Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 11.08.2011.a otsus kokkuleppememetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Sergei Orlov ja tema kaitsja adv Merike Allikmäe Prokurör Vahur Verte Süüdistatav Sergei Orlov isikukood 37302022218, elukoht xxxxxxxx xx-xx xxxxxxx, kodakondsuseta, varem üheteistkümnel korral kohtu poolt karistatud, viimati 24.11.2010.a Viru Maakohtu poolt
lg 2 p 4, 7, 8, 9 ja 10 järgi 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega tingimisi 3-aastase katseajaga. Vahistatud 07.04.2011.a. Kaitsja Adv Leelo Viil RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
lg 1 järgi ja karistati 1-aastase vangistusega,
järgi 6-kuulise vangistusega ja § 349 järgi 4-kuulise vangistusega.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud kandmata karistuse (3 aastat ja 6 kuud vangistust) võrra ja lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud 2 päeva. Karistusaja alguseks loeti 07.04.2011.a.
Orlov süüdi selles, et ta omandas suures koguses amfetamiini, mida kandis endaga kaasas ja hoidis oma elukohas xxxxxx xx-xx, kuni see 07.04.2011.a tema juurest ja tema elukohast leiti ja ära võeti. Kokku võeti temalt ära 1,32 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit, milles puhast amfetamiini 0,24 grammi, elukohast võeti ära 20,40 grammi pulbrilist ainet, milles 3,89 grammi puhast amfetamiini.
Orlov Sõle 69 juures mootorsõidukit Mitsubishi Carisma, olles narkootilisest ainest amfetamiinist tekitatud joobeseisundis.
Orlov süüdi selles, et ta eelnimetatud kuupäeval ja aadressil kasutas Albert Gribkovi nimele väljastatud juhiluba nr EWT342131, esitades selle väidetava juhtimisõiguse omandamiseks ja selle olemasolu tõendamiseks teda kontrollinud politseiametnikule. APELLATSIOONIDE SISU Sergei Orlov väidab oma kaebuses, et kohus ei olnud tema suhtes objektiivne, kuivõrd sama kohtunik oli eelnevalt tema suhtes teinud otsuse, milles keeldus teda vabastamast allkirja vastu koos elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 2 Teiseks leiab S. Orlov, et ekspertiisitasud on temalt ebaõiglaselt välja mõistetud, kuivõrd esitas taotluse nende kulutuste riigi kanda jätmiseks ning istungil olid sellega nõus nii prokurör kui kohtunik. Otsuse kuulutamisel märkis kohtunik, et tema kanda jääb vaid sundraha summas 695 eurot ja 05 senti ja et ekspertiisidega seotud kulutused kannab riik. Saades aga kohtuotsuse tõlke, selgus, et ta peab ikkagi kõikide ekspertiiside eest ise maksma. Seoses sellega palub kohtuotsus läbi vaadata ja muuta osas, mis puudutab tsiviilnõuete kohaldamist. Lisaks sellele taotleb S. Orlov ka sundraha vähendamist, sest võttes arvesse tema perekondlikku seisu, on ka see summa liiga suur. Sergei Orlovi kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja esimese astme kohtule uuesti arutamiseks saatmist. Kaitsja märgib, et vaatamata sellele, et kohtuistungil S. Orlov kohtu vastu taanduse esitas, jäi tema taotlus läbi arutamata ja kohus jätkas istungit nagu poleks taotlust olnudki. Kaitsja möönab, et kohtunikul puudus alus taandumiseks, kuid kohus ei selgitanud põhjust, miks S. Orlov taotluse esitas ning ei lahendanud seda KrMS § 50 kohaselt määrusega. Lubamatu on olukord, kus isik, saades teada, et tema kriminaalasja arutab sama kohtunik, kes lahendas tema vahistamise taotluse, esitades taanduse taotluse, ei saa kohtu poolt taanduse põhjuse osas ära kuulatud. Sellistel tingimustel riivab kokkuleppemenetluse läbiviimine oluliselt süüdistatava huve ja on seetõttu käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena. Seetõttu tuleb kriminaalasi esimese astme kohtule uuesti arutamiseks saata. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et apellatsioonid on põhjendamatud ega anna maakohtu seadusliku otsuse tühistamiseks alust. Kriminaalmenetlusõiguse norme rikutud ei ole. Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsioone. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ega kuulu tühistamisele. Esmalt märgib kohtukolleegium, et kaitsja poolt apellatsioonis esitatud taotlus kohtuotsuse tühistamiseks ja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks ei ole kooskõlas seadusega. KrMS § 337 lg 2 p 3 kohaselt on ringkonnakohtul võimalus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus küll tühistada, kuid puudub alus kriminaalasja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmiseks. Juhul, kui ringkonnakohus kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistab, tuleb kriminaaltoimik saata prokuratuurile. Teisalt on kaitsja apellatsioonis esitatud väited eksitavad ja alusetud. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt on pärast taandamistaotluse esitamise aluste selgitamist kohtu poolt, tõstatanud süüdistatav küsimuse kohtuniku volitustest käesolevat asja arutada, kuivõrd sama kohtunik on tema suhtes ka tõkendina vahistamise kohaldamise otsustanud. Seepeale on kohus selgitanud, et KrMS § 49 lg 1 p 2 kohaselt on kohus kohustatud taanduma, kui ta on eeluurimiskohtunikuna isiku vahistanud ning asja arutatakse üldmenetluses või lühimenetluses. Taandamise alust ei ole siis, kui kohus arutab asja kokkuleppe- ja käskmenetluses. Süüdistatav on kohtu selgitusi mõistnud ning teatanud, et taandamistaotlust ta ei esita /tl 175/. Seega ei ole süüdistatav kohtuniku vastu taandust esitanud ning kohtul puudus igasugune vajadus määruse tegemiseks. 3 Mis puudutab menetluskulusid, siis 18.07.2011.a prokuröri, süüdistatava S. Orlovi ja tema kaitsja M. Allikmäe vahel sõlmitud kokkuleppe p-st 7 nähtub, et kokkuleppe läbirääkimistel käsitati ka menetluskulude hüvitamist – süüdistatavale selgitati, et menetluskulud hüvitatakse süüdimõistva kohtuotsuse puhul KrMS § 180 sätestatud korras ning süüdimõistetult mõistetakse välja ka sundraha. Punkti 6.4 kohaselt S. Orlovilt kinnipidamisel ära võetud sularaha 535 eurot (asub Põhja Prefektuuri tagatiskontol) kanda süüdistatava taotlusel menetluskulude katteks /tl 164-166/. Kohtuistungil on S. Orlovi kaitsja esitanud taotluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmiseks /tl 176/. Maakohus on oma otsusega S. Orlovilt menetluskuludena välja mõistnud sundraha 695 eurot ja 5 senti, narkootilise aine ekspertiisi E-AN0322 maksumuse 504 eurot, narkootilise aine ekspertiisi 11E-AN0395 maksumuse 168 eurot ning ülejäänud osas jätnud menetluskulud riigi kanda. Peale S. Orlovilt väljamõistetud menetluskulude on kriminaaltoimiku materjalide kohaselt KrMS §-st 175 tulenevalt menetluskulud veel järgmised - DNA ekspertiisi maksumus 1140 eurot /tl 78/ ja määratud kaitsjale makstud tasu kokku 230 eurot ja 11 senti /tl 89, 96, 106, 109, 159, 167, 178/. Seega ongi kohus pisut enam kui poole menetluskuludest jätnud riigi kanda ning andnud süüdistatavale nende tasumiseks maksimaalse võimaliku tähtaja. Siinkohal tuleb märkida, et KrMS § 180 lg 3 annab kohtule võimaluse üksnes osa menetluskulusid riigi kanda jätta. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole käesoleval juhul tuvastatud asjaolusid, mis võimaldaksid süüdistatava suhtes veelgi soodsama otsuse tegemist. Kuivõrd S. Orlov pani käesolevas kriminaalasjas käsitatud kuriteod toime 24.11.2010.a Viru Maakohtu otsusega määratud katseajal, siis on maakohus õigesti moodustanud liitkaristuse
24.11.2010.a otsus on seadusjõus, otsuse kohaselt on mõistetud kandmata karistuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 11.08.2011.a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata. S. Orlovi kaitsja adv Merike Allikmäe on koos apellatsiooniga esitanud taotluse määrata tema poolt S. Orlovile apellatsioonimenetluse ettevalmistamiseks (apellatsiooni koostamine) osutatud riigi õigusabi eest Uno Feldschmidti Advokaadibüroole makstavaks tasuks kahe pooltunni eest 31.96 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 38.35 euro väljamõistmist. Ringkonnakohtu istungil osalenud asenduskaitsja taotleb määrata tema poolt S. Orlovile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest Vanalinna Advokaadibüroole makstavaks tasuks kolme pooltunni eest 47.94 eurot, millele lisandub 20% käibemaksu. Kokku taotleb kaitsja seega 57.52 euro väljamõistmist. Kokku on riigi õigusabi tasu 95.87 eurot. Kohtukolleegium leiab, et kaitsjate taotlused on põhjendatud ja tuleb juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg 1, 21 lg 3 ning Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009.a otsuse punktidest 16 ja 19 rahuldada. Kuivõrd ringkonnakohus teeb apellatsioone rahuldamata jättes KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi, kannab kaitsjatele väljamõistetud summa süüdistatav ise. Malle Preimer Meelika Aava 4 Ivi Kesküla
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.