← Eesti

81

Obsah (18)§ 2681§ 423§ 268§ 389§ 386§ 390§ 3891§ 64§ 68§ 73§ 831§ 83§ 294§ 22§ 177§ 63§ 5§ 2052

1-08-8316 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2011 Tallinn Kriminaalasja number 1-08-8316 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liik

§ 2681

lg 1, § 3891 lg 1 järgi, Svetlana Rahlina (Lavrinenko) süüdistus

§ 2681

lg 1, § 3891 lg 1 järgi, Maksim Mihhaletski süüdistus

§ 2681

järgi, Uno Esseri süüdistus

§ 2681

järgi, Margarita Popovkina süüdistus

§ 2681

järgi, Larissa Ljaštšenko süüdistuses

§ 2681järgi Harju Maakohtu 4.

mai 2011. a otsus üldmenetluses Põhja ringkonnaprokurör Elle-Mai Velling, Ruslan Lavrinenko kaitsja Marina Leis, Larissa Ljaštšenko kaitsja Mariann Tusti, Svetlana Rahlina kaitsja Mare Lust ja süüdistatav Uno Esser Elle-Mai Velling Ruslan Lavrinenko 36209010356 elukoht xxxxxxxx xxxxxxxx x-xx, töötab xx-s xxxx xxx, karistatus puudub Svetlana Rahlina 46105310221 elukoht xxxxxxx xxxxxxx x-xx, töötu, karistatus puudub Süüdistatavad Maksim Mihhaletski 37607280235 elukoht xxxxxx xxxxxxx xxx x, xx xxxxx xxxxxxx xxxxx, karistatus puudub Uno Esser 35601290361 elukoht xxxxxxx xxxxxxx x-xxx, töötab xx-s xxxxxxxxx xxxxx, karistatus puudub Margarita Popovkina 462030352 elukoht xxxxxx xxxxx xx-x, töötab välismaal, varem karistatud 17.11.2008 Harju Maakohtu poolt

§ 423

lg 1 järgi 9 kuu vangistusega tingimisi 18 kuulise katseajaga Larissa Ljaštšenko 46406290339 elukoht xxxxxx xxxxx xx-xx, töötu, karistatus puudub Kaitsjad Vandeadvokaadid Mare Lust, Rein Kiviloo, Eva Rivis, Mariann Tusti ja advokaat Argo Küünemäe RESOLUTSIOON Harju Maakohtu

  1. mai
  2. a otsus Ruslan Lavrinenko, Svetlana Rahlina, Maksim Mihhaletsi, Uno Esseri, Margarita Popovkina ja Larissa Ljaštšenko suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
  3. oktoobril
  4. a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. Süüdistatavad olid antud kohtu alla alljärgnevas: 1.1 R. Lavrinenko ja S. Rahlina anti kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad ajavahemikus oktoobrist 1999 kuni 10.06.2004, võimaldasid ruumide kasutamist prostitutsiooniga tegelemiseks ning korduvalt vahendasid prostitutsiooni ja nimelt: R. Lavrinenko ja S. Rahlina, olles xx xxxxxxx xxxxxxx xxxxx ja xxxxxx xxxxx xx asuva külalistemaja Infant kaasomanikud, värbasid sinna tööle administraatoreid, kelle hulgas olid A. Litvinova, L. Ljaštšenko, M. Popovkina, U. Esser ja teised uurimisega tuvastamata isikud, majandusdirektori M. Mihhailetski, aga samuti ka prostituute, kelle hulgas olid N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teised uurimisega tuvastamata naised, selgitasid neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, reguleerisid administraatorite, majandusdirektori ja prostituutide tööd külalistemajas, reklaamisid külalistemaja Infant teenuseid, maksid makse prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast, jagasid prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud raha prostituutide, administraatorite ja taksojuhtide vahel ja maksid töötasu majandusdirektorile, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast, seega võimaldasid ruume prostitutsiooniga tegelemiseks ning vahendasid prostitutsiooni. Seega R. Lavrinenko ja S. Rahlina panid toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so

§ 268

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (

§ 268¹ lg 2 p 1).

Samuti anti R. Lavrinenko ja S. Rahlina kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad, olles alates 05.10.1999 kuni 17.09.2004 xx xxxxxxx (registrikood xxxxxxx) juhatuse liikmed, jätsid Äriseadustiku (RT I 1995, 26/28, 355; edaspidi ÄS) §-dest 180 lg 1 ning § 183 tulenevad esindus-, 2

(25)juhtimis-ja raamatupidamise korraldamise kohustused, samuti maksekorralduse seaduse (RT I 1994, 1, 5; kehtis kuni 01.07.2002; edaspidi MKS ) §-dest 8 lg 1 tulenevad rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmisega seotud kohustused täitmata. Nii jättis xx xxxxxxx maksuhaldurile esitamata tulu-ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonid maksuperioodile aprill 2001 kuni juuni 2004 eest, millised oli maksukohustuslane kohustatud esitama hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks, samuti esitasid xx xxxxxxx juhatuse liikmed R. L ja S. R valeandmeid käibedeklaratsioonides perioodi kohta aprill 2001 kuni ajuuni 2004, mille tulemusena jäi riigieelarvesse maksudena laekumata 2 475 085 krooni. Nimelt esitasid R. L ja S. R xx xxxxxx juhatuse liikmetena alates aprillist 2001 kuni juunini 2004 maksuhaldurile valeandmeid käibedeklaratsioonides Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 10 p 1 ja 4 ((RT I 1993, 60, 847; kehtis kuni 01.01.2002), KMS § 11 lg 1 (RTL 1996, 106, 589) sätestatud käibedeklaratsioonid nimetatud ajavahemikus baari läbimüügist ja numbritubade müügist laekunud sularaha kohta kokku 10 027 441 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood/ deklari esitamise aeg KäibeKäibeMaksustat Maksustat deklaratsio deklaratsio av käive av onis onis pangakäive deklareerit deklareerit Kontole kassasse ud ud Laekunud laekunud 18% käibemaks summalt summalt 2 3 4 5 1 2001 aprill/ 131 009 25.09.2002 2001 mai/ 157 499 25.09.2002 2001 juuni/ 246 873 11.08.2003 2001 juuli/ 92 789 15.10.2001 2001 august/ 86 717 29.10.2002 2001 115 764 september/ 29.10.2002 2001 175 076 oktoober/ 04.02.2003 2001 128 349 november/ 04.02.2003 2001 128 050 detsember / 04.02.2003 2001 kokku 1 262 126 2002 jaanuar/ 72 736 08.07.2003 2002 veebruar/ 116 206 08.07.2003 Käibemaks Maksustat Käibemaks laekunud ava käibe u vahe summalt vahe 23 582 131009 241 353 6 43 444 7 110344 8 19 862 28 350 155 848 315 663 56 816 158 164 28 469 44 437 246 405 442 290 79612 195 417 35 175 16 702 92 789 220 225 39 640 127 436 22 938 15 609 86 564 235 486 42 3S7 148 769 26 778 20 838 115 764 201 330 36 239 85 566 15 401 31 513 175 102 249 418 44 895 74 342 13 382 23 102 128 385 267 377 48 128 139 028 25 026 23 049 128 043 162 801 29 304 34 75! 6255 227 182 13 093 1 259 909 2 335 943 420 468 71 804 173 465 31224 1 073 817 193 286 100 729 18 131 20917 116 206 85453 201 659 36 299 15 382 3
(25)2002 märts/ 128 445 08.07.2003 2002 aprill/ 120 796 08.07.2003 2002 mai/ 125 426 07.08.2003 2002 juuni/ 119 849 169.07.2002 2002 juuli/ 164 373 19.08.2002 2002 august/ 104 433 08.07.2003 2002 114 796 september/ 08.07.2003 2002 oktoober/ 159 163 20.02.2004 2002 134 962 november/ 08.07.2003 2002 210425 detsember/ 08.07.2003 2002 kokku 1 571 610 2003 jaanuar/ 72 991 20.01.2004 2003 veebruar/ 99 786 17.12.2003 2003 märts/ 132 734 17.12.2003 2003 aprill/ 158 803 17.12.2003 2003 mai/ 243 393 17.07.2003 2003 juuni/ 207 423 30.09.2003 2003 juuli/ 202 592 30.09.2003 2003 august/ 105 485 24.03.2004 2003september 234 176 / 20.01.2004 2003 251 082 oktoober/ 20.01.2004 2003 november/ 310470 30.06.2004 2003 detsember/ 272 346 30.06.2004 23 120 143 304 199 605 35 929 71 160 12 809 21 744 120 796 206 350 37 143 85 554 15 399 22 577 125 426 208 839 37 591 83 413 15 014 21573 119 849 248 020 44 644 128 171 23 071 29 588 164 373 237 859 42 815 73 486 13 227 18 798 100 487 214 775 38 659 110 342 19 861 20 663 114 795 214 874 38 677 100 078 18014 28 649 156 980 317 839 57 211 158 676 28 562 24 293 134 962 285 717 51429 150 755 27 136 37 877 210423 271 759 48 916 61 334 II 039 282 892 13 138 1 579 405 2 780 761 500 537 72 991 125 375 22 567 1 209 151 217 645 52 384 9429 17 961 99 786 139 432 25 098 39 646 7137 23 892 132 734 223 176 40 172 90442 16 280 28 585 158 803 244 618 44 031 85 815 15 446 43811 243 393 351 972 63 355 108 579 19 544 37 336 207 850 312 509 56 252 105 086 18916 36 467 202 592 306 458 55 162 103 866 18 695 18 987 105 485 217 690 39 184 112 205 20 197 42 152 234 176 261 147 47 006 26 971 4854 45 195 249 096 290 502 52 290 39 420 7095 55 885 310470 383 614 69 051 73 144 13 166 49 022 269 829 300 009 54 002 27 663 4980 4
(25)2003 kokku 2 291281 2004 jaanuar/ 187 795 30.06.2004 2004 veebruar/ 132 833 30.06.2004 2004 märts/ 378 144 30.06.2004 2004 aprill/ 102 300 18.08.2004 2004 jaanuar- 810 072 aprill kokku 2002 jaanuar- 4 663 963 2004 aprill kokku 2004 mai/ 96 800 18.08.2004 2004 juuni/ 45 400 18.08.2004 2004 142 200 mai-juuni kokku 20016 068 289 2004 kokku 412 431 33 803 2 287 205 187 795 3 156 502 249 708 568 170 44 947 865 221 61 913 155 739 11 144 23 910 132 839 219 174 39 451 86 341 15 541 68 066 378 144 328 395 59 1 1 1 -49 749 -8955 18414 170 388 240 216 43 239 137916 24 825 144 193 869 166 1 037 493 186748 236 421 42 555 839 516 4 735 776 6 974 756 1 255 455 2 310 793 415 939 17 424 343 452 510 780 91 940 413 980 74516 8172 316 404 205 962 37 073 160 562 28 901 25 596 659 856 716 742 129 013 574 542 103 417 1 092 294 6 655 541 10 027 441 1 804 936 3 959 152 712 642 Jättes nii OÜ xxxxxxxxx juhatuse liikmetena deklareerimata maksustatava käibe 1 073 817 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu tasumata kokku 193 286 krooni , millega rikkusid kuni 01.01.2002 kehtinud KMS § 10 p 1 ja 4, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslane on kohustatud arvestama enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibemaksu käibemaksuseaduse §-s 13 nimetatud määra järgi ja tasuma käibemaksu enda ettevõtluse tulemusena tekkivalt maksustatavalt käibelt käibedeklaratsiooni esitamise tähtajaks. Samuti jätsid OÜ xxxxxxxx juhatuse liikmetena maksustatava käibe 2 310 793 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 415 939 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkusid kuni 30.04.2004 kehtinud KMS § 11 lg 1, mille kohaselt registreerimise päevast alates peab maksukohustuslane täitma registreeritud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma sama seaduse §-s 20 sätestatud korras, maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil arvestatud käibemaks sama seaduse § 17 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Samuti jätsid OÜ xxxxxxx juhatuse liikmetena maksustatava käibe 574 542 krooni ja sellelt arvestatud käibemaksu kokku 103 417 krooni deklareerimata ja tasumata, millega rikkus KMS § 29 lg 1, mille kohaselt registreeritud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lg 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, sama seaduse §-s 15 nimetatud maksumäära kohaselt, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maksuhaldurile valeandmete esitamisega käibemaksudeklaratsioonis jäi maksudena laekumata 712 642 krooni. Seega R. Lavrinenko ja S. Rahlina olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed esitasid käibemaksu deklaratsioonis maksuhaldurile valeandmed, mille tulemusel jäi maksudena 5
(25)laekumata 500 000 krooni või enam, so pani toime

