1-11-11856/8

1-11-11856 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja Määruse tegemise aeg ja koht 24.01.2012.a. Tallinn Kriminaalasja number 1-11-11856 Kohtukoosseis kohtunik Karin Olentšenko Kriminaalasi RK(K ) süüdistuses KarS § 121 järgi lühimenetluses Süüdistatav RK isikukood: XXX, Eesti Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, põhiharidusega, töötab EE AS, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld, varem kriminaalkorras karistatud kahel korral Kriminaalmenetluse lõpetamine Menetlustoiming RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 2031 lg.1 kohus määras:

1. Lõpetada menetlus kriminaalasjas RK süüdistuses KarS § 121 järgi kannatanuga leppimise tõttu.
2. Kohustada RK käituma kannatanu ÕMK(end. I ) suhtes viisakalt ja lugupidavalt ning hoiduma vägivallast.
3. Välja mõista riigi tuludesse menetluskulud - kaitsjatasu 153,39 eurot, koopiate kulu 0,45 eurot, mis tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank või 221023778606 Swedbank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049777 ning selgitus „Roman Krikuhhin, 1-11-11856, kriminaalmenetluse kulud“. Kviitung esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kriminaalkantseleile. Kaitsjatasu tasuda 6 kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.
4. Ekspertiisikulu 351,51 eurot jätta riigi kanda.
5. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada määruse jõustumisel.
6. Määrus saata teadmiseks süüdistatavale, kannatanule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ning Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi osakonnale. Edasikaebamise kord Määrus ei ole vaidlustatav, välja arvatud kannatanul on õigus esitada määruskaebus KrMS § 385 p.10 kohaselt. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK RK süüdistatakse selles, et tema 24.03.2011 kella 23.00 ajal, viibides XXX asuvas korteris, viskas ÕMK´t klaaspokaaliga, millega tabas kannatanu küünarnukki. Sellise tegevusega põhjustas RK kannatanule füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustuse – küünarnuki juures veritseva marrastuse, mis on fikseeritud isiku läbivaatuse protokollis /tlk 9 – 13/. Seega RK valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemisega pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtuistungil 28.11.2011.a taotles prokurör rakendada kriminaalasjas lepitusmenetlust, kuna süüdistatav ja kannatanu on avaldanud soovi leppida, nii süüdistatav kui ka kannatantu on lepitusmenetlusega nõus. RK ei ole varasemalt enne süüdistuse intsidenti ega pärast nimetatud juhtumit kannatanu suhtes vägivalda tarvitanud, on kannatanu ees vabandanud. Samuti on RK loobunud alkoholi tarvitamisest. Kaitsja nõustus prokuröri taotlusega. Kohus saatis kriminaalasja oma 28.11.2011.a. määrusega lepitusmenetlusse ja lepitaja nimetamiseks ja lepitamise korraldamiseks Sotsiaalkindlustusametisse, juhindudes KrMS §-dest 2031 lg.1 ja 2032 lg.
7. 13.01.2012.a edastati kohtule Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna peaspetsialist EP ning kannatanu ja süüdistatava poolt allkirjastatud lepituskokkulepe, mis sõlmiti XXX Kohtule edastati ka lepituse käiku kirjeldav aruanne. Lepituskokkuleppest nähtub, et ÕMK ja RK on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja lepivad kokku kuriteoga tekitatud kahjude heastamiseks järgmises: RK kohustub käituma viisakalt ja lugupidavalt ÕMK suhtes ja hoiduma vägivallast. Samuti nähtub kokkuleppest, et menetlusosalistele on tutvustatud KrMS 2031 lg.5 sätestatut ja et nad on teadlikud kriminaalmenetluse uuendamisest juhul, kui RKei täida talle kohtu või prokuratuuri poolt pandud lepituskokkuleppe tingimuste täitmise kohustust. Samuti on menetlusosalised teadlikud KrMS § 2032 lg.5 sätestatud ning on lepituskokkuleppe täitmise üle järelevalve teostamisest, sh lepitaja õigusest nõuda kohustuse täitmist kinnitavate dokumentide ja teabe esitamist. ÕMK on andnud nõusoleku teavitada lepitajat RK poolt lepituskokkuleppe tingimuste rikkumisest. KOHTU SEISUKOHT Vastavalt KrMS §-le 2031 lg.1 kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud KrMS § 2032 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi punktides 1-4 on loetletud erandid, millal kriminaalmenetluse lõpetamine ei ole lubatud. Käesolevas kriminaalasjas ei ole seaduses ettenähtud takistusi kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu, kohus leiab, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtuistungil ÕMK ja RK kinnitasid lepituskokkuleppe sõlmimist. Karin Olentšenko Kohtunik