunist kuni 20.09.2010.a ning grupis koos Niina Nazarovaga alates 2010.a augustist kuni 06.10.2010.a, müüs XXX asuvas korteris süstemaatiliselt erinevatele narkosõltlastest isikutele suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid, sealhulgas: - alates 2010.a algusest kuni 2010.a septembrini müüs V S mitte vähem kui kaks korda nädalas ühest kuni kümne grammini amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 100 krooni 1 g eest; - alates 2010.a aprillist kuni 06.10.2010.a müüs Y N mitte vähem kui kaks korda nädalas amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet 1 doosi kaupa hinnaga 200 krooni; - alates 2010.a aprillist kuni 06.10.2010.a kaks korda nädalas puhkepäevadel müüs K L mitte vähem kui ühe doosi amfetamiini ja metamfetamiini hinnaga 100 krooni, lisaks sellele edastas 06.10.2010.a K.L Niina Nazarova elukohas XXX asuvas korteris ühe doosi metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet; 5 1-11-2809 alates 2010.a juunist kuni 06.10.2010.a müüs M L mitte vähem kui kaks korda 1 g metamfetamiini ja amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 100 krooni; - alates 2010.a juulist kuni 06.10.2010.a müüs iga päev E L mitte vähem kui kolm doosi amfetamiini ja metamfetamiini hinnaga 150 krooni 1 g eest, üks kord nimetatud ajavahemiku eest müüs mitte vähem kui 10 g amfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 1000 krooni; - alates 2010.a septembrist kuni 06.10.2010.a edastas L K mitte harvem kui üks kord nädalas mitte vähem kui 1 grammi amfetamiini ja metamfetamiini, 06.10.2010.a Niina Nazarova elukohas XXX asuvas korteris edastas L.K ühe doosi metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet; - alates 01.08.2010.a kuni 04.10.2010.a müüs iga päev M P ja Y R mitte vähem kui ühe doosi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 100 krooni. Lisaks sellele müüs Igor Isaev narkootilisi aineid Niina Nazarova vahendusel, kes sai temalt doosideks pakitud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid ja edastas narkosõltlastest ostjatele, müügist saadud raha aga andis Isaevile, saades vastutasuks Isaevilt selle eest tarbimiseks tasuta narkootilisi aineid, müües sel moel nii oma elukohas XXX asuvas korteris kui ka Niina Nazarova elukohas XXX asuvas korteris süstemaatiliselt erinevatele narkosõltlastest isikutele suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid, hoides seejuures N.Nazarova vahendusel ühendust narkootikumide ostjatega (sh. J K , L K ja E L ), sealhulgas: - alates 2010.a augustist kuni 06.10.2010.a müüs Isaev Nazarova vahendusel viimase elukohas XXX asuvas korteris E L mitte vähem kui kolm korda mitte vähem kui 3 g metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 500 krooni. Samuti edastas Igor Isaev ajavahemikus alates 2010.a juunist kuni 20.09.2010 oma elukohajärgses korteris süstemaatiliselt edasimüümiseks iga kord mitte vähem kui 5 grammi ehk suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid Artur Leontjevile, kes müüs Isaevilt saadud narkootilisi aineid süstemaatiliselt erinevatele isikutele suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid, sealhulgas: - alates 2010.a juunist kuni 16.09.2010.a müüs M P ja Y R Viru tn X ühiselamu juures mitte harvem kui kolm korda nädalas mitte vähem kui 1 doosi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 100 krooni; - alates 2010.a juunist kuni 20.09.2010.a Võidu 6a maja juures ning Rüütli tänaval raekoja hoone juures müüs Y N mitte vähem kui neli korda amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, kusjuures kolm korda müüs ühe doosi kaupa hinnaga 150 krooni (1 g narkootilist ainet), 1 kord 2 g narkootilist ainet sisaldava doosi hinnaga 300 krooni; - 19.09.2010.a Oru tänaval müüs D K ühe doosi metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 100 krooni; 06.10.2010.a pidas politsei Narvas, Joala 5 maja juures kinni Igor Isaevi ja Niina Nazarova, kusjuures I. Isaev´lt võeti ära müümiseks ettevalmistatud narkootiline aine: 25 pakikest pulbriga kaaluga 22,94 g, 17%-se, 16 %-se, 15%-se (või 2,98 g) metafmetamiini sisaldusega. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, va meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks - 6 1-11-2809 vähemalt kümnele isikule, seejuures piisab arvutuslikult kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,3 g ehk 300 mg metamfetamiinist ja 1,3 g ehk 1300 mg amfetamiinist. IGOR ISAEVILE on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise ja muu ebaseadusliku käitlemise, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo ehk

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Artur Leontjev on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, olles karistatud 11.09.2007.a. Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt

§ 184

lg 2 p 2 järgi ehk varem narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise toime pannud isikuna, tegutsedes narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – müümise eesmärgil ja grupis koos Igor Isaeviga, alates 2010.a juunist kuni 20.09.2010.a sai korduvalt Igor Isaevilt viimase elukohas XXX asuvas korteris süstemaatiliselt edasimüümiseks iga kord mitte vähem kui 5 grammi ehk suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid ja müüs neid aineid erinevatele isikutele, sealhulgas: - alates 2010.a juunist kuni 16.09.2010.a müüs M P ja Y R Viru tn X ühiselamu juures mitte harvem kui kolm korda nädalas mitte vähem kui 1 doosi amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 100 krooni; - alates 2010.a juunist kuni 20.09.2010.a Võidu 6a maja juures ning Rüütli tänaval raekoja hoone juures müüs Y N mitte vähem kui neli korda amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet, kusjuures kolm korda müüs ühe doosi kaupa hinnaga 150 krooni (1 g narkootilist ainet), 1 kord 2 g narkootilist ainet sisaldava doosi hinnaga 300 krooni; - 19.09.2010.a Oru tänaval müüs D K ühe doosi metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 100 krooni; 20.09.2010.a A. Leontjev peeti kinni XXX asuva maja trepikojas, kusjuures temalt leiti ning võeti ära 4 pakikest narkootilise ainega kaaluga 1,56 g 20%-se ja 17%-se (0,24 g) metafmetamiini sisaldusega. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, va meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, seejuures piisab arvutuslikult kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,3 g ehk 300 mg metamfetamiinist ja 1,3 g ehk 1300 mg amfetamiinist. ARTUR LEONTJEVILE on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise ja muu ebaseadusliku käitlemise, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo ehk

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Niina Nazarova on kohtu alla antud ja süüdistatakse selles, et tema, tegutsedes alates 2010.a augustist kuni 06.10.2010.a. narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise – müümise eesmärgil ja grupis koos Igor Isaeviga, kelle käest Nazarova sai doosideks pakitud amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid ja edastas narkosõltlastest ostjatele, müügist saadud raha aga andis Isaevile, saades vastutasuks Isaevilt selle eest tarbimiseks tasuta narkootilisi aineid, nii Isaevi elukohas XXX asuvas korteris kui ka 7 1-11-2809 Nazarova enda elukohas XXX asuvas korteris müüsid süstemaatiliselt erinevatele isikutele suures koguses amfetamiini ja metamfetamiini sisaldavaid narkootilisi aineid, seejuures hoidis Isaev Nazarova vahendusel ühendust narkootikumide ostjatega (sh. J K , L K ja E L ), sealhulgas: - alates 2010.a augustist kuni 06.10.2010.a müüs Isaev Nazarova vahendusel viimase elukohas Narvas aadressil Joala 5-2 asuvas korteris E L mitte vähem kui kolm korda mitte vähem kui 3 g metamfetamiini sisaldavat narkootilist ainet hinnaga 500 krooni; 06.10.2010.a pidas politsei Narvas, Joala 5 maja juures kinni Igor Isaevi ja Niina Nazarova, kusjuures I. Isaev´lt võeti ära müümiseks ettevalmistatud narkootiline aine: 25 pakikest pulbriga kaaluga 22,94 g, 17%-se, 16 %-se, 15%-se (või 2,98 g) metafmetamiini sisaldusega. Vastavalt Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, va meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin ja metamfetamiin kuuluvad sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3-1 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule, seejuures piisab arvutuslikult kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,3 g ehk 300 mg metamfetamiinist ja 1,3 g ehk 1300 mg amfetamiinist. NIINA NAZAROVALE on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise ja muu ebaseadusliku käitlemise, grupi poolt, isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo ehk

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Niina Nazarova, ajavahemikus alates 2010.a augustist kuni 06.10.2010.a, võimaldas korduvalt kasutada erinevatel temalt narkootilisi aineid ostnud isikutel Narvas aadressil Joala 5-2 asuvat oma elukohajärgset korterit, amfetamiini ja metamfetamiini sisaldava narkootilise aine tarvitamiseks, sealhulgas : - J K vähemalt kahel korral 2010.a augustist kuni septembri lõpuni; - E L vähemalt kolmel korral alates 2010.a augustist kuni 06.10.2010.a; - K L 06.10.2010.a. NIINA NAZAROVALE on esitatud süüdistus selles, et tema oma tahtlike tegudega pani toime narkootiliste ainete ebaseaduslikuks tarvitamiseks ruumi kasutada andmise ehk