§ 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001 kuni 31.08.2002 kehtis Kr

K § 148¹ lg 2 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007

§ 386

lg 1, alates 24.01.2007

§ 390lg 1).

Samuti anti R. Lavrinenko ja S. Rahlina kohtu alla süüdistatuna selles, et nemad, olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed, andsid juhatuse liikmetele R. Lavrinenkole ja S. Rahlinale TuMS § 48 lg 3 ja 4 mõttes erisoodustust, st osaühing tasus füüsiliste isikute isiklikke kulusid sõiduautode kasutamiseks, mis ei ole seotud ettevõtte huvidega ja eesmärkidega. OÜ Taigerfild juhatuse liikmed said erisoodustust perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 osaühingu väljamaksete näol arvelduskontolt nr 221012602686 Hansapangas ASile Hansa Liising Eesti kokku summas 1 117 572, 27 krooni ja Balti Kindlustusmaakleri OÜle kokku summas 171 510,37 krooni juhatuse liikme R. Lavrinenko (liisinguvõtja) ja AS Hansa Liising Eesti vahel 14.12.1999 sõlmitud liisingulepingu nr 996070L alusel järgnevalt: Periood Väljamakse kokku 1 200 1 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001Detsemb er 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Mürts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2 59 397.20 20 944.18 60 041.83 25 145.55 17 892.63 10 305.76 s.h väljamakse summa s.h väljamakse summa ASile Hansa Liising Eesti Balti kindlustusmaakleri OÜle 3 4 56 304.20 3093.00 20 944.18 44 336.83 15 705.00 25 145.55 17 892.63 10 305.76 46 132.19 43 038.19 7252.93 7252.93 43 038.18 43 038.18 290 150.45 20 754.37 25 145.55 35 741.44 45 665.81 25 383.78 17 222 63 45 575.18 108 152.20 17 892.62 257 952.69 7355.61 25 145.55 25 435.68 43 128.81 25 383.78 7252,92 43 038.18 108 152.20 17 892.62 32 197.76 13 398.76 80 307.47 46 546.42 67 620.47 28 916.42 12 687.00 1 7 630.00 468 387.47 41207.09 37 454.84 399 322.24 28 520.09 28 639.84 3094.00 10 305.76 2537.00 4969.7! 2537.00 69 065.23 1 2 687.00 8815.00 6

