) §-de 120 ja 121 järgi käskmenetluses Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Ruti Kilg Süüdistatav Ülle-Meeri Eiber isikukood: 47004210264; elukoht: XXXX; Varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1-l korral
a Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Eve Laine RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, §-st 254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Ülle-Meeri Eiber
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 100 (ükssada) päevamäära, so 320 (kolmsada kakskümmend eurot) eurot. Süüdi tunnistada Ülle-Meeri Eiber
järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, so 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot.
lg 1 alusel mõista Ülle-Meeri Eiberile liitkaristuseks rahaline karistus 300 (kolmsada) päevamäära, so 960 (üheksasada kuuskümmend) eurot, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.
lg-te 1, 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 (kümneks) kuuks järgmiselt: alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust tuleb Ülle-Meeri Eiberil tasuda igakuiselt 15. kuupäevaks vähemalt 96 (üheksakümmend kuus) eurot kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. 1 Tühistada Ülle-Meeri Eiberile kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – käesoleva kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 alusel sisse nõuda Ülle-Meeri Eiberilt menetluskuludena riigituludesse osa sundrahast, s.o 200 (kakssada) eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 57 (viiskümmend seitse) eurot 52 (viiskümmend kaks) senti ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 45 (nelikümmend viis) senti. Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et Ülle-Meeri Eiberil on õigus menetluskulud summas 257 (kakssada viiskümmend seitse) eurot 97 senti tasuda ositi (kümme) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 4100065035 ning selgituse „Ülle-Meeri Eiber, 111-11819, rahaline karistus“. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvetele nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgituse „Ülle-Meeri Eiber, 111-11819, menetluskulud“. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ja kaitsja nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esita, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistuse sisu Ülle-Meeri Eiberit süüdistatakse selles, et tema - kasutas 28.02.2011 Tartu linnas XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma elukaaslase T.J. suhtes sellega, et küünistas ning lõi kannatanut korduvalt rusikatega keha piirkonda, millega põhjustas T.J. füüsilist valu. - kasutas 02.03.2011 Tartu linnas XXX asuvas korteris füüsilist vägivalda oma elukaaslase T.J. suhtes sellega, et küünistas, hammustas ning lõi kannatanut korduvalt rusikatega nii näkku kui keha piirkonda, millega põhjustas T.J. füüsilist valu ja tervisekahjustuse – näo- ja rindkerepiirkonna pindmised vigastused. - kasutas 05.04.2011 kella 20.30 ajal Lääne – Virumaal Tapa vallas Jägala - Käravete maanteel umbes ühe kilomeetri kaugusel Jänedalt sõiduautos Kia Pro-Ceed registreerimismärgiga XXX füüsilist vägivalda T.J. suhtes sellega, et lõi kannatanut korduvalt rusikatega parema käevarre ning rinna piirkonda, kägistas kaelast ning pigistas kõrvast, millega põhjustas T.J. füüsilist valu. Sellega pani Ülle – Meeri Eiber toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. 2 Samuti süüdistatakse Ülle-Meeri Eiberit selles, et tema 02.03.2011 kella 17.00 paiku Tartu linnas XXX asuvas korteris ähvardas oma elukaaslast T.J. tapmisega, öeldes talle, et ta palkab mehele palgamõrtsuka ning laseb ta ära tappa. Seejärel haaras Ülle-Meeri Eiber pronksist suure vaasi, mille suunas T.J. peale ning karjus uuesti, et ta tapab ta ära. Kirjeldatud tegude tagajärjel tunnetas T.J. reaalset ohtu oma elule. Sellega pani Ülle–Meeri Eiber toime
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tapmisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. II Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada Ülle – Meeri Eiber süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses; tunnistada Ülle – Meeri Eiber süüdi
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 300 päevamäära ulatuses.
lg 1 järgi mõista liitkaristuseks rahaline karistus 300 päevamäära, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega. Kuna Ülle – Meeri Eiber rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev 2010. a keskmise päevasissetuleku suurus on 0 eurot, on
lg 2 alusel päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära suurus 3 eurot 20 senti ja rahaliseks karistuseks määrata 960 eurot.
lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi kümnele kuule järjest alates kohtuotsuse jõustumisele järgnenud kuust igakuuliste maksetena 96 eurot hiljemalt kuu 15. kuupäevaks kuni mõistetud rahalise karistuse täieliku tasumiseni. III Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS § 251 lg-tes 1, 2 ja 3 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused: prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged, süüdistatav on täisealine ning süüdistatava suhtes ei ole vaja kohaldada sõltuvusravi. Süüdistus
28.02.
lg 4 mõttes, kuna Ülle-Meeri Eiber pidas võimalikuks, et oma tegevusega, s.o hammustamise, küünistamise ja löömisega tekitab ta kannatanule füüsilist valu ning selline tegevus võib kahjustada ka viimase tervist. Seega tekitas Ülle-Meeri Eiber oma tahtliku tegevusega kannatanule tervise kahjustused ning füüsilist valu läbi löömise ja muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise ning realiseeris sellega
Süüdistus
25.04.
