lg 1 (alates 15.03.2007.a
1 lg 1), Argo Särav’a süüdistus
lg 1 – 22 lg 3 (alates 15.03.2007.a
1 lg 1 – 22 lg 3) § 344 lg 1 ja 345 lg 1 järgi ja MSe süüdistus
lg 1 (alates 15.03.2007.a
Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 04.04.2011.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitajad Süüdistatavad Karin Särav ja Argo Särav Prokurör Elle Keeman Süüdistatavad Karin Särav isikukood 46809044210, elukoht xxxxxxxx xx x xxxxxx, varem karistamata Argo Särav isikukood 37606166030, elukoht xxxxxx xx x xxxxxxx, karistatud 07.11.2008.a Pärnu Maakohtu poolt KrK § 143 lg 2 p 1, 2, KrK § 186, § 187 – 17 lg 5 alusel 2 aastase vangistusega tingimisi 2 aastase katseajaga Kaitsja Adv Ants Nõmmik RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu 04. aprilli 2011.a otsus sisuliselt muutmata, kuid teha otsuse resolutiivosas täpsustus, mille kohaselt lugeda Argo Säravale
Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu 04.04.2011.a otsusega tunnistati Karin Särav süüdi
lg 1(
lg 1) järgi ja karistuseks mõisteti rahaline karistus 40 päevamäära ulatuses s.o 128 eurot.
Argo Särav tunnistati süüdi
lg 1 – 22 lg 3 (§ 3891 lg 1 – 22 lg 3) järgi ja karistati rahalise karistusega 40 päevamäära ulatuses s.o 128 eurot,
344 lg 1 järgi rahalise karistusega 20 päevamäära ulatuses s.o 64 eurot ja
lg 1 järgi rahalise karistusega 20 päevamäära ulatuses s.o 64 eurot.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 160 päevamäära suurune rahaline karistus s.o 512 eurot tingimisi
Sama kohtuotsusega tunnistati süüdi veel MS, kuid tema suhtes ei ole kohtuotsust vaidlustatud. Karin ja Argo Säravale oli esitatud alljärgnev süüdistus: Karin Särav´at süüdistatakse selles, et tema olles OÜ Fineroc juhatuse liige, kes vastutas osaühingu tegevuse eest ning kes võttis vastu ettevõtte majandustegevuse käigus juhtimisotsuseid, esitas koos MSega ning Argo Särav kaasabil maksuhaldurile tahtlikult valeandmeid OÜ Fineroc käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2002.a detsembri kuni 2003.a juuli kohta, arvestades käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendas alusetult sisendkäibemaksu, samuti jättis deklareerimata kolmandate isikutega teostatud müügi, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 747 738 krooni. OÜ Fineroc poolt maksuhaldurile käibedeklaratsioonis valeandmete esitamine toimus järgnevalt: 2002.a detsembri kohta 29.01.2003.a ning parandustega 30.06.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 101030 krooni ning käibemaksu 18185 krooni ja sisendkäibemaksu 4850 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 397794 krooni ning käibemaksu 71603 krooni ning õigus oli deklareerida 6506 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 51 762 krooni. 2003 jaanuarikuu kohta 20.02.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga 2 maksustatava käibena 14322 krooni ning käibemaksu 2578 krooni ja sisendkäibemaksu 5024 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 231955 krooni ning käibemaksu 41752 krooni ning sisendkäibemaksu 5010 krooni, mistõttu deklareerides vähem maksustatavat käivet 217633 krooni, millest tulenevalt vähendas tasumisele kuuluvat käibemaksu 39174 krooni ning deklareerimisele kuulunuks sisendkäibemaksu 5010 krooni, mistõttu jäi laekumata käibemaksu 39 188 krooni. 2003 veebruarikuu kohta 20.03.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatava käibena 27203 krooni ning käibemaksu 4897 krooni ning sisendkäibemaksuks 4967 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 306977 krooni ning käibemaksu 55256 krooni ning õigus oli deklareerida 5142 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 50 184 krooni. 2003 märtsikuu kohta 23.04.