§ 268lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1.2 Kohtuistung Süüdistatav Artur Leontjev tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana kohtus. Kohus avaldas kohtuistungil Artur Leontjevi eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi, millest tuleneb, et ta on küll müünud pulbrit mitmele inimesele kuid see ei olnud narkootik. Need olid tabletid analgiin, aspiriin. Ta ütles inimestele (ostjatele), et see on narkootik amfetamiin, võttis poolegrammise doosi eest 100 krooni. Selle jaoks temal oli olemas kaalud. Need inimesed on märgitud kahtlustuses: D , M , J . Ta pettis inimesi sest ta ise vajas narkootikume tarvitamiseks. Kinnipidamise ajal narkootik oli tal kaasas. Ta läks sellega keskapteegisse süstlaid ostma. Ta tunneb Igor Isaevit, temal on Isajeviga sõbralikud suhted. Ta ei ole Isajevilt narkootikume ostnud. Ta ostis erinevatelt isikutelt keda ta ei taha nimetada.( T 2 lk 66-67). 8 1-11-2809 Kohus samuti avaldas Artur Leontjevi ütlusi, millest nähtub, et temalt kinnipidamisel äravõetud amfetamiini soetas enda tarvitamiseks meesterahvalt, keeldub tema nime ütlemast, kuna kardab. Enda kohta võib selgitada, et vabanes vanglast, elas kohtu poolt määratud kohas - rehabilitatsioonikeskuses kuni 20.04.2010.a. Antud keskus asus V (S rajoonis). Lahkus rehabilitatsioonikeskusest, seejärel rehabilitatsioonijärgsel perioodil, s.o 1,5-2 kuud elas Narva linnas. Seejärel hakkas jälle narkootikume tarvitama. Teda heideti sealt välja. Jäi tänavale. On kodutu, ööbis jalgrattaga pinkidel. Käis külas. Teda lasti sisse. Temal on hüüdnimi „B l". Tema poole pöördutakse eesnime Artur või hüüdnime „B " järgi. (T 1 lk 223-227) Artur Leontjev vasts kohtu täpsustavale küsimusele, et tunnistab end süüdi täielikult vastavalt esitatud süüdistusele. Süüdistatav Igor Isaev tunnistas end süüdi täielikult talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana kohtus. Kohus avaldas kohtuistungil Igor Isajev’i eeluurimisel kahtlustatavana antud ütlusi, millest tuleneb, et ta tõesti ta ostis narkootikume enda jaoks tarvitamiseks umbes kord kuus, mitte suures koguses (1-2 doosi), mehelt, kelle nime ta ei tea. Hind, millega ta narkootikume ostis, ei ole temal meeles. Vahest ta on kellelegi narkootikume andnud, kuid ta ei mäleta kellele. Ta tunneb Niina Nazarovat alates 2010.a augusti lõpust. Ta ei ole Niinale midagi andnud, et Niina Nazarova oleks pidanud edasi müüma. Ta tunneb Artur Leontjevit. Ta pole ka Leontjevile narkootikume andnud. (T 2 lk 57-60). Süüdistatav Niina Nazarova tunnistas end süüdi täileikult talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises ning ei taotlenud enda ülekuulamist süüdistatavana kohtus. Kohtuistungil avaldatud Niina Nazarova ütlustest nähtub, et ta on pannud toime kuriteo, milles teda kahtlustatakse. Ta tarvitab amfetamiini juba mitme aasta jooksul. Tol ajal kui L P sattus vanglasse ta k u u l i s mingi narkomaani käest, et Igor Isajev, täpsemalt teda kutsuti hüüdnime „Zajats “ järgi, müüb Narvas amfetamiini. Täpsusi ta siis ei teadnud. 2010.a septembri alguses, ta palus oma tuttavat V G leida talle üks doos amfetamiini (üks doos - 1 g pulbrit), st osta talle doos narkootikumi. G oli nõus. Nad sõitsid koos V taksoga Rüütli 6 maja juurde. Taksos ta andis V raha- 150 krooni. Tema jäi esimesele korrusele ootama, V läks ülesse teisele korrusele. Pärast seda V hüüdis talle, et ta tuleks üles. Ta läks ülesse trepiplatsile korteri nr xx juurde. Seal trepiplatsil vi i bi si d V ja „Zajats", st Igor Isajev. Nad said tuttavaks, V andis talle »Zajatsi" telefoninumbri ja nad V läksid Niina juurde koju. Seal V andis talle pakikese 1 g amfetamiiniga. Ta tarvitas amfetamiini ära, saabus joovastus. Pärast seda ta hakkas ise helistama Igorile selleks, et osta Igorilt amfetamiini. Ta hakkas ostma Igori käest 1 amfetamiinidoosi kaupa iga päev. Kuidagi järsku neil Igoriga tekkisid lähedased suhted. Ta jäi koju Igori juurde (nende tutvuse ajal ta ööbis seal kolm-neli korda). Igor elab korteris koos emaga. Algul Igori ema viibis Sankt-Peterburis, seejärel t ul i Narva. Kui ema kodus ei olnud siis ta ööbis Igori korteris ja lahkus Igori korterist järgmisel päeval kella kahe paiku. Kui saabus Igori ema (umbes 20.09.2010.

