Obsah (5)

§ 66§ 15§ 16§ 18§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2012, Tallinn Väärteoasja number 4-11-3124 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Reinola, liikmed Ivi Kes

§ 66lg 1 alusel ositi.

Korraga ärakantava aresti kestus ei või olla lühem kui 3 päeva. E. Hodakovi kohustati kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 31.12.

1. Aresti kandmise kohaks määrati Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. E. Hodakovi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldati tema suhtes sundtoomist arestimajja. Kohus leidis, et E. Hodakovi poolt väärteo toimepanemine on tõendamist leidnud ning tema tegevus on õigesti kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi. Kohus luges E. Hodakovi poolt väärteo toimepanemise tõendatuks menetlusaluse isiku ütlustega ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati E. Hodakov 19.07.2011 sõiduki juhtimiselt asjaolude äralangemiseni, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt oli E. Hodakovilt juhtimisõigus ära võetud 22.06.2011 kuni 21.08.2011 (Harju Maakohtu 08.03.2011 otsus väärteoasjas 4-10-1416), mis jõustus 22.06.2011 Riigikohtu määrusega. Kohus leidis, et kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 201 lg 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. 19.07.2011 mootorsõidukit juhtima asudes ei ilmutanud E. Hodakov piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet veendumaks enda juhtimisõiguse olemasolus. Kuna juhtimisõiguse olemasolu sõltus Harju Maakohtu 08.03.2011 otsuse jõustumisest, pidanuks E. Hodakov ise aktiivsust üles näitama ning selgitama välja, kas 19.07.2011 oli tal juhtimisõigus olemas või mitte. Karistuse mõistmisel arvestas kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Et E. Hodakovi on juba varasemalt korduvalt liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud, pidas kohus LS § 201 lg 2 järgi E. Hodakovi karistamisel põhjendatud karistusliigiks aresti. Alates 2004 aastast on E. Hodakovi väärteokorras karistatud 25-l korral, neist 17-l korral liiklusseaduse rikkumise eest. Karistusregistri teatise kohaselt on kõik määratud rahatrahvid tasumata, mistõttu on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on E. Hodakovi karistamine raskemaliigilise karistusega. Arvestades, et E. Hodakovil puudub töökoht, mis tähendab ka sissetulekuallika puudumist, on rahatrahvi mõistmine karistuseks ilmselgelt eesmärgitu. E. Hodakov rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Kuna E. Hodakovi on varem, s.o 28.02.2008 karistatud 2 Harju Maakohtu poolt samalaadse rikkumise eest LS § 741 lg 2 alusel arestiga 2 päeva, pidas kohus põhjendatud karistusmääraks käesolevas asjas toime pandud rikkumise eest aresti 6 päeva. Apellatsioon
2. Harju Maakohtu 22.11.2011 otsuse peale esitas apellatsiooni E. Hodakov, kes vaidlustab kohtuotsuse enda süüditunnistamises ja karistamises LS § 201 lg 2 järgi, paludes kohtuotsus tervikuna tühistada. Apellatsiooni motiivide kohaselt ei ole ta 19.07.2011 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime pannud ja peab seda eksituseks, kuna ei olnud teadlik, et tema suhtes 8.03.2011 tehtud kohtuotsus väärteoasjas, millega karistati teda mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks, oli jõustunud 22.06.
3. Juhul, kui talle oleks nõuetekohaselt teatatud, et tal puudub õigus mootorsõidukit juhtida, ei oleks ta 19.07.2011 rooli taha istunud. Ringkonnakohtu seisukoht
4. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuse tühistamiseks apellatsioonis toodud argumentidel puudub alus, mistõttu esitatud apellatsioon tuleb jätta rahuldamata.
5. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et menetlusalune isik ei ole 19.07.2011 LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritavat väärtegu toime pannud ning et mootorsõiduki juhtimist omamata selleks juhtimisõigust, tuleb lugeda eksituseks. Ei saa lugeda usutavaks, et isik, keda on eelnevalt 17-l korral liiklusseaduse rikkumiste toimepanemise eest väärteokorras karistatud, kelle suhtes 8.03.2011 tehtud kohtuotsuse väärteoasjas on menetlusalune isik Riigikohtus vaidlustanud, ei tunne enne mootorsõiduki juhtima asumist huvi, kas ta omab kehtivat juhtimisõigust või mitte. Apellandi seiskoht, et talle ei ole nõuetekohaselt teatatud kohtuotsuse jõustumisest 22.06.2011, millega võeti temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära kaheks kuuks, on alusetu. Nähtuvalt toimiku materjalidest on E. Hodakovi kaitsjale adv S. Narusbergile 01.07.2011 saadetud Riigikohtu 22.06.2011 kohtumäärus 3-7-1-1-1-37-11, millega jäeti kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata (tlk 113, 114). Väide, et kaitsja ei ole E. Hodakovile Harju Maakohtu 8.03.2011 otsuse jõustumisest teatanud, võib olla küll õige, kuid see ei saa olla alusks vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Tulenevalt

§ 15

lg-st 3 on LS § 201 lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (

§ 16

) kui ka ettevaatamatusest (

§ 18

). Seega piisab koosseisu täitmiseks sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (

§ 18lg 3).

Maakohus märkis otsuses õigesti, et LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Selline seisukoht tuleneb Riigikohtu 05.02.2009 lahendi nr 3-1-1-83 -08 p-st

1. E. Hodakov teadis, et Harju Maakohtu poolt on tehtud otsus, millega võeti temalt mootorsõiduki juhtimise õigus ära 2 kuuks. Seega oleks ta 19.07.2011 enne mootorsõidukit juhtima asudes pidanud ilmutama piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet veendumaks juhtimisõiguse olemasolus. Et ta apellatsioonist nähtuvalt ei pöördunud enne 19.07.2011 ka kaitsja poole, kinnitab kohtukolleegiumi veendumust, et E. Hodakov ei näidanud üles mingisugust huvi kasseeritud otsuse suhtes, millega ta rikkus hoolsuskohustust ja mis oleks sellises olukorras olnud esmane, veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Ei väärteoasja materjalidest ega apellatsioonist nähtu ühegi objektiivse takistuse olemasolu, mille tõttu apellant ei saanuks hankida informatsiooni
2. 07.2011 juhtimisõiguse olemasolu või selle 3 puudumise kohta. Tundmata huvi väärteoasjas tehtud karistusotsustuse kohta, pidi apellant arvestama ka asjaoluga, et tema suhtes tehtud otsus väärteoasjas võib olla 19.07.2011 juba jõustunud. Vaidlustatud otsusega on maakohus tõendanud E. Hodakovi käitumises LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemise. Karistuse mõistmisel on kohus arvestanud isikut iseloomustavaid andmeid ja E. Hodakovi abikaasa tervislikku seisundit, mistõttu ei sea aresti ositi kandmine apellandi perekonda raskesse olukorda. Ringkonnakohus peab vajalikuks lisada, et pere olemasolu ja kohustus hoolitseda oma abikaasa eest ei takistanud E. Hodakovi uut väärtegu toime panemast.
3. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus E. Hodakovile mõistetud karistuse liigi ja määraga ning leiab, et see karistus on kooskõlas

§ 56

lg-s 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 7. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 22.11.2011 otsuse muutmata ning esitatud apellatsiooni rahuldamata. Urmas Reinola Ivi Kesküla Malle Preimer 4