← Eesti

4-12-18/3

Obsah (6)§ 78§ 79§ 191§ 77§ 75§ 150

4-12-18 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2012.a Narva kohtumajas, 1. Mai 2 Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasja number 4-12-18( kirjalikus menetluses) Väärte

§ 78

alusel esitatud kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale Kaebuse esitaja VKG Elektrivõrgud OÜ asukoht: Kerese 11, Narva, reg. nr. 10855041 Kaebuse esitaja esindaja Andrus Lillo, vandeadvokaat Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus asukoht: Ülikooli 4, 51003 Tartu Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskond asukoht: Vabaduse 5, 20303 Narva RESOLUTSIOON Juhindudes

§ 79lg 2 ja lg 3 p 2 1.

Rahuldada VKG Elektrivõrgud OÜ kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan`i 12.12.2011.a kaebuse lahendamise määrusele väärteoasjas nr 2330,10,

  1. Tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan´i 12.12.2011.a kaebuse lahendamie määrus väärteoasjas nr 2330,10,008929 täielikult.
  2. Tagastada toimik väärteoasjas nr 2330,10,008929 Ida Prefektuurile aadressil Vabaduse 5, 20303 Narva. Käesoleva määruse koopia saata kaebuse esitajale VKG Elektrivõrgud OÜ-le, kaebuse esitaja esindajale vandeadvikaadile Andrus Lillole ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Juhindudes

§ 191p-st 12 Määrust ei saa vaidlustada määruskaebuse esitamisega.

Asjaolud VKG Elektrivõrgud OÜ esitas 17.09.2010.a Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonnale avalduse väärteomenetluse alustamiseks. Avalduse kohaselt avastasid VKG Elektrivõrgud OÜ töötajad aadressil XXX asuvat elektrienergia arvestussüsteemi kontrollides, et nimetatud objekti elektritarbimist lugeval arvestil on plommid rikutud ja võltsitud. Avalduse esitaja leidis, et XXX kinnistu omanik E L rikkus ebaseaduslikult nimetatud elektriarvesti plomme, võltsis neid ja seejärel tarbis ebaseaduslikult elektrienergiat, pannes seega toime ELTS § 68 lg 1 kirjeldatud teo ja ühtlasi tekitades sellega avalduse esitajale kahju summas 12 8298,48 krooni (8 199,77 eurot). Ida Prefektuur on eelnimetatud avalduse alusel alustanud väärteomenetlust, kuid analüüsides väärteoasjas kogutud materjale, leidnud, et need ei ole piisavalt tõendanud E. L süüd kirjeldatud teo toimepanemisel. Ida Prefektuur tegi 18.11.2011.a määruse väärteomenetluse osalise lõpetamise kohta, millega on väärteomenetluse käesolevas väärteoasjas osaliselt lõpetatud. VKG Elektrivõrgud OÜ esitas Ida Prefektuuri 18.11.2011.a väärteomenetluse osalise lõpetamise määrusele kaebuse, milles leidis, et XXX elektriarvesti plommide rikkumine on sellise iseloomuga, et rikkumise eesmärk võis olla ainult XXX objektil ebaseadusliku elektrienergia tarbimise võimaldamine. Kaebuse esitaja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et arvestit on rikkunud keegi muu peale XXX kinnistu omaniku. Seega on väärteomenetluse lõpetamine E. L suhtes olnud põhjendamatu. 12.12.2011.a kaebuse lahendamise määrusega jäeti VKG Elektrivõrgud OÜ kaebus Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan´i poolt rahuldamata. 02.01.2012.a juhindudes

§ 78lg 4 esitas Ida Prefektuur VKG Elektrivõrgud (reg.

nr. 10855041) kaebuse Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljani 12.12.2011.a määruse peale väärteoasjas nr 2330,10, 008929 koos väärteotoimikuga kohtule.