1. a)siis ta lihtsalt käis Igori juures sest Igor jäi haigeks. Igor müüs amfetamiini. Tema telefoninumbrile xxxxxx pidevalt helistasid narkootikumide ostjad. Tema tegi lahti korteriukse, andis trepiplatsil amfetamiini, võttis raha. See toimus päevaringselt, telefon pidevalt helistas, pidevalt anti kella fonolukku. Igor hoidis narkootikumid kuskil korteris. Ta nägi kuidas kaks korda Igor võttis amfetamiinidoosid väiksest kapikesest, mille peal seisab arvuti. Korteris on kaks tuba, üks kuulub emale, teine Igorile. Ema pani oma toa ukse lukku. Igor soetas korraga mitte vähem kui 10 grammi amfetamiini. Ta nägi, et Igoril oli pakikestesse pakitud amfetamiin ühe pakikese sees, seepärast on raske öelda, kui palju doose temal 9 1-11-2809 korraga kaasas oli, kuid arvab, et 60 g amfetamiini Igoril oli küll. Pärast seda kui nad hakkasid Igoriga kohtuma Igor hakkas andma talle amfetamiini tarvitamiseks tasuta. Talle hakkasid helistama tema tuttavad: L K , A T . Nad küsid, kus on Igor, kas ta on koos temaga, kas tema juurde saab tulla selleks, et osta amfetamiini, kuhu on vaja tulla. Ta vastas nende kõnedele. Nad lihtsalt küsisid kus on Igor ja kuhu nad saavad tulla. Kuid see juhtus ainult siis kui nad ei saanud Igorit kätte. Tavaliselt ta pole ei raha ega Igorilt ostjatele narkootikume või vastupidi andnud. Kuid üks kord juhtus, et ta andis kellelegi narkomaanidest Igori trepikoja ees õues ühe doosi amfetamiini, asjaolusid ta nüüd meelde tuletada ei oska. Ta on kuulnud Igori käest nime V . Ta teadis, et kui Igoril narkootikume ei ole, siis tema helistas kellelegi, võttis raha, läks ära, andis raha kellelegi. Kuid tema ei ole seda inimest näinud. Ta on kuulnud narkomaanide käest, et Igor võlgneb raha narkootikumide eest mingile narkodiilerile V . Ta sai aru nii, et enne temaga kohtumist Igoril võlga ei ole. Ta on näinud Igoril sajaste kupüüride raha pakke. Igoril alati oli raha. Isiklikult talle septembri lõpus Igor andis 500 krooni selleks, et maksta korteris tarbitud elektri eest. Ja ta andis raha pisiasjadele, andis raha taksosõiduks, andis väikeseid rahatähti väärtusega 2 krooni, 10 krooni. Kui saabus Igori ema (see toimus 20.09.2010.
2. a)siis Igor jäi haigeks, veetis nädalaega voodis ja ei kaubelnud narkootikumidega. Siis Igor läks paariks päevaks haiglasse. Pärast seda Igor jälle hakkas narkootikume müüma. Samuti ta oskab selgitada, et Igori nimel narkootikume müüs Bill, st Artur Leontjev. Igor andis temale narkootikume, Bill pidi neid müüma, seejärel Bill tagastas raha müüdud narkootikumide eest. Bill võttis Igorilt 5 g amfetamiini kaupa päevas. Bill käis Igori juures jalgrattaga. Ta nägi, et see toimus korteris. Ta ei tea, kas narkootikum oli pakendatud või mitte. Tahab täpsustada, et see toimus Igori korteri koridoris. Ta nägi, kuidas Igor tõi Billilt saadud raha tuppa. Juba pärast seda kui Bill vahi alla võeti Igor palus teda panna pakendatud pakikesed amfetamiiniga ühte pakki, tundub neid oli 10 pakki, mis ta ühte pani. See toimus Igori korteris. Alates 05.10.2010.a vastu 06.10.2010.a kella 12.00 paiku öösel Igor tuli tema juurde koju aadressile XXX. Igor jäi sinna ööbima ning lülitas telefoni välja. Kuni 06.10.2010.a kella 12.00 Igori telefon oli välja lülitatud. Kella 08.00 paiku talle helistas L a. Siis L tuli tema juurde koju koos oma sõbra K a hüüdnimega „K ". Ta ütles, et Igor magab. Nad jõid tema juures teed. K läks kusagile ära, L jäi tema juurde. Nad istusid temaga köögis. Seejärel kella 12.00 paiku talle helistas Ž K . Tema ütles, et ta peab ostma, andis talle 100 krooni. Ta läks ja äratas Igori ülesse, ütles, et vajatakse amfetamiini 100 kroonile. Igor ütles, et on jäänud amfetamiini ainult neile kahele. Igor jäi edasi magama. Ta saatis Ž ära tagastades temale 100 krooni. Seejärel tema telefonile helistas K pärast mida L läks ära. Igor ärkas kella 14.00 paiku. Ta helistas L , palus teda külla. L tuli koos K , aitas Igoril süstida. Seejärel Igor sõitis koos K narkootikume hankima. Ta ei näinud, kas Igor eelnevalt helistas kellelegi või mitte. Igor ei ütelnud, et tuleb tagasi, vaid ütles, et nad ei jäta hüvasti. Ta oli ära umbes tund-poolteist. Igor ja K tulid tagasi. L koos meestega ei käinud, ta jäi koos temaga koju. L küsis temalt, ega ta ei tea kas Igor tuleb tagasi või mitte. ütles, et sellise amfetamiinikogusega tema Niina juurde ei sõida. Seejärel helistas Igor, küsis, kas ta on kodus. Ta vastas, et ta on kodus. Igor tuli talle koju koos K . L ja Igor jäid tema korterisse, tema ning K sõitsid K autoga lasteaeda tema lapsele järgi ja seejärel viisid lapse ta ema juurde. Kui ta koju tagasi tuli siis ta nägi, et „Zajats" istub toas üksi ja joob teed. Nad ajasid juttu. L hüüdis, et tulgu Igor ja aidaku süstida. L oli ka amfetamiin olemas. Pärast seda Igor võttis suure paki, kallas sealt väiksesse pakki umbes 2 grammise doosi amfetamiini tema ja enda jaoks ning andis pakikese tema kätte. Pärast seda Igor aitas L süstida, tema sel ajal kallas amfetamiini kahesse süstlasse. Siis nad Igoriga tarvitasid amfetamiini ära. Ta süstis end tualetis (ühendatud sanitaarsõlm). Kui ta sanitaarsõlmest välja tuli siis ta nägi, et Igor istub tema toas (korter on kahetoaline) ja ta nägi kuidas Igor kallab amfetamiini lusikaga suurest pakist väikestesse pakikestesse. Väikseid pakke oli palju, kuid ta ei oska öelda kui palju täpselt. Natuke amfetamiini pudenes päevatekile, mille peal tema istus. Ta istus samas toas laua taha, kuid selle laua tagant enam ei olnud näha, mida täpselt Igor teeb. Ta ei näinud mis hetkel Igor andis amfetamiini K kätte, ilmselt tema andis K doosi L . K tarvitab amfetamiini 10 1-11-2809 iga päev ja pöördub Igori poole. Siis Igorile hakati helistama. Tema hakkas sättima kohtumisele ostjaga. Kõik koos nad (tema, L K , K ja Igor) lahkusid korterist. „Zajats" leppis kellegagi silla taga kohtumises kokku. Ta lahkus korterist viimasena, pani ukse lukku. Kui ta õue läks, siis ta nägi, et tema sõpru juba pidasid kinni politseinikud. Tahab täpsustada, et K sõidutas teda rohelist värvi BMW autoga. Kostja sõitis selle autoga ainult teist päeva. Auto oli pargitud tema korteri akende alla, selles sai bensiin otsa. Ta teab, et enne seda K oli sõiduauto Mercedes. 2010.a septembri jooksul K on korduvalt viinud Igori narkootikume hankimas. Muidu Igor käis toomas narkootikume taksoga või jalgsi. Peale teda Igoril on olemas veel üks sõbratar, kelle juurde Igor ööbima jääb. See on S B . (T 1 lk 49-56) Kohus samuti avaldas Niina Nazarova kahtlustatavana antud ütlusi, millest tuleneb, et talle hel i s t at i selleks, ei saada teada, kus on praegu Igor (Isajev), kas võib tulla tema juurde narkootikume ostma. I s i k l i k u l t temale Igor andi s narkootikume tarvitamiseks tasuta. 06.10.2010.ta lubas tarvitada narkootikume tema korteris ostjatele. Ostjad palusid ja ta ei saanud ära öelda. Pealegi, see ei võta palju aega. Ostjad tegid seda köögis. Selle eest ta võis võtta nendelt osa narkootilisest lahusest enda tarvitamiseks. Temalt äravõetud raha summas 159 krooni andis talle tema ema. Igor on ka talle raha andnud. Kuid see konkreetne summa on emalt. (T 2 lk 36-41). Kohtuistungil tunnistaja G E avaldatud ütlustest nähtub, et ta on KÜ R –M (xxx) esimees. Alates 2010.a kevadest korteri nr xx elanike suhtes (seal elavad L , tema poeg I Z (Isajev) ja Igori tütarlaps) talle hakkasid laekuma kaebused naaberkorterite elanikelt: korter nr x (V ), korter nr xx (V ), korter nr xx (V J ) ja ka teiste trepikodade elanikelt, kes veedavad aega istepinkidel nende xxx maja juures ning jalutavad seal lastega. Alates 2010.a kevadest korteris nr xx päevaringselt hakkasid käima noored (noormehed ja tütarlapsed, isegi laste vankritega). Mõned korteri nr xx külastajatest on selgelt narkojoobes, seda kinnitab ka nende majas elav L V , kes on ametilt arst. Need inimesed valivad fonolukus korteri nr xx numbri. On mitu korda juhtunud, et tema isiklikult rääkis fonoluku kaudu nende maja elanikega ja kohale tulnud noored katkestasid tema vestluse ning kohe valisid korteri nr xx numbri. Umbes 3-5 minuti pärast need samad inimesed juba lahkusid trepikojast. See korter asub neljakordse maja teisel korrusel. Nad lihtsalt valivad korteri numbri, teine kord külastajad helistavad veel ka mobiiltelefoniga, seejärel jälle valivad korteri nr xx numbri. Sageli aknasse karjutakse: „lgor! Zajats!". See toimub igal ajal päeval ja öösel, need karjed häirivad majaelanikke, rikkuvad nende rahu. Koristaja V J on talle korduvalt teatanud, et tema viskab ära teise trepikoja teiselt korruselt suures koguses kasutatud süstlaid. Tema on ise näinud 06.09.2010.a õhtul kui esimese korruse trepikojas välisukse juures Igor Zaitsev'i (Isajevi) tütarlaps andis mingile noormehele pakikese. Too pistis pakikese taskusse ja jooksis trepikojast välja. Teisel korral ta kontrollis trepikodade välisuste seisundit selleks, et meistrit kutsuda, tegi ukse oma võtmega lahti (tal on olemas kõikide trepikodade uksed) ning sel hetkel Igoriga koos elav tütarlaps just andis noormehele pakikese. Ta ei näinud, mis seal pakikese sees oli sest see noormees pigistas selle oma käes ning jooksis minema. Tütarlaps kohe läks ülesse korterisse nr xx. Ta nägi, et Zaitsev'i juures tihti käib lühikest kasvu mustlanna, kes väga sarnaneb noormehega (temal, nagu noormehel, on seljas hall spordikostüüm, seljakott, nagu mehelgi lühikesed juuksed) kes varem elas xxx majas koos tütarlapsega. Tema ka käib korteris nr xx ning kiiresti lahkub sealt. 