,
lg 3,
,
,
S § 320 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust täielikult täitmisele, kui Rain Koppel 18 (kaheksateist) kuu pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: • elab kohtu määratud alalises elukohas • ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, 2 saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks, • saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. •
lg 1 alusel välja mõista Rain Koppelilt riigituludesse menetluskuludena: • 45 eurosenti kaitsjale toimikust koopia tegemise kulu (I,190;
• 417 eurot 03 eurosenti sundraha (
lg 1 p 9,
Menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja): - pangakontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Rain Koppel, 1-11-5256, menetluskulu“, või - pangakontole nr 221023778606 Swedbank AS, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Rain Koppel, 1-11-5256, menetluskulu“, või - pangakontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049874, selgituseks märkida: „Rain Koppel, 1-11-5256, menetluskulu“. Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul, täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (
,
Kohtuotsuse koopia edastada Kohtute Raamatupidamiskeskusele (menetluskulude osas), prokurörile ja kaitsjale ning allkirja vastu süüdistatavale. EDASIKAEBAMISE KORD Kui kohtumenetluse pool esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, on tal
Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või
15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega.
lg 3 alusel võib vahistatud süüdistatav või tema kaitsja esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. 2 3 Kohtuotsusega on võimalik kohtus tutvuda 05.juulil 2011.a alates kella 16.00-st juhul, kui pooled ei loobunud apellatsiooniõigusest või kui vähemalt üks kohtumenetluse pool esitas apellatsiooniteatise
Kui apellatsiooniõigusest loobusid kõik kohtumenetluse pooled või kui ükski kohtumenetluse pool ei teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, kohtuotsuse põhiosa
S § 320 lg 1 järgi. Kohus menetles kriminaalasja nr 1-11-5256 Tartu Maakohtus avalikul kohtuistungil 20.06.2011.a süüdistatav Rain Koppeli suhtes järgmises süüdistuses: Rain Koppel’it süüdistatakse selles, et tema, • olles 16.12.2008.a. hommikul, pärast politseilt saadud telefonikõnet sõitnud Soohara külla Veriora vallas Põlvamaal, et aidata M.K. juhitud sõiduauto Opel reg nr XXX kraavist välja, ning kutsunud väljatõmbamiseks telefoni teel appi V.K., kes tuli kohale üksinda ning • olles 2009.a. jaanuaris korduvalt arutanud M.K. 16.12.2008 väärteoasja oma onu, Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi vanemkonstaabli R.K. ja otsinud koos viimasega M.K. jaoks võimalusi väärteokaristusest vabanemiseks, sealhulgas vormistanud 12.01.2009.a. R.K. li elukohas Kanepis iseenda, T.V. ja M.K. seletused, mille R.K. l toimetas 13.01.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissari T.K. i kätte, 1) andis tunnistajana
-73 järgi, sealhulgas
lg 3,
-73 järgi,
