) § 79 lg 3 p-de 2, 3 alusel rahuldada Leonhard Kuke kaebus ja lugeda trahviteade nr 223011027831 mittejõustunuks ja kohtutäiturile sundtäitmiseks saatmine ebaseaduslikuks.
korrakaitsepolitseiosakonna Edasikaebamise kord Määruse peale osas, mis puudutab õigusabikulude väljamõistmata jätmist, võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool või menetlusväline isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Vastavalt
p 12 ei ole määrus vaidlustatav määruskaebe korras osas, mis puudutab kaebuse lahendamist
Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 20.06.2011 koostas Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse liikluspolitseinik Peeter Serman trahviteate nr 223011027831, mille kohaselt 18.06.2011 kell 17.28 Tallinn – Pärnu- Ikla mnt 120,3 km-l ületati sõidukiga Mercedes-Benz C220 CDI registreerimismärgiga XXXlubatud sõidukiirust vähemalt 3 km/h. Selline tegevus on kvalifitseeritav LS § 7422 lg 1 järgi ning trahviteatega määrati kaebajale, kes on mootorsõiduki eest vastutavaks isikuks
mõttes, hoiatustrahv 9 eurot. Trahviteade allkirjastati digitaalselt. Trahviteade nr. 223011027831 saadeti 20.06.2011 tähtkirjaga sõiduki eest vastutava isiku Leonhard Kuke rahvastikuregistri järgsele aadressile XXX, Eesti Posti poolt tagastamisel avaldati kaks korda väljaandes Ametlikud Teadaanded ning pärast trahviteate jõustumist pöörati täitmisele. 23.12.2011 esitas Leonhard Kuke esindaja vandeadvokaat Rait Kaarma kaebuse Politsei -ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse tegevusele trahviteate nr. 223011027831 kättetoimetamisel, kuna kaebajale ei ole trahviteadet kätte toimetatud posti teel tähtkirjana ega muul viisil lähtudes
Kuna kohtuväline menetleja ei toimetanud trahviteadet nõuetekohaselt adressaadile kätte, ei olnud trahviteate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded õigustatud, trahviteade ei ole jõustunud ning seda poleks tohtinud täitmisele pöörata. Kaebajat on võimalik kätte saada lisaks rahvastikuregistri aadressile ka muul viisil, nt e-posti või telefoni teel, samuti on kaebaja kontaktandmed leitavad internetis Google otsingumootori abil. Kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest ning seetõttu võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud. Tulenevalt kaebaja ametikohast (Põhja-Eesti regionaalhaigla Kirurgiakliiniku juhataja) on tema kontaktandmed teada kõikidele sisejulgeoleku tagamisega tegelevatele institutsioonidele, mistõttu oleks kohtuvälisel menetlejal olema võimalik toimetada trahviteade talle kätte allkirja vastu. Kaebuse esitajale on arusaamatu, mil moel on tehniliselt võimalik digitaalselt allkirjastatud dokumendi edastamine tähtkirjaga viisil, et dokumenti kinnitav digitaalallkiri oleks kehtiv, mis on iseenesest trahviteate kehtivuse seisukohast oluline tulenevalt
Kohtuväline menetleja jättis oma 05.01.2012 määrusega kaebuse kohtuvälise menetleja ametniku tegevusele rahuldamata, märkides, et AS Eesti Post andmetel prooviti tähtkirja RR190395315EE esmakordselt adressaadile kätte toimetada aadressile XXX 22.06.2011 kell 15.25, kuid see ei õnnestunud (postitöötaja on omakäeliselt kirjutanud jaotuslehele „Ei ela alaliselt Hiiumaal“). Kuna adressaadi poolt ei olnud postiteenuse osutajale esitatud taotlust posti ümber suunamiseks, jäeti tähtkirja olemasolu kohta 25.06.2011 postkasti sellekohane väljastusteade.12.07.2011 