lg 1 mõttes ja kuuludes Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti peaarhitekti (direktori asetäitja) ametikoha kõrval OÜ Ajam Arhitektid OÜ juhtorganisse, rikkus Peeter Tambu
lg 2 p 2 tulenevaid töökoha- ja tegevuspiirangu nõudeid, pannes sellega toime
Väärtegu on toime pandud alates 17.11.2008.a kuni 31.03.2010.
lg 2 ütleb, et ametiseisund on ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Peeter Tambu on alates 17.11.2008.a ametisse nimetatud Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri-ja Linnaplaneerimise Ameti peaarhitekti (direktori asetäitja) ametikohale. Vastavalt antud ametikoha ametijuhendile on peaarhitektil (direktori asetäitja) järgmised põhikohustused:
lg 2 ametiseisund ning seega on ta
lg 1 mõistes ametiisik.
lg 2 p2 sätestatud piirang ei täpsusta, kas ettevõttel, mille juhatusse kuulub ametiisik, peab olema piirangu rikkumiseks aktiivne majandustegevus või mitte või kas peab majandustegevus olema seotud omavalitsusega, kus ametiisik töötab. Nimetatud sätte kohaselt loetakse väärteokoosseis täidetuks faktiliselt ettevõtte juhatusse kuulumisega, mis lõpeb kande muutmisega äriregistris. Menetlusalune isik on esitanud juhatuse liikme lepingu lõpetamise kuupäevast 01.12.2008.a, sellele ei ole aga järgnenud registritoiminguid, mille järgi kuulub Peeter Tambu 3
Lisaks on menetlusaluse isiku arvates
lg 2 p 2 sisalduv keeld põhiseadusega vastuolus, kuna ei ole eesmärgipärane ning on ebaproportsionaalne. Vastulause lisades on esitatud linnapea ülesannetes oleva abilinnapea Xxxi kinnitus, mille viimases osas teatatakse, et Peeter Tambu teatas teenistusse asumisel seotusest Ajam Arhitektid OÜ-ga ning kinnitas, et ei tegele teenistuse ajal nimetatud äriühingu sisulise majandustegevusega. Kohtuväline menetleja leidis, et sellega viidatakse
Antud teavitust ja Peeter Tambut teenistusse nimetanud ametniku nõusolekut saaks väärteo koosseisupärasust välistava asjaoluna vaadelda vaid juhul, kui äriühingu juhatusse kuulumine oleks käsitatav ettevõtjana tegutsemisena. Ettevõtja mõiste tuleneb äriseadustiku §-st 1, millise sätte kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade müük või teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Seega saab äriseadustiku mõttes ettevõtjana vaadelda vaid füüsilisest isikust ettevõtjat ja seaduses sätestatud äriühingut (st lubatud on olla äriühingu omanik). Äriühingu juhtorgani liikmena tegutsemine aga ettevõtja määratlusega hõlmatud ei ole. Samal seisukohal on ka riigikohus lahendis 3-1-1-109-09. Seega ei ole menetlusalust isikut teenistusse nimetanud isiku vaikiv või ka kirjalik luba ettevõtte juhatuses edasi tegutsemiseks väärteokoosseisu välistav asjaolu. Vastulauses esitatud arvamuse
lg 2 p 2 sätestatud piirangu põhiseadusega vastuolus olemise kohta ei ole menetlejal pädevust otsustada, kuna menetleja tegutseb kehtiva seadusandluse raamides ning otsuse tegemise ajaks ei ole
25.05.2010.a saabus Viru Maakohtusse Peeter Tambu kaitsja vandeadvokaadi Hannes Vallikivi kaebus 30.04.2010.a kohtuvälise menetleja otsusele. Kaebuses kaitsja taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist, väärteomenetluse lõpetamist Peeter Tambu suhtes VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning