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 21780 krooni ning käibemaksu 3920 krooni ning sisendkäibemaksuks 5333 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 428832 krooni ja käibemaksu 77190 krooni ning sisendkäibemaksu 6243 krooni, mistõttu jäi maksudena laekumata käibemaks 72 360 krooni. 2003 aprillikuu kohta 23.05.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 25000 krooni ning käibemaksu 4500 krooni, ning sisendkäibemaksus 4398 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 916804 krooni ning käibemaksu 165025 krooni ning õigus oli deklareerida 5755 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 159 168 krooni. 2003 maikuu kohta 30.06.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 0 krooni ning käibemaksu 0 krooni ning sisendkäibemaksuks 0 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 954986 krooni ning käibemaksu 171897 krooni ning õigus oli deklareerida 5394 krooni sisendkäibemaksu, mistõttu jäi laekumata käibemaks 166 503 krooni. 2003 juunikuu kohta 31.07.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 14322 krooni ning käibemaksu 2578 krooni ja sisendkäibemaksu 6736 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 336385 krooni ning käibemaksu 60549 krooni ning deklareerimisele kuulunuks sisendkäibemaksu 2074 krooni, mistõttu jäi maksudena laekumata käibemaksu 62 633 krooni. 2003 juulikuu kohta 25.08.2003.a esitatud käibedeklaratsioonis deklareeris 18 % määraga maksustatavana käibena 15694 krooni ning käibemaksu 2825 krooni ja sisendkäibemaksuks 5763 krooni. Tegelikult kuulus 18 % määraga maksustatava käibena deklareerimisele 800255 krooni ja käibemaksu 144046 krooni ning deklareerimisele kuulunuks sisendkäibemaksu 1044 krooni, mistõttu jäi maksudena laekumata käibemaksu 145 940 krooni. Lisaks esitas Karin Särav koos MSega ning Argo Särav kaasabil tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmeid maksustamisperioodi 2002.a detsembri kuni 2003.a augusti kohta, jättes deklareerimata majandustehingut tõendava algdokumendita teostatud ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluva tulumaksu kokku summas 1 092 700 krooni. OÜ Fineroc deklaratsioonides on tulumaks jäetud arvestamata ja tasumata alljärgnevalt: 3 2002 detsembrikuu kohta 29.01.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 2700 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isikutele tehtud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx Karin Säravale väljastatud sularahana väljamakseid 196100 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (196100-(2700x50%)=194750x26/74) 68 426 krooni; 2003 jaanuarikuu kohta 12.02.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 3211 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud AS-le Hansa Liising Eesti Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17000468334 ülekanne 3798.87 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr xxxxxxxx Karin Säravale väljastatud kaariga sularahas väljamakseid 99500 krooni ja samalt kontolt teostatud ülekanne 31000 krooni Karin Särav arvelduskontole, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (134298.87-(3211x50%)=132694 x 26/74) 46 622 krooni; 2003 veebruarikuu kohta 11.03.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult on maksumaksjaga seotud isikutele tehtud Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17000468334 Karin Säravale väljastatud kaardiga sularahas väljamakseid kokku 118200 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (118200(1800x50%)=117300x26/74) 41 214 krooni; 2003 märtsikuu kohta 10.04.