2010.a suvel on kaks korda juhtunud, et noormees, kes oli selgelt narkojoobes, läks korterisse nr xx ja pärast kiiresti lahkus sealt. Seejärel see noormees istus nende maja juures pingi peale, pööras silmad pahupidi, vaatamata ümbritsevatele inimestele lasi lühikesed püksid alla, paljastas oma suguelundid ja hakkas masturbeerima. Nähes seda nende maja elanikud jooksid laiali. Nii juhtus 2010.a suvel kaks korda. Igor Zaitsev'i (Isajevi) ema sõitis 2010.a augusti lõpus Venemaale sanatooriumisse. Suvel tema elas suvilas. Tema ja majaelanikud on vestelnud Igor Zaitsev'i (Isajevi) emaga sellest, et tema juures pidevalt käivad inimesed, 11 1-11-2809 paugutavad ustega, karjuvad seda, et tema müüb narkootikume. Igori ema ütles, et tema ei saa midagi parata, kirjutage avaldus politseisse. (T 1 lk 4-9) Kohtuistungil tunnistaja K L kahtlustatavana ülekuulamise avaldatud protokollist nähtub, et umbes aasta tagasi ta sai tuttavaks Igor lsaev'ga hüüdnimega „Zajats". Tema kutsus Isaevit nimepidi. Isajv laenas talle raha. Umbes poolaastat tagasi ta hakkas lsaev'lt amfetamiini ostma. Ta vajab amfetamiini selleks, et kaineks saada, muidu talle narkootikumi kui sellist vaja ei ole. Linnas kohtudes ta küsis Igorilt amfetamiini, nad leppisid kohtumises kokku. Tavaliselt nad kohtusid Igori maja piirkonnas (maja asub Raekoja kõrval). Ta võttis amfetamiini - ühe pakikese 100 krooni eest. Igor tihti kostitas teda. Ta võttis kaks korda nädalas, tavaliselt puhkepäeviti. Kaks korda ta on viinud Igori ehituskaupluse kõrval asuva bussilõpppeatuse juurde. Igor läks autost välja ning suundus hoovidesse. Pärast seda Igor tuli tagasi ja palus ta koju viia. Algul ta viis Igori sõiduautoga Mercedes xxx AOK, eile aga sõiduautoga BMW xxx TCA. Tema ei teadnud, milleks Igor lõpppeatuse juurde sõitis. Peale Igorit keegi pole talle amfetamiini andnud. Eile, st 06.10.2010.a, ta sõitis koos L koju Niina juurde. L K jäi Niina juurde koju, sest tema pidi autot remontima. Seal nad jõid kohvi. Seejärel ta jälle sõitis koju Niina juurde (x tänav), võttis L peale, nad käisid mingis kaupluses. Pärast seda nad sõitsid tagasi Niina juurde. Seal oli Igor. Igor ütles, et temale on vaja sõita ja et selle eest Igor tangib tema autot. Ta on nõus. Nad jälle sõitsid Rahu tänaval asuva bussipeatuse juurde. Teel Igor pole kellelegi helistanud. Jälle, väljudes autost Igor suundus maja hoovidesse. Ta oli ära umbes 10 minutit. Sel hetkel talle helistas Niina, ütles, et tema peab last tooma. Koos Igoriga ta sõitis koju Niina juurde. Ta lasi Igori autost välja ja võttis Niina peale. Koos Niinaga nad käisid lasteaias, seejärel veel kuskil Tempo kaupluse piirkonnas kus Niina viis lapse oma ema juurde. Pärast seda nad sõitsid koju N i i n a juurde. Kui ta kööki sisse astus, siis ta nägi, et laua peal seisab tass kohvi ja seal on ka pakk amfetamiiniga. Ta võttis selle paki ja süstis endale amfetamiini otse köögis. Sellejuures kedagi ei viibinud. Ta pole kelleltki küsinud luba selleks, et võõras korteris endale narkootikumi süstida. Tema ei ole vaadanud mida teised tegid. Pärast seda nad lahkusid korterist ja neid pidasid kinni politseinikud. (T 1 lk 69-73) Kohtuistungil tunnistaja M F avaldatud ütlustest nähtub, et ta tunneb Niina Nazarovat ammu. Niina elab aadressil xxx. Ta elas koos tema tuttava Ž (tema perekonnanime ma ei tea). Ž on kaugvedude autojuht. Tema (tunnistaja) töötas valvurina garaažides ja seal kõrval asus Ž auto. Nad on temaga tihti vestelnud. Niinaga teda tegi tuttavaks V K , tema endine elukaaslane, kellega nad koos amfetamiini tarvitasid. Kuid ta ei tarvita amfetamiini juba poolteist aastat, mitte vähem. Ta üritab vanast seltskonnast kellegagi mitte kohtuda ja mitte suhelda. Tema telefoninumber on 56 372729. Küsimus: 06.10.2010.a kella 10.00 paiku Te helistasite Niina Nazarovale, millest Te vestlesite? Vastus: Ta töötas sel ajal, ta ei mäleta, et tema üldse oleks talle helistanud. Ta võis a i n u l t Ž kohta küsida. Ta võis helistada temale tagasi, saada teada, kes täpselt talle helistab ja saades teada, et see on keegi vanast, narkootikumide tarvitamisega seotud seltskonnast ta koheselt lõpetab kõne. Küsimus: Mis on Teile teada Niina Nazarova ja Igor lsaev'i hüüdnimega „Zajats" poolt narkootikumide müümise kohta? Vastus: N i i n a Nazarova kohta ta sel teemal ei teadnud midagi. Poolteist kuud tagasi ta nägi teda veel tema elukaaslasega, st tema vana tuttava kaugvedude autojuhi Ž . Mehest hüüdnimega „Zajats" ta on kuulnud tema vana tuttava S T ja veel mingi noormehe vahel toimunud vestlusest. Sergei tarvitab narkootikume. 2010.a septembris koos S T ta läks mööda 8-.dast keskkoolist, vestles T . Nende juurde astus mingi noormees. Selle noormehe välimusest kohe oli näha, et tema on narkomaan. T hakkas selle noormehega vestlema, 12 1-11-2809 kusjuures ta kuulis vestluse katkendit selle kohta, et „Zajats" praegu on haiglas, et „Zajatsi" telefoni numbri kohta võib huvi mitte tunda. (T 1 lk 106-109) Kohtuistungil tunnistaja E L avaldatud ütlustest nähtub, et ta tarvitab amfetamiini ammu. Tavaliselt iga päev ta tarvitab kolm-neli pakikest ja isegi rohkem, kui rahast jätkub. Ta ostis amfetamiini mehelt hüüdnimega „Zajats" kelle nimi on Igor, perekonnanimi võib olla Isaev. Ta on kuulnud Igori perekonnanime paar korda, seepärast ta ei ole kindel, kas see on õige. Ta ostis Igorilt amfetamiini alates 2010.a j u u l i keskpaigast või lõpust kuni 06.10.2010.a. Ta helistas Igorile telefoninumbritelt xxxxxx ja xxxxxx ning ka teistelt erinevatelt telefoninumbritelt. Ta ostis praktiliselt iga päev 1 g amfetamiini kaupa hinnaga 150 krooni 1 g eest. Nad kohe leppisid Igoriga selles, et Igor annab talle mitte vähem kui 1 g sõltumata rahasummast, millega ta tuleb. Igor elab aadressil xxx. Ta on käinud Igori korteris. Peale Igorit korteris veel elas tema ema. Igor müüs alati kvaliteedi poolt erinevat amfetamiini, kuid seda oli võimalik teha kindlaks ainult pärast narkootikumi tarvitamist. Kuid narkojoove saabus alati. Heast amfetamiinist on tunda energiatõusu, halvast samuti kuid väiksemal määral. Igor näeb välja järgmiselt: tema on kõhna kehaehitusega, peas ta alati kannab nokamütsi, ta on lühikest kasvu, põsed on tal sisse vajunud. Ta võib teda foto järgi ära tunda. Niinaga ta sai tuttavaks kuskil 1996.a. Nad on temaga kuskil kohtunud. Ta sai teada „D ―, st J K , et N i i n a kodus võib tarvitada amfetamiini. See toimus 2010.a augustis. Ta tarvitas amfetamiini Niina kodus (xxxx), see toimus ajavahemikus alates 2010.a augustist kuni 06.10.2010.a kokku kolmel või neljal korral. Tema sai teada Niina telefoni. Algul ta käis Niina juures saamas abi amfetamiini ostmises. Pärast, kui ta oli narkootikumi ostnud, ta küsis, kas ta saab Niina korteris narkootikumi ära tarvitada. Niina lubas. Ta tarvitas amfetamiini veenisiseselt Niina köögis. Temal oli oma süstal olemas, Niina andis talle vett. Kui ta palus abi amfetamiini ostmises siis Niina Nazarova helistas ja seejärel nad läksid koos Niinaga hüüdnimega „Zajats" Igori maja juurde. Raha ta andis Ni i n al e . Siis Niina üksi läks koju „Zajatsi" juurde, võttis narkootikumi, andis talle. See toimus neil päevil mil ta ei tahtnud ise Igori juures narkootikumi toomas käia. See juhtus vähemalt kolm korda augustist kuni 06.10.2010.a. 06,10.2010.a päeval kella 12.00 paiku ta helistas „Zajatsile", palus teda müüa talle amfetamiini. Zajats ütles, et temal on puudu viissada krooni selleks, et amfetamiini hankida. Zajats ütles, et helistab talle tagasi. See tähendas, et Igor narkootikume ei müü sest neid temal lihtsalt pole. Õhtul ta hakkas Niinale helistama. Niina ütles, et ta astuks läbi. Ta andis Niinale raha summas 500 krooni. See oli hilisõhtul. Seal veel viibis mingi naine vanuses 20-27 aastal, pika kasvu, tumedate, alla õlgu ulatavate juustega, ta oli kontsakingadega. Ta andis raha Niina kätte ja Niina andis t a l l e amfetamiini (seal pidi olema 5 g kuid oli mitte rohkem kui 3 g). See oli tavaline väike pakk pulbriga - amfetamiiniga. Korteris peale Niinat ja seda tütarlast rohkem kedagi polnud. Oli juba pime, täpset kellaaega ta öelda ei oska. Ta tarvitas osa narkootikumist Niina juures, otse köögis. Niina viibis sellejuures. Tütarlaps lahkus köögist. Üks kord ta ostis Igorilt 10 g (1000 krooni eest). (T 1 lk 110-114) Kohtuistungil tunnistaja L T avaldatud ütlustest nähtub, et ta elab aadressil XXX koos poja Igor Isaev'ga. Pärast vabanemist vanglast 2006.a poeg kuskil ei töötanud, töövõimekaotust pojal ei ole. Poeg elas tema (tunnistaja) pensioni arvelt. Tema pension on 4200 krooni, peale selle teda toetab tütar. Tütar elab Sankt-Peterburis, suviti käib Narvas. Tütar ostab toiduaineid, annab raha summas 2000 - 6000 krooni, aitab teha remonti. Korter aadressil XXX kuulub isiklikult talle, kuid ta on selle tütre nimele vormistanud. Talle samuti kuulub suvila ATÜ-s S ja A (xxx), mis on samuti tütre nimele vormistatud. Ta teab, et peale 20-dat eluaastat poeg tarvitab narkootikume. 