lg 2 p 2 osas, milles keelatakse kohaliku omavalitsuse ametnikul olla juhtorgani liige äraühingus, mille majandustegevus ei ole puutumuses isiku ametitegevusega, põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist ja nimetatud sätte kohaldamata jätmist. Kaebuse kohaselt asutas 16.04.2008 Peeter Tambu Ajam Arhitektid OÜ (registrikood xxx), olles Ajam Arhitektid OÜ ainuosanikuks ja ainsaks juhatuse liikmeks. Kuni novembrini 2010 tegeles Ajam Arhitektid OÜ arhitektuurse projekteerimisega ning sisekujundusprojektide koostamisega. 17.11.2008 nimetati Peeter Tambu Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti peaarhitekti (direktori asetäitja) ametikohale ametist äraoleva ametniku ametikohale naasmise või ametist vabastamiseni. Seega astus Peeter Tambu teenistusse teadmisega, et täidab Narva linna peaarhitekti ülesandeid ajutiselt. Tema alaline elukoht on endiselt Tallinnas. Alates 01.02.2009 on Peeter Tambu täitnud lisaks peaarhitekti ametikohale ajutiselt NLvALPA direktori ülesandeid algselt seoses senise direktori haigusega ning seejärel seoses uue direktori lapsehoolduspuhkusega. Avalikus teenistuses oleku ajal on Peeter Tambu olnud Ajam Arhitektid OÜ juhatuse liige ning ainuosanik, kuid Ajam Arhitektid OÜ-l ei ole alates novembrist 2008 kuni tänaseni olnud majandustegevust, v.a enne Peeter Tambu avalikku teenistusse asumist tehtud tööde eest arvete esitamine 2008. a novembris ja detsembris ning 2009. a kevadel ühe sisekujundusprojekti koostamine maksumusega 56 000 krooni, mille tegi Ajam Arhitektid OÜ lepinguline koostööpartner Xxxa. Majandustegevuse puudumist tõendavad maksuametile esitatud käibedeklaratsioonid (esitatud kohtuvälisele menetlejale). Peeter Tambu avalikus teenistuses oleku ajal ega ka enne teenistusse asumist ei ole Ajam Arhitektid OÜ majandustegevus mingil viisil olnud seotud Narva linnaga. Kuna Ajam Arhitektid OÜ-le kuulub muu hulgas registreerimata kaubamärk/ärinimi „Ajam Arhitektid“ ning domeeninimi ajam.ee, on Peeter Tambul huvi säilitada kontroll nimetatud äriühingu üle kuni võimaliku avalikust teenistusest lahkumise ja erasektorisse naasmiseni. Kaebuse 4
lg p 2 on vastuolus põhiseadusega ega kuulu kohaldamisele vähemalt osas, milles keelatakse kohaliku omavalitsuse ametnikul olla juhtorgani liige äriühingus, mille majandustegevus ei ole puutumuses isiku ametitegevusega.
lg 2 p-s 2 sisalduv keeld riivab ametiseisundit omavate avalike teenistujate põhiõigusi, mh PS § 29 lg-s 1 sisalduvat õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-92-06 märkinud, et nimetatud sätte kaitseala hõlmab ka teenistust juriidilise organi liikmena (otsuse p 24). Nimetatud riive on materiaalselt põhiseaduspärane ainult juhul, kui selle eesmärk on legitiimne ja piirang ise on proportsionaalne ehk eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Riigikohtu praktikas on loetud õigusriiklikult aktsepteeritavaks põhiõiguste piiramise põhjuseks korruptsiooni vältimist, sh abstraktse korruptsiooniohu vähendamist (otsuse nr 3-1-1-92-06 p 28). Ametiisiku suhtes kehtestatud keeld olla juhataja äriühingus, millel üldse puudub majandustegevus või mille majandustegevus ei ole puutumuses isiku ametitegevusega, ei aita mingil viisil kaasa korruptsiooni vältimisele. Nimetatud asjaoludel ei ole äriühingu juhatusse kuulumise keeld sobiv vahend põhiseaduslikkuse testi tähenduses. Riigikohus on märkinud: „Abstraktsest korruptsiooniohust on võimalik rääkida olukorras, kus isiku puhul on täheldatav mõni omadus või suhe, mis võib üldisele kogemusele tuginedes tekitada isikus soovi juhinduda oma tegevuses tervikuna või mõne üksikotsustuse langetamisel kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral isiku töö- või käsundiandja õiguspärastest huvidest. Nimetatud olukorraga on tegemist näiteks siis, kui ametiisiku poolt ametiseisundi raames tehtavad otsustused mõjutavad tema enda või lähedaste majandushuve või kui ametiisik peab kontrollima oma lähisugulasest või -hõimlasest alluva tööd, samuti juhul, kui ametiisik teeb otsustusi, millest sõltub tema enda tegevuse edukus mõnes tulevikus täidetavas rollis.