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1610 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontoga nr xxxxxxxxxxxxxxx seotud Karin Säravale väljastatud kaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 17700 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (17700-(1610x50%)=16895x26/74) 5936 krooni; 2003 aprillikuu kohta 09.05.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus deklareerimisele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxx I K pangakontole nr xxxxxxxxxx tehtud ülekanne 384000 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxx Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed 66800 krooni ning samalt pangakontolt panga poolt Karin Säravale väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 129 400 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (580200-(1800x50%)=579300x26/74) 203 538 krooni; 2003 maikuu kohta 25.06.2003.a ning parandustega 10.06.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas deklareerimisele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali arvelduskontolt nr 17000468334 toimunud kaardimakse 2471 krooni, Karin Säravale väljastatud pangakaardiga toimunud sularaha väljavõtt kokku 297800 krooni, Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed kokku 397445 krooni, Karin Särava arvelduskontole nr 17000349893 tehtud ülekanne 9600 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele tulumaksu (707316-(1800x50%)=706416x26/74) 248 200 krooni; 2003 juunikuu kohta 16.07.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 1800 krooni 4 ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS-i Hansapank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx toimunud kaardimakse kokku 2124 krooni ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxx deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 290900 krooni, samas pangas Karin Säravale tehtud sularaha väljamaksed kokku 164540 krooni ja OÜ Fineroc AS-i Hansapank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxx toimunud deebetkaardiga sularaha väljamaksed kokku 114950 krooni, mistõttu kuulus tegelikult deklareerimisele tulumaksu (572514.48–(1800x50%)=571614x26/74) 200 837 krooni; 2003 juulikuu kohta 22.08.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti samuti puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS Hansapank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxx toimunud kaardimaksete kokku 784 krooni tasumine ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas kuulus deklareerimisele Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali pangakontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Karin Säravale väljastatud kaardiga toimunud sularaha väljavõtud kokku 234650 krooni ja AS Hansapank arvelduskontolt nr xxxxxxxxxxxxxxxxx Mx Sle väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljavõtud kokku 157 750 krooni, mistõttu kuulus tegelikult deklareerimisele tulumaksu (393184 x 26/74) 138 145 krooni; 2003 augustikuu kohta 10.09.2003.a esitatud deklaratsioonis deklareeriti väljamakseid 900 krooni ning puuduva või nõuetele mittevastava algdokumendi alusel tehtud väljamaksete ja maksumaksjaga seotud isikutele ülekandelt tehtud väljamaksete osas tasumisele kuuluva tulumaksu puudumist. Tegelikult kuulus maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksete osas deklareerimisele AS-i Hansapank arvelduskontolt nr xxxxxxxxx M Sle väljastatud deebetkaardiga toimunud sularaha väljamaksed kokku 272700 krooni, samalt pangakontolt M S tehtud sularaha väljamaksed 57700 krooni ja Karin Särav arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxx tehtud ülekanne 67892.39 krooni, mistõttu kuulus deklareerimisele (398292-(900x50%)=397842 x 26/74) 139 782 krooni. Lähtudes eeltoodust, ei ole Karin Särav kinni pidanud KMS § 24 sätestatud kohustusest, mille kohaselt maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva