Kriminaalasi nr.1-11-3442 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- novembril 2011.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-3442 Kohtukoosseis Kohtunik Loretta Pikma Kohtuistungi sekretär Piret Juuse juuresolekul Asja läbivaatamise kuupäev 25.11.2011 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Raido Kirss´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Raido Kirss, isikukood 38802225227, viibib xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Raido Kirss tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 03.11.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Raido Kirssi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Raido Kirss on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 16.03.2011 kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 29.03.2010 kohtuotsusega KarS § 266 lg p 2 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 9 kuud 6 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 06.05.2011 ja lõpp 12.02.
- Kinnipidamisasutuses Raido Kirssi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanedes asub elama vanemate juurde xxx xxx xxx. Kinnipeetaval on 8 klassi haridust. Vabaduses oli tööga ametlikult hõivatud, kuid esines ka töötuse perioode. Vabanemisjärgselt isikul kindel töökoht puudub, kuid väidetavalt on võimalik tööd saada xxx abitöölisena (garantiikiri puudub). Vangistuses oli Raido Kirss hõivatud 1 majandustöödel ajavahemikul 17.08.-18.09.2011 ning alates 19.09.2011 töötab köögitöölisena. Kuna alla aastase karistusega kinnipeetavatele ei koostata individuaalset täitmiskava ei ole isik vangistuses osalenud ka taasühiskonnastavas tegevuses. Enne vangistust oli Raido Kirssil probleeme alkoholi kuritarvitamisega (korduvalt karistatud Alkoholiseaduse alusel). Viru Vangla toetab Raido Kirssi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Raido Kirss on 7 korda karistatud kriminaalkorras ning varem 2 korda olnud kriminaalhooldusel. Esimene katseaeg möödus edukalt, hilisem üldkasulik töö ebaõnnestus. Raido Kirss ei täitnud käitumiskontrollinõudeid, puudus koostöö kriminaalhooldusametnikuga ning katseajal pani toime uue kuriteo. Prokurör annab kirjaliku arvamuse ja toetab Raido Kirssi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Raido Kirss taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning poolte arvamustega, leiab, et Raido Kirssi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Raido Kirssi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Raido Kirss on kriminaalkorras karistatud seitsmendat korda. Vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on Raido Kirssi karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest. Vaatamata varasemale karistusele paranemise teele ei asunud ning kriminaalhooldusel olles taas pani toime uue varavastase kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevast karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varem tema suhtes 2-l korral kohaldatud kriminaalhooldus ei andnud tulemusi. Kriminaalhooldaja järelevalve ei ole meede, mis hoiaks ära tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Vabanedes ei ole kinnipeetaval kindla töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise ohtu. Enne vangistust kinnipeetaval oli probleeme alkoholi kuritarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et Raido Kirssi puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 2 Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides ning omandada töökogemust, mis suurendab tema resotsialiseerimise võimalusi. Kohus leiab, et arvestades kuritegude toimepanemise korduvust ja dünaamikat, ei ole Raido Kirssi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korrakehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Raido Kirssi vabastamisega temale Viru Maakohtu 16.03.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Loretta Pikma(allkiri) Tartu Ringkonnakohtu 06.01.2012 kohtumäärusega Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
- novembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Raido Kirsi määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 24.01.2012 Nooremreferent Liivi Õun 3
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.