“ (otsuse nr 3-1-1-92-06 p 33). Peeter Tambu poolt Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti juhatamine ega tegutsemine Narva linnaarhitektina ei mõjuta mitte kuidagi Tallinnas asuva ja sisulise tegevuse peatanud äriühingu majandushuve ega vastupidi. Kui äriühingul majandustegevus puudub või ei ole see absoluutselt seotud isiku ametitegevusega, ei saa see iseenesest tekitada isikus soovi irduda avalikus teenistuses olles oma tööandja õiguspärastest huvidest (vrd Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-92-06 p 34). Keeld kuuluda äriühingu juhatusse ei ole eesmärgipärane veel seetõttu, et ametiisikul on lubatud jääda äriühingu osanikuks või aktsionäriks. Osaniku või aktsionäri majandushuvi võib olla oluliselt suurem kui juhatajal ning korruptsioonioht seega suurem. Korruptsiooniohtu võib suurendada ka asjaolu, et osanikustaatus on varjatum kui äriregistrist kergesti kontrollitava juhatuse liikme staatus. Äriühingu juhatusse kuulumise keeluga kaasnev riive ei ole sõltuvalt asjaoludest ka mõõdukas. Kui avalikku teenistusse astuv isik on äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige, ei ole tal
lg 2 p-st 2 tuleneva kohustuse täitmiseks sisuliselt muud võimalust kui osalus võõrandada või äriühing likvideerida. Samas võib tal olla õigustatud huvi äriühingu alalhoidmiseks puhuks kui ta peaks ettevõtlusse naasma – nt kaubamärgi, domeeninime, muude varade või lepinguliste suhete säilitamiseks. Olukorras, kus alalhoitaval äriühingul majandustegevus puudub või ei ole see puutumuses isiku ametitegevusega, on niisugune tagajärg ebaproportsionaalne.
lg 2 p-s 2 sisalduv keeld võiks olla proportsionaalne, kui selle rakendamisel toimiks kaalutlusõigus ja piirangu kohaldamine oleks sõltuvuses reaalse korruptsiooniohu olemasolust – näiteks kui kohaliku omavalitsuse ametnik võiks kuuluda äriühingu juhatusse, kui luba andev organ on veendunud, et äriühingu majandustegevusel ei ole isiku ametitegevusega puutumust. Võrdlusena lubab
lg 3 ametiisikul tegutseda ettevõtjana, samuti olla täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik teda ametisse nimetanud, valinud või lepingu alusel tööle võtnud isiku või ametiasutuse loal, kui nimetatud tegevus ei takista töö- või teenistuskohustuste täitmist ega kahjusta töö- või teenistuskoha mainet. Äriühingu juhtorganisse kuulumine, mis erinevalt ettevõtjana tegutsemisest võib oma sisult olla ka passiivne, on aga absoluutselt keelatud. 02.11.2011.a esitas kaitsja Hannes Vallikivi kohtule kaebuse täienduse, mille kohaselt jääb kaebaja oma taotluste juurde ja soovib kaebust täiendada kaebuse esitamise järgselt ilmnenud järgmiste 5
lg 2 p 2 on vastuolus põhiseaduse § 29 lg-ga 1 osas, milles see keelab ametiisiku kuulumise sellise äriühingu juht- või järelevalveorganisse, mille tegevusega tema ametiseisund puutumuses ei ole (lisa 1, kirja algus ja p 13). Õiguskantsler möönab, et põhiseadusega vastuolus võib kõnealune ametipiirang olla isegi juhul, kui ametiseisund on puutumuses äriühingu tegevusega (samas, kirja p-d 18 ja 20). Õiguskantsler teeb ministrile ettepaneku vastuolu põhiseadusega võimalikult kiiresti kõrvaldada (samas, kirja p 22). Juba 2010. aasta sügisel oli Justiitsministeerium tunnistanud probleeme