Süüdistuses märgitu selle kohta, et Rain Koppel andis 05.05.2010.a Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas (Võru 12, Põlva) toimunud kohtuistungil kriminaalasjas nr 1-0922334 T.K. ’i ja R.K. l’i süüdistuses KarS § 311³ järgi tunnistajana ütlusi, on tõendatud kriminaalasjas nr 1-09-22334 Põlva kohtumajas, asukohaga Võru 12, Põlvas, 03.mail 2010.a alanud kohtuistungi protokolliga (I,90-136; Rain Koppeli ütlused tunnistajana: I,101-105) ja kriminaalasjas nr 1-09-22334 tehtud 14.05.2010.a Tartu Maakohtu kohtuotsusega (I,137-138,139-149). Allkirjalehega (I,100) ja kohtuistungi protokolliga (I,90-136; tunnistaja Rain Koppeli hoiatamine: I,101) on tõendatud, et kohus hoiatas tunnistaja Rain Koppelt 05.05.2010.a enne ütluste andmist, et teadvalt vale ütluse andmine on kriminaalkorras karistatav KarS § 320 järgi ja võttis hoiatamisest teadlikuks olemise kohta Rain Koppelilt allkirja. Kohtuistungi protokollis sellekohaselt kajastatuga on tõendatud, et Rain Koppelile selgitati enne tema KarS § 320 järgi hoitamist tema õigused ja kohustused tunnistajana
lg 3,
-73,
4 5 Kriminaalasjas nr 08260000004 koostatud 21.01.2009.a tunnistaja ülekuulamise protokolliga (I,24-28) on tõendatud, et 21.01.2009.a ülekuualmisel Tartus, Riia 132 ajavahemikus kell 13:17 – 16:10 andis Rain Koppel muuhulgas järgmisi ütlusi (millised on kajastatud ka käesolevas kriminaalasjas Rain Koppelile esitatud süüdistuses, kui Rain Koppeli poolt teadvalt valeütlustena antuna): • • • • 16.12.2008.a. hommikul, kui ta jõudis Soohara külla Veriora vallas Põlvamaal kraavisõitnud sõiduauto Opel juurde, siis jõudsid sinna samal ajal R.K. autoga R.K. ja T.V. , kusjuures viimane ütles kohapeal, et ta oli roolis olnud, teelt välja sõitnud ning abi järele läinud; 28.12.2008.a. helistas talle M.K , kes palus abi vastulause koostamisel. 29.12.2008.a. aitaski Rain Koppel enda sõnutsi M.K il vastulause koostada ning toimetas selle 30.12.2008.a. Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissari T.K. i kätte. 10.01.2009.a. dikteerisid Rain Koppel, M.K ja T.V. Põlvas D.K. ’a juures oma seletused, mille D.K. kirja pani ning mille Rain Koppel toimetas 12.01.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissari T.K. i kätte. ta on 2009.a. jaanuaris R.K. l’iga M.K. väärteoasjas suhelnud ainult ühel korral, kui uuris R.K. lilt, mis sellest asjast saanud on, kuid R.K. l ei teadnud midagi. Kriminaalasjas nr 1-09-22334 Põlva kohtumajas, asukohaga Võru 12, Põlvas, 03.mail 2010.a alanud kohtuistungi kohta koostatud kohtuistungi protokolliga (I,90-136; Rain Koppeli ütlused tunnistajana: I,101-105) on tõendatud, et sellel kohtuistungil andis Rain Koppel tunnistajana 05.05.2010.a järgmisi ütlusi (millised on kajastatud ka käesolevas kriminaalasjas Rain Koppelile esitatud süüdistuses, kui Rain Koppeli poolt teadvalt valeütlustena antuna): • 16.12.2008 hommikul, kui R.K. tuli Rain Koppeli palvel appi autot kraavist välja tõmbama, siis oli tal kaasas T.V. , kusjuures viimase jutust selgus, et tegelikult oli sõiduauto Opel reg nr XXX roolis olnud tema; • ta rääkis R.K. liga M.K. väärteoprotokollist esimest korda 12.01.2009.a. – päeval, mil tema, M.K ja T.V. R.K. li juures kodus väärteoasjale lisamiseks selgitusi vormistasid; • R.K. l ei andnud 2009.a. jaanuaris Rain Koppelile, M.K ile ega T.V. le juhiseid, mida viimased võiksid oma selgitustesse kirjutada, vaid näitas üksnes, kuidas neid adresseerida ja vormistada. Sellest, kuidas Opel kraavi oli sattunud, ei olnud R.K. l sel ajal, kui Rain Koppel neid asju temaga 12.01.2009.a. arutas, üldse teadlik. Kriminaalasjas nr 08260000004 on Rain Koppel tunnistajana andnud ütlusi veel ka 21.01.2009.a Tartus, Riia 132 toimunud ülekuulamisel ajavahemikus kell 20:51 – 23:45 ja selle ülekuulamise kohta on koostatud 21.01.2009.a tunnistaja täiendava ülekuulamise protokoll (I,29-34). Need ütlused lahknevad olulisel määral Rain Koppeli poolt samal päeval ajavahemikus kell 13:17 – 16:10 antud ütlustest ja ka Rain Koppeli poolt 05.05.2010.a kohtuistungil tunnistajana antud ütlustest. 