(25)2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 2001-2004 KOKKU 28 659.50 26 121.29 41 222.62 67 769.21 24 562.65 48 637.40 28 659.50 15 971.29 29 933.87 57 619.21 24 495.06 48 637.40 10 150.00 11 288.75 10 150.00 67.59 28 841.50 18 945.00 9896.50 25 565.69 25 565.69 36 054.90 36 054.90 406 096.69 343 041.85 14 872.64 32 935.74 25 556.66 14 929.39 25 427.38 10 726.22 124 448.03 1 289 082.64 14 872.64 25 743.20 25 556.66 14 929.39 25 427.38 10 726.22 117 255.49 1 117 572.27 63 054.84 7192.54 7192.54 171 510.37 Erisoodustuse andmisega juhatuse liikmetele pidi OÜ Taigerfild vastavalt TuMS § 48 lg 1 maksma tulumaksu töötajale tehtud erisoodustuselt ning TuMS § 54 lg 1 ja 4 kohaselt on kohustatud erisoodustust tegev isik esitama maksudeklaratsiooni kalendrikuu jooksul tehtud erisoodustuste kohta ja kandma maksmisele kuuluva tulumaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10. kuupäevaks. R. Lavrinenko ja S. Rahlina olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed jätsid erisoodustuselt maksmisele kuuluva tulumaksu deklareerimata ja maksmata järgmiselt: Periood 1 2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts Tasutud erisoodustuse summa 2 59 397 20 944 60 042 25 145 17 893 10 306 46 132 7253 43 038 290150 20 754 25 146 35 741 Tulumaks (veerg 2 x 26/74) 3 20 869 7359 21 096 8835 6287 3621 16 208 2548 15 121 101 944 7292 8835 12 558 7
(25)2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 200-1 Aprill !004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 200I-2003 KOKKU 45 666 25 384 17 223 45 575 108 152 17 893 80 307 46 546 46S 3S7 41 207 37 455 28 659 26 121 41 223 67 769 24 563 48 637 28 842 25 566 36 055 406 097 14 873 32 936 25 557 11929 25 427 10 726 124 448 1 289 082 16 045 8918 6051 16013 37 999 6287 28 216 16 354 164 568 14 478 13 160 10 069 9178 14 484 23 811 8630 17 089 10 133 89 «3 12 668 142 683 5226 11 572 8979 5245 8934 3769 43 725 452 920 Samuti R. Lavrinenko ja S. Rahlina, olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed rikkusid SMS § 9 lg 1 p 3 ja 4, mille kohaselt sotsiaalmaksu maksja on kohustatud maksma erisoodustustelt ja erisoodustustelt arvestatud tulumaksult sotsiaalmaksu, isikustamata neid summasid ning üle kandma tasumisele kuuluva sotsiaalmaksu Maksu- ja Tolliameti pangakontole maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks ja esitama samaks kuupäevaks asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti vastavale piirkondlikule asutusele vastava maksudeklaratsiooni ja § 7 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33%. Seisuga 11.06.2004 on OÜ Taigerfild jätnud juhatuse liikmetele R. Lavrinenko ja S. Rahuna tehtud erisoodustuselt deklareerimata ja eelarvesse tasumata sotsiaalmaksu 452 920 krooni | (1289082 + 452920) x 33%)] kuude lõikes alljärgnevalt: Periood 1 2001 Aprill 2001 Mai Tasutud erisoodustuse summa 2 59 397 20 944 Tulumaks (veerg 2 Kokku (veerg 2 + Sotsiaalmaks x 26/74) veerg 3) (veerg 4 x 33%) 3 20 869 7359 4 80 266 28 303 S 26 488 9340 8
(25)2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 60 042 25 145 17 893 10 306 46 132 7253 43 038 21 096 8835 6287 3621 16 208 2548 15 121 81 138 33 980 24 180 13 927 62 340 9801 58 159 26 775 11 213 7979 4596 20 572 3234 19 192 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 Au«ust 2002 September 2002 Oktoober 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 290 150 20 754 25 146 35 741 45 666 25 384 17 223 45 575 108 152 17 893 80 307 46 546 468 387 41 207 37 455 28 659 26 121 41 223 67 769 24 563 48 637 28 842 25 566 36 055 101 944 7292 8835 12 558 16 045 8918 6051 16 013 37 999 6287 28216 16354 164 568 14 478 13 160 10 069 9178 14 484 23 811 8630 17 089 10 133 8983 12 668 392 094 28 046 33 981 48 299 61 711 34 302 23 274 61 588 146 151 24 180 108523 62900 632 955 55 68 5 50615 38 72S 35 299 55 707 91 580 33 193 65 726 38 975 34 549 48 723 129 389 9255 11 214 15 939 20 365 11 320 7680 20 324 48 230 7979 35 813 20 757 208 876 18 376 16 703 12 780 11 649 18 383 30 221 10 954 21 690 12 862 11401 16079 406 097 14 873 32 936 25 557 14 929 25 427 10 726 142 683 5226 11 572 8979 5245 8934 3769 548 780 2 0099 44 508 34 536 20 174 34 361 14 495 181 098 6633 14 687 11 397 6657 11 339 4783 9
(25)2004 Kokku 2001-2004 Kokku 124 448 1 289 082 43 725 452 920 168 173 1 742 002 55 496 574 859 OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ajavahemikus 01.04.2001 kuni 11.06.2004 tegi OÜ Taigerfild sularahas töötasu väljamakseid M. Popovkinal, A. Litvinovale ja L. Ljaštšenkole kuude lõikes järgnevalt: Kuu 1 2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 Kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November 2002 Detsember 2002 Kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2003 Detsember 2003 Kokku 2001-2003 Kokku Anna Litvinova Larissa Ljaštšenko Margarita Popovkina 2 3 4 7250 16 025 18 525 6050 12 650 5625 15 025 5925 1(1325 6250 8875 8100 10 900 7125 8002 4650 107 577 43 725 7925 4550 5900 1150 4060 8825 4175 1175 S750 5225 3000 8225 3650 5325 10 375 5275 3875 8625 2925 6350 8150 3625 6925 4325 5425 4325 4675 8825 9575 5075 63 5(1 8250 5475 5150 7025 86 325 59 325 59 885 3125 2100 5150 1800 4175 2850 5050 3950 6070 3800 5425 7745 10 125 7075 5200 7500 4425 10 470 6450 7975 7525 2375 4150 2400 4625 3705 5300 5775 2100 6400 4200 6475 7050 5850 3475 4815 60 675 55 030 97 570 254 577 158 080 130 860 10
(25)2004 Jaanuar 2004 Veebruar 2004 Märts 2004 Aprill 2004 Mai 2004 Juuni 2004 Kokku 2001-2003 Kokku Töötajatele makstud töötasu kokku 2275 3025 5450 2700 8525 1900 23 875 278 452 2625 2600 1150 2975 5550 2425 17 325 175 405 3125 4680 4800 3250 9890 4125 29 870 160 730 614 587 R. Lavrinenko ja S. Rahlina, olles OÜ Taigerfild juhatuse liikmed rikkusid töötajatele makstud töötasudelt tulumaksu maksmata jätmisega ja vastava deklaratsiooni esitamata jätmisega Maksuja Tolliametile Tulumaksuseaduse (RT I 1999, 101, 903; edaspidi TuMS) § 40 lg 1 ja 2 sätteid, mille kohaselt OÜ Taigerfild, olles tulumaksu kinnipidaja residendist juriidiline isik, oli kohustatud pidama tulumaksuseaduse §41 loetletud väljamaksetelt kinni tulumaksu vastavalt TuMS §43 lg 1 sätestatud määradele ja vastavalt TuMS § 40 lg 4 oli kohustatud kandma kinnipeetud tulumaksu üle Maksu- ja Tolliameti pangakontole hiljemalt väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
  1. kuupäevaks. Vastavalt TuMS § 40 lg 5 oli kohustatud esitama väljamakse tegemise kuule järgneva kuu
  2. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule maksukeskusele maksudeklaratsiooni. Eeltoodud TuMS sätestatud normide rikkumisega jättis OÜ Taigerfild juhatuse liige Ruslan Lavrinenko seisuga 11.06.2004 füüsilistele isikutele tehtud sularaha väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata kinnipeetud tulumaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 171 880 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood Sotsiaalmaksug a maksustatav väljamakse Tasumisele kuuluv kinnipeetud tulumaks 1 2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November 2001 Detsember 2001 Kokku 2002 jaanuar 2002 Veebruar 2002 Maris 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2 9797 21655 33 209 24 696 28310 22 399 22 939 24 007 16 746 3 2547 5630 8634 6421 7360 5824 5964 5982 4094 203 758 16 674 18 906 18 994 22816 23 123 26 297 24 080 25 171 I8 85S 52 456 4032 4607 4630 5613 5692 6509 5939 6219 4595 Deklareeritud kinnipeetud tulumaks (vorm TSD) Ülekandmi sele kuuluv kinnipeetud tulumaks (veerg 3 veerg 4) 4 5 2547 5630 8634 6421 156 156 5826 3938 312 216 216 216 216 216 216 216 216 216 52 144 3816 4391 4414 5397 5476 6293 5723 6003 4379 7360 5824 5964 11
(25)2002 Oktoober 2002 November 2002 detsember 2002 Kokku 2003 jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 oktoober 2003 November 2003 detsember 2003 Kokku 2001-2003 KOKKU 31 143 26 502 23 737 7756 6562 5849 216 216 124 7540 6346 5725 276 301 14 004 11 882 20 490 23 172 30 559 30 626 30 036 11 642 17 778 18 645 24212 14 101 247 147 727 206 68 003 3293 2749 4944 5610 7519 7517 7361 2433 3734 3961 5876 3598 58 595 179 054 2500 290 290 290 290 290 290 290 580 876 876 65 503 3003 2459 4654 5320 7229 7227 7071 1853 2858 3085 5876 3598 54 233 171 880 4362 7174 Seisuga 11.06.2004 on OÜ Taigerfild jätnud füüsilistele isikutele tehtud väljamaksetelt arvestamata, deklareerimata ja tasumata sotsiaalmaksu perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 kokku summas 221 124 krooni. Sellega rikkusid Ruslan Lavrinenko ja Svetlana Rahlina OÜ Taigerfild juhatuse liikmetena SMS § 9 lg 1, mille kohaselt oli OÜ Taigerfild residendist juriidilise isikuna kohustatud arvestama SMS § 2 lõike 1 punktides 1 - 4, 6 ja 8 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu iga kindlustatava kohta vastavalt kehtinud sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1). Samuti rikkusid R. Lavrinenko ja S. Rahlina OÜ Taigerfild juhatuse liikmetena SMS § 9 lõike 1 p 5 sätteid, mille kohaselt OÜ Taigerfild, olles sotsiaalmaksu maksja, oli kohustatud arvutama igakuiselt iga kindlustatava kohta makstava sotsiaalmaksu ja selle üle kandma järgneva kuu 10. kuupäevaks Maksu- ja Tolliameti pangakontole ning esitama samaks kuupäevaks Maksu-ja Tolliametile vastava maksudeklaratsiooni. OÜ Taigerfild juhatuse liikmetena jätsid R. Lavrinenko ja S. Rahlina perioodil aprill 2001 kuni detsember 2003 Maksu- Tolliametile deklareerimata ja maksmata A. Litvinovale, L. Ljaštšenkole ja M. Popovkinale tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu kuude lõikes järgmiselt: Periood 1 2001 Aprill 2001 Mai 2001 Juuni 2001 Juuli 2001 August 2001 September 2001 Oktoober 2001 November Sotsiaalmaks uga maksustatav väljamakse 2 9797 21 655 33 209 24 696 28310 22 399 22 939 22 407 Arvestatud tasumisele kuuluv sotsiaalmaks (veerg 2 x 33%) 3 3233 7146 10 959 8150 9342 7392 7570 7922 Deklareeritud sotsiaalmaks (vorm TSD) 4 528 Ülekandmisele kuuluv arvestatud sotsiaalmaks (veerg 3 • veerg 4) 5 3233 7146 10 959 8150 9342 7392 7570 7394 12
(25)2001 Detsember 2001 kokku 2002 Jaanuar 2002 Veebruar 2002 Märts 2002 Aprill 2002 Mai 2002 Juuni 2002 Juuli 2002 August 2002 September 2002 Oktoober 2002 November 2002 Detsember 2002 kokku 2003 Jaanuar 2003 Veebruar 2003 Märts 2003 Aprill 2003 Mai 2003 Juuni 2003 Juuli 2003 August 2003 September 2003 Oktoober 200! November 2003 Detsember 2003 kokku 2001-2003 KOKKU 16 746 203 758 16 674 18 906 18 994 22816 23 123 26 297 24 080 25 171 18 858 31 143 26 502 23 737 276 301 14 004 11 882 20 490 23 172 30 559 30 626 30 036 11 642 17 778 18 645 24 212 14 101 247 147 727 206 5526 67 240 5502 6239 6268 7529 7631 8678 7946 8306 6223 10277 8746 7833 91178 4621 3921 6762 7647 10 084 10 107 9912 3842 5867 6153 7990 4653 81 559 239 977 528 1056 611 611 611 611 61 1 611 611 611 611 611 611 493 7214 713 713 713 713 713 699 699 1398 2111 2111 10 583 18 853 1998 66 184 4891 5628 5657 6918 7020 8067 7335 7695 5612 9666 8135 7340 83 964 3908 3208 6049 6934 9371 9408 9213 2444 3756 4042 7990 4653 70 976 221 124 Perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 võttis Ruslan Lavrinenko OÜ Taigerfild Hansapanga arvelduskontolt nr 221012602686 välja sularaha pangakontorist ja sularahaautomaadist kokku 3 220 493,75 krooni. Sellest summast kulutas R. Lavrinenko osa rahast OÜ Taigerfild tegevusega seotud kulude katmiseks, osa raha 428 527 krooni kandis oma isiklikule arveldusarvele Hansapangas nr 221010320342, mida ei kulutatud OÜ Taigerfild poolt tehtud kulutuste tasumiseks. Võttes arvesse seda, et R. Lavrinenko oli ajavahemikus aprill 2001 kuni juuni 2004 OÜ Taigerfild juhatuse liige, käsitletakse tema arvele kantud sularaha 428 527 krooni juhatusel liikme tasuna ning tulenevalt TuMS §41 p 1 oleks pidanud OÜ Taigerfild pidama kinni juriidilise isiku juhtumis- ja kontrollorgani liikme tasult tulumaksu kokku 150 564 krooni kuude lõikes järgnevalt: Periood 1 2001 Juuni 2002 Veebruar 2002 Juuli 2003 September Tasutud erisoodustuse sumina 2 53 527 7000 35 000 108 500 Tulumaks (veerg 2 x 26/74) 3 18 807 2460 12 297 38 122 13
(25)2003 Oktoober 2003 November 2004 Jaanuar 2004 Veebruar Kokku 27 000 136 000 55 000 6500 428 527 9486 47 784 19 324 2284 150 564 Vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4 kohaselt pidi OÜ Taigerfild tasuma juhatuse liikmele Ruslan Lavrinenkole perioodil aprill 2001 kuni juuni 2004 tasutud väljamakselt sotsiaalmaksu määraga 33% maksustatavalt summalt (SMS § 7 lg 1), kuid jättis sotsiaalmaksu deklareerimata ja tasumata kokku 191 000 krooni kuude lõikes järgmiselt: Periood 1 2001 Juuni 2002 Veebruar 2002 Juuli 2003 September 2003 Oktoober 2003 November 2004 Jaanuar 2004 Veebruar Kokku Brutosumma 2 72 334 9459 47 297 146 621 36 486 183 784 74 324 8784 579 089 3 23 870 3121 15 608 48 385 12 040 60 648 24 527 2899 191 098 Sotsiaalmaks (veerg 4 x 33%) Kokku jättis deklareerimata ja tasumata makse 1 762 443 krooni suuruses summas järgmiselt: Tulumaksu: 452 920 krooni Sotsiaalmaksu: 987 081 krooni Kinnipeetud tulumaksu: 322 442 krooni Seega R. Lavrinenko ja S. Rahlina panid toime maksuhaldurile andmete esitamata jätmise või valeandmete esitamise maksu- või kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil ja kinnipidamiskohustuse rikkumise, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, so