lg 2 p-ga 2 ja esitanud Riigikogu menetlusse uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu, mis pidi probleemid kõrvaldama; eelnõu langes Riigikogu koosseisu volituste lõppemise tõttu menetlusest välja (vt lisa 1 – õiguskantsleri kirjas joonealused viited nr 30 ja 34). 16.05.2011 saatis Justiitsministeerium kooskõlastamisele uue korruptsioonivastase seaduse eelnõu (vt eelnõude infosüsteem – http://eelnoud.valitsus.ee/) (edaspidi „Eelnõu“) (lisa 2). Eelnõu § 9 lg 1 sätestab: „Kui seadus ei näe ette teisiti, võib ametnik väljaspool teenistuskohustusi töötada teise isiku juures töölepingu alusel või valitaval või nimetataval ametikohal, tegutseda ettevõtjana, olla täisosanik täis- või usaldusühingus või äriühingu juhtimis- või kontrollorgani liige, välja arvatud juhul, kui sellele kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistuskohustuste täitmist või kui kõrvaltegevus võib kaasa tuua teenistuskohustuse rikkumise, takistab avaliku võimu ülesannete täitmist üldiselt või kahjustab selle mainet.“ Ametnik peab ettevõtjana tegutsemisest või äriühingu juhatusse kuulumisest viivitamatult teavitama ülemust ning ülemus võib kõrvaltegevuse täielikult või osaliselt keelata, kui see takistab teenistuskohustuste täitmist, võib kaasa tuua teenistuskohustuse rikkumise (nt asetab ametniku pidevasse huvide konflikti), takistab avaliku võimu ülesannete täitmist üldiselt või kahjustab selle mainet (samas, lg-d 2 ja 3, vt ka Eelnõu seletuskiri, lisa 3, lk 21). Seletuskirjas rõhutatakse tegevuspiirangu kontseptuaalset muutust – ametnikele on valdavalt lubatud igasugune kõrvaltegevus ja seda võib piirata ainult teatud tingimustel (vt lisa 3 – eelnõu lk 19). Õiguskantsleri esialgsel hinnangul mainitud eelnõu kõrvaldaks õiguskantsleri poolt väljatoodud vastuolud põhiseadusega (lisa 1 – kirja p 22). Nii õiguskantsleri kui ka Eelnõu välja töötanud Justiitsministeeriumi seisukohad kattuvad täielikult Peeter Tambu kaebuses väljendatud seisukohtadega. Täielik keeld kuuluda äriühingu juhtimisorganisse rikub ametniku põhiõigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Peeter Tambu töötamine Narva linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti peaarhitekti (direktori asetäitja) ametikohal ja samaaegne kuulumine tegevuse peatanud Ajam Arhitektid OÜ juhatusse ei kätke endas ei konkreetset ega ka abstraktset korruptsiooniohtu. Peeter Tambu ametiseisund ei ole puutumuses Ajam arhitektid OÜ tegevusega. Kogu väärteomenetluses käsitletud perioodil Ajam Arhitektid OÜ-l sisuline tegevus puudus, v.a ühe sisekujundusprojekti koostamine koostööpartneri poolt (vt kaebuse p 1.3). Ajam Arhitektid OÜ ei ole kunagi (ka enne kaebaja avalikku teenistusse asumist) tegutsenud Narva linnas. Narva linna peaarhitekti ülesandeks on linnaruumi üldise arhitektuurse ilme ja avaliku ruumi organiseerimine, sh arhitektuuri-, projekteerimis- ja planeerimisalase töö korraldamine ning sisekujundusprojektidega Narva linna peaarhitekt kokku ei puutu. Peeter Tambu tegevuses puudub seega väärteokoosseis ja kohtuvälise menetleja otsus väärteoasjas nr 240110000003 tuleb tühistada. Viru Maakohtu Narva kohtumajas 10.11.2011.a toimunud istungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde. Kohtuvälise menetleja Ida Prefektuuri ametnik leidis kohtus, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja Ida Prefektuuri 30.04.2010 otsus väärteoasjas nr 2401,10,000003 muutmata. 6
lg 2 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, kuid mitte täielikult vaid osaliselt ja selles ulatuses, milles ametiisikul on keelatud kuuluda äriühingu juhtorganisse kui tema ametiseisundil puudub igasugune puutumus selle äriühingu tegevusega. Sellest lähtuvalt langeb ära nende arvates materiaalne alus Peeter Tambu süüdi mõistmiseks väärteoasjas ning paluvad tema suhtes väärteomenetlus lõpetada. Menetlusaluse isiku ja tema kaitsja argumendid on sellised, et vastavalt PS § 29 lg 1- iga isik võib vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta ning seda õigust võib kitsendada teatud juhtudel. Põhiõiguste kitsendamisel kehtib proportsionaalsuse test, mis tähendab seda, et see kitsendus, piirang