-19 lg.1 nägi ette vastutuse mootorsõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres oli alkoholisisaldus 0,20 – 0,49 milligrammi või ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10 – 0,24 milligrammi. Seega on vaja antud väärteoasjas tuvastada, kas Anton Korp juhtis mootorsõidukit alkoholi piirmäära ületamisega. Nagu nähtub 28.04.2011 koostatud väärteoprotokollist nr.AB 1227913 ja vaidlustatavast 24.05.2011 otsusest väärteoasjas nr.2330,11,002970, oli juhi väljahingatava õhu ühes liitris alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l, millega ta rikkus Liiklusseaduse §20 lg.4 sätteid. Kuni 01.07.
lg.4 sätestas, et juhi ühes grammis veres ei või olla alkoholi 0,20 milligrammi ega rohkem või juhi ühes liitris väljahingatavas õhus ei või olla alkoholi 0,10 milligrammi ega rohkem. Kaebuse esitaja poolt 10.06.2011 esitatud kaebusest (t.l.1-2) nähtub, et menetlusalune isik on oma süüd väärteos tunnistanud ja väga kahetsenud. 3 Maakohus leiab, et väärtegu on Anton Korbi poolt toime pandud ja lisaks tema enda poolt süü tunnistamisele on kaebuse esitaja süü tõendatud ka indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja selle väljatrükiga. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise 28.04.2011 protokollist (t.l.10-11) nähtub, et 28.04.2011 kell 13.52 kasutati indikaatorvahendit Alcoquant 6020 nr.A111230 (kalibreeritud kuni 01.09.2011) ja selle näit oli 0,29 mg/l. Samast protokollist nähtub, et 28.04.2011 kell 14.27 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 MK III EST nr. ARAF-0012 ja selle lugem oli 0,26 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l ja mõõtetulemus 0,21 mg/l. Maakohus peab eelnimetatud indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli usaldusväärseks tõendiks antud asjas kaebuse esitaja väljahingatava õhu ühes liitris alkoholi sisalduse määramisel. Alkoholi sisaldus on mõõdetud ja fikseeritud vastavalt ettenähtud nõuetele. Eeltoodu alusel ja hinnates tõendeid kogumis, leiab maakohus, et Anton Korpi oli põhjendatult karistatud Liiklusseaduse §74-19 lg.1 järgi, kuna ta rikkus Liiklusseaduse §20 lg.4. Maakohus nõustub kohtuvälise menetleja otsuses toodud seisukohtadega ja leiab, et kuna antud väärteoasjas on usaldusväärselt kohtu poolt uuritud tõenditega tõendamist leidnud, et kaebuse esitaja väljahingatava õhu ühes liitris oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,21 mg/l, siis kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks selles osas alust ei ole. Maakohus leiab, et süüteokoosseis käesolevas väärteoasjas on täidetud, et väärtegu on menetlusaluse isiku poolt toime pandud ja ta on süüdi. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud. Süüd välistavad asjaolud käesolevas väärteoasjas puuduvad. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi määramise osas jätta muutmata. Vastavalt Väärteomenetluse seadustiku §2 kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui Väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti ja arvestades väärteomenetluse erisusi. Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kuni 01.07.