tagastas AS Eesti Post tähtkirja RR190395315EE kohtuvälisele 2 menetlejale koos teatega, et tähtkirja ei nõutud hoiutähtaja jooksul. Seega on ekslik kaebaja väide selle kohta, et kohtuvälisel menetlejal puudus alus arvata, et kaebaja ei ela registrisse kantud aadressil – vastava aluse andis postitöötaja poolt registrijärgse aadressi külastamine ja sealt saadud informatsiooni fikseerimine. Kaebaja on ekslikul arvamusel, et politsei kasutuses olevad andmebaasid sisaldavad andmeid kaebaja poolt erinevatele riiklikele struktuuridele antud kontaktandmete kohta – politsei infosüsteem on seaduse alusel asutatud andmekogu, mille eesmärgiks on vastavalt siseministri 22.12.2009 määruse nr 92 „Politsei andmekogu pidamise kord“ § 2 lõikele 1 politseiliste ülesannetega seotud toimingute ja menetluste andmete kogumine politseiliste ülesannete efektiivseks ja kiireks täitmiseks ning tõhusa järelevalve teostamiseks. Isikuandmete töötlemise peamisteks põhimõteteks on eesmärgikohasus ja minimaalsus (isikuandmete kaitse seaduse § 6), mistõttu politsei töötleb oma andmekogudes isikuandmeid üksnes politseiliste ülesannete täitmiseks ega kogu õigusvastaselt andmekogusse isikute poolt teistele riigiasutustele esitatud andmeid. Seaduses rahvastikuregistri aadressile saatmise võrdsustamine kättetoimetamisega on eelkõige tingitud asjaolust, et trahviteate adressaadilt võtta võimalus hoiduda pahatahtlikult kõrvale rahvastikuregistrijärgsele aadressile toimetatava tähitud korrespondentsi vastuvõtmisest ning nõuda enda informeerimist muul viisil st. otsida avaliku internetiotsinguga muid teavitamise viise, mis oleks ilmselgelt ebamõistlik ning riigi ressursse liigselt koormav. Kindlasti ei ole võimalik tähtkirjaga edastada trahviteateid kõikvõimalikele internetist leitavatele kontaktaadressidele. Kohtuvälise menetleja poolt otsiti täiendavaid võimalusi trahviteate kättetoimetamiseks e-posti teel: nimelt juhul, kui füüsilise isiku poolt on aktiveeritud ID-kaardiga isiklik@eesti.ee meiliaadress, saadetakse trahviteade esmalt nimetatud aadressile elektroonselt. 20.06.2011 kell 15:54:48 ei saadud positiivset tulemust, mistõttu trahviteade edastati kirjaliku hoiatamisemenetluse infosüsteemi kaudu ASle Eesti Post. Seega trahviteate tähitud kirjaga saatmine ja seejärel avaldamine Ametlikes Teadaannetes on kooskõlas menetlusnormidega ning sellega ei ole rikutud hea halduse põhimõtteid. Riigikohtu seisukoht (ja Riigikohtu varasem seisukoht dokumentide avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded) puudutab tsiviilkohtumenetlust ja ei ole kohaldatavad väärteomenetluses, kus trahviteate kättetoimetamise protsess kirjalikus hoiatamismenetlusest ammendavalt reguleerib
Ametiseisundist tulenevaid kontaktandmeid, mida politsei vajab muudel asjaoludel ja eesmärkidel, ei sisestata politsei infosüsteemi ning need ei ole leitavad kohtuvälise menetleja ametnikule väärteoasja menetlemise eesmärgil. Antud kontekstis jääb arusaamatuks ka nõue tulenevalt kaebaja ametikohast trahviteate kohale toimetamiseks allkirja vastu – ilmselt peab kaebaja silmas töökohta toimetamist, mida
kättetoimetamisena ei sätesta. Trahviteate digiallkirjastamisel juhindus kohtuväline menetleja
lg 4, mille kohaselt võib trahviteate allkirjastada digitaalselt, võrdsustades seega digiallkirja tavaallkirjaga. Seadusandja ei täpsusta digitaalselt allkirjastatud trahviteate edastamise viisi.