peab olema vajalik, sobiv ja mõjuv. Selles küsimuses on riigikohus juba sama paragrahvi ühe teise lõike tunnistanud osaliselt põhiseadusega vastuolus olevaks, millele kaebuses on ka viidatud. Nende hinnangul, absoluutne keeld kuuluda äriühingusse, kus on lihtsalt sätestatud, et ametiisik ei tohi kuuluda äriühingu juhatusse, on ebaproportsionaalne, sest ta ei jäta mitte mingisugust kaalutlemise võimalust, näiteks tema ametisse nimetanud isikule või organile kaaluda, kas tõepoolest eksisteerib, kehtib korruptsioonioht või mitte. Seaduse eesmärk võidelda nii konkreetselt korruptsiooni vastu kui ka abstraktselt ja kuulumine äriühingu juhatusse, kui selle äriühing on hootu, siis antud tegevusega loomulikult võib kätkeda endas abstraktset korruptsiooni. Peeter Tambu tulles tööle erasektorist Narva, oli asutanud endale väikese arhitektuuribüroo ja oli selle ainuosanik ning juhatuse liige. Kui ta Narva tuli, siis külmutas selle büroo tegevuse ja informeeris sellest tegevusest ka linnavalitsust. Neil oli kokkuleppe, et ta sisuliselt selle osaühingu töös ei osale. Tema ametisse nimetamine Narva tööle tulles oli tähtajaline, asendades lapsehoolduspuhkusel viibivat ametnikku. Tänapäeva liikuva eluviisi juures inimesed vahetavad töökohti ja ei ole mingit põhjust oma eelmist elu ära unustada ja salata nii nagu
Peeter Tambu säilitas oma juhatuse liikme positsiooni sellepärast, et tal on seal kaubamärk ja domeeni nimi. Kogu tegevus, käive, mis seal on toimunud, nii väärteootsuse tegemise ajal kui ka pärast seda, on põhimõtteliselt selleks, et see domeen püsiks, et hoida elus ühte lepingut. Mingit sisulist tegevust ei ole toimunud, va 2009.a. kevadel, kui üks kunagine äripartner Xxxa tegi ühe töö, sisekujundusprojektis. Tehiolud on sellised, et Narva linna arhitekt Peeter Tambul ei olnud mitte mingit puutumust ametiisikuna selle osaühingu tegevusega. Nad leiavad, et see
säte on PS vastuolus, vähemalt selles ulatuses, milles ta seab absoluutse keelu tegutseda äriühingu juhatuse liikmena. Kaitsja viitas ka õiguskantsleri seisukohale, kes leidis antud sätte PS vastuolus olevaks. Õiguskantsler teeb seda väga kaalutletult, ta viitab sellele, et ta on ka varem kaalunud ja hinnanud seda normi, kuid siis ei tuvastanud seda vastuolu, kuid nüüd on ta jõudnud veendumusele, et tegemist on PS vastase sättega ja ta tervitab Justiitsministeeriumi algatust muuta
-st. Kaitsja esitas ka selle seaduse eelnõu ja seletuskirja, kus ei ole küll kirjas, et see konkreetne norm on PS vastuolus, kuid seal on toimunud väga oluline muutus, seal on lähtutud õigusriiklikust printsiibist „ Kõik mis pole keelatud on lubatud“ ja edaspidi kui see seadus kunagi vastu võetakse on ametiisikutel õigus osaleda ettevõtluses ja teha seda ulatuses, mis pole neil ära keelatud. Kuid vaatamata sellele, et jutt oli eelnõust, oli õiguskantsleri seisukoht ühene, tema ütles, et ei ole õige oodata pakettseaduse vastuvõtmist vaid see küsimus tuleks lahendada üksikjuhtumina ja võimalikult kiiresti.
on tehtud uus versioon, milles on muutnud § 9. Seal on kirjas, et kõik mis pole keelatud on lubatud ning ametiisikul on õigus tegutseda ettevõtluses ja ettevõtlusega ning kuuluda äriühingu juhtivorganite juhatusse, kuid nad peavad sellest teavitama. Kohus uuris ja avaldas kohtuistungil toimikusse kogutud järgmised tõendid: väljavõte äriregistrist (tl 17-21), juhatuse liikme lepingu lõpetamine (tl 23), käskkirjad (tl 24-28), ametijuhendid (tl 29-34), vastulause (tl 35-37), Narva Linnavalitsuse kinnitus (tl 38), andmed Ajam Arhitektid OÜ esitatud deklaratsioonide kohta (tl 40-49), kaebuse täiendusele lisatud materjalid. 7
seaduse järgi need asjaolud ei välista vastutust
järgi.