21.01.2009.a õhtul Rain Koppeli tunnistajana ülekuulamisel antud ütlused algavad sõnadega: „Soovin teha puhtsüdamliku ülestunnistuse selle kohta, mis puudutab minu onupoja M.K ’i väärteoasja: tegelikult olid asjalood sellised, et sama kuupäeva õhtul, kui leidis aset uuritav autoga teelt väljasõit …“ 5 6 21.01.2009.a õhtul andis Rain Koppel tunnistajana ülekuulamisel (I,29-34) muuhulgas ütlusi, milliste kohaselt: • sündmuskohale jõudes seisis M.K auto lähedal sõiduteel üksinda; M rääkis, et Põlvast tulles hakkas auto äkki vibama ja sõitis kraavi; M rääkis, et oli üksinda autoga sõitnud ja seda enne kraavi minemist juhtinud; kui M oli kõik ära rääkinud, siis istus M tema auto peale ja nad koos sõitsid kõige lähema majani, et keegi aitaks auto kraavist välja tõmmata, kuid kuna keegi ust ei avanud, siis sõitsid M edasi Põlvasse, et mõni sealsetest sõpradest appi kutsuda, kuid kõikide sõprade korteriaknad olid pimedad ja kedagi nad üles ei ajanud ning sõitsid tagasi sündmuskohale, kust kella 06:55 paiku helistas enda sõbrale R.K. (hüüdnimega K), K jõudis kohale umbes kella 07:30 paiku ja aitas enda autoga M auto välja tõmmata; • seejärel ta mõnda aega M üldse ei suhelnud, kui detsembrikuu lõpus helistas M ja küsis, et mis tema purjus peaga sõitmisest nüüd saab, mispeale vastas M, et kust tema peab seda teadma, helistagu parem R’le (R.K. lile, kes töötab Põlva liikluspolitseis) ja küsigu tema käest; • mingiks ajaks jäi asi soiku ja uuesti tuli M väärtegu R.K. liga jutuks 01.jaanuaril, kui R.K. l tuli tema juurde lastele jõulupakke tooma; küsis siis R.K. lilt, et mis M asjast saanud on, mille peale R ütles, et tema ei tea asjast mitte midagi, kuna M ei ole seda asja ajanud; • edasi läks M teema alles kas 10.-, 11.-l või 12.-l jaanuaril, kui R.K. l kella 15 paiku helistas ja enda juurde Kanepisse kutsus, et M asja arutada; umbes 10-20 minutit peale R kõnet helistas M, et tema käest küsida, kaugel ta on, mispeale M vastas, et Tartus ja et T.V. d oleks kindlasti R juurde vaja; Rain Koppeli ütluste kohaselt oli ta juba millalgi varem M pakkunud, et kui ta tahab sellest asjast kuidagi pääseda, siis otsigu endale keegi, kes on nõus tunnistama, et tema oli tookord kainena autoroolis, mitte M, ja pakkus M välja T.V. nime, et äkki on tema nõus M kasuks tunnistama; M ise rääkis T ära ja T ütles, et kui ta kohtusse minema ei pea, siis ta on nõus M kasuks tunnistama; Rain Koppeli ütluste kohaselt pakkus ta ise samal õhtul R juures olles välja variandi, et T.V. oli kainena roolis ja M magas tagaistmel, kui T teelt välja sõitis, ja kui T läks abi kutsuma, siis M oli läinud tahaistmele magama, kust politsei ta avastas; Rain Koppeli ütluste kohaselt dikteeris ta, mida kirjutada ja R kirjutas; kui olid R koos versiooni välja mõelnud, siis käisid R’ga M’le selle versiooni välja; Rain Koppeli ütluste kohaselt M käest enam keegi ei küsinudki, et kas see sobib või mitte – M teeb nii nagu ta (Rain Koppel) talle ütleb; R poolt kirjapandu järgi kirjutas D.K. puhtandi; kui D oli R kirjutatu ümber kirjutanud, siis pani M paberile alla enda allkirja; Rain Koppeli ütluste kohaselt kirjutas D M nimel ka teise versiooni, mille