lg 1 alusel saadetakse trahviteade tähtkirjaga sõiduki eest vastutavale füüsilise isiku rahvastikuregistri järgsele aadressile. 16.01.2012. esitas Leonhard Kukk kaebuse Harju Maakohtule vaidlustades Politsei- ja Piirivalveameti korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse tegevuse trahviteate nr 223011027831 kättetoimetamisel, korrates sisuliselt üle kohtuvälisele menetlejale esitatud kaebuses toodut. Leonhard Kukele ei ole trahviteadet kätte toimetatud ei posti teel tähtkirjana ega ka mitte muul viisil lähtudes
Trahviteate avaldamine 3 väljaandes Ametlikud Teadaanded ei olnud õigustatud, kuna ei esinenud
Seega ei olnud trahviteade jõustunud ning seda ei olnud võimalik täitmisele pöörata. Kaebuse esitaja sai trahviteate kätte esmakordselt 13.12.2011.a., kohtutäitur Igor Prigoda vahendusel seoses täitemenetlusega 003/2011/641. Kaebuse esitaja on seisukohal, et trahviteate jõustamine tagaselja oli õigusvastane, kuna kohtuväline menetleja ei olnud trahviteadet adressaadile nõuetekohaselt kätte toimetanud, millega jättis trahviteate adressaadi ilma kaebeõigusest ja ka võimalusest trahviteate vabatahtlikuks täitmiseks.
kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil
lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt
Erandi kirjeldatud korrast sätestab
Nimetatud erandit kohtuväline menetleja ka õigusvastaselt kasutas, jättes ebapädevusest või tahtlikult tähelepanuta selle kohaldamise eeldused: (
Järelikult on kohtuvälise menetleja poolt avalikes teadaannetes trahviteate avaldamine ning sellele avaldamisele kättetoimetamise mõju omistamine (ja sellest johtuvalt ka trahviteate jõustunuks ja täitmisele pööratavaks lugemine) ilmselgelt õigusvastane. Selline kohtuvälise menetleja tegevus rikub muuhulgas Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 13, Euroopa Inimõiguste ja Põhivabaduste konventsiooni artiklit 6 ja
. Lisaks märgib kaebuse esitaja, et kohtuväline menetleja on oma õigusvastase ja põhjendamatu tegevusega loonud olukorra, kus kaebajal ka käesoleva kaebuse positiivse lahenduse korral ei jää mõistlikku aega selleks, et vaidlustada trahviteade aja jooksul, mis möödub trahviteate tegelikust kättesaamisest
Kohtule esitatud kaebuses palub kaebaja: - lugeda trahviteade nr 223011027831 mittejõustunuks ja kohtutäiturile sundtäitmiseks saatmine ebaseaduslikuks; - lugeda Leonhard Kuke poolt trahviteate kättesaamise kuupäevaks 13.12.2011.a ning võtta nimetatud kuupäev aluseks trahviteatele kaebuse esitamise tähtaja arvestamisel; - lugeda Leonhard Kuke poolt trahviteatele kaebuse esitamise tähtaeg peatunuks kohtuvälise menetleja tegevuse vaidlustamise ajaks; - hüvitada riigieelarve vahenditest Leonhard Kukele valitud kaitsjale makstud tasu summas 240 eurot. 4 Kohtumääruse põhjendused Kohus, olles tutvunud kohtule esitatud materjalidega ning analüüsinud neid kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele.
lg 1 kohaselt on isikul õigus esitada kaebus maakohtule, kui isik ei nõustu
lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi.
lg 2 kohaselt vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
lg 3 p 1 – 3 kohaselt võib maakohtunik kaebust lahendades: jätta kaebuse rahuldamata; rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist; tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise. Käesolevas asjas on keskseks küsimuseks, kas kaebaja õigusi on rikutud trahviteate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ning kui vastus nimetatud küsimusele on jaatav, siis missugused on selle rikkumise tagajärjed.
lg 1 kohaselt saadetakse füüsilisele isikule trahviteade posti teel tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil või muul menetlejale teada oleval aadressil käesoleva seaduse § 41 lõike 3 kohaselt või elektrooniliselt käesoleva seaduse § 41 lõike 4 kohaselt.