2010.a suvel naabrid hakkasid rääkima, et Igori juures käib palju rahvast, et tema nagu müüks narkootikume. Ta vestles pojaga sellest. Tema eitas kõike. Küsis, keda ta usub, kas teda või naabreid. Poeg ütles, et inimesed käivad mitte a i n u l t poja juures vaid kõikide juures. Fonoluku helitugevust Igor sättis ni i , et temale oma toast on seda halvasti kuulda. Pealegi, Igori toa aken, see on suure toa aken, on tänava poole, tema toa 13 1-11-2809 aken aga õue poole. Igori toas kuni käesoleva ajani asub kott tütarlapse nimega S riiete ja jalatsitega. S ütles, ei temal ei ole kuhu oma asjad panna, et kui ta leiab koha, kuhu need panna siis ta viib need ära. See on Igori tuttav, kes käis tema juures päeviti ja lahkus öösel, vähemalt hommikul ta teda korteris juba ei näinud. S hakkas käima korteris Igori juures 2010.a suvel. Ta nägi, et S ja Igor istuvad arvutis. Sügisel Igor veetis 4 päeva haiglas. Ta pandi Narva nakkushaiglasse 28.09.2010.a ja 01.10.2010.a tema juba põgenes haiglast. Enne seda tema m i t t e vähem kui nädal aega o l i haigena kodus (umbes alates 20.09.2010,a). Selle aja jooksul tema juures pole keegi käinud. Viimane kord S käis Igori juures veel enne tema haigestumist. Suvel ta elas suvilas, Narvas käis kord nädalas, ostis pojale toiduaineid, ööbis kodus. Ta tuli suvilast tagasi ja sõitis puhkekodusse. Alates 01.09.2010.a ta veetis kaks nädalat puhkekodus, ta sõitis tagasi 17.09.2010.a öösel. Ta astus kodust läbi, vaatas seal ringi ja sõitis suvilasse. Igor oli üksi. Ta on Igorile suvilast helistanud. Seejärel, 20.09.2010.a. ta kolis linna tagasi. Siis Igor jäigi haigeks. (T1 lk 115-118) Kohtuistungil tunnistaja M L avaldatud ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tarvitab amfetamiini ammu, kuid harva - kord või kaks kahe-kolme kuu eest. Ta tunneb Igorit hüüdnimega „Zajats" ammu. Tunneb Igorit vanglast saati, õigemini neid etapeeriti koos ühel ajal. 2010.a septembris ta helistas Igor „Zajatsile" selleks, et osta temalt amfetamiini ühik, st 1 g pulbrit hinnaga 100 krooni (tegelikult selle doosi hind on 150 krooni). Ta käis Igoril kodus (Igor elab XXX). Ta käis ostmas narkootikumi koos venna R L (XXX). Ta tarvitas narkootikumi veenisiseselt, saabus narkojoove. Ta helistas oma telefoninumbrilt xxxx ja vestles Igoriga. Veel ühel korral juhtus, et ta ostis ,,ZajatsiIl" amfetamiini 2010.a suvel. Täpsemalt ta öelda ei oska sest nad ostavad R amfetamiini koos. (T 1 lk 134-137) Kohtuistungil tunnistaja M P avaldatud ütlustest nähtub, et aadressil xxx elab üksinda. Tal on hüüdnimi „R ". Juba üks aasta elab vabaabielus koos J R a. tarvitas amfetamiini, kuskil pool aastat tagasi alustas tema (tunnistaja) amfetamiini tarvitamist. Vahel lisab amfetamiini teele, vahel aga süstib. 1-1,5 kuud tagasi J tutvustas teda meesterahvaga nimega Artur hüüdnimega ,,Bill". Tema näeb välja nii: mitte noorem kui 30 aastal, punaste vuntsidega, punapea, keskmise kehaehitusega inimene. Rääkis, et elab kuskil Kreenholmi linnaosas. Saab Arturi foto järgi ära tunda. J tegi ettepaneku kutsuda Artur neile küll a. Artur t u l i nende juurde ühiselamusse, tema andis Arturile mingeid asju nagu telefoni varuosi. Selle eest andi s ,,Bill" neile „valget", s.o amfetamiini. Üks annus pulbrit oli minigripp kilekotti pakitud. „Bill ' lahkus. Tarvitasid J seda am f et am i i ni . Amfetamiin oli vist normaalse kvaliteediga, kuigi tundus, et sinna lisati analgiini. Hiljem, kui tekkis vajadus narkootikumi soetada, tegi J ettepaneku helistada Arturile. Ta oli nõu. J helistas Arturile oma ni n g tema telefonilt. Tema ei tea Arturi telefoninumbrit. Peale seda kui J võttis Arturiga telefoniühendust, läks J kuskile, siis tuli tagasi, tõi ühe annuse amfetamiini 100 krooni eest. Tarvitasid seda amfetamiini, olid uimas. 1,5 kuu jooksul soetas J kuskil 10 korda ühe annuse amfetamiini kaupa 100 krooni eest. Täna hommikul otsustasid soetada Arturilt amfetamiini 100 krooni eest, J kirjutas talle selle kohta SMS-sõnumi. Aga siis selgus, et neil ei ole raha, otsustasid müüa Arturile neil olnud noa. Reedel, s.o 17.09.2010.a Artur andis J oma telefoni Samsung, mis on praegu tema käes. Sellelt telefonilt J helistas ja kirjutas „Billile", s.o Arturile SMS-sõnumi. (T 1 lk 217-220) Kohtuistungil tunnistaja Y N avaldatud ütlustest nähtub, et ta tarvitab amfetamiini. 2010.a ta sai selle viis korda Arturilt hüüdnimega ,,Bill“ ja Igorilt hüüdnimega „Zajats". Ta teadis, et amfetamiini müüb S H hüüdnimega „B ". S H hüüdnimega „B " ja Artur „Bill" Igor ,,Zajatsi" narkootikume. Pärast seda kui 2010.a märtsis vahistati O K alates 2010.a aprillist ta hakkas ostma amfetamiini Igorilt hüüdnimega ,.Zajats". Ta võttis Igorilt amfetamiini mitte vähem kui kaks korda nädalas 1 doosi kaupa 200 krooni eest, üks kord — 400 krooni eest ja veel üks kord - 500 krooni eest. See toimus 2010.a suvel. Doos 500 kroonile moodustab 4 g, 14 1-11-2809 üks doos on 150 krooni (1 g), 200 krooni teeb 1,5 g, 400 krooni - 3 g amfetamiini. Ta eelnevalt helistas Igorile telefoninumbrile xxxxxx. Pärast ta läks Igori maja juurde ( x x x ), andis kella fonoluku kaudu. Igor kas tuli välja ise ja nad läksid koos Igoriga tema maja kõrval asuvate garaažide juurde kus Igor andis narkootikumid ning võttis raha või siis ta läks trepiplatsile kus Igor andis narkootikumi. Igori korter asub teisel korrusel trepist paremale. Ta pole kordagi Igori korteris käinud. Viimati ta ostis Igori käest amfetamiini 2010.a septembri alguses. Igor näeb välja järgmiselt: 40-aastane, lühikest kasvu, raseerimata, tumedate juustega, ta koguaeg kandis nokamütsi. Ta võib Igori foto järgi ära tunda. Peale Igorit ta ostis amfetamiini Arturilt hüüdnimega „Bill". „Billitl" ta ostis kuskil alates 2010.a juunist. Ta kohtas Arturi Võidu tänaval. Artur ise ütles talle, et tema võib aidata osta amfetamiini, et üks inimene annab Arturile amfetamiini müümiseks. Artur ütles, et telefonikõnes nad räägiks nii „Kas võib kohtuda?" Kui Artur vastab, et kõik on korras, siis see tähendab seda, et narkootikum on Arturil olemas. Artur määrab kohtumise. Kui ei, siis Artur ütleb, et helistab hiljem või ,,näeme hiljem". Artur palus otse narkootikumist telefonitsi mitte rääkida sest Artru äsja vabanes vanglast ja ei taha j äll e vanglasse sattuda. Ise Artur alati tuli kohale jalgrattaga. Jalgrattad olid Arturil alati erinevad ja neid oli mitte üks. Arturi telefoninumber on kas siis ...5070 või ..7050, täpselt tema ei mäleta. Nad kohtusid Arturiga Võidu 6a maja juures või Raekoja juures. Ta ostis Arturilt amfetamiini kokku 4 korda ajavahemikus 2010.a juunist kuni septembrini. Ta ostis Arturilt kolm korda amfetamiinidoose 150 kroonile (1
3. g)ja üks kord 300 kroonile (2 g). Artur näeb välja järgmiselt: pika kasvu, kõhna kehaehitusega, punaste juustega, tundub, et temal on helesinised silmad, ta võib ta ära tunda. Elukoht temal puudub. Artur hüüdnimega ,,Bill" vahendas Igor „Zajatsi" narkootikume. Ta helistas Arturile, Artur ütles, et temal tekib (narkootikum) hiljem. Et Artur läheb tema piirkonnasse (ta elab x tänaval) ja seal niipea kui võtab, siis et ta tuleks kohe. Ta tuli Raekoja juurde. Ta nägi kuidas „Bill" väljub Igor ,,Zajatsi" trepikojast pärast mida Artur müüs talle amfetamiini. Päev pärast seda ta kohtus Igor ,,Zajatsiga". Ta küsis Igori käest, kas Artur „Bill" võtab temalt narkootikume. Too vastas, et jah, „Bill" võtab amfetamiini Igorilt. Talle oli samuti teada, et Igori „Zajatsi" korteris elab (kuid mitte alaliselt) S H hüüdnimega „B ". A K rääkis talle, et amfetamiini võib osta ka S ,,B “ vahendusel, see oli 2010.a kevadel. Ise ta ei ole S amfetamiini ostnud. Amfetamiin, mis ta ostis ülalnimetatud inimestelt oli alati erineva kvaliteediga. Vahest see oli väga halva kvaliteediga (nii Igoril kui ka Arturil), vahest mõlemal oli hea kvaliteediga, st pärast tarvitamist veenisiseselt saabus reipuse tunne, ei olnud soovi ei süüa ega magada, ainult oli tahtmine juua. Kaks korda ,,Billil" oli halva kvaliteediga amfetamiin, võib öelda, et ta ei tundnud midagi, kuid kaks korda oli hea kvaliteediga narkootikum. Kui Artur väljus Igor „Zajatsi" trepikojast Artur andis talle amfetamiini 300 kroonile (2 g), siis narkootikum oli hea kvaliteediga. See juhtus 2010.a septembri alguses. Veel kord ta võttis amfetamiini 150 kroonile, siis ,,Bill" tuli Võidu 6a maja juurde, see toimus 2010.a augusti lõpus. Veel ta nägi, et „Zajatsi "juures käis tütarlaps nimega Niina (see juhtus 2010.a septembri alguses). (T1 lk 142-147) Kohtuistungil tunnistaja V S avaldatud ütlustest nähtub, et kaks aastat tagasi ta hakkas tegelema narkootikumide edasimüümisega, ta ostis amfetamiini mehelt hüüdnimega „Zajats" korteris aadressil XXX. Ta sai ise „Zajatsiga" tuttavaks. Zajatsi juures käivad kõik, seepärast ta läks otse Zajatsi juurde koju. Ta sai Zajatsiga tuttavaks ning hakkas ostma Zajatsilt amfetamiini 1 kuni 10 grammini. 