← Eesti

1-11-8604/20

Obsah (9)§ 65§ 68§ 263§ 274§ 418§ 64§ 80§ 69§ 75

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2012, Tallinn Kriminaalasja number 1-11-8604 Kohtukoosseis Eesistuja Ivi Kesküla, liikmed Meelika

418 lg 2 p 1, § 263 p 3, § 274 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu

  1. septembri 2011 otsus lühimenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatav Pavel Malkov Prokurör Ringkonnaprokurör Kristel Eliste Süüdistatav Pavel Malkov,(abiellumisega seoses muudab perekonnanime, dokumendid vormistamisel) ik: 37305080292, varem korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Advokaat Owe Ladva RESOLUTSIOON Tühistada Harju Maakohtu
  2. septembri 2011 aasta otsus kriminaalasjas nr 1-11-8604 Pavel Malkovi’le

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ja karistusaja alguse osas.

1 Uue otsusega: 1.

§ 65

lg 2 alusel suurendada käesoleva otsusega mõistetud 1 aasta ja 8 kuulist vangistust Harju Maakohtu 11.05.2010 aasta otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, 6 kuud ja 26 päeva, võrra ja mõista Pavel Malkov’ile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. 2.

§ 68lg 1 alusel lugeda karistusaja alguseks 09.

märts 2011.aasta. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioonid rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada ringkonnakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul. SÜÜDISTUS: Pavel Malkov’it süüdistatakse selles, et tema 09.03.2011 kella 17 paiku viibides Tallinnas Seebi tn 32 maja lähedal asuvate garaažide juures, rikkudes avalikus kohas teiste isikute rahu ning avalikku korda vägivallaga ja relvaga ähvardades, pani toime avaliku korra raske rikkumise, so

§ 263p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti selles, et ta samas kohas võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime

§ 274lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti selles, et ta isikuna, keda on Viru Maakohtu 20.12.2007 otsusega karistatud

§ 418

lg 1 järgi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, käitles teistkordselt ebaseaduslikult tulirelva ja tulirelva laskemoona, omamata relvasoetamis- ja relvaluba, rikkudes sellega Relvaseaduse § 32 lg 1, § 34 lg 1, 2 ja § 45 lg 1 sätteid, pani toime

§ 418lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

HARJU MAAKOHTU OTSUS: Maakohus tunnistas Pavel Malkov’i süüdi

§ 263

p. 1,3 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta 2 kuud,

§ 274

lg 1 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta 6 kuud,

§ 418lg 2 p.

1 järgi ja karistas vangistusega 1 aasta.

§ 64lg 1 alusel suurendades üksikkaristustest raskemat, mõistis liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. 2 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendas karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõistis 1 aasta 8 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvas karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja 14.03.2011 – 26.04.2011.a., s.o. 1 kuu 12 päeva. Kandmata karistuseks luges 1 aasta 6 kuud 18 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas karistust Harju Maakohtu 11.05.2010.a.

otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 kuu 26 päeva) ja mõistis liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestas alates otsuse kuulutamisest, s.o. 26.09.2011.a. APELLATSIOONID: Mõlemas apellatsioonis süüdistatav ei nõustu otsusega. Ta on toime pannud kuriteod, nende toimepanemist kahetseb. Kuriteod pani toime 09.märtsil 2011 aastal, mil teda kinnipidamise käigus haavati ja haiglasse toimetati. Seal tehti talle operatsioon. Haiglas oli ta kuni 14 märtsini 2011, mil ta toimetati vanglasse, sealt kohtusse ja tema suhtes valiti tõkendiks vahistamine. Tegelikult oli juba haiglas tema juures politseikonvoi ja tema vabadus ja õigused olid juba piiratud alates 09. märtsist 2011. Seega tuleb karistuse kandmise aja alguseks lugeda 09 märts 2011. Süüdistatav ei nõustu ka temale

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega kuna temale üldkasuliku töö tundide asendamisel vangistusega tehti viga ega arvestatud õigesti karistusaja algust. Käesolevas asjas prokurör taotles karistusaja alguseks 09.

