lg 2, maakohus m ä ä r a s : Mitte vabastada Igor Žemttšugov*it temale Harju Maakohtu 30. oktoobri 2003.a otsusega kriminaalasjas nr 1/1—65/03 mõistetud karistuse 15 aastat vangistust kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik. Tartu Vangla on 23.11.2011.a esitanud Tartu Maakohtule Igor Žemtšugovi kohta koostatud materjalid tema vangistusest vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. 1
lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning liitkaristuseks mõisteti 15 aastat vangistust. Igor Žemtšugovi karistusaja algus on 28.11.2001.a ja lõpp 27.11.2016.a. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et Igor Žemtšugovit on kriminaalkorras karistatud ühel korral ja ta kannab esimest reaalset vanglakaristust. Praegune kuritegu on tahtlik tapmine raskendavail asjaoludel, teadvalt kuritegelikul teel saadud vara omandamine või turustamine. Kinnipeetav on vangistuse ajal erinevail ajavahemikel töötanud, läbinud sotsiaalprogrammi „Vihajuhtimine“, hetkel töötab lukksepp-keevitajana OÜ-s Hooldus Pluss. Vabanemisjärgselt on väidetavalt olemas töökoht OÜ-s Plekipoisid (xxxxxxxxxxxxxxxxxx). Vangistuse ajal on töötanud õpetajana Tartu Vangla Kutsehariduskeskuses, õpetanud keevituse eriala. Kinnipeetava vastu materiaalseid nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 834,06 eurot. Kinnipeetava sõnul on majanduslik olukord vabaduses hea, töötasu piisav. Vabaduses on olemas toetav sotsiaalne võrgustik eksabikaasa xxxxxxxxe ning ema xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx näol. Vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vangla iseloomustuse järgi on kinnipeetav kõrge intelligentsuse ja heade kognitiivsete võimetega isik. Agressiivsele käitumisele viitab eelkõige sooritatud kuriteo iseloom (sooritas raske isikuvastase kuriteo, mille tagajärjel sai surma kaks inimest), vanglas otsest agressiivsust ei täheldatud. Tartu Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist allutamisega käitumiskontrollile. Kriminaalhooldaja oma arvamuses leiab, et kuna kinnipeetaval on ennetähtaegseks vabanemiseks olemas head elamistingimused, toetav sotsiaalne võrgustik ema ning eksabikaasa näol, reaalne koht, kuhu tööle asuda, võib isiku vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Riskide maandamiseks on oluline, et Igor Žemtšugov ennetähtaegse vabanemise korral ei tarvitaks alkohoolseid jooke, ei suhtleks kriminaalkorras karistatud isikutega ning asuks tööle ühe kuu jooksul peale vabanemist. On esitatud garantiikiri tööandjalt Plekipoisid OÜ, kes on nõus I.Žemtšugovi tööle võtma pärast tolle vabanemist kinnipidamiskohast. Kohtuistungil 09.01.2012.a süüdimõistetu avaldas, et ta tahab ennetähtaegselt vabaneda. Ta läheb elama ema juurde Viljandisse just põhjusel, et olla eemal oma varasemast elukohast, kus suhtluskaaslased on kõik endised vangid. Tal on keevitajaõpe, oskused, tuttavad aitasid töökoha leida vabanemise puhuks. Kuriteo põhjuseks oligi ebaõige seltskond ja alkohol. Vabaduses soovib tuttavaid valida, pühenduda perele, kavandab ka veel õppimist. Vabaduses võib raskeimaks osutuda resotsialiseerumine pärast pikka vangistust. Alkohol ja vara ei ole vabaduses tähtsad. Ta kahetseb tehtut ja soovib tõestada, et ka ränga kuriteo sooritaja on võimeline elama seaduskuulekalt. Prokurör on avaldanud seisukoha kirjalikult. Vaatamata formaalsete vabastamise eelduste olemasolule ei toeta prokurör Igor Žemtšugovi ennetähtaegset vabastamist, kuna ärakantud karistusaja pikkus ei ole vastavuses kuriteo raskusega ega õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohtu seisukohad Igor Žemtšugov on süüdi tunnistatud ja karistatud esimese astme kuriteo sooritamise eest:
lg 2 kohaselt võib esimese astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud (p 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või (p 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. 2
lg 2 p 1 tähtaeg (pool mõistetud karistusest) sai täis 27.05.2009
Seega on käesolevaks ajaks Igor Žemtšugovile saabunud
lg 1 p 2 sätestatud tähtaeg (27.11.2011.a), see tähendab, et ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused on täidetud. Kohus on seisukohal, et Igor Žemtšugovi vabastamine 15 aasta vangistuse kandmiselt ennetähtaegselt 10 aasta vangistuse ärakandmisel ei ole põhjendatud.
lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus leiab, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel arvessetulevate asjaolude hulgas esikohal olevad asjaolud- kuriteo toimepanemise asjaolud- on sedavõrd räiged, et need ei võimalda Igor Žemtšugovi ennetähtaegset vabastamist praegu. I.Žemtšugov on süüdi tunnistatud KrK § 101 p.3,5,7 ehk tahtliku tapmise eest raskendavail asjaoludel, kusjuures korraga on olnud olemas kolm raskendavat asjaolu. I.Žemtšugovi käe läbi on elu kaotanud kaks isikut.
Kohus karistust mõistes leiab karistuse liigi ja -määra. Karistusmäära kaaludes on ka Harju Maakohus arvestanud I.Žemtšugovi süüd ja mõistnud karistuseks 15 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohus on jätnud selle otsuse muutmata. Kohtud on leidnud, et mõistetud 15-aastane vangistus vastab Igor Žemtšugovi süüle selles teos. Ka praeguseks, mil karistuse kandmise algusest on möödunud veidi rohkem kui 10 aastat, ei ole I.Žemtšugovi poolt toimepandud jõhkra kuriteo asjaolud leevenenud. Igor Žemtšugov on vangistuses küll käitunud nõuetekohaselt, kuid sellele vaatamata leiab kohus, et hea käitumine vangistuses ei võimalda ümber hinnata süüdimõistetu süüd kahe inimese surmas ja teda 2/3 karistusaja möödumisel vabastada. I.Žemtšugov kannab karistust esmakordselt toimepandud kuriteo eest ja kõik need asjaolud, mida toovad vabastamist toetavatena esile vangla ja kriminaalhooldusametnik- elukoht, töökoht, toetav sotsiaalvõrgustik, kõrged intelligentsed võimed ja hea haridus- olid olemas ka enne kuriteo sooritamist ega ole saavutatud pärast kuriteo toimepanemist paranemise teele asumisega. I.Žemtšugovil on võimalik tõestada, et ta suudab õiguskuulekalt elada, ka siis kui ta vabaneb tähtaegselt või lühemat aega enne tähtaja täitumist. Kohus eeldab, et isik käitub vangistuses õiguskuulekalt ja eeskujulikult mitte ainult eesmärgil, et saavutada seeläbi ennetähtaegne vabanemine, vaid et õiguskuulekas ja hea käitumine ongi saanud sellele isikule omaseks käitumisviisiks, mida ta jätkab ka vabaduses. Karistuse ärakandmine vangistuses pikemalt kui 2/3 ulatuses mõistetud karistusajast ei ole seetõttu eriline repressioon selle süüdimõistetu suhtes ja süüdimõistetul tuleb sellega arvestada karistust kandma asudes. I.Žemtšugovi poolt toimepandud kuriteo eriline julmus ja jõhkrus ei võimalda kohtul hinnata tema poolt ärakantud karistusaega piisavaks, et teda ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastada. Kohus jätab I.Žemtšugovi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik Ülle Raag 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.