Obsah (6)

§ 48§ 66§ 15§ 16§ 18§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.november 2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-3124 Kohtukoosseis Kohtunik Aulike Salo Koht

§ 48

, § 66 lg 1 ning VTMS §-dest 83 p 2, 107, 108, 109, 111, 113, kohus otsustas: Süüdi tunnistada Eduard Hodakov LS § 201 lg 2 järgi ning mõista karistuseks arest 6 (kuus) päeva.

§ 66lg 1 alusel määrata aresti kandmine ositi.

Korraga ärakantava aresti kestus ei või olla lühem kui 3 (kolm) päeva. Kohustada Eduard Hodakovi kandma mõistetud karistus ära hiljemalt 31.12.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Prefektuuri arestimaja, aadressil Rahumäe tee 6, Tallinn. Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. Eduard Hodakovi poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada Eduard Hodakovi suhtes sundtoomist arestimajja. Asjaolud ja menetluse käik 19.07.2011.a on koostatud väärteoprotokoll AB1260301 selle kohta, et Eduard Hodakov juhtis 19.07.2011.a kell 04:02 Tallinnas Mere pst ja Kanuti tn ristmikul liikudes Kanuti tn – Aia tn poole mootorsõidukit Mercedes-Benz, nr. märgiga xxx, omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust, kui juhtimise õigus oli peatatud 22.06.2011 kuni 21.08.

1. Oma tegevusega rikkus Eduard Hodakov LS § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Väärteoasi on saadetud kohtualluvusse, kohtuliku arutamise vajalikkust on kohtuvälise menetleja kaaskirja kohaselt põhjendatud asjaoludega, et Eduard Hodakovil on politsei määratud rahatrahvid tasumata, mootorsõiduki juhtimise õigus puudub ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist. Kohtuväline menetleja leidis, et Eduard Hodakovi tuleb karistada arestiga. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku karistamist arestiga 6 päeva, kuna varasemad määratud karistused ei ole Eduard Hodakovi mõjutanud seaduskuulekalt käituma. Aresti võib kanda ositi. Varasemad trahvid on tasumata, tööl ei käi, mistõttu puudub tal stabiilne sissetulek. Isikul oli võimalik teada saada tehtud otsusest helistades või päringut tehes. Kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik end väärteo toimepanemises süüdi, selgitas, et ei teadnud, et tal puudub juhtimisõigus. Kuna otsus, millega temalt juhtimisõigus ära võeti, oli vaidlustatud Riigikohtus, siis ootas vastust. Teda esindanud kaitsja Narusbergi poole pöördus mai lõpus, rohkem mitte. Varasemad trahvid on tasumata, kuna peres on 5 last ja haige abikaasa. Raha piisab söögiks. Kaitsja lisas, et menetlusalune isik ei teadnud, et otsus on jõustunud ja mis asjast tal ei olnud õigust istuda rooli. Seetõttu subjektiivselt süüd ei ole. Arest 6 päeva on võimatu tema ja ta perekonna jaoks, kuna abikaasa on invaliid, kes nõuab igapäevast hooldust. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha ning hinnanud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et menetlusaluse isiku poolt LS § 201 lg 2, järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine on tõendatud ning teda tuleb selle eest karistada. Vaidlust ei ole, et Eduard Hodakov 19.juuli 2011.a öösel juhtis Mere pst-l sõidukit. Nimetatud fakti kinnitas menetlusalune isik kohtuistungil (tl 28). Eduard Hodakovi käitumises LS § 201 lg 2 objektiivsete väärteo tunnuste esinemine on tõendatud ka 19.07.2011.a sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt kõrvaldati Eduard Hodakov 19.07.2011.a sõiduki juhtimiselt asjaolude äralangemiseni, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eduard Hodakov on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud (tl 5). Kohtul puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks vaidlustanud enda sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse. Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi andmete kohaselt oli menetlusalusel isikul juhtimisõigus ära võetud 22.06.2011 kuni 21.08.2011.a ning nimetatud fakti kinnitab ka Harju Maakohtu 08.03.2011.a. otsus väärteoasjas 4-10-
2. Kõnealune otsus jõustus 22.06.2011 Riigikohtu määrusega (tl 6, 10-13). Subjektiivsete tunnuste esinemise kohta peab kohus vajalikuks märkida järgmist. Menetlusalune isik on kohtus kinnitanud, et ta ei teadnuid Harju Maakohtu otsuse jõustumisest ning ta ei olnud teadlik sellises olukorras mootorsõiduki juhtimise keelatusest. Tulenevalt

§ 15

lg-st 3 on LS § 201 lg-s 2 kirjeldatud teo toimepanemine karistatav nii tahtlikult (

§ 16

) kui ka ettevaatamatusest (

§ 18

). Seega piisab koosseisu täitmiseks 2 sellest, kui tegu pannakse toime hooletusest (

§ 18lg 3).

LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteokoosseis on täidetud ka juhul, kui isik mootorsõidukit juhtides üksnes peab võimalikuks, et temalt on juhtimisõigus ära võetud (kaudne tahtlus või kergemeelsus) või isegi ei tea juhtimisõiguse äravõtmisest, ent oleks tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud seda teadma (hooletus). Kõnealune seisukoht on leidnud kinnitust Riigikohtu 05.02.2009.a. lahendi 3-1-1-83 -08 p-s 9. Kui juhtimisõigusest ilma jäetud isik juhib mootorsõidukit, olles hoolsuskohustust rikkudes jätnud veendumata enda juhtimisõiguse olemasolus, vastutab ta LS § 201 lg 2 järgi sõltumata sellest, kas ta pidas juhtimisõiguse äravõtmist võimalikuks, kuid lootis mingil põhjusel, et seda pole juhtunud, või ei teadnud juhtimisõiguse äravõtmisest. Esimesel juhul on tegemist kergemeelsusega (

§ 18

lg 2), teisel juhul aga hooletusega (

§ 18lg 3).

Käesoleval juhul teadis Eduard Hodakov, et Harju Maakohtu poolt on tehtud otsus, millega võeti temalt juhtimisõigus ära 2 kuuks. 19.07.2011 mootorsõidukit juhtima asudes ei ilmutanud menetlusalune isiku piisavat tähelepanelikkust ja kohusetunnet veendumaks enda juhtimisõiguse olemasolus. Kuna juhtimisõiguse olemasolu sõltus Harju Maakohtu 08.03.2011.a otsuse jõustumisest, siis pidanuks menetlusalune isik ise aktiivsust üles näitama ning selgitama välja kas 19.07.2011.a oli tal juhtimisõigus olemas. Juhul, kui menetlusalune isik seda ei tee, kannab ta üldjuhul ka riski, mis kaasneb otsuse jõustumisest mitteteadmisega. Isik teades, et tema suhtes toimunud väärteomenetluses, mille tulemiks võib olla juhtimisõiguse äravõtmine, kuid ta ei ole otsuse vastu huvi üles näidanud, aga juhib vaatamata sellele mootorsõidukit, on isik rikkunud hoolsuskohustust, mis on sellises olukorras nõutav veendumaks oma juhtimisõiguse olemasolus. Hoolsuskohustuse järgimiseks on kirjeldatud olukorras vajalik, et isik tutvuks enne mootorsõiduki juhtimist tema suhtes tehtud karistusotsusega. Vastasel juhul tekiks olukord, kus teatud juhtudel oleks võimalik vältida vastutust LS § 201 lg 2 järgi lihtsalt karistusotsusega tutvumata jättes. Eelkirjeldatud seisukohad on kajastatud Riigikohtu 05.02.

1. a lahendi 3-1-1-83-08 p-des 12-
2. Menetlusaluse isiku ütluste kohaselt ta pöördus kaitsja Narusbergi poole mai lõpus, rohkem mitte. (tl 28). Objektiivsete takistuste esinemist, mille tõttu Eduard Hodakov ei saanud hankida informatsiooni juhtimisõiguse olemasolu või selle puudumise kohta, kohus tuvastanud ei ole. Järelikult pidi 19.07.2011.a Eduard Hodakov arvestama ka asjaoluga, et pole välistatud, et otsus tema väärteoasjas võib olla selleks ajaks jõustunud. Ta ei teadnud seda kindlalt, kuna polnud otsuse vastu huvi tundnud. Eeltooduga on tõendatud menetlusaluse isiku käitumises LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnuste esinemine. Kuivõrd teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavaid asjaolusid väärteoasja materjalidest ei nähtu, tuleb Eduard Hodakovi karistada. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. Karistuse mõistmisel arvestab kohus vastavalt

§ 56

lg 1 isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades, et Eduard Hodakovi juba varasemalt korduvalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, peab kohus LS § 201 lg 2 järgi Eduard Hodakovi karistamisel põhjendatud karistusliigiks aresti. Alates aastast 2004 on menetlusalust isikut väärteokorras karistatud 25 korral, neist 17 korral liiklusseaduse rikkumise eest (tl 17-22). Karistusregistri teatise kohaselt on kõik määratud rahatrahvid tasumata. Seega on rahatrahv end kohtu hinnangul karistusliigina ammendanud ja vältimatult vajalik on Eduard Hodakovi karistamine raskemaliigilise karistusega. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et isikul puudub ka töökoht, see tähendab ka sissetulekuallika puudumist, siis rahatrahvi mõistmine temale karisuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Menetlusalune isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Kuna Eduard Hodakovi on varem, s.o 28.02.2008.a, karistatud Harju Maakohtu poolt samalaadse rikkumise eest LS § 741 lg 2 alusel arestiga 2 päeva (tl 19), siis peab kohus põhjendatud karistusmääraks toime käesolevas asjas 3 pandud rikkumise eest aresti 6 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, ta ilmus kohtusse väärteoasja arutamisele, s.t ei ole hoidnud väärteomenetlusest kõrvale, peab kohus põhjendatuks aresti kandmisele asumiseks tähtaja – 31.12.2011.a määramist. Samuti on antud tähtaeg kohtu hinnangul piisav selleks, et isik saaks piisava ajavaruga korraldada oma eemalolekut pereelust. Kuivõrd Eduard Hodakovi abikaasa on oma tervisliku seisundi tõttu hooldust vajav inimene, siis kohus loeb selle

§ 66lg 1 mõistes mõjuvaks põhjuseks aresti ositi kandmise võimaldamiseks.

Aulike Salo Kohtunik 4