1 järgi vangistusega 11 kuud ja 26 päeva, mis asendati ÜKT-ga 706 tundi tähtajaga 2 aastat. Harju Maakohtu 26.04.2011.a. määrusega pöörati täitmisele karistusest 6 kuud ja 26 päeva ja karistuse kandmise algus 26.04.2011.a. Süüdistus Menetluse liik
p. 1,3,
lg 1,
1 lühimenetlus Kriminaalasja nr. 11230103212 RESOLUTIIVOSA Süüdi mõista Pavel Malkov
Süüdi mõista Pavel Malkov
Süüdi mõista Pavel Malkov
1 järgi ja karistada vangistusega 1 aasta.
MS § 238 lg 2 alusel vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõista 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 14.03.2011 – 26.04.2011.a., s.o. 1 kuu 12 päeva. Kandmata karistus 1 aasta 6 kuud 18 päeva vangistust.
otsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra (1 kuu 26 päeva) ja mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud 14 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates otsuse kuulutamisest, s.o. 26.09.2011.a. Kriminaalmenetluse kulud. Välja mõista Pavel Malkovilt riigituludesse: 1) sundraha – 1,5 palga alammäära – 417.03 eurot, 2) kaitsjatasu 287,62 eurot, 3) ekspertiiside maksumused kokku 2474,47 eurot Kriminaalmenetluse kulud tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi a/arvele nr. 10220034796011 SEB, nr. 221023778606 Swedbank või nr. 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049777. Maksekorraldusele märkida kriminaalasja kohtunumber 1-11-8604 ja tekst „kriminaalmenetluse kulud“. Asitõendid: 1)Vintpüssid Arisaka ja Mosin ja 29 padrunit (asuvad PP lubade talituse relvahoidlas) –
MS § 126 lg 3 p. 4 alusel – hävitada, 3)13 hülssi, vöökott, rippkaal, plastdetail, kaks münti, tikutops sütikutega (asuvad PP relvalubade talituse relvahoidlas Tallinn Pärnu mnt. 139), kotitaoline ese, teksapüksid, jope, Tsärk, botased, dressipluus, kampsun, aluspüksid, müts, sokid, kaks töökinnast, veinipudel (asuvad PP asitõendite hoidlas – Tallinn Rahumäe tee 6) - KrMS § 126 lg 3 p. 2 alusel tagastada Pavel Malkovile, 4) DNA proov, 4 lasujälje proovi (asuvad PP asitõendite hoidlas –Tallinn Rahumäe tee 6) – hävitada. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtule teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Süüdistus Pavel Malkov’it süüdistatakse selles, et tema 09.03.2011 kella 17 paiku viibides Tallinnas Seebi tn 32 maja lähedal asuvate garaažide juures, rikkus avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul raskelt avalikku korda ja häiris teiste isikute rahu, tarvitades tulirelvaga ähvardades põhjendamatult vägivalda garaažidele lähenenud VS suhtes. Nimelt, toetudes ühele põlvele ja olles laskeasendis, sihtis Pavel Malkov temale lähenenud VS suunas tulirelvaga - karabiiniga Arisaka, väljendades sel viisil konkludentselt, et võib ohustada kannatanu elu või tervist. VS pidas sellist tegevust relva kasutamisega ähvardamiseks ja reaalseks ohuks oma elule ja tervisele. 2 Seega Pavel Malkov, rikkudes avalikus kohas teiste isikute rahu ning avalikku korda vägivallaga ja relvaga ähvardades, pani toime avaliku korra raske rikkumise, so
Samuti tema, 09.03.2011 kella 17 paiku viibides Tallinnas Seebi tn 32 maja lähedal asuvate garaažide juures, kasutas vägivalda võimuesindajate- Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lõuna politseijaoskonna konstaablite Ott N ja Aleksandr R suhtes. Nimelt Pavel Malkov sihtis tema kinnipidamist teostanud ja seeläbi ametikohustusi täitvate konstaablite Ott N ja Aleksandr R suunas tulirelvaga- karabiiniga Arisaka, hoides sõrme relva päästikul, ning tulistas karabiinist Arisaka ühe lasu politseiametnike suunas. Sel viisil ähvardas ta põhjustada ohu kannatanute elule ja tervisele ja tekitas kannatanutes reaalse ohu- ja hirmutunde oma elu ja tervise pärast. Seega, Pavel Malkov, võimuesindaja suhtes vägivalla toimepanemisega seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime
Peale selle tema, isikuna, keda on Viru Maakohtu 20.12.2007 otsusega karistatud
lg 1 järgi tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, käitles teistkordselt ebaseaduslikult tulirelva ja tulirelva laskemoona, omamata relvasoetamis- ja relvaluba, rikkudes sellega Relvaseaduse § 32 lg 1, § 34 lg 1, 2 ja § 45 lg 1 sätteid. Nimelt soetas ta 2010 a sügisel täpselt tuvastamata ajal ja kohas ebaseaduslikult vintpüssid- karabiini Arisaka (kaliiber 6,50x50 ml) ja karabiini Mosin (kaliiber 7,62x52R ml), mis on laskekõlbulikud tulirelvad, samuti tulirelva laskemoona hulka kuuluvad 22 laskekõlbulikku vintpüssipadrunit (kaliiber 7,62x54R ml). Pavel Malkov hoidis nimetatud tulirelvi ja laskemoona ebaseaduslikult enda valduses ja kandis kaasas, kuni 09.03.2011 võeti karabiin Arisaka temalt ära Seebi 32, Tallinn läheduses asuvate garaažide juures sündmuskohalt ning 10.03.2011 võeti karabiin Mosin ja tulirelva laskemoon- 22 vintpüssipadrunit temalt ära läbiotsimise käigus tema kasutuses olevast sõidukist Jeep Grand Cherokee reg.nr. XXX. Seega, Pavel Malkov, tulirelva ja tulirelva laskemoona ebaseadusliku käitlemisega, mis on toime pandud vähemalt teist korda, pani toime
Kohtu seisukoht Pavel Malkov tunnistas end süüdi talle esitatud süüdistustes ja selgitas, et 9.märtsil 2011.a. kella 17 paiku, olles Tallinnas Seebi 32 maja lähedal asuvate garaažide juures, oli ta alkoholijoobes ja tugevas hingelise erutuse seisundis endise naistuttavaga omavaheliste isiklike suhete pärast. Ta tunnistas lasu sooritamist tulirelvast, kuid laskis õhku, mitte politseinike pihta. Ta tahtis provotseerida politseinikke neid avama tuld tema pihta, kuna tal ei olnud tol hetkel soovi elada. Relvaga kellegi ähvardamist süüdistatav ei mäletanud, sest oli joobes. Relva omamise kohta selgitas Pavel Malkov, et talle väga meeldivad relvad, aga tal ei ole relvaluba. Ta tegeleb relvade kollektsioneerimisega. Mosini vintpüss on osadest kokku pandud, jaapani Arisaka sai ta vahetuse teel. Mõlemad vintpüssid soetas 2010.a. sügisel Kurtnast ja sealtsamast sai ka padrunid. Pavel Malkovi süü on tõendatud kannatanute Ott N ja Aleksandr R ütlustega. Kannatanute ütluste kohaselt teostasid Ott N ja Aleksandr R 9.märtsil liiklusjärelevalvet, olles autopatrullis, kui kell 16:29 tuli väljakutse aadressile Seebi 24-33. Väljakutse sisu oli, et üks mees viskab kividega vastu aknaid. Kohale jõudes nägid nad kirjeldusele vastavat meesterahvast Seebi 32 garaažide juures. A.R liikus autoga mööda Seebi tänavat, O.N koos kahe meesterahvaga (VS ja K S ) läksid jalgsi garaažide vahele. Garaažide taga oli see meesterahvas laskunud ühele põlvele ja tema käes oli tulirelva taoline ese ja ta sihtis sellega O.N suunas. O.N kutsus läbi raadiojaama enda juurde ka A.R i. O.N võttis ka enda teenistusrelva välja ning andis mehele käskluse relv maha panna. Relvaga isik tuli garaaži varjust välja ja liikus relvaga sihtides O.N suunas. Eestikeelsetest käsklustest relv maha panna ta välja ei teinud. Ka A.R , kes oli O.N juurde jõudnud, võttis isiku sihile ja andis vene keeles käsklusi relva maha panemiseks ja lubas vastasel juhul tulistada. Mees vehkis relvaga, sihtis neid ja karjus vastu, et politseinikud teda tulistaksid. 