lg 2 kohaselt juhul kui mootorsõiduki eest vastutav isik ei ela registrisse kantud aadressil ja tema tegelik viibimiskoht ei ole teada ning trahviteadet ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib kohtuväline menetleja trahviteate avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väärteoasja materjalidest ei nähtu asjaolu, et kohtuväline menetleja oleks tuvastanud, et kaebuse esitaja ei ela registrisse kantud aadressil. Kohtule saadetud ümbriku koopiast nähtuvalt on see tagastatud saatjale seoses hoiutähtaja möödumisega ning kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et Leonhard Kukk ei ela registrijärgsel aadressil. Samuti ei nähtu väärteoasja materjalidest, milliseid toiminguid on kohtuväline menetleja peale tähtkirja tagastamist teinud selleks, et toimetada isikule trahviteade kätte muul viisil. Asjaolu, et postiasutus tagastab tähtkirja hoiutähtaja möödumisel, ei anna kohtuvälisele menetlejale alust arvata, et isik ei ela registrisse kantud aadressil. Samuti ei nähtu tagastatud kirjalt, millistel kellaaegadel on üritatud isikule tähtkirja üle anda. Samuti ei ole kohtuväline menetleja üritanud välja selgitada isiku viibimiskohta. Kohus on seisukohal, et trahviteate avaldamine Ametlikes Teadaannetes on kohtuvälisele menetlejale võimaldatud äärmine abinõu, mille kohaldamine tuleks kõne alla siis, kui kohtuväline menetleja on ammendavalt kasutanud kõik abinõud trahviteate edastamiseks muul viisil või jõudnud kindlale veendumusele, et isik ei ela registrisse kantud aadressil. Menetlusdokumendi avalikku kätteandmist on käsitlenud korduvalt ka Riigikohus ning oma 26.10.2010.a. lahendis 3-2-2-4-10 on Riigikohus märkinud järgmist: „Riigikohus on mitmetes lahendites asunud seisukohale, et kuna kohtudokumentide avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded ei ole optimaalne viis anda füüsilisest isikust protsessiosalisele teada temale saadetud dokumentidest, võib menetlusdokumendi avalikult kätte toimetada alles siis, kui kõik teised kätteandmise vahendid ei ole tulemust andnud (vt nt Riigikohtu 29. märtsi 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-10, p 9; 6. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-2-06; 16. oktoobri 2006. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-3-06; 15. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-1-08 ja 3. detsembri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-2-7-09).“ 5 Kuigi viidatud lahendis on juttu kohtudokumentide kättetoimetamisest tsiviilasjas, siis kohtu hinnangul tuleks kõnealusest seisukohast juhinduda kohtuvälisel menetlejal dokumentide kättetoimetamisel. Ülaltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja ei veendunud piisavalt
lg 2 asjaolude esinemises ning ei kasutanud ära muid vahendeid isikule trahviteate kättetoimetamiseks, mistõttu antud juhul puudus alus trahviteate avaldamiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda ka trahviteade jõustunuks ning seega ei ole õiguspärane trahviteate edastamine sundtäitmiseks kohtutäiturile, mistõttu ka sundtäitmisega kaasnevate kulude Leonhard Kuke kanda jätmine ei ole põhjendatud. Kohtule esitatud materjalide juures olevast Kärdla kohtutäituri asendaja Igor Prigoda 16.01.2012.a täiteasjas nr 132/20117641 tehtud otsuse p-st 2 nähtub, et täitur algatas 08.12.2011.a menetluse ning toimetas võlgnikule täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse kätte 13.12.2011.a. Nimetatud info põhjal on reaalselt tuvastatav, et Leonhard Kukk sai trahviteate kätte eelnimetatud kuupäeval ning alates sellest ajast tuleb arvestada ka trahviteatele kaebuse esitamise tähtaega. Kuna Leonhard Kukk vaidlustas kohtuvälise menetleja tegevuse esitades 16.01.2012.a kaebuse menetlejale, siis kuni käeoleva lahendi jõustumiseni on trahviteatele kaebuse esitamise tähtaeg peatunud. Küll aga puudub kohtul alus õigusabikulude, summas 240 eurot, väljamõistmiseks riigi eelarvest, kuna
näeb ette õigusabikulude hüvitamise ainult väärteomenetluse lõpetamise korral
Antud juhul kohus ei lõpeta väärteomenetlust Leonhard Kuke suhtes, mistõttu puudub ka alus kaebuse esitaja kõnealuse taotluse rahuldamiseks. Aulike Salo Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.