KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 25.01.2012 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-08-6769 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Svetlana HAMAZA Prokurör Sergei TRAVNIKOV Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir LEPIKU vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Vladimir LEPIK sünd. 11.07.1955, isikukood 35507115213, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, rahvuselt venelane, elukoht xxx Karistuse kandmise algus 12.02.2004 ja lõpp 16.06.2012 Jätta Vladimir LEPIK vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Asjaolud Viru Vangla esitas 12.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Vladimir Lepiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Vladimir Lepik on süüdi tunnistatud Lääne-Viru Maakohtu 12.02.2004 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §113 järgi ning karistatud KarS §65 lg.2 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 8 aastat 4 kuud 4 päeva alates 12.02.
- Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 10 kehtivat ja 6 lõppenud distsiplinaarkaristust. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, vangistust kannab esimest korda. Kuritegeliku käitumise põhjustajaks on alkohol. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Kinnipeetav osaleb vanglas alates 08.08.2011 riigikeele A2 taseme kursusel, läbis sotsiaalprogrammi Viha juhtimine, osales 1 tugigrupi Convictus töös ja töötab koristajana. Kinnipeetav ei näita üles initsiatiivi psühholoogilise nõustamise läbimiseks. Kinnipeetaval on Eesti kodakondsus ja IDkaart kehtivusega kuni 14.06.
- Vangistuses suhtleb kinnipeetav õega telefoni ja kirja teel, kokkusaamisi ei ole viimase aasta jooksul toimunud. Kinnipeetaval on vanglas isiklik sissetulek, tasumata võlanõuded puuduvad, vabanemisfondis on 834,06 eurot, isikukontol 1800 eurot. Kinnipeetava lähisugulaste võrgustikku kuuluvad ema ja õde. Vabaduses oli kinnipeetaval suuri probleeme alkoholi kuritarvitamisega. Ka tuttavad, kellega ta lävis, olid enamasti sarnase elustiiliga. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral satub kinnipeetav samasse keskkonda, kus ta oli enne vangistust. Kinnipeetava negatiivseks faktoriks oli alkoholi liigtarvitamine ja sellega kaasnev vägivaldne käitumine. Kinnipeetava käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele ega halvale enesevalitsusele, oma alkoholiprobleemi eitab. Korduvad kuriteod ja katseajal uue kuriteo sooritamine näitavad soovimatust järgida ühiskonnas kehtestatud väärtushinnanguid. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad väga haige 81-aastane ema ja 63-aastane pensionärist õde, kes on ema hooldaja. Õde ei pea suhteid vennaga lähedasteks, pigem arvab vastupidi. Õde ei taha vennaga tema ennetähtaegse vabanemise korral tegemist teha. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama 2-toalisesse ahiküttega ilma veeta renoveerimata korterisse, mis on seisnud pikka aega tühjalt. Kinnipeetaval tuleb endal muretseda küttepuud ja sisse lülitada elekter, õde andis mõista, et tema selles ei aita. Varasemalt on kinnipeetav teinud tööd enamasti mitteametlikult. Kinnipeetava alkoholilembus takistas ametlikku töölevormistamist ja aeg-ajalt ka töökohustuste täitmist. Negatiivseks faktoriks oli alkoholi liigtarvitamine ja sellega kaasnev vägivaldne käitumine. Maakohtu istung Kinnipeetav Vladimir Lepik taotles maakohtu istungil enda vabastamist, seletas, et püüab edaspidi alkoholi mitte tarvitada ja leida endale seltskond, kes alkoholi ei tarvita. Prokuröri abi Sergei Travnikov ei toetanud vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. maakohtu istungil kinnipeetava Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 2 Käesoleva asja materjalidest nähtub, et käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust raske I astme isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Lääne-Viru Maakohtu 12.02.2004 otsusest nähtub, et kinnipeetav oli 14.10.2002 otsusega karistatud KrK §107 lg.1 järgi ja karistatud vangistusega 2 aastat tingimisi katseajaga 18 kuud. Uue kuriteo pani ta toime 10.06.2003, s.o. vaid 8 kuu möödumisel. Mõlemal juhul on tegemist raskete isikuvastaste kuritegudega. Kinnipeetavale on vangistuses määratud 16 distsiplinaarkaristust, neist kehtivaid on käesoleval ajal
- Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr.3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Maakohus leiab, et arvestades kinnipeetava varasemat kriminaalset minevikku, kahe raske isikuvastase kuriteo toimepanemist, neist viimase toimepanemist kehtival katseajal ja kinnipeetava mitteseadusekuulekat käitumist vangistuse ajal, on tema vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega vastuolus karistuse eesmärkidega ja see riivab ühiskonna õiglustunnet. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses näidanud üles tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, leiab maakohus, et tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Samuti ei ole see kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani korduvalt toime kuriteod ja sooritas need ka kehtival katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele nad hiljem võiksid toetuda. Kinnipeetav peab mõistma, et süüdimõistmisel ei ole tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine talle garanteeritud. Vastavalt ülalpoolviidatud KarS §76 lg.3 arvestab maakohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel muuhulgas ka tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida või süüdimõistetule kaasa tuua tema tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, puudub kinnipeetaval vabanemise korral toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Kinnipeetava ema on väga vana ja väga haige ning kinnipeetava õde ei soovi vennaga tema vabanemisel tegemist teha. Selline tulevikuperspektiiv viib suure tõenäosusega olukorrani, et kinnipeetav hakkab taas suhtlema endise tutvusringkonnaga ja kuritarvitama taas alkoholi, mis omakorda toob kaasa vägivalla kasutamise. Kõik need asjaolud suurendavad aga uute kuritegude toimepanemise ohtu. Nagu nähtub kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest, on kinnipeetaval võimalik vabanemise korral asuda elama 2-toalisesse ahiküttega ilma vee ja elektrita kaua tühjalt seisnud renoveerimata korterisse. Elamaasumist sellisesse korterisse keset kõige külmemat aastaaega ilma vastavaid ettevalmistusi tegemata ei pea maakohus võimalikuks. Taas on õde keeldunud kinnipeetavat aitamast. Kinnipeetava karistuse tähtaeg lõpeb juunis. Ilmselgelt on soojal aastaajal võimalused elama asumise ettevalmistamiseks kütmata, vee ja elektrita korterisse suuremad. 3 Viru Vangla 05.12.2011 iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavale töökoha garanteerinud xxx. Garantiikirja selle kohta ei ole vangla poolt maakohtule esitatud. Viru Vangla 20.09.2010 iseloomustuse kohaselt kannab tõend (mida pole samuti reaalselt maakohtule esitatud) töökoha osas kuupäeva 20.01.
- Maakohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et nimetatud töökoht on olemas ja tagatud kinnipeetavale ka käesoleval ajal. Viru Vangla viimasest iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud muuhulgas tööst keeldumise ja mittekohusetundlikult töötamise eest, kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et vabaduses olid kinnipeetava suured probleemid töökoha pidamisega seotud alkoholi kuritarvitamisega. Ülaltoodu alusel leiab maakohus, et kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi käesoleval ajal ei ole põhjendatud ja kinnipeetaval tuleb kogu temale mõistetud karistus ära kanda vangistuses. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §
- allkirjastatud digitaalselt Anne PALMISTE Kohtunik 4