§ 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. (01.04.2001 kuni 31.08.2002 kehtis Kr

K § 148¹ lg 1 redaktsioon; 01.09.2002 kuni 24.01.2007

§ 390lg 1) 1.2 M.

Mihhailetski anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus maist 2004 kuni 10.06.2004, töötades nn majandusdirektorina xxxxxxxxx xxxxxx xx asuvas külalistemajas Infant, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos R. Lavrinenko ja S. Rahlinaga, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxxx xxxxxx xx asuva külalistemaja Infant kaasomanikud, reguleeris administraatorite, nende hulgas A. L, L. L, M. P, U. E ja teiste uurimisel tuvastamata isikute tööd, samuti prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, reklaamis külalistemaja Infant teenuseid ja värbas külalistemajja Infant tööle uusi prostituute, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani M. Mihhailetski toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so

§ 268

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (

§ 268¹ lg 2 p 1). 14

(25)1.3 U. Esser anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus september 2003 kuni 10.06.2004 töötades administraatorina külalistemajas „Infant“, asukohaga Järve 40, Tallinnas, vahendas korduvalt prostitutsiooni ja nimelt: koos R. L ja S. R, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxx xxxx xx asuva külalistemaja Infant kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori M. M ja administraatorite L. L, A. L, M. P ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani U. Esser toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so

§ 268

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (

§ 268¹ lg 2 p 1).

1.4 M. Popovkina anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus sügisest 2002 kuni 10.06.2004, töötades administraatorina xxxxxxxxxx xxxxx xx asuvas külalistemajas xxxxxx, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos R. L ja S. Rga, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxxx xxxxx xx asuva külalistemaja xxxxxx kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori M. M ja administraatorite L. L, A. L, U. Ei ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani M. Popovkina toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so

§ 268

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (

§ 268¹ lg 2 p 1).

1.5 L. Ljaštšenko anti kohtu alla süüdistatuna selles, et tema ajavahemikus suvest 2001 kuni 10.06.2004, töötades administraatorina xxxxxxxx xxxxx xx asuvas külalistemajas xxxxxx, korduvalt vahendas prostitutsiooni ja nimelt: tema koos R. L ja S. Rga, kes olid OÜ Taigerfild juhatuse liikmed ja xxxxxxxx xxxxx xx asuva külalistemaja xxxxx kaasomanikud, aga samuti koos nn majandusdirektori M. M ja administraatorite M. P, A. L, U. Ei ja teiste uurimisel tuvastamata isikutega reguleeris prostituutide, nende hulgas N. O, J. A, V. G, J. J, O. J, I. I, J. P, A. D, M. N, M. K, V. S, V. P, N. Z ja teiste uurimisega tuvastamata naiste tööd, selgitas neile nende töö olemust ja tasustamise tingimusi, võttis vastu raha klientidelt neile prostituutide poolt osutatud intiimteenuste eest, maksis rahalist „preemiat” taksojuhtidele nende poolt külalistemajja Infant kohale toodud klientide eest, saades oma töö eest tasuna raha prostituutide poolt klientidele intiimteenuste osutamisega teenitud rahast. Seega pani L. Ljaštšenko toime prostitutsioonile kaasaaitamise, so

§ 268

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (

§ 268¹ lg 2 p 1).

  1. Harju Maakohtu
  2. mai
  3. a otsusega üldmenetluses mõisteti süüdistatavad süüdi alljärgnevas: 2.1 Kohus mõistis R. Lavrinenko süüdi

§ 268

lg 1 (

§ 2681

lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 60 miinimumpäevamäära summas 192 eurot, samuti mõistis kohus R. Lavrinenko süüdi

§ 386

lg 1 (

§ 3891lg 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot. 15

(25)

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus lõplikuks liitkaristuseks rahalise karistuse 60 miinimumpäevamäära summas 192 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 10.06.200429.06.2004, so 20 (kakskümmend) päeva ning luges mõistetud karistuse kantuks. Ühtlasi vähendas kohus R. Lavrinenkole esitatud süüdistuse mahtu juhatuse liikmele tehtud erisoodustuselt ja juhatuse liikme tasu väljamaksmiselt jäetud maksude deklareerimata jätmise ja nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu maksmata jätmise osas. 2.2. Kohus mõistis S. Rahlina süüdi

§ 268

lg 1 (

§ 2681

lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 96 miinimumpäevamäära summas 307,20 eurot, samuti mõistis kohus S. Rahlina süüdi

§ 386

lg 1 (

§ 3891

lg 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot.

§ 64

lg 1 alusel mõistis kohus lõplikuks liitkaristuseks rahalise karistuse 96 miinimumpäevamäära summas 307,20 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud aja 11.06.200412.07.2004, so 32 päeva ja luges mõistetud karistuse kantuks. Ühtlasi vähendas kohus S. Rahlinale esitatud süüdistuse mahtu juhatuse liikmele tehtud erisoodustuselt ja juhatusel liikme tasu väljamaksmiselt jäetud maksude deklareerimata jätmise ja nendelt tulu- ja sotsiaalmaksu maksmata jätmise osas. 2.3 Kohus mõistis M. Mihhailetski süüdi

§ 268

lg 1 (

§ 2681

lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot.

§ 68

lg 1 kohaselt arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja luges rahaliseks karistuseks 24 miinimumpäevamäära summas 76,80 eurot.

§ 73lg 1 ja 3 alusel jäeti rahalise karistuse summas 76,80 eurot M.

Mihhailetski suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. 2.4 Kohus mõistis U. Esseri süüdi

§ 268

lg 1 (

§ 2681

lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot.