maksusumma KMS §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuete kohaseid arveid. Samuti on rikutud nõuet, mille kohaselt sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 1 sätestatud korras ja KMS § 31 lg 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, et kaup või teenus oleks soetatud ning seda teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, samuti et soetatud kaup või teenus on oma ettevõtluses kasutatav ja kauba või teenuse saamist kinnitaks arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Kui kas või üks osundatud sätetes nimetatud tingimustest on täitmata, siis puudub käibemaksukohustuslasel sisendkäibemaksu arvestamise õigus. KMS § 15 lg 1 kohaselt oli nimetatud perioodil käibemaksumäär 18 protsenti ning KMS § 27 lg 1 järgi esitatakse käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Samuti rikuti tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 51 lg 1 ja 4 nõudeid, mille kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt ning juriidilise isikuga seotud füüsistele isikutele väljamakstud summadelt ning TuMS § 54 lg 2 ja 4 põhimõtteid, mis kohustavad kõiki residendist juriidilisi isikuid esitama maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks maksuhalduri piirkondlikule struktuuriüksusele maksudeklaratsiooni ning kandma 5 maksmisele kuuluva tulumaksu maksuhalduri pangakontole hiljemalt maksustamisperioodile järgneva kalendrikuu 10.kuupäevaks. Seega Karin Särav OÜ Fineroc majandustegevust juhtiva isikuna maksuhaldurile valeandmete esitamisega, mistõttu tasumisele kuuluv maksusumma on väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast summast ja mille tulemusel jäi maksudena laekumata 1 840 438 krooni, pani toime
Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav
Argo Särav´at süüdistatakse selles, et tema osaledes OÜ Fineroc majandustegevuse juhtimises, aitas kaasa MS ja Karin Särav poolt maksuhaldurile tahtlikult valeandmete esitamisele OÜ Fineroc käibemaksudeklaratsioonides (vorm KMD) maksustamisperioodide 2002.a detsembri kuni 2003.a juuli kohta, kus arvestati käibedeklaratsioonides käibemaksu ilma nõuetele vastavate arveteta, mille alusel suurendati alusetult sisendkäibemaksu, samuti jäeti deklareerimata kolmandate isikutega teostatud müük, mistõttu jäi riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 747 738 krooni. Nimelt sõlmis Argo Särav ajavahemikul 04.12.2002.a kuni 30.07.2003.a OÜ Fineroc nimel suulisi ja kirjalikke kokkuleppeid kauba ja teenuste müügiks, esitades OÜ Fineroc nimelt arveid ettevõtetele Brentex, Odder Auto Eesti, Becis, Evelain, Vilojett, E.O.Kaubandus, Tarmo Auto, Triger, Becis, Maskal, Visorek, TC Pärnu Tenniseklubi, Janerelk, Maltresto Kaubandus ning Autotall Pärnu. Nimetatud arvetel, aga ka kassa sissetuleku orderite kviitungitel sularaha kättesaamise kohta ning lepingutel võltsis Argo Särav 26-l korral oma õe, OÜ Fineroc juhatuse liikme, M S allkirja. Samuti lasi ta OÜ Fineroc poolt tehingupartneritele esitatud arvete alusel tasuda OÜ Fineroc arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxx Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaali (konto kasutaja Argo Särava abikaasa ja OÜ Fineroc juhatuse liige Karin Särav) või OÜ Fineroc arvelduskontole nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-is Hansapank (konto kasutaja Argo Särava õde ja OÜ Fineroc juhatuse liige M S). Lisaks aitas Argo Särav kaasa M S ja Karin Särav poolt tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonis valeandmete esitamisele maksustamisperioodi 2002.a detsembri kuni 2003.a augusti kohta, kus jäeti deklareerimata majandustehingut tõendava algdokumendita teostatud ja maksumaksjaga seotud isikutele