Kuna nende vahel on olnud pikemaajalised tülid, mille käigus on Ülle-Meeri Eiber kasutanud ka füüsilist vägivalda, pidi Ülle-Meeri Eiber pidama võimalikuks, et sellises olukorras T.J. ähvardades võib viimane võtta ähvardusi tõsiselt ja karta nende realiseerumist. Ähvardades kannatanut tapmisega olukorras, kus kannatanu võttis ähvardust tõsiselt ja kartis oma elu pärast, täitis Ülle-Meeri Eiber sellega
Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ja Ülle-Meeri Eiberi süüd välistavaid asjaolusid. IV Kohtu seisukoht karistuse laadi ja suuruse kohta
näeb karistusena ette rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik karistada kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Ülle-Meeri Eiberi tegevuses karistust raskendavaid asjaolusid, mis on sätestatud
§-s 58, ei ole.
Meeri Eiber on oma tegusid puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohtu hinnangul, arvestades Ülle-Meeri Eiberi puhtsüdamlikku kahetsust, kuritegude erilisi asjaolusid ja seda, et tegemist on süüdistatava esimese kriminaalkaristusega, on Ülle-Meeri Eiberit võimalik mõjutada uutest samalaadsetest kuritegudest hoiduma kõige kergema karistusliigiga, s.o rahalise karistusega.
lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. 4 Arvestades Ülle-Meeri Eiberi süü suurust - ta on korduvalt rünnanud kannatanut füüsiliselt ning tekitanud sellega ka ühel korral tervisekahjustused ning ähvardanud kannatanut tapmisega ning teiselt poolt arvestades tema karistust kergendava asjaoluga, on võimalik Ülle-Meeri Eiberit mõjutada prokuröri poolt nõutava rahalise karistusega, mis
puhul jääb karistusraami alumisse kolmandikku ning
Seega nõustub kohus prokuröri taotlusega ja mõistab Ülle-Meeri Eiberile
järgi karistuseks rahalise karistuse 100 päevamäära ning
järgi karistuseks rahalise karistuse 300 päevamäära.
lg-te 2 ja 3 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära suuruse süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel, keskmine päevasissetulek aga arvutatakse lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks.
lg 2 kolmanda ja neljanda lause kohaselt ei tohi arvestatud päevamäära suurus olla väiksem kui miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Kuivõrd Ülle-Meeri Eiberi 2010. a keskmine päevasissetulek oli alla 3,2 euro (tl 34), siis tuleb temale rahalise karistuse mõistmisel lähtuda
Eeltoodust tulenevalt on Ülle-Meeri Eiberile mõistetavade karistuste suuruseks vastavalt
järgi mõistetud karistuse osas 320 eurot ning
järgi mõistetud karistuse osas 960 eurot.
lg 2 kohaselt mõistab kohus liitkaristuse
järgi, kui isik on toime pannud mitu tegu, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nendest ühegi eest varem karistatud.
lg 1 alusel mõistab kohus liitkaristuseks rahalise karistuse 300 päevamäära, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega.
lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada üht aastat. Arvestades Ülle-Meeri Eiberi sissetuleku vähesust, tema alaealisi ülalpeetavaid ja seda, et tal tuleb lisaks rahalisele karistusele tasuda ka menetluskulud, leiab kohus, et Ülle-Meeri Eiberil käib rahalise karistuse summa ühe korraga tasumine üle jõu. Eeltoodud põhjustel tuleb anda Ülle-Meeri Eiberile võimalus tasuda rahaline karistuse ositi kümne kuu jooksul. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 417.03 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 57,52 eurot ning kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud 0,45 eurot. Eelnimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 kohaselt sisse nõuda Ülle-Meeri Eiberilt. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Arvestades Ülle-Meeri vähest sissetulekut, tema kohustust ülal pidada kahte alaealist last ning tasumisele kuuluvat rahalist karistust, leiab kohus, et tuleb vähendada Ülle-Meeri Eiberilt 5 välja mõistetavaid menetluskulusid, mõistes sundrahast välja üksnes 200 eurot ning määrata tema maksevõimet arvestades menetluskulude, milleks on kokku 257,97 eurot tasumise ositi kümnele kuule. Ingeri Tamm Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.