§-dest 78 lg 1,2 järgi kui isik ei nõustu kõnealuse, kohtuvälise menetleja poolt kaebust lahendades tehtud määrusega, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. Kaebuse võib menetlusalune isik esitada kümne päeva jooksul alates vaidlustatava määruse kättesaamisest. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et kohtuvälise menetleja määruse põhjendus on äärmiselt napisõnaline ja ebapiisav. Kaebuse esitaja esindaja arvamusel, ei ole menetleja vähimalgi määral hinnanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid, mistõttu on otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta ilmselgelt põhjendamatu. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et kohtuväline menetleja viitas küll kaebuse esitaja poolt välja toodud XXX elektrikiblis oleva plommi rikkumise iseloomule, kuid ei ole kaebaja väiteid ja esitatud asjaolusid pidanud vajalikuks analüüsida. Seda tegemata ei ole aga võimalik üheselt järeldada, et E. L süü ei ole piisavalt tõendatud. Kaebuse esitaja esindaja möönas, et vaid motiivide olemasolu ei tõenda väärteo toimepanemist kõnealuse isiku poolt, aga siiski leidis, et konkreetse rikkumise iseloomu analüüsimise vajadust ei saa isiku süü tuvastamisel alahinnata. Kaebuse esitaja esindaja sõnadel, et antud juhul on plommi vigastus sellise iseloomuga, et ei saa jääda mõistlikku kahtlust, et plommide rikkumise ainus mõte ja eesmärk sai olla antud kliendi, s.o. XXX kinnistu omaniku E. L , poolt ebaseadusliku elektritarbimise võimaldamine. Kaebuse esitaja esindaja arvamusel, kui antud juhul oleks tuvastatud näiteks laamendamine terve elektrikapi kallal, siis ei saa välistada võimalust, et selle on toime pannud kolmas isik ja E. L süü tõendamine on raskendatud ning tema tahtlus ilmselt kõne alla ei tule. Kui on toimunud aga plommide rikkumine eesmärgiga tõsta juhtmeid ümber või tõkestada mitmete arvestitega kapis, nagu antud juhul, just ühe konkreetse arvesti tööd, siis ei ole kaebuse esitaja esindaja arvamusel eluliselt usutav see, et seda on teinud keegi peale kliendi või temaga seotud isiku. 2

(4)Kaebuse esitaja esindaja möönas, et ligipääs elektrikilbile oli ka kolmandatel isikutel, kui antud juhul puuduvad elektrikilbil vigastused, mis viitaksid kolmanda isiku tegevusele- eelduslikult vandalismile, sest ei ole eluliselt usutav, et kolmandal isikul oleks huvi ja eesmärk rikkuda ühe konkreetse, temaga mitteseotud objekti arvesti plommi. Kaebuse esitaja esindaja ei oska nimetada ühtki veenvat motiivi plommi võltsimiseks/rikkumiseks kolmandate isikute poolt. Kaebuse esitaja esindaja leidis, et teo asjaolud osundavad sellele, et tegu on toime pandud tahtlikult ja XXX elektritarbija huvides ning teo toimepanijaks sai olla üksnes tarbimiskoha omanik (Klient) või temaga seotud isik. Eeltoodust lähtuvalt kaebuse esitaja esindaja palus rahuldada esitatud kaebuse ja tühistata Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljani 12.12.2011.a kaebuse lahendamise määruse väärteoasjas nr 2330, 10,
  1. Kohus tuvastas, et 18.11.2011.a tegi Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva Politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnapolitseinik Irena Antson väärteomenetluse osalise lõpetamise määruse väärteoasjas nr 2330,10,
  2. Selles määruses jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et kogutud materjalid ei ole piisavalt tõendanud menetlusaluse E. L süüd. Kui väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. Seega pidas kohtuväline menetleja vajalikuks lähtuda KrMS § 7 lg 3 sätestatust, mille kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava süüdiolekus tõlgendatakse viimase kasuks. Kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaat Andrus Lillo esitas kaebuse Ida Prefektuuri määrusele väärteomenetluse osalise lõpetamise kohta väärteoasjas nr 2330,10,008929, kus palus rahuldada esitatud kaebuse ja tühistada Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva Politseijaoskonna Narva konstaablijaoskonna piirkonnapolitseiniku Irena Antson´i 18.11.2011.a määruse. 12.12.2011.a kaebuse lahendamise määrusega jättis Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan kaebuse rahuldamata. Kohtuväline menetleja on jätkuvalt seisukohal, et väärteoasja materjalidega ei ole üheselt leidnud tõendamist, et plommide võltsimise on toime pannud E. L ning, et vaid motiivi olemasolu ei tõenda asjaolu, et kõnealune süütegu on toime pandud just E. L poolt. Menetluse eesmärgiks ei ole otsustada, kas kahtlustatav isik on tõenäoliselt süüdi või süütu, vaid isikut võib süüteos süüdi mõista ainult siis, kui süüteo toimepanemine on nii kindlalt tõendatud, et selles ei jää mõistlikku kahtlust. Kohtu seisukoht Kohus, vaadanud läbi VKG Elektrivõrgud OÜ kaebuse ja väärteoasja nr 2330,10,008929 materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele. Väärteomenetluse seadustiku (