§ 68

lg 1 kohaselt arvas kohus karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja luges rahaliseks karistuseks 24 miinimumpäevamäära summas 76,80 eurot.

§ 73lg 1 ja 3 alusel jäeti rahaline karistus summas 76,80 eurot U.

Esseri suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. 2.5 Kohus mõistis M. Popovkina süüdi

§ 268

lg 1 (

§ 2681

lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot.

§ 73lg 1 ja 3 alusel jäeti rahaline karistus summas 96 eurot M.

Popovkina suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. 2.6 Kohus mõistis L. Ljaštšenko süüdi

§ 268

lg 1 (

§ 2681

lg 2 p 1) järgi ja karistas teda rahalise karistusega 30 miinimumpäevamäära summas 96 eurot.

§ 73lg 1 ja 3 alusel jäeti rahaline karistus summas 96 eurot L.

Ljaštšenko suhtes täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et ta ei pane temale määratud 3 aastase katseaja kestel tahtlikult toime uut kuritegu. L. Ljaštšenkolt mõisteti välja menetluskuluna 417,03 eurot sundraha ja 453,12 eurot määratud kaitsja tasu. 16

(25)2.7 R. Lavrinenkolt ja S. Rahlinalt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja 80 286,45 eurot. Tsiviilhagi summas 77 900, 31 eurot jäeti läbi vaatamata. 2.8 Baari läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud 13 061,25 krooni tagastati R. Lavrinenkole. 3. Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni prokurör, R. Lavrinenko kaitsja M. Leis, L. Ljaštšenko kaitsja M. Tusti, S. Rahlina kaitsja M. Lust ja süüdistatav U. Esser. 3.1 Prokurör taotleb maakohtu otsuse tühistamist R. Lavrinenkole, S. Rahlinale, M. Mihhailetskile, U. Esserile, M. Popovkinale ja L. Ljaštšenkole mõistetud karistuse osas ja mõista neile rangem karistus. Lisaks sellele taotleb prokurör kohtuotsuse tühistamist osas, millega tagastati R. Lavrinenkole baari läbiotsimise käigus leitud 13 061,25 krooni ning konfiskeerida see summa

§ 831alusel.

Prokurör leiab, et kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta süüdistatavate poolt toimepandud kuriteo raskusele ja süüdimõistetute isikule. Kriminaalasja mahukust ja keerukust arvestades ei ole tegemist sedavõrd ebamõistlikult pika menetlusajaga, et kõikidele süüdistatavatele tulnuks mõista miinimum- või miinimumilähedased rahalised karistused tingimuslikult või lugeda karistused kantuks eelvangistuses viibitud ajaga. Karistuste mõistmisel on kohus jätnud tähelepanuta kuriteo toimepanemise pika aja jooksul ning Eesti Vabariigile tekitatud kahju suuruse. Menetlus kestis pikka aega seetõttu, et üle tuli kuulata ligi 30 tunnistajat, kellest osa elas välismaal ja osade asukohta ei olnudki võimalik kindlaks teha. Lisaks sellele pidas kohus võimalikuks lubada süüdistataval M. Popovkinal elada ja töötada välisriigis, mis põhjustas kohtuistungi edasilükkamise 3 korda seetõttu, et süüdistataval ei olnud võimalik saada lennupiletit Eestisse. Samuti jättis nimetatud süüdistatav kohtusse ühel korral ilmumata põhjusel, et talle olevat teatatud istungi aja muutmisest kuu võrra hilisemaks. Olukorras, kus kohtuistungid ei toimunud süüdistatavate kohtusse ilmumata jäämise tõttu 9 korral (haigestumised, väidetav avariisse sattumine, Eestisse saabumise võimatus, väidetavalt kohtu poolne teavitus istungiaja muutmisest), ei peaks kohus käsitlema menetluse venimist süüdistatavate olukorda ja karistust kergendava asjaoluna. Prokurör taotles maakohtus

§ 83¹ alusel konfiskeerida läbiotsimisel xxxxxxx xx baarist leitud 13061,25 krooni.

Kohus jättis nimetatud summa konfiskeerimata, motiveerimata oma sellist otsustust. Seetõttu taotleb prokurör selle rahasumma konfiskeerimist

§ 831alusel ringkonnakohtult.

3.2 R. Lavrinenko kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest tema kaitsealuse tegevuses puudub süüteokoosseis. Alternatiivselt taotleb kaitsja kriminaalasja lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel otstarbekuse kaalutlustel, kuna on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist põhjendab kaitsja sellega, et ükski kohtus üle kuulatud tunnistajatest ei kinnitanud, et osutasid intiimteenuseid raha eest, vaid et elasid külalistemajas ja hoolitsesid klientide eest baaris, raha said tellitud alkoholi müügist. Maksmisele kuuluvate maksete ja vähemmakstud maksude kohta on Maksu- ja Tolliamet teinud järeldused S. Rahlinalt läbiotsimisel ära võetud kahes märkmikus tehtud kirjete ja firma pangaarvete alusel. Kaitsja leiab, et tegemist ei ole KrMS § 63 lg-s 1 loetletud tõenditega, mille alusel võiks teha süüdimõistva kohtuotsuse. Lisaks sellele ei ole teada, kes need märked on teinud ja kui usaldusväärsed need on. Süüdistuses esitatud teod leidsid aset ajavahemikul 1999-2004. aastal. Kriminaalmenetlust alustati 2004. aasta juunikuus. Prokurör esitas konkretiseeritud süüdistuse alles 2010. aastal. Menetlusaluste isikute tõttu pole menetlust venitatud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib 17

(25)kohus juhul, kui on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul, määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Kaitsja taotleb R. Lavrinenko suhtes menetluse lõpetamist. 3.3 S. Rahlina kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja oma kaitsealuse suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest tema tegevuses puudub süüteokoosseis. Prostitutsioon kui tasulise seksuaalpartnerluse pakkumine tähendab teenuse pakkumist, mis seisneb suguühenduses. Seega tõendatuse seisukohast peaks keegi tunnistama, et antud ruumides leidis aset seksuaalakt. S. Rahlina ei ole end prostitutsiooni vahendamises kunagi süüdi tunnistanud. Ükski tunnistaja ei kinnita, et külalistemajas pakuti seksuaalteenust. Tegemist oli baariga, kus tehti striptiisi ja võis ka ööbida. Kohtu viide, et

§ 2681

lg 2 p 1 sätestatud kuritegu kuulub alates 16.07.2006 esimese astme kuritegude hulka ei ole asjakohane, sest kuritegu pandi toime enne seda. Samuti on tõendamata S. Rahlinale süüksarvatud maksukuriteo objektiivne ja subjektiivne koosseis ning möödunud on tsiviilhagi rahuldamise mõistlik aeg. Kohus on süüdistatava ütlused põhjendamatult kõrvale jätnud. Erilise kaalu on kohus omistanud S. Rahlina poolt täidetud vihikutele, arvestamata teisi argumente. Kohus ei ole arvesse võtnud, et kohtueelses menetluses kuulati tunnistajaid üle öösiti ja avaldati neile moraalset survet. 3.4 L. Ljaštšenko kaitsja taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja oma kaitsealuse suhtes õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest rikutud on süüdistatava õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul. Apellatsiooni motiivide kohaselt on kestnud antud kriminaalasja menetlus 7 aastat. Tegemist oli toimepanemise hetkel teise astme kuriteoga. Tegemist ei ole keeruka asjaga. Menetlus on veninud selle tõttu, et süüdistuse tunnistajad on püüdnud kohtust kõrvale hoida. Samuti on õige kohtu väide, et 2010. aasta oktoobris esitas prokuratuur uue süüdistuse ajal, milliseks olid planeeritud kohtuvaidlused. L. Ljaštšenko tõttu ei ole menetlus veninud. Põhjendamatu on temalt kohtukulude väljamõistmine niisuguses summas nagu kohus seda teinud on. Lisaks sellele ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, et riigi poolt esitatud tsiviilhagi oleks mõjuvaks põhjuseks, miks ei ole võimalik süüdistatavaid õigeks mõista. Kohtuotsuses viidatud Riigikohtu lahendis 3-1-1-6-11 käsitletakse kannatanu põhiõiguste kaitse vajalikkust pika menetluse korral, kuid märgitakse, et see ei käi riigi kohta, kuna riik ei saa olla põhiõiguste kandja. 3.5 Süüdistatav U. Esser taotleb süüdimõistva kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist, sest ta ei ole prostitutsiooni vahendamist toime pannud ega ole selle vahendamisest teadlik. Ta töötas külalistemajas administraatorina ja lähtus oma töös vaid administraatorile kehtestatud tööjuhendist. Tööjuhendi kohaselt väljastas ta külalistele numbritube, pidas selle üle rahalist arvestust ja jälgis majas puhtuse eest. Ükski tunnistaja ei kinnita, et U. Esser oleks reguleerinud prostituutide tööd ja vastu võtnud raha intiimteenuste osutamise eest. Ta ei saa vastutada tegude eest, mis pandi toime teises vahetuses ja teiste isikute poolt. Tunnistajate K. M ja C. X ütlustest nähtub, et baaris istumise ajal pakuti neile valida endale tüdruk ja maksta raha baaridaamile. Administraatorid istusid oma toas ega teadnud baaris toimuvast midagi. Samas on kohtumenetluse käigus ilmnenud, et tunnistajatena kinni peetud naisterahvaid hoiti eeluurimise käigus öö otsa kambris põrandal ja hiljem sunniti neid andma politseile vajalikke ütlusi. Osa neist keeldus varem antud ütlustest. Telefonikõnede salvestusel ei ole tema hääl. Kohtu põhjendus vene keele aktsendiga rääkimise kohta ei ole asjakohane, sest seda keelt võivad aktsendiga rääkida inglased, ukrainlased ja enamus teisi rahvusi. Lisaks sellele ei räägita nendes telefonikõnedes prostitutsiooni vahendamisest. Ta tahtis kohtule öelda, et ta ei ole prostitutsiooni vahendamises süüdi. Kuid 18