  1. 2011 aastat, kuid kohus tegi teisiti ja arvas alguseks 26.09.
  2. Sellisel juhul lükkub edasi tema tingimisi karistusest vabastamise võimaluse aeg. Leiab, et kuna kuriteo toimepanemisel sai ta raskelt haavata, tuleks teda karistusest

§ 80alusel üldse vabastada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS: Apellant- süüdistatav loobub

§ 80

alusel tema karistusest vabastamise taotlusest, kuid leiab, et karistusaja alguseks tuleb lugeda 09.03.2011 ja temale mõistetud vangistus tuleks asendada üldkasuliku töö tundidega. Kaitsja toetab süüdistava poolt kinnitatud osas esitatud apellatsioone ja palub taotlused rahuldada. Prokuröri arvamuse kohaselt on apellatsiooni väited osas, millega tuleb muuta karistusaja algust asjakohased, kuid leiab, et karistusasja alguseks tuleb lugeda 14.märts 2011 kuna pärast seda pole süüdistatav enam vabaduses viibinud, sellest tulenevalt tuleb eelmise 3 otsusega kandmata karistuseks lugeda 6 kuud ja 26 päeva. Samas kinnitab, et alates 09.03.2011 viibis süüdistatav politsei valve all. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS: Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalidega, otsuse ja apellatsiooni väidetega, ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et apellatsioonis esitatu väärib tähelepanu ning annab aluse maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks. Süüdistatava taotluse osas temale mõistetud vangistuse asendamiseks üldkasuliku töö tundidega leiab kolleegium, et asenduskaristuse mõistmiseks seaduslikud alused puuduvad. Kriminaalasja materjalide kohaselt oli P.Malkov Harju Maakohtu 11.mai 2010 aasta otsusega süüdi tunnistatud ja kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks oli mõistetud 11 kuud ja 23 päeva vangitust. Oli kohaldatud

§ 69sätteid ja vangistus oli asendatud üldkasuliku töö 706 tunniga.

Töötundide tegemise tähtajaks oli määratud 24 kuud Kohustati järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi/ 2 kd.

t.lk. 147148/. Käesolevas asjas menetletavad kuriteod pani P.Malkov toime 09. märtsil 2011, seega ajal, mil ta oli otsuse alusel kohustatud tegema üldkasuliku töö tunde, ehk karistuse kandmise ajal.

§ 69

lg 7 kehtestab, et kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa seaduses ettenähtud vahekorras. Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65

lg 2 sätestatule.

§ 65

lg 2 aga sätestab, et juhul kui süüdistatav paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Seega puudub materiaalõiguslik alus ehk seaduslik võimalus P.Malkovile uue otsusega mõistetud karistuse asendamiseks. Kolleegium, võttes aluseks apellatsioonis vaidlustatu leiab, et antud juhul on kriminaalasja materjalidega tuvastatav, et süüdistatav sai haavata 09. märtsil 2011 aastal kuritegude toimepanemise käigus ning sündmuskohalt toimetati ta kiirabiga SA PõhjaEesti Regionaalhaiglasse. Vastavalt haigla väljavõttele haigusloost, saabus laskevigastusega P.Malkov haiglasse 09.03.2011 aastal, talle tehti samal päeval operatsioon ja ta viibis kuni 11.03.2011 aastani intensiivravi osakonnas, alates 11.03.2011 aastast uroloogiaüksuse osakonnas. Välja on kirjutatud haiglast 14.03.2011 aastal rahuldavas üldseisundis/ 2 kd. t.lk. 15/. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti P.Malkov kinni 14.märtsil 2011 aastal / 2 kd. t.lk. 11-14/ ja 15.03.2011 aasta Harju Maakohtu määrusega rahuldati prokuratuuri taotlus P.Malkovi vahistamiseks ja määruse kohaselt oli P.Malkov kinni peetud 14.märts 2011/ 2 kd. t.lk. 33/. 4

§ 68lg 1 kehtestab, et eelvangistuses viibitud aeg arvatakse karistusaja hulka ja Kr