-3 näeb viitelise normina ette vastutuse seadusega kehtestatud töökoha-, tegevus- või toimingupiirangute rikkumise eest. Töökohta- ja tegevuspiirangud on sätestatud Korruptsioonivastase seaduse 3. peatükis.
lg 2 p 2 kohaselt on
lg 1 nimetatud ametiisikutel keelatud olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja. Seega laieneb
lg 2 p 2 tulenev äriühingu juhtvõi järelevalveorganisse kuulumise keeld, mille rikkumist Peeter Tambule ette heidetakse, üksnes
lg 1 nimetatud ametiisikutele ja käesoleva väärteoasja lahendust määravaks küsimuseks on, kas Peeter Tambu oli Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti peaarhitektina (direktori asetäitja) ametiisik
lg 1 tähenduses.
lg 1 kohaselt on ametiisik sama seaduse järgi § 3 lõikes 2 sätestatud ametiseisundit omav riigi- või kohaliku omavalitsuse ametnik, samuti tema ülesandeid täitev koosseisuväline teenistuja. Vastavalt
lg 2 on ametiseisund ametikohast tulenev ametiisiku õiguspädevus vastu võtta teistele isikutele kohustuslikke otsuseid, teha toiminguid, osaleda riigi- või munitsipaalvara erastamise, võõrandamise või kasutusse andmise otsuste tegemisel ning kohustus täita oma ametialaseid kohustusi ausalt ja õiguspäraselt. Kui
2. lõike p 1-28 nimetatud ametikohti täitvaid isikuid käsitatakse ametiisikutena tulenevalt ainuüksi nende ametikohast ja nende puhul ei ole täiendavalt vajalik tuvastada ametiseisundit
lg 2 mõttes, siis
järgi karistatud selle eest, et Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise ameti peaarhitektina (direktori asetäitja) alates 17.11.2008.a töötav Peeter Tambu, olles ametiisik
lg 1 mõttes, ning omades ametiseisundit, kuulus alates 16.04.2008 Ajam Arhitektid OÜ juhtorganisse, rikkudes sellega
lg 2 p 2 tulenevat keeldu olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, välja arvatud riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikõigusliku juriidilise isiku esindaja. Väärteoprotokolli kohaselt on väärtegu toime pandud alates 17.11.2008.a kuni 31.03.
lg 2 p 2 nõuetega ning see vastab
§-s 26-3 sätestatud koosseisule, kuid kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p 2 on põhiseadusega vastuolus osas, milles keelatakse kohaliku omavalitsuse ametnikul olla juhtorgani liige ning jätab kohaldamata korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p 2. Põhiseaduse § 29 kohaselt on Eesti kodanikul õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p-s 2 sätestatud keeld olla äriühingu juht- või järelevalveorgani liige, v.a riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku osalusega äriühingus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku esindaja riivab PS § 29 tagatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta, välistades isiku võimalust olla teatud liiki äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks. Riigikohus on seisukohal, et põhiseaduse riive kujutab endast põhiõiguse rikkumist, kui see riive on põhiseadusevastane. Põhiõigust riivav õigusakt on põhiseadusepärane, kui see on formaalselt ja materiaalselt põhiseadusega kooskõlas (Riigikohtu 13.06.2005.a otsus nr 3-4-1-5-05). Materiaalne kooskõla põhiseadusega tähendab, et põhiõigust riivav õigusakt on kehtestatud põhiseadusega lubava eesmärgi saavutamiseks ning on selle saavutamiseks proportsionaalne abinõu. Seega saab 10
-s toodud piirang ei eelda igal üksikjuhul konkreetse korruptsiooniohu tuvastamist, tuleb eesmärgiks pidada üldise ehk abstraktse korruptsiooniohu vähendamist. Korruptsioon kahjustab riigivõimu ausat ja õiguspärast toimimist ning tekitab reeglina ka konkurentsimoonutusi, mis omakorda tähendab võrdse põhimõtte rikkumist, seega korruptsiooni vältimine, sh abstraktse korruptsiooni vähendamine õigusriiklikult aktsepteeritav põhiõiguste piiramise põhjus (RK üldkogu 25.01.2007.a otsus nr 3-1-1-92-06). Põhiõiguse piirang on proportsionaalne, kui abinõu on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ning mõõdukas. Sobiv on abinõu, mis soodustab eesmärgi saavutamist. Sobivuse seisukohalt on vaieldamatult ebaproportsionaalne abinõu, mis ühelgi juhul ei soodusta eesmärgi saavutamist (RK põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 26.03.2009.a otsus nr 3-4-1-16-08). Kuna