1 g ta võttis endale kui oli purjus selleks, et kaineks saada, see juhtus puhkepäevadel. 10 g ostis sõpradele. See toimus 2010.a suvel kaks korda. Tavaliselt ta ostis amfetamiini reedel-laupäeval paari grammi amfetamiini kaupa ühe korra eest, kusjuures päevas ta pöördus „Zajatsi" poole keskmiselt kaks korda. Ta võttis ostjatelt raha, seejärel läks ja ostis Zajatsilt narkootikumi ni ng andis ostjatele laiali. Ta võttis ostjatelt 150 krooni, 50 krooni jättis endale, muu raha eest ta ostis amfetamiini. Ta ostis ,,Zajatsilt" 10 g kaupa umbes kord kuus (1 g maksis 100 krooni). Ta aitas osta amfetamiini paljudele inimestele. Kui ta viibis „Crisis" diskoklubis, siis kui teda paluti osta amfetamiini, siis ta võttis raha, läks „Zajatsi" juurde ja seejärel andis ostjatele edasi. Ta võib nimetada oma vana 15 1-11-2809 tuttavat (elab x tänaval), aitas osta paljudel noormeestel, keda ta tunneb vaid nimepidi. Ta pole „Zajatsiga" milleski kokku leppinud. Zajats ei teadnud seda, kas ta müüb amfetamiini edasi või mitte. Ta esitles ennast Zajatsile kui V . Ta ostis amfetamiini „Zajatsilt" kuni Zajats vahi al l a võeti. Ise ta ka tarvitas amfetamiini mille ta oli „Zajatsilt" ostnud. Üldiselt ta tarvitas amfetamiini selleks, et saada kaineks. Pärast amfetamiini tarvitamist on tunda kergust. Kuid seejärel tunned end veelgi halvemini. „Zajats" näeb välja järgmiselt: mees on keskmist kasvu, lühikeste juustega, esihammasteta, paistab mitte vähem kui 30-aastane olevat, kõhna kehaehitusega. Ta võib Zajatsi foto järgi ära tunda. On kuulnud, et 2010.a septembris Zajats oli haiglas. Viimati ta ostis Zajatsilt amfetamiini veel enne seda kui Zajats haiglasse pandi, st enne 2010.a septembri algust. (T 1 lk 163-166) Kohus avaldas tunnistaja V S äratundmiseks esitamise protokolli, millest nähtub, et Valeri S tundis ära talle esitatud 3 foto põhjal Igor Isajevi kui isiku hüüdnimega „Zajats―, kelle käest 2008 aastast kuni 2010 septembrini korduvalt ostis amfetamiini aadressil XXX. (t 1 lk 167170). Kohtuistungil tunnistaja V J avaldatud ütlustest nähtub, et ta elab aadressil XXX, töötab selles KÜ-s koristajana. Tema naabriks korterist nr xxon Igor Isaev. Alates 2010.a Isaevi juures hakkas hulgaliselt tervest linnast rahvast käima. Fonolukku anti kella isegi öösel, anti kella ekslikult ka tema korterisse, öeldi, et nad on Igori juurde, paluti teha uks lahti. Igori akendesse visati kivikesed, karjuti, kutsuti Igorit, millega pidevalt häiriti naabreid. Trepikojas koristades ta leidis põrandal keldri juurest, postkastide juures vaikese vaiba alt süstlaid, tühje kasutatud pisipakikesi punase triibuga. Isegi liivakastis oli palju süste, nende majas on aga palju lapsi. Naabrid rääkisid Igorile ja Igori emale, et nad selle inetuse lõpetaksid. Kuid kõik jätkus kuni politsei pidas Igori kinni. Praegu, kui Igorit ei ole, kõik on vaikne. Ta teab, et tema korteris tihti käis tütarlaps nimega S , õigemini S elas seal terve suve. Pärast temal hakkas käima tumedapäine tütarlaps. (T 1 lk 172-175) Kohtuistungil tunnistaja G E avaldatud ütlustest nähtub, et 2010.a suve keskpaigas ta nägi, kuidas trepikojas, kus elab Igor Isaev, tütarlaps andis noormehele pakikese ja seejärel läks ülesse. Noormees läks välja. Tütarlaps on kõhna kehaehitusega, tumedate juustega. Ta ei ole kindel selles, kas ta saab seda tütarlast ära tunda, sest ta nägi teda vaid üks kord. (T 1 lk 176179) Kohtuistungil tunnistaja D K avaldatud ütlustest nähtub, et laupäeval, s.o 18.09.2010.a naasis ta Narvasse Tallinna adaptatsioonikeskusest. T u l i koju. Tallinna keskuses räägiti, et Arturik, s.o Artur Leontjev tegeleb j äl l e narkootikumidega, nimelt amfetamiini müümisega. Eile käis linnas jalutamas, Kreenholmi kaupluse Oru juures kohtas jalgerattaga sõitnud Artur Leontjevi. Tahtis jälle narkootikume tarvitada. Küsis Arturilt, kas ta tegeleb narkootikumide müümisega, ta vastas jaatavalt. Ostis Arturilt ühe minigripp kilekotikese amfetamiini 100 krooni eest. Artur andis t a l l e ( t u n n i s t a j a l e ) oma telefoninumbri. Täpselt öeldes, tema (tunnistaja) andis Arturile paberilehe, Artur kirjutas oma telefoninumbri xxxxxxx. Praegu on tal kaasas see paberileht, väljastab seda. Peale amfetamiini ostmist, süstis selle Oru tänaval asuva t ii gi juures kasvavates põõsastes. O l i uimas, narkootikum andis talle reipust. Ta ei maganud terve öö. Täna hommikul helistas Arturile. Kuni kella 14.00-ni helistas Arturile mitmekordselt oma ema telefoninumbrilt xxxxxxx. Artur tuli tema juurde koju päevasel ajal kella 14.00 paiku. Andis Arturile süüa. S i i s Artur l äks ära üteldes, et tal ei ole narkootikume kaasas. Enne seda keegi helistas Arturile. Artur t u l i tagasi 30-40 minuti pärast. Kaasas olid Arturil jalgratas, seljakott, reisikast. Aitas Arturit kolmandale korrusele jalgratta tõsta. Artur asetus elutoas. Hakkas väikese lusikaga kilekottidesse pulbri panema, teleri juures seisva laua peal oli väike kaal, mille abil kaalus tema kilekotikesi. Sel a j a l istus ta (tunnistaja) arvuti taga. Artur ütles, et läheb praegu kellelegi doosi andma, seejärel 16 1-11-2809 tarvitavad nad koos amfetamiini. Artur väljus korterist, tuli aga hiljem koos politseinikega tagasi. Läbiotsimise käigus ol i ära võetud Arturi seljakott kaaluga, tühjade kilekottidega ja ülejäänud esemetega. Ta ei jõudnud Arturilt narkootikumi teist korda soetada. (T 1 lk 1 lk 202-205) Kohtuistungil tunnistaja Y R avaldatud ütlustest nähtub, et ta elab koos oma elukaaslase M P . Tarvitab amfetamiini umbes 1 aasta. Mihhail alustas koos temaga amfetamiini tarvitamist, s.o kuskil aasta tagasi. Viimasel ajal alates 2010.a suve algusest soetasid amfetamiini Arturilt hüüdnimega „Bill―. Sai Arturiga tuttavaks kellegi kaudu. Küsis, kas Artur saab teda aidata amfetamiini osta. Artur vastas, et jah, ta tegeleb amfetamiini müümisega. Hakkas Arturilt amfetamiini ostma, iga annuse eest maksis 100 krooni. Ajavahemikul 2010.a juuni algusest kuni 16.09.2010.a ostis kolm-neli korda nädalas ühe annuse kaupa 100 krooni eest. Kohtusid Arturiga ühiselamu lähedal aadressil: Viru X. Tundub, et paar korda saabus Artur kohtumisele jalgrattaga. ,, Bill", s.o Artur näeb välja nii: pikka kasvu, kõhna, punapea, inetu, saab Arturi ära tunda. Artur rääkis, et kandis karistust vanglas, vabanes vanglast h i l j u t i , t a l pole kuskil elada. 16.09.2010.a andis Artur talle (tunnistajale) annuse amfetamiini ja hõbehalli telefoni Samsung. Amfetamiin ei olnud päris hea kvaliteediga, aga soetas Arturilt selle amfetamiini, kuna t i h t i ei võtnud Artur t e m a l t ( t u n n i s t a j a l t ) raha. Peale tarvitamist hakkab pea valutama, k u i g i amfetamiin annab muide reipust, aga on olemas ka kõrvaltoimed. Tahtis amfetamiini tarvitamist lõpetada, aga elukaaslane Mihhail p a l u b a l a t i veel narkootikumi osta. 21.09.2010.a kirjutas Arturile SMS-sõnumi, et tahab osta amfetamiini 100 krooni eest, kuigi raha tal ei olnud. (T 1 lk 213216) Kohtuistungil tunnistaja S T avaldatud ütlustest nähtub, et ta tarvitab narkootikumeamfetamiini ammu. 2010.a septembril ta sai tuttavaks Arturiga hüüdnimega ..Bill". Nende tutvus kestis kaks nädalat. Ta andis Artruile raha summas 100 krooni amfetamiini ostmiseks, see toimus k u s k i l Narva linnas, tänaval. Kuid Artur ei müünud t a l l e narkootikumi, Artru pettis teda. Ta (tunnistaja) kirjutas Artruile sms-sõnumeid, helistas. Kuid ei raha ega vastust ta pole saanud. Rohkem ta pole seda ,, Billi" näinud. Veel võib sel git ada, et ta on k u u l n u d mehest hüüdnimega ..Zajats", kes samuti müüs narkootikume. Kuid tema pole kordagi Zajatsilt narkootikume ostnud, st kui ta t a h t i s Zajatsiga tutvust teha, ta Zajatsi hai gl as. (T 2 lk 32 -3 5 ) Kohtuistungil tunnistaja J K avaldatud ütlustest nähtub, et 2010.a suve lõpus ta juhuslikult sai t ut t a v al t teada, et tema endise sõbratari Niina Nazarova (XXX) vahendusel saab osta narkootikume. 2010.a suve lõpus ta t u l i Niina juurde koju, andis Niinale raha— 100 krooni ühe amfetamiinidoosi eest. Niina võttis raha, siis ta (tunnistaja) mingi ajajooksul ootas Ninat, siis Niina aga tuli tagasi ja tagastas raha. Niina ütles talle (tunnistajale), et temal ei õnnestunud lahendada. Pärast seda 06.10.2010.a oli üks j u h t u m kui ta jällegi tuli Nina Nazarova juurde, andis Niinale raha. Ta l ä k s õue ja ootas õues. Seejärel Niina tuli majast välja ja j äl l e tagastas raha. Niina jälle ei andnud talle narkootikume. Ta ei tea, kell e a b i l Niina pidi lahendama, st ostma talle doosi amfetamiini sest Niina ise ei ole sellest rääkinud. Kuid tuttavad rääkisid, et Niina ostab narkootikumi mehelt hüüdnimega ,,Zajats". Ta on Zajatsi kaugelt näinud. Zajats on mitte vähem kui 30 aastane, kõhna kehaehitusega, lühikest kasvu. K u i d i s i k l i k u l t tema Zajatsi ei tunne. (T. 2 LK 48-51) Kohtuistungil tunnistaja J K avaldatud ütlustest nähtub, et ta tunneb Niina Nazarovat. Teda tegi Niinaga tuttavaks J K . 