(25)prokurör teda küsitleda ei soovinud. Lisaks sellele on möödunud menetluse mõistlik aeg, sest kriminaalmenetlust alustati juba
  1. aasta aprillikuus.
  2. Ringkonnakohtu istungil prokurör toetas oma apellatsiooni ja taotles selle rahuldamist. Ta täpsustas, et taotleb mõista kõikidele süüdistatavatele suurema reaalse rahalise karistuse, kui seda tegi maakohus. Süüdistatava U. Esseri ja kaitsjate apellatsioonid taotles prokurör jätta rahuldamata. Süüdistatav U. Esser ning süüdistatavate kaitsjad toetasid oma apellatsioone ja taotlesid nende rahuldamist, prokuröri apellatsiooni taotlesid nad jätta rahuldamata. Süüdistatavad jagasid oma kaitsjate seisukohti. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  3. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsioonide väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 5.
  4. Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsioonide väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium nendib, et KrMS § 61 lg 2 alusel on kohus hinnanud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kohtuniku siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Kohus on põhjendanud, miks ta süüdistatavad neile esitatud süüdistuses süüdi tunnistab ja sellise karistuse mõistab. Kohtukolleegiumil puudub alus neid tõendeid teisiti hinnata. Esitatud apellatsioonides korratakse peamiselt samu väiteid, mida süüdistatav U. Esser ja kaitsjad esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Süüdistatavad R. Lavrinenko, S. Rahlina, M. Mihhaletski ja L. Ljaštšenko keeldusid maakohtus ütluste andmisest, mistõttu kohus arvestas põhjendatult nende kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil

§ 294lg 1 alusel avaldatud ütlustega.

Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. 5.2. Kuriteo toimepanemise ajal kehtinud KrK § 2026,

§ 268

lg 1 ja käesoleval ajal kehtiva

§ 2681

objektiivse koosseisu moodustab prostitutsioonile kaasaaitamine vahendamisel, ruumi andmisel või muul viisil. Tegemist on formaalse kuriteokoosseisuga. Teole kaasaaitaja kui teost osavõtja karistusõigusliku vastutuse alused on ette nähtud karistusseadustiku üldosas ehk

§ 22lg-s 3.

Osavõtja vastutuse põhjendamisel on kohtupraktikas omaks võetud piiratud aktsessoorsuse põhimõte, mille järgi osavõtja vastutuseks piisab tahtlikust, õigusvastasest ja vähemalt katse staadiumi jõudnud põhiteost (3-1-1-94-00, 3-1-3403). 19

(25)Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-7-08 väljendatud seisukohaga märgib kohtukolleegium, et prostitutsioonile kaasaaitamine

§ 2681

tähenduses ei ole teise isiku teole kaasaaitamine karistusseadustiku üldosa ehk

§ 22lg 3 tähenduses.

Prostitutsioonile kaasaaitamise näol on tegemist iseseisva süüteoga, millest on omakorda võimalik osa võtta või toime panna selle katse. Seega ei ole siin piiratud aktsessoorsuse teooria kohaldatav, kuna prostitutsioonile kaasaaitamise toime pannud isik vastutab täideviijana ning tema teo karistatavus tuleneb vahetult karistusseadustiku eriosa süüteokoosseisust, mitte

§ 22lg-st 3.

Lisaks sellele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et prostitutsioonile kaasaaitamise puhul on tegemist nn vajaliku osavõtuga süüteoga. Vajaliku osavõtuga süüteod on sellised, mille puhul on isiku põhiteo objektiivse koosseisu realiseerumiseks vaja ka mingi teise isiku lisategu. Lisategu võib olla õiguslikult erineva tähendusega, kuid enamikel juhtudel on ka selline lisategu õigusvastase iseloomuga. Riigikohus on selles lahendis muuhulgas selgitanud, et vajaliku osavõtuga süüteoga on tegemist ka juhtudel, mil põhiteo subjekt on mingi karistusõiguslikult kaitstava õigushüve ründaja või kahjustaja, lisateo subjekti vajalikku osavõttu aga ei ole seadusandja kas pidanud vajalikuks kriminaliseerida (

§ 2681

- prostitutsioonile kaasaaitamine) või seda ei saa põhimõtteliselt lugeda etteheidetavaks ja karistatavaks teoks (

§ 177- lapspornograafia).

Seega käsitleb kehtiv seadusandlus ja Riigikohtu praktika prostitutsioonile kaasaaitamist kriminaalõiguslikult karistatava põhiteona, prostitutsiooni ennast aga lisateona, mis ei ole kriminaalkorras karistatav. Eelnevast lähtuvalt oli esitatud süüdistatavatele süüdistus, milles oli ära näidatud põhiteo, so prostitutsioonile kaasaaitamise faktilised asjaolud ja neile vastav kuriteo kvalifikatsioon. Prokurör esitas süüdistust toetavad tõendid, mida maakohus on apelleeritud kohtuotsuse lehekülgedel 39-43 väga põhjalikult analüüsinud ning leidnud, et süüdistatavate süü prostitutsioonile kaasaaitamises on tõendamist leidnud. Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et sellise järelduse võimaldavad teha külalistemajas töötanud tunnistajate I. I, V. G, J. P, M. D, V. P, J. A ja A. D, taksojuhtidena töötanud tunnistajate V. Ki ja K. Bi, külalistemajas seksuaalteenuse ostnud tunnistajate K. M ja C. Xi ütlused ning jälitustoimingu käigus pealt kuulatud telefonikõnede protokollid. Telefonikõnedest nähtub, et igas kõnes räägitakse külalistemajas osutavatest intiimteenustest. 5.3 Kaitsjad heidavad kohtule ette, et külalistemajas töötanud tunnistajaid kuulati üle öösel ja neile avaldati psüühilist survet, mistõttu nende ütlused tuleks kõrvale jätta. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Maakohtu kohtuistungi protokollidest ja apelleeritud kohtuotsusest nähtub, et valdav osa külalistemajas töötanud tunnistajatest andis maakohtus samasisulisi ütlusi, kui nad olid andnud kohtueelsel uurimisel. Seetõttu ei olnud maakohtul alust nende ütlustes kahelda ega tõendite kogumist kõrvale jätta. Tunnistajate N. Z ja V. K ütlused on aga maakohus põhjendatult kõrvale jätnud, sest nad andsid kohtus diametraalselt erinevaid ütlusi. Kuna maakohus on tunnistajate ütluste usaldusväärsust nõuetekohaselt hinnanud, siis ei nõustu kohtukolleegium kaitsjate väitega, et maakohus oleks pidanud kõikide külalistemajas töötanud tunnistajate ütlused kõrvale jätma. 5.4 Kohtukolleegium peab ennastõigustavaks süüdistatava U. Esseri väiteid selle kohta, et jälitusprotokollis kajastatud kõneeristuses ei ole tema hääl, sest maakohtus selle tõendi vahetul uurimisel ei tekkinud menetlusosalistel ega kohtul kahtlust selles, et kõnelejaks on U. Esser. Ka kohtukolleegium veendus ringkonnakohtu istungil, et U. Esser rääkis eesti keeles, kõik ülejäänud süüdistatavad aga vene keeles. Pealt kuulatud telefonikõne tehti külalistemaja telefonil, mistõttu keegi kõrvaline isik seda vastu võtta ei saanud. 16. mail 2004. a pealt kuulatud telefonikõnes küsib R. Lavrinenko sellesama meesterahva käest „Uno, kuidas käsi käib?“ Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium U. Esseri apellatsiooni väitega, et tema ei ole külalistemajas intiimteenuste osutamisest teadlik. 20

(25)5.5 S. Rahlina kaitsja leiab, et tema kaitsealust saaks prostitutsioonile kaasaaitamises süüdi mõista vaid siis, kui keegi tunnistaks, et külalistemaja ruumides leidis aset seksuaalakt. Kohtukolleegium peab kaitsja sellist väidet ekslikuks, sest prostitutsioonile kaasaaitamine on formaalne kuritegu, mistõttu kuriteokooseisu seisukohast ei oma tähtsust asjaolu, kas seksuaalakt tegelikult aset leidis. Vaatamata sellele on käesolevas kriminaalasjas tunnistajate M. D J. A ja A. D ütlustega tõendatud ka see, et intiimteenuste osutamine külalistemajas ka tegelikult aset leidis. 5.6 R. Lavrinenko kaitsja leiab, et läbiotsimise käigus S. Rahlinalt ära võetud kahes märkmikus olevate kirjete ja firma pangaarvete näol ei ole tegemist

§ 63lg-s 1 loetletud tõenditega.