tehtud väljamaksed ning nendelt tasumisele kuuluv tulumaks kokku summas 1 092 700 krooni. Nimelt on erinevatelt äriühingutelt arvete eest tasutus summad OÜ Fineroc arvelduskontodelt välja võetud sularahas ja/või kaardiga OÜ Fineroc vastutavate isikute poolt, samuti üle kantud Ivo Kasaki või Karin Särava arvelduskontodele ilma tehingut tõendavate dokumentideta, mistõttu kuulus nimetatud summadelt tasumisele tulumaks. Majandustehinguid kajastavad arved on kajastatud süüdistusakti lisas 3 ja 4 (algab lk 30) ning nende alusel esitatud ning valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid on kajastatud lisas 2 süüdistusakti leheküljel
Alates 15.03.2007.a on nimetatud tegu, ehk maksuhaldurile valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam, kvalifitseeritav
Samuti süüdistatakse Argo Säravat selles, et tema ajavahemikul 25.04.2003.a kuni 30.12.2003.a, täpselt tuvastamata kohas ja ajal, võltsis OÜ Fineroc juhatuse liikme MSe allkirju järgmistel OÜ Fineroc 37-l dokumendil: arvetel OÜ-le Visorek nr 72, nr 129, nr 453 ja nr 286; arvetel AS-le Triger nr 134 ja nr 148; OÜ Fineroc AS-ilt Triger kassa sissetuleku orderi kviitungitel nr 17, nr 26, nr 35, nr 48; arvetel OÜ-le Tarmo Auto nr 150, nr 159, nr 168, nr 173, nr 182 ja nr 189, nr 321, nr 343, nr 369, nr 374, nr 378, nr 383, nr 384, nr 387, nr 394 ja nr 391; OÜ Fineroc ja OÜ Balthaus vahelisel ehituse tööettevõtulepingul ja aktil (01.07.2003); arvetel AS-le Maskal nr 207, nr 863, nr 990, nr 997, nr 1003 ja nr 1236; arvetel OÜ-le Soleil Invest nr 192 ja nr 233; arvel OÜ-le Tarmo Auto DMC nr 263; arvel OÜ-le Esteimer Grupp nr 653, eesmärgiga omandada õigus esitada võltsitud dokumendid OÜ Fineroc esindajana erinevatele äriühingutele, mille alusel tekkis ettevõttel õigus saada arvel märgitud summa. Seega on antud juhul tegemist raamatupidamise algdokumentidega, millega raamatupidamiskohuslane omandab õiguse kajastada oma kulusid. Seega Argo Särav, dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimisega, pani toime
Samuti süüdistatakse Argo Särav selles, et tema ilma selleks õigust omamata, esitas ajavahemikul 25.04.2003.a kuni 30.12.2003.a, täpselt tuvastamata kuupäevadel, kuid pärast arvel märgitud kuupäeva, tehingu teisele poolele OÜ Fineroc nimelt tema poolt eelnevalt võltsitud ja
järgi esitatud süüdistuses nimetatud 37 dokumenti eesmärgiga saada OÜ Fineroc tehingupartneritelt arvetel märgitud summa, mis kantigi arveldusarvele pärast arvete esitamist. Seega Argo Särav, võltsitud dokumendi kasutamisega eesmärgil omandada õigus, pani toime
Maakohus leidis, et Karin ja Argo Särav on süüdi neile esitatud süüdistustes. Muuhulgas hindas kohus ka kriminaalasja menetlusaja mõistlikkust ning leidis, et mõistliku menetlusaja riive esineb, kuid pole sedavõrd intensiivne, et oleks võimalik õigeksmõistva kohtuotsuse tegemine või kriminaalmenetluse lõpetamine, kuid süüdistatavatele mõistetud karistust tuleb kergendada. APELLATSIOONIDE SISU 7 Süüdistatavad Argo ja Karin Särav on esitanud ühesugused apellatsioonid ning taotlevad mõlemad maakohtu otsuse tühistamist ja uue õigeksmõistva otsuse tegemist mõistliku menetlusaja möödumise tõttu. Apellantide põhjendused on järgmised. Argo ja Karin Särav leiavad, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust ja olulisel määral rikkunud menetlusõiguse norme. Maakohtu seisukoht, mille kohaselt süüdistatavate tegevusetuse tõttu ei ole mõistliku menetlusaja võimalik riive sedavõrd intensiivne, et see annaks kohtule seadusliku aluse mõistliku menetlusaja möödumise tõttu õigeksmõistva kohtuotsuse tegemist või kriminaalmenetluse lõpetamist, on ebaõige. Apellandid rõhutavad, et kohus ei ole selle seisukoha põhjenduseks välja toonud ühtki tõendit. Kohus