MS § 171 lg 2 kehtestab, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise või vahistamise korral arvutatakse tähtaega tema kinnipidamise hetkest. Ka Riigikohus on sedastanud, et eelvangistuse ajaks loetakse ajavahemik alates isiku vahi alla võtmisest ja kui oli enne kahtlustatavana kinni peetud, siis arvutatakse eelvangistuse aega alates kahtlustatavana kinnipidamisest/ Riigikohtu otsus nr 3-1-1-129-97/. Seega on igal juhul ebaõige maakohtu seisukoht P.Malkovi karistusaja algust arvestada kohtuotsuse kuulutamisest kuna kahtlustatavana kinnipidamine ja vanglasse toimetamine oli juba toimunud 14.märtsil 2011 ning pärast seda pole P.Malkov vabaduses viibinud. Sellise vea olemasolu otsuses tõdes apellatsioonikohtus ka prokurör. Süüdistatava ütluste kohaselt viibis ta alates

  1. märtsist 2011 haiglas pideva politsei järelvalve all. Tema liikumisvabadus oli piiratud kuna sai palatist väljuda vaid politsei saatel. Kuni tema haiglas viibimise lõpuni oli ta valve all ja politsei tema palati sissekäigu juurest ei lahkunud. Ka prokurör, leides küll, et otsus tuleb karistusaja alguse osas tühistada ja karistusaja alguseks lugeda 14.märts 2011, siiski tõdes, et ka temale teadaolevate andmete kohaselt välistamaks P.Malkov’i omavolilist lahkumist, valvas politsei tõepoolest teda haiglas viibimise ajal. Kohtukolleegium leiab, et kuigi vaidlustatud kriminaalasjas oli P.Malkov’i suhtes kahtlustatavana kinnipidamine vormistatud ja ta oli vanglasse toimetatud
  2. märtsil 2011, on tegemist sellise erandliku olukorraga, mis tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks ning P.Malkovi karistusaja alguseks tuleb lugeda
  3. märts
  4. Kolleegiumil ei ole alust lugeda paljasõnalisteks või ebaõigeteks süüdistatava väiteid, et haiglas oli ta politsei valve all ning tema liikumisvabadus oli piiratud kuna ka prokurör kinnitas et P.Malkovi põgenemise vältimiseks oli ta haiglas pideva politsei valve all. Asjaolu, et
  5. märtsil 2011 ei koostatud tema kahtlustatavana kinnipidamise protokolli, tingis sisuliselt P.Malkovi tervislik olukord ja seaduses kehtestatud piirangud isiku kahtlustatavana kinnipidamise tähtaja osas, kuid need asjaolud pole tõlgendatavad P.Malkovi kahjuks. Haiglast toimetati ta vanglasse ning ta pole pärast nimetatud kuupäeva vabaduses viibinud. Seetõttu tuleb tema karistusaja alguseks lugeda 09 märts 2011 ja nimetatud päeva seisuga tuleb arvestada ka temale eelmise otsusega mõistetud kandmata karistust, milleks oli 6 kuud ja 26 päeva vangistust, mis kuulub

§ 65lg 2 alusel liitmisele.

Seega tuleb

§ 65

lg 2 alusel, suurendades käesolevas asjas mõistetud 1 aasta 8 kuulist vangistust Harju Maakohtu 11.05.2010 aasta otsusega mõistetud ärakandmata vangistuse, 6 kuud ja 26 päeva, võrra mõista Pavel Malkovile liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja alguseks lugeda

  1. märts
  2. 5 Kuigi mõistetud liitkaristuse tähtaeg pikeneb võrreldes maakohtu otsuses kajastatuga, on sisuliselt tegemist siiski süüdistatava olukorra kergendamisega kuna karistusaja alguse kuupäeva muutmine toob kaasa temale soodsama otsuse nii karistuse pikkuse kui ka tema vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse tekkimise osas. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 lg 2, § 340 lg 2 p 6 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  3. septembri 2011 aasta otsuse osaliselt ja teeb karistusaja alguse ja

§ 65lg 2 alusel liitkaristuse mõistmise osas uue otsuse.

Muus osas jätab otsuse muutmata. Apellatsioonid rahuldab osaliselt. IVI KESKÜLA MEELIKA AAVA MALLE PREIMER 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.