1-11-3751 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
- november
- a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-3751 Kohtukoosseis Eesistuja Meelika Aava, liikmed Julia Katškovskaja ja Ivi Kesküla Kea Lemming Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Irina Leetberg Ruslan Junusovi süüdistuses KarS § 200 lg 1- § 22 lg 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
- juuni
- a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Prokurör Süüdistatava Ruslan Junusovi kaitsja Oleg Nišajev Andra Sild Süüdistatav Ruslan Junusov 39306080290 elukoht xxxxxx xxxxx xxxxxxxx xxxxxxx, karistatus puudub Kaitsja advokaat Oleg Nišajev Tõlk x-xx, xxxxxxx RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
- juuni
- a kohtuotsus Ruslan Junusovi suhtes jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebe kord Kohtuotsus tehakse teatavaks
- novembril
- a kriminaalkolleegiumi kantselei kaudu. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistatav võib esitada kassatsiooni üksnes advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Harju Maakohtu
- juuni
- a otsusega üldmenetluses tunnistati R. Junusov süüdi KarS § 200 lg 1 - § 22 lg 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täielikult täitmisele pööramata 3 aastase katseajaga. Apelleeritud kohtuotsusega mõisteti süüdi veel V. Gitškin, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud.
- R. Junusov mõisteti süüdi selles, et ta
- oktoobril
- a kella 22:40 paiku Tallinnas Pae 70 maja juures aitas valve pidamisega kaasa V. Gitškinil toime panna röövimist. V. Gitškin koputas kannatanu E. Kle õlale ning lõi talle pärast ümberpööramist rusikaga näkku. Sel ajal seisis R. Junusov mõned meetrid eemal valves ning pidi hoiatama kõrvaliste isikute ilmumisel V. Gitškinit. Seejärel lohistas V. Gitškin E. Ki maja nurga taha, kus lõi talle uuesti rusikaga näkku ja nõudis raha. Kui kannatanu teatas, et tal raha ei ole, nõudis V. Gitškin kannatanult mobiiltelefoni üleandmist 2500 krooni väärtuses, mida kannatanu ka tegi. Seejärel otsis V. Gitškin läbi kannatanu taskud ja leides taskust rahakoti, võttis sealt ära 410 krooni sularaha. Rahakoti koos kaartidega tagastas V. Gitškin kannatanu E. Kle ja lahkus sündmuskohalt koos R. Junusoviga, kes kogu selle aja seisis mõne meetri kaugusel ja valvas. E. Klt saadud sularahast andis V. Gitškin pärast sündmuskohalt lahkumist R. Junusovile 210 kooni.
- Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes taotleb R. Junusovi suhtes kohtuotsuse tühistamist ja õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Apellant leiab, et kohus andis kogutud tõenditele vale hinnangu, mis viis vale kohtulahendi tegemiseni. Samuti jättis kohus rahuldamata apellandi taotluse tunnistaja R. Dmitrievi ülekuulamiseks. Kohus lähtus põhjendamatult otsuse tegemisel kaassüüdistatava V. Gitškini ütlustest ning jättis arvestamata R. Junusovi ütlused, mille kohaselt tema röövimises ei osalenud. Kaitsja hinnangul on süüdistatava V. Gitškini ütlused valed, antud oma olukorra kergendamiseks ning pole eluliselt usutavad, mis on tõestatav muuhulgas kirjalike tõendite ja tunnistaja R. Dmitrievi ütlustega. Eeltoodust tulenevalt apellant taotleb tunnistaja R. Dmitrievi ülekuulamist ringkonnakohtu istungil. Apellant on seisukohal, et maakohus on valesti tõlgendanud asjas kõrvaldamata jäänud vastuolusid R. Junusovi kahjuks.
- Ringkonnakohtu istungil kaitsja toetas esitatud apellatsiooni ja taotles õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist. Süüdistatav jagas oma kaitsja seisukohta. Prokurör taotles jätta kohtuotsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
- Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide ja apellatsiooni väidetega ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et apellatsiooni väited kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest see on seaduslik ja põhjendatud. 5.