kohaselt ta ennast lolliks tembeldas, väites, et toimunust midagi ei mäleta ja leidis alles paar päeva hiljem püksitaskust väärteoprotokolli; paberileht selle versiooniga jäi R.K. li kätte; seejärel pani tema (Rain Koppeli) dikteerimisel R kõik kirja T seletuskirja, mille D kirjutas ümber ja millele T pani enda allkirja; R oli mustandi kirjutusmasin ja D oli see, kes puhtandi ümber kirjutas; Rain Koppeli ütluste kohaselt oli ta ise peamiselt ideede generaator, kuid R ütles ka oma sõna sekka; T mustand sai T kaasa; R.K. li ütluste kohaselt läks tema seletuskirja tekst otse puhtandile, s.t variandile, mis T.K. kätte sai; R ise pakkus välja, et kuna ta nagunii järgmisel hommikul Põlvasse tööle sõidab, siis viib isiklikult need 4 kirja 6 7 • • • • (R, T ja 2 M kirja) T.K. kätte, et las K otsustab, kumb M versioonidest juhtunu kohta käiku lasta; peale seda oli vaikus ja alles 16.-l jaanuaril helistas R oma mobiiltelefonilt ja ütles, et käiku läks see variant, kus M ennast lolliks tembeldas, väites, et ta toimunust midagi ei mäleta ja alles paar päeva hiljem leidis püksitaskust väärteoprotokolli; R ütles, et selle asjaga on nüüd kõik, et T.K. tegi 13.-l otsuse ja „nullis kõik ära“, kuna puudusid piisavad süütõendid, kuna vanemkonstaabel oli pool tööd tegemata jätnud, jättes kohapeal põhjalikult kontrollimata, kes ikkagi tookord roolis oli; kas 15.-l või 16.-l jaanuaril avaldas R.K. l telefoni teel soovi kokku saada; kella 23 paiku said R kokku Orava bussipeatuses, kus R rääkis, et peab politsei sisekontrollist saadud kutse peale kohale minema esmaspäeval, 19.jaanuaril; R arvas, et arvatasvasti oli politsei sisekontrollist kutse saadetud seoses M väärteoasjaga ja R arvas, et talle või K tahetakse sulge sappa panna; pärast R.K. liga Orava bussipeatuses rääkimist sõitis edasi T koju, et temaga kokku rääkida, kui politsei peaks T seoses M asjaga välja kutsuma, et siis räägivad seda ühte versiooni, mis kirja sai; 19.jaanurail seletas M, millist juttu politseile rääkida, kui keegi peaks politseist temaga ühendust võtma. Nende Rain Koppeli 21.01.2009.a õhtul tunnistajana antud ütlustega on kooskõlas ka: • M.K. nimelt politseile adresseeritud avaldus selle kohta, et kaineks autojuhiks oli 16.12.2008 T.V. (I,9); • T.V. nimelt politseile adresseeritud avaldus selle kohta, et ta oli 16.12.2008.a kaineks autojuhiks M.K ile (I,10-11); • Rain Koppeli nimelt politseile M.K. kriminaalasjas esitamiseks koostatud teatis selle kohta, et tema sündmuskohale jõudes jõudsid sinna kohale ka T.V. ja R.K. (I,12); • 13.01.2009.a Lõuna Politseiprefektuuri liiklustalituse Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissar T.K. ’i määrus M.K. suhtes 16.12.2008.a kella 05:00 paiku toimunut käsitlevas osas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel väärteomenetluse lõpetamise kohta; menetlus lõpetati M.K. käitumises väärteotunnuste puudumise tõttu (menetlus lõpetamise määrus - I,13; väärteoprotokoll menetlusaluse isiku M.K. suhtes liiklusseaduse § 74’19 ja § 74’1 lg 1 tunnustel koostati 16.12.2008.a – I,2); • menetlusaluse isiku M.K. 16.12.2008.a antud ütlused (I,3) selle kohta, et juhtis 16.12.2008.a varahommikul sõidukit alkoholijoobes (I,3); • protokoll 16.12.2008.a kella 05:00 ajal M.K il alkoholijoobe tuvastamise kohta (I,4); • 16.12.2008.a otsus alkoholijoobes ja juhtimisõiguseta M.K. sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise kohta alates 16.12.2008.a kella 05:10-st (I,5); • politseiametnik Aare Sulg 16.12.2008.a tunnistajana antud ütlused selle kohta, et said tööl olles 16.12.2008.a kella 05.00 ajal väljakutse Soohara külla, kus pidi kraavis olema sõiduauto, kohapeal oli näha, et roolis kedagi ei olnud, kuid juhi ukse juurest viisid ainsad jäljed kõrvalistujapoolse tagumise küljeukse juurde, tagumisel istmel oli M.K , kellel tuvastasid alkoholijoobe, millega M.K nõustus; M.K avaldas, et oli võtnud sõbra teadmata tema auto ja tahtis sellega sõita ema juurde Oravale; M.K il juhtimisõigust ei olnud; A.Mägi koostas väärteoprotokolli (I,7-8); 7 8 • • • R.K. li elukoha 21.01.2009.a läbiotsimise protokollist nähtuv selle kohta, et riidekapi pealt sinisest mapist leiti M.K. avalduse koopia (I,47,48-50,51-52); R.K. li elukoha läbiotsimisel leitud M.K. avalduse asitõendina vaatlusprotokoll (I,53-55); jälitusprotokollidest (I,64-84,85-89) nähtuv info M.K i, Rain Koppeli, R.K. li, T.K. i omavahelise suhtluse kohta; suhtluse eesmärgiks ära lahendada M.K. suhtes menetletav väärteoasi selliselt, et menetlus M.K. suhtes selles väärteoasjas väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetataks [12.01.2011.a Riigikohtu määrustega (I,169,170) jõustunud Tartu Maakohtu 14.05.2010.a kohtuotsusega (I,137-138,139-149,150-168) on tõendatud, et jälitusprotokollides kajastatud jälitustoimingud on tehtud seaduslikult ja nende tegemiseks on olnud olemas selleks nõutavad load ning jälitustoiminutega saadud teave on nõutavalt vormistatud jälitusprotokollides, kohtuistungil kuulas kohus ka jälitusprotokollile lisatud jälitustoiminguga saadud salvestisi (I,145p)]. Tartu Maakohtu 14.05.2010.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-09-22334 (I,137138,139-149,150-168; jõustus 12.01.2011.a Riigikohtu määrustega – I,169,170) on hinnatud Rain Koppeli 21.01.2009.a ajavahemikus kell 20:51 – 23:45 tunnistajana ülekuulamine toimunuks kooskõlas seadusega ning menetlustoimingu läbiviimisel kohus menetlusõiguslikke minetusi ja vajakajäämisi ei tuvastanud (I,144p). Rain Koppel on seega enda ema venna, s.o onu R.K. li poja M.K. väärteoasjaga ja selles väärteoasjas menetluse ebaseadusliku lõpetamisega seoses andnud kriminaalasjas ütlusi 3-l korral – kohtueelsel uurimisel 21.01.2009.a kahel korral ja ühel korral kohtus – 05.05.2010.a. Rain Koppeli kolmel korral antud ütlustest on omavahel kooskõlas I ja III korral antud ütlused ning nende ütlustega on olulisel määral ja süüteoasjade lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude suhtes täielikus vastuolus Rain Koppeli II ülekuulamisel antud ütlused. Samas aga haakuvad just Rain Koppeli teisel ülekuulmisel, s.o 21.01.2009.a õhtul antud ütlused ülejäänud kriminaalasjas kogutud kogutud ja usaldusväärseteks hinnatud tõenditega, sealhulgas kriminaalasjas nr 1-09-22334 tehtud ja 12.01.2011.a jõustunud Tartu Maakohtu 14.05.2010.a kohtuotsusega tuvastatuga selle kohta, et politseiametnik T.K. lõpetas M.K. suhtes 13.01.2009.a määrusega väärteomenetluse ebaseaduslikult ning sellisele ebaseaduslikule tegevusele kihutas ja aitas kaasa politseiametnik R.K. l. Kohus, hinnanud kõiki asjas olemasolevaid tõendeid kogumis, nõustub süüdistusaktis kajastatud prokuratuuri seisukohaga selle kohta, et Rain Koppel andis tõele vastavaid ütlusi teisel ülekuulamisel ning teadvalt valesid ütlusi andis I ja III ülekuulamisel. Rain Koppeli teisel