Lisaks sellele ei olevat teada, kes need märkmed tegi. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kuni

  1. augustini
  2. a kehtinud KrMS § 63 lg 1 sätestas, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt võib kasutada kriminaalmenetluse asjaolude tõendamiseks ka lõikes 1 loetlemata tõendeid. Seega on õige kaitsja väide, et märkmiku kirjeid ja pangaarveid see loetelu ei sisalda. See asjaolu ei oma aga tähtsust, sest KrMS § 63 lg 2 alusel on firma pangaarvete väljavõtted ja varjatud majandustegevuse kohta tehtud märkmed kahtlemata tõendid, sest sisaldavad teavet tõendamiseseme asjaolude kohta. Teiseks märgib kohtukolleegium, et kriminaalasjas kogutud tõenditega, eeskätt süüdistatava S. Rahlina enda kohtueelsel uurimisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütlustega on tõendamist leidnud, et märkmiku sissekanded tegi S. Rahlina ise. Seda märgib ka S. Rahlina kaitsja oma apellatsioonis. Seetõttu ei nõustu kohtukolleegium ka selle R. Lavrinenko kaitsja apellatsiooni väitega, et ei ole tuvastatud, kes märkmiku sissekanded tegi. Kolmandaks ei ole ka sellel asjaolul kuriteo kooseisu seisukohast tähtsust, sest maakohtu otsuses on väga põhjalikult motiveeritud, miks peavad maksukuriteo eest vastutust kandma firma juhatuse liikmed, so R. Lavrinenko ja S. Rahlina. 5.7 Järgnevalt käsitleb kohtukolleegium prokuröri etteheidet kohtule, et ta ei konfiskeerinud

§ 831

lg 1 alusel külalistemaja läbiotsimise käigus ära võetud sularaha ega põhjendanud seda, vaid tagastas R. Lavrinenkole. Kohtukolleegium märgib esmalt, et prokuröri poolt viidatud

§ 831

lg 1, mille kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale, jõustus alles 1. veebruaril 2007.a, seega pärast süüdistatavatele etteheidetavate kuritegude toimepanemist.

§ 5

lg-s 1 sätestatud karistusseaduse ajalise kehtivuse üldpõhimõtte kohaselt tuleb isiku teole materiaalõigusliku hinnangu andmisel lähtuda teo toimepanemise ajal kehtinud seadusest. Seejuures tuleb kontrollida, kas pärast süüteo toimepanemist asetleidnud karistusseaduse muudatus leevendab isiku olukorda või mitte (

§ 5lg 2).

Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma otsuses nr 3-1-1-119-09 märkinud, et

§-s 5 sisalduvad põhimõtted laienevad ühtlasi konfiskeerimisele kui materiaalõiguslikule sanktsioonile. Järelikult tugineb prokurör oma apellatsioonis kuriteoga saadud raha konfiskeerimisel karistusseaduse sättele, mis jõustus pärast süüdistatavatele süüksarvatavate kuritegude toimepanemist. Sarnaselt kehtiva karistusõigusnormiga võimaldas tahtliku süüteoga saadud vara konfiskeerida siiski ka süüdistatavatele omistatud kuritegude toimepanemise ajal kehtinud

§ 83lg 1.

Seega oleks prokurör pidanud taotlema kuriteoga saadud raha konfiskeerimist

§ 83

lg 1 alusel ning sulgudes ära näitama kehtiva karistusseaduse sätte, so

§ 831lg 1.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsustes nr 3-1-1-37-07 ja 3-1-1-119-09 selgitanud, et süüteoga saadud vara all mõistetakse eeskätt süüteokoosseisu objektiivsete tunnuste realiseerimisega saadud asja, varalise õiguse kasutamise teel saadut, süüteo toimepanemise eest saadud tasu või ka sellise 21

(25)tasu eest soetatud vara. Konfiskeerimine on seetõttu üldjuhul suunatud konkreetse asja või varaosa vastu. Seega tuleb konfiskeerimise eeldusena kohtulikul arutamisel tuvastada, et süüdlane sai kuriteo toimepanemise tulemusena kindlaksmääratud ulatuses vara. Konfiskeerimise kui mittekaristusliku mõjutusvahendi toime on tõkestuslik, olles eeskätt piiratud toimepanijalt ebaseaduslikult saadud vara äravõtmisega. Kuid olles käsitatav mittekaristusliku mõjutusvahendina, omab konfiskeerimine toime poolest siiski karistuse tunnuseid, tuginedes muu hulgas isiku süüle ja rajanedes sarnaselt karistuse mõistmisega individuaalse vastutuse põhimõttele. Individuaalse vastutuse põhimõttele rajanemine aga eeldab konkreetsete faktiliste asjaolude kindlakstegemist, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse ja sellega kaasnevate õigusjärelmite aluseks. Seega ongi toimepanijalt

§ 83lg 1 kui ka alates 1.

veebruarist 2007 kehtiva

§ 831

lg 1 alusel võimalik konfiskeerida vaid see vara, mille ta kohtulikul arutamisel tuvastatu kohaselt kuriteo toimepanemise tulemusena sai. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Tallinnas Järve 40 asuv firma xxxxx oli registreeritud külalistemajana, mis omas tubaka- ja alkoholimüügi litsentsi. Äravõetud 13 061,25 krooni ei ole märkimisväärne summa. Kriminaalasja materjalides puuduvad tõendid selle kohta, mis võimaldaks järeldada, et see raha või osa sellest rahast on saadud prostitutsioonile kaasaaitamisest. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole millegagi ümber lükatud süüdistatavate väited selle kohta, et see raha oli saadud firma majandustegevusest, sealhulgas tubaka- ja alkoholitoodete müügist. Eeltoodut arvesse võttes jätab kohtukolleegium prokuröri taotluse raha konfiskeerimiseks rahuldamata. 5.8 Prokurör taotleb kõikidele süüdistatavatele suurema reaalse rahalise karistuse mõistmist. Kohtukolleegium leiab, et prokuröri apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks süüdistatavatele mõistetud karistuse osas alust ei anna. Maakohus on kõikidele süüdistatavatele karistuste mõistmisel arvesse võtnud seda, et kriminaalasja on menetletud ebamõistlikult pika aja, so seitsme aasta vältel ja seda mitte süüdistatavate käitumise tõttu. Prokurör leiab, et kohtuistungeid lükati edasi ka süüdistatavate kohtuistungile mitteilmumise tõttu (haigestumine, avarii, teisest riigist kohtuistungile mitte kohalejõudmine, kohtupoolne eksitus istungiaja muutmisest jne). Kohtukolleegium on aga seisukohal, et kriminaaltoimikus puuduvad andmed selle kohta, et need objektiivsed takistused tegelikult aset ei leidnud. Prokuröri sellekohased väited on oletuslikud. Korduvalt lükati kohtuistungeid edasi seetõttu, et kohtuistungile jäid ilmumata külalistemajas töötanud prostituudid. Prokurör nende ülekuulamisest ei loobunud. Samas on tegemist formaalse kuriteoga, mistõttu ei olegi vaja tuvastada, kas seksuaalteenus tegelikult aset leidis. Kuna juba kohtueelse uurimise alguses olid menetleja käsutuses jälitustoimingute protokollid, süüdistatavate, külalistemaja töötajate, külastajate ja taksojuhtide ütlused ning läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud kirjalikud tõendid, siis kulutati kohtukolleegiumi hinnangul kohtuistungile ilmumata jäänud prostituutide otsimisele põhjendamatult aega. Menetluse venimise tõttu oli prokurör sunnitud esitama süüdistatavatele uue süüdistuse, mis menetluse tähtaega veelgi pikendas. Prokurör viitab veel kuriteo raskusele ja suure varalise kahju tekitamisele, kuid just nende asjaoludega on maakohus põhjendanud seda, miks ta ei pea võimalikuks süüdistatavaid mõistliku aja möödumise tõttu õigeks mõista, vaid mõistab neile võimalikult kerge karistuse. 5.9 Süüdistatava U. Esseri ja kaitsjate apellatsioonides taotletakse süüdistatavate õigeksmõistmist või kriminaalmenetluse lõpetamist seoses menetluse mõistliku aja möödumisega. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib kohus, juhul kui ta leiab, et süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud, EIÕK art 6 lg 1 esimese lause täitmiseks kõiki asjaolusid kaaludes kriminaalmenetluse määrusega otstarbekuse kaalutlusel lõpetada, teha õigeksmõistva otsuse või arvestada mõistliku aja ületamist karistuse mõistmisel. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-6-11 märkinud, et otsustamaks, millise abinõuga konkreetsel juhul mõistliku menetlusaja ületamisele reageerida, tuleb kohtul eeskätt kaaluda ühelt 22