- Esmalt osundab kohtukolleegium Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendatud seisukohale, et kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. 2
(4)Kohtukolleegium leiab, et nii esitatud apellatsiooni väidete kui maakohtu otsuses sisalduva väga põhjaliku tõendite analüüsi pinnalt ei ole võimalik leida ühtegi argumenti esimese astme süüdimõistva kohtuotsuse aluseks olevate tõendite ümberhindamiseks. Ka on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-85-00 märkinud, et kohtuniku poolne kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatust näitav motiveerimine peab olema selline, et kohtuniku siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale jälgitav ja kohtu põhjendused peavad olema veenvad. Kohtukolleegium märgib, et vaidlustatud kohtuotsuses on selgitatud, miks ja millistele tõenditele kohus faktiliste asjaolude tuvastamisel tugines ning on toodud välja ka järeldused, mille kohus tõenditest tegi. Eeltoodu tõttu on R. Junusovi süüditunnistamiseni viinud mõttekäigu kujunemine kohtuotsuse pinnalt jälgitav. Seetõttu kohtukolleegium, nõustudes Harju Maakohtu otsuse põhjenduste ja järeldustega, ei pea neid KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatud õigust kasutades täies mahus vajalikuks korrata. Esitatud apellatsioonis korratakse samu väiteid, mida süüdistatav ja tema kaitsja esitasid esimese astme kohtuistungil ning millele kohus on juba oma hinnangu andnud, mistõttu ringkonnakohtu ees ei tõstatata mingeid uusi õiguslikke ega tõenduslikke argumente. Kokkuvõtlikult on kohtukolleegium eelmärgitut arvestades seisukohal, et käesolevas kriminaalasjas pole tõendite hindamisel kriminaalmenetlusõigust rikutud. 5.2 Kaitsja väidab oma apellatsioonis, et kaassüüdistatava V. Gitškini ütlused ei ole usaldusväärsed ega eluliselt usutavad. Kohtukolleegium nende väidetega ei nõustu. Apelleeritud kohtuotsuses märgitakse põhjendatult, et süüdistatava V. Gitškini ütlustes ei ole põhjust kahelda, sest ta on andnud analoogseid ütlusi kohtueelsel uurimisel ja kohtuistungil ning tema ütlused on kooskõlas kannatanu E. K ütlustega. Kannatanu E. K on kogu aeg väitnud, et temalt võtsid raha ja mobiiltelefoni ära kaks isikut. Üks neist isikutest kasutas tema suhtes vägivalda ja võttis ära asjad ning teine isik seisis mõned meetrid eemal ja pidas valvet. Röövijad lahkusid koos sündmuskohalt. R. Junusovi kaitsja on mõjutanud kohtueelse uurimise ajal V. Gitškinit süüd enda peale võtma, kuid V. Gitškin sellega ei nõustunud ja jäi kindlaks oma varem antud ütlustele. 5.3 Kaitsja märgib veel, et V. Gitškini ütlused on kantud soovist oma olukorda kergendada. Kohtukolleegium ei nõustu ka selle väitega. KarS § 200 lg 1 järgi kvalifitseeritav röövimise põhikoosseis näeb karistusena ette kahe- kuni kümneaastase vangistuse. Seevastu KarS § 200 lg 2 p-s 7 sätestatud isikute grupi poolt toime pandud röövimine näeb ette kolme- kuni viieteistaastase vangistuse, seega märksa rangema karistuse. Kuna V. Gitškini ütluste kohaselt pani ta röövimise toime koos R. Junusoviga, siis on kohtukolleegiumi hinnangul kaitsja poolt ainetu rääkida sellest, et V. Gitškini ütlused on kantud soovist oma olukorda kergendada. 5.4 KrMS § 62 kohaselt on tõendamiseseme asjaolud kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü, kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. KrMS § 66 lg 1 kohaselt on tunnistaja füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Kuna kaitsja poolt taotletud isik R. D ei tea käesoleva kriminaalasja tõendamiseseme asjaolusid, siis jättis maakohus põhjendatult kaitsja taotluse tema tunnistajana ülekuulamiseks rahuldamata. Samal põhjusel jättis selle taotluse rahuldamata ringkonnakohus. 5.5 Kaitsja märgib, et R. Junusovi süü puudumist kinnitavad veel kirjalikud tõendid. Millised need tõendid on, seda kaitsja oma apellatsioonis ei märgi. Kohtukolleegium peab sellist väidet paljasõnaliseks, sest kriminaalasjas puuduvad kirjalikud tõendid, mis välistaksid R. Junusovi süü röövimisele kaasaaitamisel. 3
(4)- Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
- juuni
- a kohtuotsuse R. Junusovi suhtes muutmata ja kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Meelika Aaava Julia Katškovskaja Ivi Kesküla 4
(4)