ülekuualmisel antud ütlustest nähtuvalt teadis ta esimesel ülekuualmisel ütlusi andes, et need ei vasta tõele ja tegelikkusele. Tulenevalt Rain Koppeli II ülekuualmisel antud ütluste sisust teadis Rain Koppel ka 05.05.2010.a kohtuistungil, et need ütlused, millised ta seal kohtuistungil annab ja andis, ei vasta tõele. Rain Koppeli teisel ülekuualmisel antud ütlused ei kinnita ja ei ole kooskõlas nende Rain Koppeli ütlustega, milliseid ta andis I ja III ülekuualmisel ning II-l ülekuualmisel antud ütlustest ja nende ütlustega kooskõlas olevatest tõenditest kogumis nähtuvalt on Rain Koppelile käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistuses kajastatud ütlused valeütlused – antud Rain Koppeli poolt I ja III tunnistajana ülekuualmisel. Ka kriminaalasjas nr 1-09-22334 tehtud Tartu Maakohtu 14.05.2010.a kohtuotsuses (jõustunud, jõustus 12.01.2011 Riigikohtu määrustega – I,169,170) kajastatu kohaselt on kohus hinnanud Rain Koppeli kohtus 05.05.2010.a antud ütlused oma sisult 8 9 mitteusaldusväärseteks (I,144p ülal) ja ei pidanud põhjendatuks Rain Koppeli kohtus antud ütlustele, millised on vastuolus tema eeluurimisel II ülekuualmisel antud ütlustega, rajada (I,144p ülal). 02.02.2011.a kirjaga edastas kriminaalasja nr 1-09-22334 menetlenud Tartu Maakohtu kohtunik Ene Muts Lõuna Prefektuurile teate selle kohta, et otsustataks jõustunud Tartu Maakohtu 14.05.2010.a kohtuotsuse alusel KarS § 320 tunnustel kriminaalmenetluse alustamine rea isikute suhtes, nende hulgas ka Rain Koppeli suhtes (I,171). Kriminaalasjas nr 1-09-22334 tehtud Tartu Maakohtu 14.05.2010.a kohtuotsusega (jõustunud, jõustus 12.01.2011 Riigikohtu määrustega – I,169,170), ja lisaks ka tõenditega, milliseid kohus on käsitletud käesoleva kohtuotsuse lehekülgedel 7 ja 8 Rain Koppeli teisel ülekuulamisel tunnistajana antud ütlustega kooskõlas olevatena, on tõendatud süüdistuses märgitu selle kohta, et: • Rain Koppel sõitis 16.12.2008.a. hommikul, pärast politseilt saadud telefonikõnet, Soohara külla Veriora vallas Põlvamaal, et aidata M.K. juhitud sõiduauto Opel reg nr XXX kraavist välja, ning kutsus väljatõmbamiseks telefoni teel appi V.K., kes tuli kohale üksinda; • Rain Koppel arutas 2009.a. jaanuaris korduvalt M.K. 16.12.2008 väärteoasja oma onu, Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi vanemkonstaabli R.K. liga ja otsis koos viimasega M.K. jaoks võimalusi väärteokaristusest vabanemiseks, sealhulgas vormistas 12.01.2009.a. R.K. li elukohas Kanepis iseenda, T.V. ja M.K. seletused, mille R.K. l toimetas 13.01.2009.a. Lõuna Politseiprefektuuri Põlva liiklusjärelevalvegrupi komissari T.K. i kätte. Rain Koppeli käitumises puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Teadvalt valede ütluste andmise pani Rain Koppel toime tahtlikult. Kõrvutades Rain Koppeli kolmel erineval korral antud ütlusi, on välistatud I ja III korral n.ö kogemata ja inimlikust eksitusest või kehvast mälust või aja jooksul halvenenud mälust tingituna teisest ülekuulamisest lahknevate ütluste andmine, kuna Rain Koppeli teisest tunnistajana ülekuulamisprotokollist nähtuvalt leppis Rain Koppel teiste valesid ütlusi andnud isikutega kokku, et jätkavad ka peale politseiametnike ebaseadusliku tegevusega vahelejäämist valeütluste andmist - nii nagu see sai kajastatud väärteomenetluses (milles menetluslauseks isikuks oli M.K ), politseile edastatud, kuid tõele mittevastavates, avaldustes. Rain