3 Siis tegi A.R hoiatuslasu õhku, mille peale mees haaras mõlema käega relvast ja kohe sooritas lasu nende suunas 45 kraadi üle politseinike peade. Peale seda tulistas A.R kaks korda mehele jalgadesse, mille peale ta kukkus. Isikule tehti turvakontrolli ja kui saadi aru, et ta on ohutu, kutsuti välja kiirabi ja kiirreageerijad. Kannatanu VS ütlustega on tõendamist leidnud, et Pavel Malkov lõhkus ühe maja aknaid. Kannatanu otsustas koos vennapojaga õue minna teda jälitama, et hiljem politseile teatada mehe asukohast. Õue jõudes nägi ta politseibussi ja politseinikud otsisid ka sedasama aknaid lõhkunud meest. Koos ühe politseinikuga liiguti garaažide poole, politseibuss sõitis edasi mööda Seebi tänavat. Meesterahvas oli ühe metallgaraaži taga neist umbes 10 meetri kaugusel ja tegi häält. Ta märkas mehe käes relva. Mees oli ühel põlvel ja sihtis relvaga teda. Kannatanu hakkas värisema ja kartma ning taganes garaažide taha. Teda sihtinud mees tuli ülestõstetud kätega metallgaraažide tagant välja, öeldes, et annab alla. Siiski pani ta relva uuesti palgesse ja hakkas politseinikku sihtima. Kuna ka politseinik võttis relva välja, siis sihtisid nad teineteist. Kuna kannatanu taganes Seebi 32 maja nurgani, siis edasist garaažide juures toimunut ta ei näinud, kuid kuulis kolme järjestikust lasku. Kuna tekkis paus, läks ta vaatama, mis juhtus ja nägi, et teda sihtinud mees lamas maas ja politseinikud olid tema ümber. Tunnistaja K S eriti aru midagi ei saanud, mis toimub. Onu ütles talle, et mehel, keda nad jälitama läksid, on relv ja hiljem sai onu käest teda, et mees olevat onu relvast sihtinud. Ise ta seda ei näinud, kuid hiljem kuulis mitut lasku. Kui kõik jäi vaikseks, läks ta koos onuga garaažide nurgani ja nägi seal meesterahvast lamamas ja politseinikud olid tema kõrval. Tunnistaja EL (V.S elukaaslane) ütlused tõendavad, et meesterahvas sihtis politseinikku pikast püssist ja politseinik sihtis meest püstolist. Tunnistaja ise oli küll oma korteris, kuid korteri aken oli lahti ja ta kuulis politseinikku eesti keeles hüüdmas „Relv maha!“. Siis tegi teine politseinik lasu õhku, millele järgnes veel kaks lasku. Seejärel vajus mees kägarasse ja kukkus pikali ja politseinikud jooksid tema juurde. Seega on kannatanu VS ja tunnistaja K S ütlustega tõendatud, et Pavel Malkov sihtis garaažide vahel tulirelvaga VS , tekitades kannatanus kartuse oma elu ja tervise pärast. Selline tegevus on tõlgendatav psüühilise vägivallana. Kuna V.S läheduses oli ka teisi isikuid, nimelt K S , politseitöötajad O.N ja A.R ning V.S ütlustest tulenevalt olid sündmuskoha läheduses kolm algklassides õppivat tütarlast, seadis ta sellise tegevusega ohtu paljude inimeste elu ja tervise. P. Malkovi tegevus on õigesti kvalifitseeritud
p. 1,3 järgi avaliku korra rikkumisena, mis on toime pandud vägivallaga ja relvaga ähvardades. Oma tegevusega häiris ta avalikus kohas garaažide läheduses viibivate inimeste turvatunnet, eriti V.S oma, keda ta otseselt relvaga sihtis. O.N ja A.R ütlustega on tõendatud P.Malkovi poolt relvaga sihtimine ja ühe lasu sooritamine nende suunas. Laskmist tõendab ka lasujäägiekspertiisi aktis nr. 11E-AE0004 eksperdiarvamus, mille kohaselt P.Malkovi paremal ja vasakul käel ning jope paremal varrukal olid tulirelvast tulistamisel tekkivate padruni sütikust pärinevad põlemisjäägid. Kuigi süüdistatav eitas laskmist politseinike pihta, väites, et tulistas õhku, on kannatanute O.N ja A.R ütlustega tõendatud, et lask oli tehtud nende suunas, kuigi kuul lendas üle nende peade. O.N ja A.R olid täitmas oma ametikohustusi ja politseitöötajatena olid nad võimuesindajad. Tööülesannete täitmisel olid politseitöötajad vormiriietuses, seega sai P.Malkov aru, et tegemist on politseitöötajatega. See tulenes ka tema ütlustest. Subjektiivsetelt tunnustelt oli relvaga politseitöötajate sihtimine ja nende suunas tulistamine toime pandud kavatsetult, sest süüdistatav oma ütlustes tunnistas, et tahtis sellise tegevusega politseinikke provotseerida avama nende poolt tuli tema pihta, kuna tal ei olnud soovi elada. Eeltoodust tulenevalt on P.Malkovi tegevuses olemas