(25)poolt seda, millisel määral on rikutud süüdistatava õigust menetlusele mõistliku aja jooksul ja teiselt poolt avalikku menetlushuvi konkreetses kriminaalasjas. Samuti on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-3-04 märkinud, et kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumine ei pea iseenesest ja alati tähendama isiku õigeksmõistmist. Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise proportsionaalseks järelmiks olla ka näiteks kriminaalasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel või kõnealuse asjaolu arvestamine karistuse mõistmisel. Kohtukolleegium nõustub S. Rahlina kaitsja seisukohaga, et põhjendamatu on karistuse mõistmisel arvestada asjaoluga, et prostitutsioonile kaasaaitamine isikute grupis on käesoleval ajal esimese astme kuritegu, sest kuriteo toimepanemise ajal oli see teise astme kuritegu. Samuti on põhjendatud süüdistatava L. Ljaštšenko kaitsja apellatsiooni väide, et riik ei saa olla põhiõiguste kandja. Samas peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatava L. Ljaštšenko vastu ei ole tsiviilhagi esitatud, mistõttu hagi olemasolu ei olegi temale karistuse mõistmisel arvestatud. Kohus on põhjendatult leidnud, et prostitutsioonile kaasaaitamine külalistemajas xxxxx toimus pika aja vältel, oli hästi organiseeritud, selle töösse oli kaasatud terve hulk inimesi, kes said tasu prostituutide poolt intiimteenuste osutamise eest. Kuna on tegemist keelatud tegevusega, siis jätsid R. Lavrinenko ja S. Rahlina maksmata ka suures osas riigimaksud. Süüdistatavate süü suurust arvestades nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga, et süüdistatavad ei tule mõistliku menetlusaja mõõdumise tõttu mitte õigeks mõista, vaid mõista neile minimaalsed karistused. Kohtukolleegium ei leia, et maakohus on millegi vastu eksinud, kui ta süüdistatavatele minimaalsed karistused mõistis. Alates 1. septembrist 2011. a jõustunud KrMS § 274 2 lg 1 sätestab, et kui kohtulikul arutamisel tuvastatakse, et kriminaalasja ei ole võimalik mõistliku menetlusaja jooksul lahendada ja süüdistatava õiguse rikkumist kriminaalasja arutamisele mõistliku aja jooksul ei ole võimalik muul viisil heastada, võib kohus süüdistatava nõusolekul

§ 2052sätestatud asjaolusid arvestades kriminaalmenetluse lõpetada.

Kuna maakohus on süüdistatavatele mõistliku menetlusaja ületamise heastanud kergema karistuse mõistmisega, siis puudub kohtukolleegiumil vajadus selle sätte rakendamist kaaluda. 5.10 L. Ljaštšenko kaitsja leiab, et süüdistatavalt välja mõistetud menetluskulu on põhjendamatult suur ja taotleb jätta osa sellest riigi kanda. Kohtukolleegium selle seisukohaga ei nõustu. L. Ljaštšenko on end ise oma mõtlematu ja vastutustundetu käitumisega sellisesse olukorda asetanud. Ta pidi möönma, et kuriteo menetlemisega kaasnevad kulud ning kahjud kuuluvad tasumisele seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Apellatsioonist ei nähtu asjaolusid, millest võiks järeldada, et L. Ljaštšenkol kui töövõimelisel isikul käiks menetluskulude tasumine üle jõu. Asjaolu, et ta momendil ei tööta, ei ole alusel menetluskulude vähendamisele. Lisaks sellele võib menetluskulude hüvitamine toimuda ka süüdistatava vara arvelt. KrMS § 424 näeb ette, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega ajatada kuni 1 aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegade kaupa. Sama kehtib menetluskulude kohta. Kui süüdistatav L. Ljaštšenko leiab, et tal on mõjuv põhjus menetluskulude tasumise ajatamiseks, siis on tal õigus pöörduda vastavasisulise avaldusega elukohajärgse maakohtu täitmiskohtuniku poole. 5.11 Apellatsioonide piiridest väljuvalt märgib kohtukolleegium, et tsiviilhagi lahendamisel tuleb kriminaalmenetluses juhinduda tsiviilkohtumenetluse korrast, kui see ei ole vastuolus kriminaalmenetluse üldiste põhimõtetega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-111-07 ja 3-1-1-22-07. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri täpsemalt kohtuotsusele 23

(25)seoses tsiviilhagi lahendamisega esitatavaid nõudeid ega kõrgema astme kohtu volitusi tsiviilhagi lahendamise põhjendatuse kontrollimisel, tuleb ka nendes küsimustes juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustikust. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsuse põhjendatus tähendab muu hulgas seda, et peab olema jälgitav, millistele õigusaktidele tuginedes on otsus tehtud. Samuti sätestab TsMS § 438 lg 1, et otsust tehes otsustab kohus muu hulgas, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 442 lg 8 näeb ette, et kohtuotsuse põhjendavas osas tuleb muu hulgas märkida seadus, mida kohus kohaldas. Seega peab kohus mis tahes nõude rahuldamisel otsuses ära näitama õigusnormid, mis moodustavad nõude rahuldamise materiaalõigusliku aluse. Kriminaalasjas esitatud tsiviilhagi lahendamisel on oluline silmas pidada, et nn kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise hagi ei ole materiaalõiguslikult iseseisev nõue. Isiku mingi teo lugemine kuriteoks on üksnes karistusõiguslik hinnang teole, mitte uus iseseisev tegu, millest tekiks eraldiseisev tsiviilõiguslik nõue. Kui varasemas kohtupraktikas luges Riigikohtu kriminaalkolleegium kohtuotsuses tsiviilhagi rahuldamise materiaalõigusliku aluse äranäitamata jätmise kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes, mida ei olnud ringkonnakohtus võimalik kõrvaldada, siis otsuses nr 3-1-1-41-09 muutis Riigikohus oma varasemat praktikat ja leidis, et ringkonnakohtul tuleb see puudus üldjuhul ise kõrvaldada. Seetõttu näitab kohtukolleegium ära õigusnormid, mis olid esimese astme kohtus nõude rahuldamise materiaalõiguslikuks aluseks, kuid millele kohus ei ole viidanud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-6-11 märkinud, et Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 22 lg 1 näeb ette, et võlaõigusseaduses kahju õigusvastase tekitamise kohta sätestatut kohaldatakse juhul, kui kahju põhjustanud tegu või sündmus pandi toime või leidis aset pärast
  1. juulit
  2. a. Käesolevas asjas on tegemist olukorraga, kus kahju põhjustanud tegu pandi toime nii enne kui pärast
  3. juulit
  4. a. Seega on enne
  5. juulit
  6. a kannatanu nõude materiaalõiguslikuks aluseks TsK § 448 lg 1, mille kohaselt tekitatud kahju kuulub kahju tekitanud isiku poolt hüvitamisele täies ulatuses. Pärast
  7. juulit
  8. a on kannatanu nõude materiaalõiguslikuks aluseks VÕS § 1043, mille kohaselt kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Lisaks sellele sätestab VÕS § 1045 lg 1 p 7, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Maksude maksmise kohustus tuleneb maksuseadustest. 5.12 S. Rahlina kaitsja avaldas kohtuvaidluses pahameelt selle üle, et maakohus on olnud kriminaalasja menetlemisel äärmiselt lohakas, sest kohtuotsuses on süüdistatavate R. Lavrinenko ja S. Rahlina elukohana näidatud xxxxxx xxxxxxx xx, ehkki nad elavad juba üle aasta Tallinnas Gonsiori 3-
  9. Kohtukolleegium kaitsja kriitikaga kohtu aadressil ei nõustu. Maakohtu istungi protokollidest ega muudest dokumentidest ei nähtu, et süüdistatavad oleksid kohtule teatanud, et nad ei ela enam aadressil xxxxxxxxx xx. Kui süüdistatavad ja kaitsjad ei ole kohtuistungi protokolli parandamist taotlenud, siis tuleb Riigikohtu senise praktika kohaselt lähtuda protokollist. Lisaks sellele nähtub juba
  10. oktoobri
  11. a süüdistusaktist, et süüdistatavate elukohaks on xxxxxxxxx xx. Süüdistatavad ei ole kohtuistungil selle fakti vastu vaielnud. Samuti on sama aadress märgitud apelleeritud kohtuotsuses. Kui S. Rahlina kaitsja leidis, et maakohus on süüdistatava elukohaga eksinud, siis oleks pidanud kohtukolleegiumi hinnangul kaitsja oma apellatsioonis sellele asjaolule ringkonnakohtu tähelepanu juhtima. Kaitsja ei ole oma apellatsioonis S. Rahlina elukohta märkinud. Seevastu kaassüüdistatava R. Lavrinenko kaitsja on apellatsioonis märkinud R. Lavrinenko elukohana endiselt xxxxxxxx xx. Sellest, et R. Lavrinenko ja S. Rahlina elavad juba enam kui aasta aadressil xxxxxx x-xx, avaldasid süüdistatavad esmakordselt ringkonnakohtu istungil. Seoses sellega kontrollis kohtukolleegium 24
(25)süüdistatavate elukoha andmeid Rahvastikuregistris. Rahvastikuregistri andmetel on R. Lavrinenko elukohaks alates
  1. juulist 2005 xxxxxxxxx xx ja S. Rahlinal alates
  2. jaanuarist 1984 xxxxxxxx xx-xx.
  3. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 leiab kohtukolleegium, et Harju Maakohtu
  4. mai
  5. a kohtuotsus R. Lavrinenko, S. Rahlina, M. Mihhaletski, U. Esseri, M. Popovkina ja L. Ljaštšenko suhtes jätta muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. Meelika Aava Ivi Kesküla Urmas Reinola 25
(25)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.