lg 2 p-s 2 sätestatud piirang ei eelda konkreetse korruptsiooniohu tuvastamist, on tegemist abstraktse korruptsiooniohuga. Kohus nõustub kaebuse esitaja seisukohaga, et Peeter Tambu töötamine Narva Linnavalitsuse arhitektuuri- ja linnaplaneerimise ameti peaarhitekti (direktori asetäitja) ametikohal ja samaaegne kuulumine Ajam Arhitektid OÜ juhatusse ei sisalda endas ei konkreetset ega ka abstraktset korruptsiooniohtu. Peeter Tambu tegutsemine nimetatud ametikohal ei mõjuta mitte kuidagi äriühingu majandushuve ega vastupidi, kuna Ajam Arhitektid OÜ majandustegevus ei olnud seotud Narva linnaga. Peeter Tambul puudusid omadus ja suhe, mis võiksid tekitada temal soovi juhinduda oma tegevuses kriteeriumitest, mis ei lähtunud täiel määral tema tööandja õiguspärastest huvidest. Seega
lg 2 p-s 2 kehtestatud piirang ei ole käesolevas olukorras sobiv abinõu ning ei aita kaasa korruptsiooniohu vähendamisele. Õiguskantsler leidis 06.10.2011 justiitsministrile pöördutud märgukirjas, et
lg 2 p 2 on vastuolus põhiseaduse § 29 lõikest 1 tuleneva põhiõigusega valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Õiguskantsler on seisukohal, et
lg 2 p 2 kohaldamisalas esineb ka juhtusid, mil piirang abstraktse korruptsiooniohu ja näiva erapooletuse vähendamisele üldse kaasa ei aita, sest puudub ametiseisundi puutumus äriühingu tegevusega (vähemalt ex post vaadates) ning korruptsiooniohtu ja näivat erapooletust ei tekigi. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist õiguskantsleri poolt väljendatava seisukohaga, kus puudub ametiseisundi puutumus äriühingu tegevusega ning ei tekkinud korruptsiooniohtu. Käesoleval ajal on Riigikogu menetluses Korruptsioonivastase seaduse eelnõu, milles on ametnike tegevuspiirangutest kaotatud absoluutne keeld kuuluda äriühingute juhtorganisse. Korruptsioonivastase seaduse 31.10.2011 eelnõu kohaselt võib ametnik kui see ei ole seadusega keelatud väljaspool ametikohustusi tegutseda töölepingu ja teenuse osutamise lepingu alusel; valitaval või nimetataval ametikohal; ettevõtjana või täisosanikuna täis- või usaldusühingus; juriidilise isiku juhtimis- või kontrolliorgani liikmena. Riigikohtu üldkogu 25.01.2007 otsusega nr 3-1-1-92-06 tunnistati põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks
lg 2 p 6 osas, milles see säte keelas
lg 2 p-s 6 sätestatud keeld mingil viisil kaasa piirangu eesmärgi saavutamisele, so abstraktse korruptsiooniohu vähendamisele. Kohus leiab, et sarnaselt
lg 2 p-ga 6 ei kaasne ka
lg 2 p-s 2 sätestatud piirang osas, milles keelatakse kohaliku omavalitsuse ametiisikul olla juhtorgani liige äriühingus, mille majandustegevus ei ole puutumuses isiku ametitegevusega, ei soodusta abstraktse korruptsiooniohu vähendamist. Lähtudes kohtuotsuse eeltoodud põhjendustest on kohus seisukohal, et käesolevas asjas vaidlustatud otsuse aluseks olev korruptsioonivastase seaduse § 19 lg 2 p 2 osas, milles keelatakse kohaliku omavalitsuse ametnikul olla juhtorgani liige äraühingus, mille majandustegevus ei ole puutumuses isiku ametitegevusega, on vastuolus põhiseadusega, kuna riivab ebaproportsionaalselt põhiseaduse § 29 lg-ga 1 tagatud õigust valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta, ning tuleb jätta kohaldamata. Kohus rahuldab kaebuse ning edastab käesoleva kohtuotsuse Riigikohtule. Larissa Prokopenko Kohtunik 12
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.