) § 78 lg 1 kohaselt, kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja

§ 77

lg 2 kohaselt kaebuse lahendamisel tehtud kohtuvälise menetleja määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.

§ 79

lg 3 järgi kaebust lahendades võib maakohtunik: 1) jätta kaebuse rahuldamata; 2) rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; 3) tühistada vaidlustatud määruse või peatada vaidlustatud menetlustoimingu täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.

§ 75

lg 1,2 järgi väärteomenetluse lõpetamise määruse põhiosas märgitakse: 1) menetlusotsustuse põhjendus; 2) väärteomenetluse lõpetamise alus vastavalt käesoleva seadustiku § -le 29 või 30. 3

(4)

§ 75

lg 3 p 1 järgi väärteomenetluse lõpetamise määruse lõpposas märgitakse menetlusotsustus. Kohtu hinnangul 18.11.2011 väärteomenetluse osalise lõpetamise määrus ei vasta

§-s 75 sätestatud nõuetele, sest puudub viide, mille alusel lõpetati väärteomenetlust (lõpetamise alus vastavalt

§-le 75 lg 2 p 2) ning puudub määruse lõpposa (vastavalt §-le 75 lg 3 p 1).

§ 150

lg 1 p 7 kohaselt väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui menetleja otsus ei ole põhistatud, kui see on seadustikus ette nähtud. 18.11.2011.a määruses väärteomenetluse osalise lõpetamise kohta on ära toodud VKG Elektrivõrgud OÜ juhatuse liige M T , VGK Elektrivõrgud OÜ töötaja R S ja menetlusaluse isiku E L ütlused ja on märgitud, et analüüsinud väärteoasjas kogutud materjale jõudis kohtuväline menetleja järeldusele, et kogutud materjalidega ei ole piisavalt tõendatud menetlusaluse E L süü. Kuid määruses puudub kogutud tõendite analüüs, kohtuvälise menetleja mõtte käik ei ole jälgitav. Määruses on lihtsalt tsiteeritud tunnistajate ja menetlusaluse isiku ütlused, kuid määruses tuleb ära näidata, millised asjaolud kohtuväline menetleja tõendatuks luges ning millistele tõenditele tugines.

§ 77

lg 3 järgi kaebust lahendades võib kohtuvälise menetleja juht või tema õigusaktiga volitatud ametnik määrusega tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja juht 12.12.2011 määruses ei ole samuti põhjendanud oma seisukohta, miks menetlusaluse isiku E L süü ei ole tõendatud. Kohus tuleb järeldusele, et väärteomenetleja otsus ei ole põhistatud, mis on väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks. Seega tuleb vaidlustatud määrus tühistada täielikult ning õiguste rikkumise kõrvaldamiseks tagastada väärteotoimik Ida Prefektuurile. Kohtu hinnangul on võimalik antud väärteomenetluses koguda täiendavaid tõendeid (nt menetlusaluse isiku perekonnaliikmete ja naabrite ütlused), mis omaksid tähtsust käesolevas menetluses. Lähtudes ülalmainitust kohus leiab, et VKG Elektrivõrgud OÜ kaebus 12.12.2011.a Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo Narva politseijaoskonna piirkonnavanem Andranik Danieljan`i poolt tehtud väärteoasjas nr 2330,10,008929 kaebuse lahendamise määruse peale tuleb rahuldada ning 12.12.2011.a kaebuse lahendamise määrus tuleb tühistada. Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes

§ 79lg 3 p 2. /digitaalselt allkirjastatud/ Larissa Prokopenko Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.