Koppel andis I ja III ülekuulamisel teadvalt valesid ütlusi süüteoasjas oluliste asjaolude kohta, s.o nende asjaolude, mis pidid koos teiste tõenditega viima selguseni, kas politseiametnikud T.K. ja R.K. l käitusid seaduslikult ning kas väärteomenetluses tehti 13.01.2009.a määrus väärteomenetluse M.K. suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetamiseks põhjendatult ja seaduslikult. Eeltoodud asjaoludel kogumis andis Rain Koppel kohtu hinnagul süüdistuses kajastatud aegadel teadvalt valesid ütlusi kavatsetult (KarS § 16 lg 2 tähenduses). Rain Koppeli kuritegelik käitumine on kohtueelse menetleja poolt põhjendatult kvalifitseeritud KarS § 320 lg 1 järgi teadvalt valeütluse andmisena. Seonduvalt asjaoluga, et käesolevas kriminaalasjas on tõenditena käsitletud ka teistest süüteoasjadest pärinevat, peab kohus vajalikuks täheldada, et tulenevalt toimepandud kuriteo eripärast – teises kriminaalasjas valeütluste andmisest, on see vältimatult 9 10 vajalik, ning Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14.02.2008.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-100-07 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 25.02.2008.a kohtuotsuses kohtuasjas nr 3-1-1-98-07 kajastatu kohaselt ka lubatav, et tuvastada Rain Koppeli poolt teadvalt antud valede ütluste lahknevust teistest tõenditest. KarS § 320 lõikes 1 sätestatu kohaselt on kriminaalmenetluses teadvalt vale ütluse andmise eest karistuseks rahaline karistus või kuni 3-aastane vangistus. KarS § 56 lõikes 1 sätestatu kohaselt on karistamise alus isiku süü; karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Lähtudes Rain Koppeli süü ulatusest – kuritegude toimepanemise asjaoludest, sealhulgas sellest, et andis kavatsetult teadvalt valesid ütlusi kahel korral – 21.01.2009 kell 13:17-16:10 Lõuna Politseiprefektuuris ja kohtus 05.05.2010 kohtuistungil ning seda T.K. ile ja R.K. lile KarS § 311³ järgi esitatud süüdistustega seonduvalt kriminaalasja lahendamise seisukohalt oluliste asjaolude kohta, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, peab kohus 3-l korral kriminaalkorras karistatud Rain Koppelit õiguskorra kaitsmise huvides, ja selleks, et mõjutada Rain Koppelit edasiselt hoiduma kuritegude toimepanemisest, põhjendatuks karistada vangistusega sanktsiooni maksimumist 1/6 ulatuses, s.o 6 kuu vangistusega KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi 18-kuulise katseajaga KarS § 75 lg-s 1 kajastatud kontrollnõuete täitmisega kriminaalhooldusele allutamisega. Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et kuna Rain Koppel andis valeütlusi teadvalt kahel korral, siis ei ole tulenevalt kuritegelikult toimepandu ulatusest ja raskusest varasemalt kriminaalkorras 3-l korral karistatud Rain Koppeli suhtes kohane kohaldada kõige kergemaliigilist karistust – rahalist karistust ja Rain Koppelit on õiguskorra kaitsmise huvides ja selleks, et panna teda uute kuritegude toimepanemisest hoiduma, põhjendatud karistada vangistusega. Kuna varasemalt on Rain Koppelit karistatud teiselaadsete kuritegude eest (KrK § 139 lg 1, KarS § 356 lg 1, KarS § 263 p 1 järgi), siis peab kohus põhjendatuks vangistust kohaldada KarS § 74 lg 1,3 alusel tingimisi miinimumkatseajaga 18-kuulise katseajaga ning ei pea vangistuse reaalset kohaldamist R.Koppeli suhtes vajalikuks. Heli Sillaots kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.