2010.a suvel ta on paar korda tarvitanud narkootikume Niina korteris aadressil XXX. Ta oli kellegi seltsis. Kuigi tal juba ei ole meeles kellega. See oli umbes kaheksandal kuupäeval, võib olla, et 2010.a augustis või septembris, õieti augusti al guses ja lõpus (augusti lõpus tema elukaaslane oli haiglas ning tol ajal ta tarvitas 17 1-11-2809 amfetamiini Niina juures). Niina sai toetust pärast mida ta ostis amfetamiini. Ta on t a r v i t a n u d narkootikume Niina Nazarova juures vannitoas paar korda. Ta tuli Niina juurde oma narkootikumiga, v õ t t i s Niinalt vett ja tarvitas narkootikume – amfetamiini (T 2 lk 5255). Kohtuistungil tunnistaja L K avaldatust ütlustest nähtub, et ta tunneb Niina Nazarova't, nende vahel umbes aasta-pooleteise jooksul on sõbralikud suhted. Samuti temal on sõbralikud suhted Igor Isaev'ga hüüdnimega „Zajats", ta tunneb Igorit umbes viis aastat. Tema mäletamist mööda N i i n a ja Igor hakkasid kohtuma 2010.a septembris. Siis ta hakkas ostma Igo ri l t amfetamiini 1 g kaupa nädalas. Igor andis talle amfetamiini tasuta, ta tuli narkootikumile järgi Igori koju aadressile xxx. Temal ol i olemas Igori telefoni number, ta helistas Igorile otse. 06.10.2010.a tema ja K L tulid N i i n a juurde koju aadressile XXX. Nad istusid Niina juures köögis, sest toas oli Igor Isaev ja neid si nna ei l a s t u d . Pärast Igor pal us K v i i a ta kuhugi autoga, selle eest tema vist lubas t a n k i d a K autot. Igor ei rääkinud milleks oli vaja sõita. K oli nõus, ei küsinud Igori käest m i t t e m i d a g i . K tarvitab narkootikume ja oli selge, ei selle teenuse eest tema võib saada Igor Isaevilt doosi amfetamiini. K ja Igor käisid kuskil ning tulid tagasi umbes poole tunni pärast. K ütles, et nad käisid raudteejaama juures ja veel k u s k i l , kus Igor pidi ke l l e ga gi kohtuma. Igor läks autost kaugele ja K ei n ä i n u d kellega täpselt Igor kohtus. Sõidu eesmärk ei olnud K teada. Pärast seda kui Igor tuli tagasi, nad sulgusid Niinaga tuppa. Seejärel Igor tuli välja ja andis igaühele pakikese amfetamiini. Nad valmistasid süstaldesse amfetamiinilahuse. Niina, K ja Igor tarvitasid amfetamiini vannitoas. Tema ü r i t a s aidata Igoril tarvitada amfetamiinilahtust veenisiseselt, kuid see temal ei õnnestunud sest Igoril on probleeme veenidega. Temal ka ei õnnestunud oma narkootikumilahust ara tarvitada, sest ka temal (tunnistajal) on probleeme veenidega. Igor aga pidi jälle kusagile sõitma. Mingi aja pärast nad kõik läksid korterist õue kus neid pidasid k i n n i politseinikud. Tema jõudis oma amfetamiinilahusega süstalt ära visata. (T 2 lk 73-76) Kohus samuti uuris ja avaldas kohtuistungil järgmisi kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokolli aadressil xx esimese trepikoja ümbruses, millest nähtub, et trepikoja sissepääsu vastas on avastatud minigripp pakend pulbrilise ainega, mis oli ära visatud kinnipidamisel Igor Isaevi poolt (T 1 lk 10-12); Kinni peetud Igor Isaevi läbivaatuse protokolli, millest nähtub, et isiku läbivaatusel temalt avastati pakki tühjade minigripp pakikestega, teelusikat valget värvi aine jääkidega, (…) 10 pakikest valget värvi ainega, kaks tühja süstalt (…), (T 1 lk 13-15); Läbiotsimise protokolli Niina Nazarova elukohas aadressil xxx, millest nähtub, et korterist avastati ja võeti ära 7 minigripp pakki valget värvi aine jääkidega. Sinist värvi plastikkarpi kus on 2 pakikest valget värvi aine jääkidega. Toast, diivani pealt on ära võetud pruuni värvi päevatekk valget värvi jääkidega sellel. (T 1 lk 39-44) Asitõendi vaatlusprotokolli, millega vaadeldi Igor Isajevi läbivaatusel temalt äravõetud pakikesi valget värvi pulbriga ja muid esemeid (T 1 lk 45-48); Ekspertiisiakti nr AN-1129-10/3735 Igor Isajevilt äravõetud valget värvi pulbrilise aine suhtes, millest nähtub, et 1. 10s minigrip kilekotis olev valkjas pulber massiga kokku 7,86 g sisaldab 17% metamfetamiinhüdrokloriidi, pulbris on 1,07 g metamfetamiini; 2. l0s minigrip kilekotis olev valkjas pulber massiga kokku 8,10 g sisaldab 18 1-11-2809 16% metamfetamiinhüdrokloriidi, pulbris on 1,04 g metamfetamiini; 3. neljas minigrip kilekotis olev valkjas pulber massiga kokku 3,18 g sisaldab 16% metamfetamiinhüdrokloriidi, pulbris on 0,41 g metamfetamiini; 4. minigrip kilekotis olev valkjas pulber massiga 3,80 g sisaldab 15% metamfetamiinhüdrokloriidi, pulbris on 0,46 g metamfetamiini; 5. teelusikal leidub metamfetamiini jälgi. (T1 lk 89-90); Niina Nazarova elukohast leitud ja äravõetud esemete asitõenditena vaatlusprtokolli (T1 lk 119-125) Niina Nazarova elukohast leitud ja ekspertiisiks esitatud asitõendite suhtes ekspertiisiakti nr AN-1173-10/3885, millest nähtub, et ekspertiisiks esitatud: - taskunoal (pakend nr 1) narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu; - minigrip kilekottides (pakend nr 2) leidub amfetamiini ja metamfetamiini jälgi; - minigrip kilekottides (pakend nr 3) leidub amfetamiini jälgi; - pleedil (pakend nr 4) narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu; - labidakesel (pakend nr 5) narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu; - kinnastel (pakend nr 6) narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu. (T 1 lk 128-130) Niina Nazarova elukohast äravõetud süstla (objekt nr 1) ja Igor Isaevi elukohast äravõetud süstla (objekt nr 2) suhtes tehtud ekspertiisi tulemusena valminud ekspertiisiakt nr 18A, millest nähtub, et uuritavast objektidest leiti järgmiseid aineid:
4. l)Süstlas Nr.1 olevast vedelikust leiti metamfetamiini. Süstlas oli 0.58 g vedelikku. 2) Süstlas Nr. 2 olevast vedelikust leiti metamfetamiini. Süstlas oli 0.19 g vedelikku. (T1 lk 132); Kinni peetud Artur Leontjevi läbivaatuse protokolli, millest nähtub, et Artur Leontjevi kinnipidamisel temalt leiti ja võeti ära 4 minigripp kilekotti valge pulbriga, raha summas 193 krooni (T 1 lk 191-194) Artur Leontjevilt äravõetud ning tema elukoha läbiotsimise tulemusena äravõetud esemete suhtes teostatud ekspertiisi tulemusena valminud ekspertiisiakt nr AN-1025-10/3412, millest nähtub, et Ekspertiisiks esitatud: - pulber massiga kokku 1,05 g (objektid nr 1 ja 2) sisaldab metamfetamiini (hüdrokloriidina). Metamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 20%, seega on pulbris 0,17 g metamfetamiini; - pulber massiga kokku 0,51 g (objektid nr 3 ja 4) sisaldab metamfetamiini (hüdrokloriidina). Metamfetamiinhüdrokloriidi sisaldus on 17%, seega on pulbris 0,070 g metamfetamiini; - digitaalkaalul (objekt nr 5) leidub amfetamiini ja metamfetamiini jälgi; - metallist lusikal (objekt nr 6) leidub metamfetamiini jälgi; - kaks valget tabletti (objekt nr 7) ja vedelik (objekt nr 8) narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei sisalda; - fooliumi tükil (objekt nr 9) narkootiliste ega psühhotroopsete ainete jälgi ei leidu.(T 2 lk 25-27) Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi akti nr 107, millest nähtub: Kasutatud kirjanduses ja eksperdi arvamuses esitatud arvandmed käivad puhta toimeaine (metamfetamiin, amfetamiin) kohta. 1. Kirjanduse andmetel on metamfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks 19 1-11-2809 joobeks kasutatav annus keskmiselt 30 mg [1,4]. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral võib päevane annus olla kuni 2000 mg metamfetamiini [2,3]. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 300 mg (0,3
5. g)metamfetamiinist. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedastel kasutajatel kuni 2 g, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 g metamfetamiini. 2. Kirjanduse andmetel on amfetamiini tavaline üksikannus 5-15 mg ja narkootiliseks joobeks kasutatav annus keskmiselt 130 mg [1,2]. Päevane annus võib sagedasel kasutajal olla kuni 200 mg ning eriti tugeva sõltuvuse korral võib päevane annus olla kuni 2000 mg amfetamiini [3,4]. Seega piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1300 mg (1,3
6. g)amfetamiinist. Päevane annus kümnele inimesele võib olla sagedastel kasutajatel kuni 2 g, eriti tugeva sõltuvuse korral kuni 20 g amfetamiini. 3. Arvutuslikult piisab ekspertiisiaktis nr AN-1025-10/3412 mainitud 0,17 g metamfetamiinist narkojoobe tekitamiseks 5-6 inimesele ja 0,07 g metamfetamiinist 2 inimesele.(T 2 lk 29-30) 2. Kohtu seisukoht süü tõendatuse osas Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-de 233 lg 3 ja 238 kohaselt toimub kohtuotsuse koostamine lühimenetluses üldmenetluse eeskirjade järgi (RKKKo 3-1-1-20-07). Kohus avaldas kohtuistungil prokuröri taotlusel kriminaaltoimiku materjalid järgides KrMS §-s 296 sätestatut. KrMS §-de 233-238 kohaselt lahendab kohus kriminaalasja kogu kriminaaltoimiku materjalide põhjal. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära prokuröri, süüdistatavad, nende kaitsjad ning vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ning enda siseveendumuse kohaselt hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, leiab järgmist: Igor Isajev süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi; Artur Leontjev süüdistatakse