kinnitas, et kriminaalasja materjalidega tutvumisel ei nähtu, et süüdistatavad ja nende kaitsjad oleksid kasutanud kaitsetaktikat, mille eesmärgiks võiks pidada kohtumenetluse venimist. Kohtuotsuses on küll kirjeldatud süüdistatavate õigusvastast tegevust, kuid see on oletuslik ega tugine kõikide tõendite analüüsil ning pole objektiivne. Kohtu mitteobjektiivne suhtumine hinnatavatesse tõenditesse tõstatab küsimuse süüdistatavate põhiõiguse riivest, kuivõrd igaühel peab olema tagatud õigus õiglasele kohtupidamisele. Apellandid viitavad KrMS §-dele 60 lg 1, 61 lg 2 ja 62 p 2, 3 ja märgivad, et KrMS § 312 p 1 kohaselt peab kohtuotsusest tulenema, millistele tõenditele kohus tugines ja millised asjaolud tõendatuks luges. Kohus aga jõudis järeldusele, et kõik apellantide süüd välistavad tõendid on ebausaldusväärsed. Apellandid viitavad Riigikohtu otsusele nr 3-1-1-82-09 ja leiavad, et selles esitatud nõudeid ei ole maakohus täitnud ning on arvestanud üksnes süüstavate tõenditega. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, üldsõnalised apellatsioonid selle tühistamiseks alust ei anna. Kaitsja toetas apellatsioone ning taotles õiglase otsuse tegemist. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsioonidega, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioonid ei anna kohtuotsuse tühistamiseks alust, kohtuotsuse resolutiivosa tuleb aga täpsustada. Esmalt osundab kohtukolleegium, et Riigikohtu praktika kohaselt tuleb menetlusaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude põhjal, lähtudes seejuures eeskätt järgmistest kriteeriumidest: 1) kohtuasja keerukus; 2) kaebaja käitumine; 3) asjaomaste asutuste (riigivõimu) käitumine ja 4) selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-43-10; 3-1-1-57-11 jt). Nende põhimõtete kohaselt on maakohus käesoleva kriminaalasja mõistlikkust analüüsinud ja hinnanud (kohtuotsuse lk 37-39). Kohtukolleegium nõustub maakohtuga ega pea otsuse põhiosa kordamist vajalikuks. Maakohtu sellesisulist analüüsi ei vaidlustata ka apellatsioonides, kuivõrd maakohus leidis, et süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul on rikutud. 8 Apellandid leiavad, et maakohtul tulnuks mõistliku menetlusaja möödumise tõttu teha õigeksmõistev kohtuotsus ning et seisukohta, mille kohaselt puuduvad alused õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks või kriminaalmenetluse lõpetamiseks, ei ole maakohus tõendanud. Kohtukolleegium apellantidega ei nõustu ning leiab, et maakohtu põhjendused on piisavad, kohtu järeldus tugineb objektiivsetele faktilistele asjaoludele. Siinkohal peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumine ei pea iseenesest ja alati tähendama isiku õigeksmõistmist. Sõltuvalt asjaoludest võib kriminaalasja menetlemise mõistliku aja möödumise proportsionaalseks järelmiks olla ka näiteks kriminaalasjas menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel või ka kõnealuse asjaolu arvestamine karistuse mõistmisel. Mida raskem on kuritegu, seda ulatuslikum peab olema mõistliku menetlusaja nõude rikkumine, et sellega oleks võimalik põhjendada süüdistatava õigeksmõistmist või tema suhtes kriminaalmenetluse lõpetamist (vt Riigikohtu otsused nr 3-11-3-04; 3-1-1-43-10¸3-1-1-6-11; 3-1-1-57-11). Maakohus on oma otsustuse õigeksmõistva kohtuotsuse või kriminaalmenetluse lõpetamise võimatuse kohta teinud konkreetsetele faktilistele asjaoludele tuginedes. Nii märkis maakohus põhjendatult, et kuigi kriminaalasja materjalidest ei nähtu nagu oleks süüdistatavate ja nende kaitsjate poolt kasutatud kohtumenetluse venitamise taktikat, tuleb arvestada, et 17.06.2009.a lõpetas prokuratuur kõikide süüdistatavate suhtes kriminaalasja KrMS § 202 lg 7 alusel ja kohustas K. Säravat