-19 lg.1 nägi karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Käesolevas väärteoasjas on kohtuvälise menetleja poolt määratud menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses. Kohtupraktika kohaselt määratakse karistus ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning karistust kergendavate või raskendavate asjaolude ilmnemisel määratakse karistus siis kas alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra või siis keskmist määra ületavana. Käesolevas väärteoasjas on kohtuväline menetleja määranud menetlusalusele isikule karistuse sanktsiooni maksimummääras. Vastavalt Karistusseadustiku §57 lg.1 p.3 on 4 karistust kergendavaks asjaoluks süü tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus. Asja materjalide kohaselt on menetlusalune isik oma süüd tunnistanud ja toimepandud väärtegu kahetsenud koheselt tema ülekuulamisel (t.l.12). Kuigi Anton Korbi ülekuulamise protokoll kannab kuupäeva 24.04.2011 (s.o. 4 päeva enne väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise kuupäeva) ja ülekuulamise tekstis on viide kuupäevale 28.01.2011 (s.o. 3 kuud enne väärteoprotokollis märgitud väärteo toimepanemise kuupäeva), möönab maakohus, et ülekuulamise teksti põhjal on võimalik teha järeldus, et Anton Korp annab ütlusi siiski 28.04.2011 toimunud väärteo osas. Siiski peab maakohus vajalikuks juhtida Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna tähelepanu dokumentide täitmise korrektsusele. Lisaks sellele puudub käesolevas asjas kohtuvälise menetleja otsuses igasugune viide karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele. Samuti puudub igasugune põhjendus sellele, miks ei ole kohtuväline menetleja oma otsuse tegemisel arvestanud menetlusaluse isiku poolt oma süü tunnistamist ja kahetsust. Maakohus leiab, et süü tunnistamine ja kahetsus on sellised asjaolud, mida tuleb kergendava asjaoluna igal juhul arvestada. Eeltoodu alusel ei pea maakohus õigeks, õiglaseks ja põhjendatuks määrata menetlusalusele isikule karistuseks rahatrahv maksimummääras. Kuna keskmine sanktsioonimäär on 50 trahviühikut ja arvestamisele kuulub kergendava asjaoluna süü tunnistamine, siis peab maakohus põhjendatuks määrata menetlusalusele isikule toimepandud väärteo eest karistuseks rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o. summas 120 eurot. Maakohus leiab, et arvestades toimepandud väärteo raskust ja menetlusalust isikut, on Karistusseadustiku §56 ettenähtud eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest – võimalik saavutada just antud asjas määratud suurusega karistusega. Vastavalt Karistusseadustiku §66 lg.2 võib kohus mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi ja vastavalt sama sätte lg.3 ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Arvestades menetlusaluse isiku poolt kaebuses viidatud asjaoludele raske materiaalse olukorra kohta ja tema üliõpilase staatust, peab maakohus võimalikuks ja põhjendatuks määrata käesoleva kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi summas 120 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul, seega tasumise kohustusega 20 eurot kuus. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus rahatrahvi suuruse osas tühistada, teha uus otsus ja Anton Korbi kaebus selles osas rahuldada. Kuni 01.07.
-19 lg.3 p.1 nägi ette võimaluse kohaldada samas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Seega on lisakaristuse kohaldamise eeltingimuseks asjaolu, et isikut ei ole varem samas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Nagu nähtub kohtuvälise menetleja 24.05.2011 otsusest väärteoasjas nr.2330,11,002970, on menetlusalune isik varasemalt toime pannud mitu sarnast väärtegu. Samas puuduvad kohtuvälise menetleja otsuses igasugused põhjendused eeltoodud väitele. Samuti ei nähtu varasem väärteo korras karistatus/mittekaristatus 5 maakohtule edastatud väärteomaterjalidest. Seega puuduvad kohtuvälise menetleja otsuses põhjendused Liiklusseaduse §74-19 lg.3 p.1 kohaldamiseks nii juhul, kui menetlusalune isik on varasemalt toime pannud samalaadseid väärtegusid, kui ka põhjendused juhul, kui tegemist oli esmakordse sellelaadse väärteo toimepanemisega. Maakohus on seisukohal, et igasugune karistus, nii põhikaristus, kui ka lisakaristus, peavad olema kohtuvälise menetleja otsuses põhjendatud kõigile arusaadaval viisil, tõendatud ja igasugused vastuolud peavad olema välistatud. Andmeid menetlusaluse isiku varasemate väärteokaristuste osas ei ole prefektuuri poolt lisatud ka kirjalikule vastusele. Eeltoodu alusel ei ole põhjendatud käesolevas väärteoasjas lisakaristuse kohaldamine. Ülaltoodu alusel tuleb prefektuuri otsus selles osas tühistada ja Anton Korbi kaebus rahuldada. allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.