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ning Niina Nazarova süüdistatakse

õ 184 lg 2 p 1,2 järgi ja § 268 lg 1 järgi. Kohtuvaidlustes prokurör loobus süüdistusest Niina Nazarova suhtes

§ 268

lg 1 järgi, ehk selles, et Niina Nazarova pani toime narkootiliste ainete ebaseaduslikuks tarvitamiseks ruumi kasutada andmise. Vastavalt KrMS§ 301 kui prokurör kohtuvaidlustes loobub süüdistusest, teeb kohus menetlust jätkamata õigeksmõistva otsuse. Kohus on seisukohal, et Niina Nazarova kuulub õigeks mõistmisele

§ 268

lg 1 järgi.

§ 184

lg 2 p 1 näeb ette karistuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest, grupi poolt. Narkootilise aine suur kogus kui

§ 184

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisuline tunnus on tõendamiseseme osa, mis tuleb tuvastada, järgides kõiki tõendamisreegleid (RKKKo 3-1-1-67-08). Narkootilise aine koguse määratlemisel on tähtsus vaid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 3 esimesel lausel, mille kohaselt on suur selline kogus narkootilist ainet, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Aluseks tuleb võtta vaid puhta, mitte aga segatud narkootilise aine kogus, mis tähendab seda, et seguaine mass iseenesest ei saa olla aluseks rääkimaks narkootilise aine suurest kogusest karistusseadustiku eriosa tähenduses (RKKKo nr 3-1-1-52-07 p 10, 3-1-1-101-07 p 8, 3-1-1-67-08 p 12). NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005.a. määruse nr 73 kohaselt 20 1-11-2809 „narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord―) lisa 1 kohaselt kuulub amfetamiin narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Tulenevalt seaduse tekstist on nii narkootilise või psühhotroopse aine valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine või vedu käsitletavad sellise aine ebaseadusliku käitlemisena. Seega on seadusandja selles sättes üldmõiste "käitlemine" abil avatud kataloogina kriminaliseerinud erinevad osateod, millest igaüks eraldivõetuna võib realiseerida süüteokoosseisu. Sellega on seadusandja tahtnud muuta narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise karistatavaks kõikides selle võimalikes avaldumisvormides. Nii piisab kuriteo objektiivsete tunnuste realiseerimiseks näiteks sellest, et suurt kogust narkootilist ainet ainult hoitakse ilma seda ainet eelnevalt omandamata (RKKKo 3-1-1-99-04 p 10.2.). Kohus leiab et Igor Isaevi, Artur Leontjevi ja Niina Nazarova poolt narkootilise aine (amfetamiin) suures koguses omandamine, valdamine, edastamine ja vahendamine on tõendatud järgmiste tõenditega. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiakti nr 107 kohaselt piisab kümnele inimesele toime tekitamiseks 50-150 mg ja narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 300 mg (0,3 g) metamfetamiinist. Igor Isaevi kinnipidamisel oli temalt ära võetud kokku 2,98 g puhast metamfetamiini, millest piisab joobe tekitamiseks 99 inimesele. Sellist kogust võiks pidada eiriti suureks. Lisaks Igor Isajevi poolt oma süü

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi ülestunnistamisele, seletas kaassüüdistatav Niina Nazarova, et Igor Isaevi nimelt narkootikume müüs edasi Bill, st Artur Leontjev. I. Isaev andis Artur Leontjevile narkootikume, A. Leontjev pidi neid müüma, seejärel Artur Leontjev tagastas raha müüdud narkootikumide eest. Artur Leontjev võttis Igor Isaevilt 5 g amfetamiini kaupa päevas. Igor Isaevi süü talle inkrimineeritud kuriteos on samuti tõendatud tunnistajate V S , Y N, K L , M L , E L , L K , M P , Y R , D K omavahel riimuvate ütlustega selle kohta, et need isikud ostsid korduvalt ja erinevates kogustes narkootilisi aineid (amfetamiini ja metamfetamiini) Igor Isajevi käest. Koos Igor Isaeviga oli kinnipeetud oma elukoha juures sxxx Niina Nazarova, kusjuures I. Isaev´lt võeti ära müümiseks ettevalmistatud ja Niina Nazarova elukohas pakendatud narkootiline aine: 25 pakikest pulbriga kaaluga 22,94 g, 17%-se, 16 %-se, 15%-se (või 2,98 g puhta) metafmetamiini sisaldusega. Lisaks oma süü ülestunnistamisele

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi toimepanemises, selles, et ta hakkas vahendama või ise edasi müüma Igor Isaevilt saadud narkootilisi aineid, tema süü selle kuriteo toimepanemises on samuti tõendatud tunnistajate J K , L K ja E L ütlustega selle kohta, et nad kas ostsid narkootilist ainet otse Niina Nazarova käest või palusid Nazarovat vahendada amfetamiini ostmist I.Isaevilt. Lubatav on väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse narkootilise aine käitlemisega

§ 184mõttes (RKKKo 3-1-1-51-05).

Kuigi Artur Leontjevi kinnipidamisel oli talt äravõetud narkootilist ainet 0,24 g puhta metafmetamiini sisaldusega, leiab kohus, et ka Artur Leontjevi süü on tõendatud

§ 184

lg 2 p 1,2 järgi eelkõige tema enda süü ülestunnistamisega, samuti aga kaassüüdistatava Niina Nazarova ütlustega selle kohta, et Artur Leontjev tegeles I. Isaevilt saadud narkootikuliste ainete edasimüügiga ning tunnistajate M P, Y R, Y N, D K ütlustega, kellele Artur Leontjev korduvalt müüs narkootilisi aineid ajavahemikul 2010.a juunist kuni 20.09.2010. 21 1-11-2809 Gruppi ehk kaastäideviimist sisustatakse lähtuvalt funktsionaalse teovalitsemise teooria seisukohtadest. Tegu kui tervik realiseerub alles siis, kui kõik kaastäideviijad täidavad kooskõlastatult oma ülesannet kuriteokoosseisu realiseerimisel. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust, mis sisaldub

§ 21lg 2 esimese lause mõistes "kooskõlastatult".

Kokkulepe ei pea olema suuline ega eelnema süüteokatsele ja seda on võimalik saavutada ka vaikimisi ning konkludentsete tegudega juba süüteo toimepanemise käigus (RKKKo 3-1-1-23-10). Kohus arvestades eeltoodud tõenditega leiab, et süüdistatavad panid kuriteo toime kooskõlastatult, sest Artur Leontjev ja Niina Nazarova müüsid edasi Igor Isaevilt saadud narkootikume, Igor Isaev omakorda müüs narkootikume nii iseseisvalt, kui ka varustas narkootikumidega kolmandatele isikutele edasiandmiseks nii Leontjevit kui ka Nazarovat. Süüdistatavad realiseerisid

§ 184

süüteokoosseisu, sest nad olid pidevas puutumuses narkootiliste ainetega selle edastamisel tarvitajatele. Süüdistus

§ 184lg 2 p 1 ja 2 järgi on tõendamist leidnud ja kvalifitseeritud õigesti.

3. Kohtu seisukoht karistuse osas

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 184

lõikes 2 p 1 ja 2 sätestatu kohaselt on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise, valdamise, edasiandmise, vahendamise, veo või muu ebaseadusliku käitlemise eest grupi ja/või isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo või narkootilise või psühhotroopse aine varguse, röövimise, ebaseadusliku sisse- või väljaveo, üleandmise või käitlemise kinnipidamiskohas ette nähtud karistus – kolmest kuni viieteist aastane vangistus. Igor Isaev’i on kriminaalkorras karistatud 3 korda, s.h. analoogse kuriteo toiempanemise eest. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tuginedes iseloomustavatele materjalidele ning arvestades tema juhtivat rolli kuriteo toimepanemises, leiab kohus et

§ 184

lg 2 p 1, 2 järgi tuleb Igor Isaev karistada 4 aastase ja 6 kuu pikkuse vangistusega, so. alla karistuse keskmise määra. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Igor Isajevit vangistusega 3 (kolm) aastat.

§ 74

lg 5, § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 07.11.2008.a kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse osa võrra (2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust) ning mõista Igor Isajevile liitkaristuseks 5 (viis) aastat 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. Artur Leontjev’it on eelnevalt kriminaalkorras karistatud 4 korda, s.h. analoogse kuriteo toiempanemise eest. Karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Tuginedes Artur Leontjev’i iseloomustavatele materjalidele ning arvestades tema rolli kuriteo toimepanemises, leiab kohus et

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi tuleb talle mõista 4 (neli) aastat vangistust, so. alla karistuse keskmise määra. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Artur Leontjevit vangistusega 2 (kaks) aastat 8 (kaheksa) kuud. 22 1-11-2809 Karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks peab arvestama ka süüdlaste isikut. Nii Igor Isaev kui ka Artur Leontjev on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, mõlemad ei tööta. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isikute süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Süüdistatavate näol ei ole tegemist isikutega, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude ohtlikkust, õigusvastasust ning nende poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Igor Isaevi kui ka Artur Leontjevi suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes neile reaalse vangistuse, arvestades eelkõige kuritegude raskust ja asjaolu, et mõlemat on varem karistatud korduvalt, kuid isikud jätkasid kuritegude toimepanemist. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et süüdistatavad ei ole aru saanud varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Kohus peab põhjendatuks Igor Isajevi ja Artru Leontjevi karistada sanktsiooni alammäärale lähedases määras, mis kohtu arvates vastab nende süüle. Niina Nazarova on varem kohtulikult karistamata. Tema karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik ülestunnistus ning aktiivne kaasaaitamine kuriteo avastamisele. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Niina Nazarova on üksikema, kes kasvatab alaealist last. Kohus leiab, et Nazarovat saab mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest mõistes talle karistuse, mis ei ole seatud reaalse vangistusega. Tuginedes Niina Nazarova iseloomustavatele materjalidele ning arvestades tema rolli kuriteo toimepanemises, leiab kohus et

§ 184lg 2 p 1, 2 järgi tuleb talle mõista 3 (kolm) aastat vangistust, s.o. karistuse alammäära. Kr

MS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Niina Nazarovat vangistusega 2 (kaks) aastat. Kohus leiab, et Igor Isaev’ilt ja Artur Leontjev’ilt ära võetud raha summas vastavalt 222 (kakssada kakskümmend kaks) krooni (ehk 14,19 eurot) ja 193 (ükssada üheksakümmend kolm) krooni (ehk 12,33 eurot) kuulub konfiskeerimisele, kui kuritegelikul teel saadud vara. Mõlemad süüdistatavad on töötud, legaalset sissetulekut ei oma, süüdistatavad ei osanud seletada raha päritolu, seega arvestades asjaolu, et süüdistatavad tegelesid narkoainete müümisega, leiab kohus tõendatuks, et nimetatud raha oli saadud kuritegelikul teel.

1. Menetluskulud KrMS § 180 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu menetluskulud tuleb riigi kasuks välja mõista Igor Isaevilt, Artur Leontjevilt ja Niina Nazarovalt. Kuivõrd süüdistatavad tegutsesid isikute grupis, s.t. ühiselt, siis nendelt äravõetud narkootiliste ainete ekspertiiside eest tehtud menetluskulud kuuluvad võrdsele jagamisele süüdistatavate vahel. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311, 313,
2. Pavel Gontšarov Kohtunik 23