maksma riigituludesse 50 000 krooni ning A. Säravat 20 000 krooni 01. detsembriks 2009.a, kuid süüdistatavad jätsid selle vabatahtlikult võetud kohustuse täitmata. Seega uuendas prokuratuur 08.12.2009.a KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalasja menetluse. Peale selle ei ilmunud A. Särav 11.11.2010.a, 23.11.2010.a ja 07.03.2010.a kohtuistungile. Mitteilmumise põhjuseks toodi A. Särava haigestumine, kuid ühelgi juhul ei esitatud kohtule nõuetekohast tõendit haigusseisundi kohta, mis oleks olnud istungil osalemise takistuseks. Maakohus märkis põhjendatult, et süüküsimuse kiire lahendamine ja ebamäärase olukorra lõppemine ei ole olnud seega süüdistatavate suhtes esmatähtis. Põhjendatult arvestas maakohus ka seda, et süüdistatavad ei ole menetluse kestel vahi all viibinud. Kohtukolleegium nõustub täiel määral maakohtuga, et isikute enda tegevusetuse tõttu ei ole õigus mõistlikule menetlusajale sedavõrd intensiivselt riivatud, et see annaks aluse õigeksmõistva kohtuotsuse tegemiseks või kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Mis puudutab apellatsioonide osa, kus leitakse, et süüdimõistev kohtuotsus on oletuslik, ei tugine kõikide tõendite analüüsil ega vasta KrMS § 312 p-s 1 sätestatud nõudele, siis kohtukolleegium selliseid rikkumisi ei tuvastanud. Maakohus on kõiki kohtus kontrollitud tõendeid vastastikuses seoses analüüsinud ja kogumis oma siseveendumuse kohaselt hinnanud nagu seda nõuab KrMS §-s 61 sätestatu, maakohtu järeldused on põhjendatud ning kohtu siseveendumuse kujunemine jälgitav. Apellantide üldsõnaline väide, nagu oleks kohtuotsus ebaobjektiivne, ei saa olla maakohtu järelduste ümberhindamise ja otsuse tühistamise aluseks. Maakohus on aga kohtuotsuse resolutiivosas teinud eksitava arvutusvea, mis on aga ringkonnakohtu poolt KrMS § 337 lg 1 p 2 alusel parandatav otsuse täpsustamise korras. Nimelt on maakohus Argo Säravat
lg 1 – 22 lg 3 järgi karistanud rahalise karistusega 40 päevamäära, s.o 128 eurot,
lg 1 järgi rahalise karistusega 20 päevamäära, s.o 64 eurot ja
lg 1 järgi rahalise karistusega 20 päevamäära, s.o 64 eurot.
Säravale liitkaristuseks mõistnud rahalise karistuse 160 päevamäära, s.o 512 eurot. Kuivõrd liitkaristus ei tohi enesestmõistetavalt ületada üksikkaristuste summat, siis tuleb A. Säravale mõistetud liitkaristuseks lugeda rahaline karistus 80 päevamäära, s.o 256 eurot. 9 Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 2 jätab ringkonnakohus Pärnu Maakohtu 04.04.2011.a otsuse sisuliselt muutmata, kuid täpsustab Argo Säravale mõistetud liitkaristuse suurust. Apellatsioonid jätab rahuldamata. Malle Preimer Julia Katškovskaja Ivi Kesküla Riigikohtu kohtuotsusega 13.02.2012 nr 3-1-1-4-12 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 4. aprilli 2011. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 22. septembri 2011. a otsused osas, millega: 1.1 Argo Särav tunnistati süüdi ja teda karistati
lg 1–§ 22 lg 3 (§ 3891 lg 1–§ 22 lg 3) järgi; 1.2 Argo Säravale mõisteti
lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 80 päevamäära summas 256 eurot; 1.3 Argo Säravalt mõisteti solidaarselt MSe ja Karin Säravaga Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kasuks välja 235 250 eurot ja 85 senti; 1.4 Argo Säravalt mõisteti kriminaalmenetluse kuluna riigi kasuks välja 1392 eurot 32 senti määratud kaitsja tasu katteks. 2. Mõista Argo Särav süüdistuses
3. Mõista Argo Säravale
lg 1 ja § 345 lg 1 järgi mõistetud üksikkaristustest
lg 1 alusel liitkaristuseks rahaline karistus 40 päevamäära summas 128 (ükssada kakskümmend kaheksa) eurot. Jätta see karistus
lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi kolme aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.