Pavel Malkovi süü relvade ebaseaduslikus omandamises ja hoidmises on tõendatud eelkõige süüdistatava enda ütlustega selle kohta, et tal puudub relvaluba. Sündmuskohalt Seebi 32 4 garaažide juurest leitud vintpüssi Arisaka kuuluvust süüdistatavale P.Malkov ei vaidlustanud. Kohtueelses menetluses otsiti läbi ka P.Malkovi sõiduauto Jeep Crand Cherokee, kust leiti pappkarbi sisse pandud vintpüss ja 38 padrunit. Tulirelva ekspertiis tuvastas, et 09.03.2011.a. tulistas P.Malkov Seebi tänava garaažide vahel vintpüssist Arisaka, mis on laskekõlbulik tulirelv. Laskekõlbulik tulirelv on ka süüdistava autost ära võetud karabiin Mosin. P.Malkovilt äravõetud padrunitest olid 22 laskekõlbulikud (eksperdiarvamus ekspertiisiaktis nr. 11E-TB0037). Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo teatis tõendab, et Pavel Malkovile ei ole väljastatud relvaluba. Seega on ta rikkunud Relvaseaduse § 32 lg 1, § 34 lg 1,2 ja § 45 lg 1 sätteid, mis reguleerivad relvade omandamise ja hoidmise korda ja tingimusi. Piiratud tsiviilkäibega relvade, mille hulka kuuluvad ka tulirelvad, ja laskemoona soetamiseks on vaja soetamisluba ning relva ja laskemoona võib hoida vaid isik, kellel on relvaluba. P.Malkovil puudus relvaluba ja kuna relva soetamisluba väljastatakse vaid relvaluba omavale isikule, siis puudus tal ka relvade soetamisluba. Eeltoodust tulenevalt oli süüdistatava poolt kahe laskekõlbuliku karabiini käitlemine ebaseaduslik. Seonduvalt P.Malkovile süüdistuses etteheidetud laskemoona ebaseadusliku käitlemisega märgib kohus, et
järgi on välistatud kriminaalkaristus padrunite ebaolulises koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Padrunite arvulise koguse hindamisel oluliseks või ebaoluliseks tuleb lähtuda Relvaseaduse § 46 lõikes 5 füüsilisele isikule hoidmiseks lubatud laskemoona kogustega. Nimetatud sätte kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 300 padrunit iga vintraudse jahirelva kohta. Sellest tulenevalt tuleb kohtu arvates 22 padrunit pidada ebaoluliseks koguseks ning P.Malkovi süüdistusest laskemoona ebaseaduslik käitlemine välja jätta. Kuritegu – kahe vintraudse tulirelva ebaseaduslik käitlemine - on toime pandud kavatsetult. On üldteada, et tulirelva omamiseks on vaja relvaluba. P. Malkov endale relvaluba ei taotlenud, kuigi tema omanduses oli kaks laskekõlbulikku vintpüssi. 20.12.2007.a. Viru Maakohtu otsusega on P.Malkovit karistatud
Järelikult on ta 2010.aastast alates käitlenud temalt äravõetud relvi ebaseaduslikult teist korda ja kuriteo kvalifikatsioon
1 järgi on õige. Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Lisaks sellele tuleb arvestada ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist või mitteesinemist ja eripreventiivset eesmärki. Pavel Malkov pani toime kolm kuritegu.
, § 274 lg 1 ja § 418 lg 2 sanktsioonid näevad ette karistustena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohus leiab, et Pavel Malkovi karistamine rahalise karistusega ei ole põhjendatud, sest ta on isikuks, keda on varem juba karistatud
p. 1,3 ja
lg 1 järgi vangistusega ja ei ole mõeldav karistada isikut, kes jätkas samalaadsete kuritegude toimepanemist, kergemaliigilise karistusega – rahalise karistusega.
järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on teda juba karistatud rahalise karistusega. Karistusregistri väljavõttest ei nähtu rahalise karistuse tasumine. Kuna isik pani taas toime ebaseadusliku relvade käitlemise, ei ole järelikult varasema otsusega mõistetud rahaline karistus talle preventiivset mõju avaldanud ja seekord tuleb teda karistada rangemalt – vangistusega. Kõikide kuritegude puhul karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust.
1 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd suurendava asjaoluna arvuliselt kahe tulirelva ebaseaduslikku käitlemist, mille pärast ei ole põhjendatud miinimumilähedase karistuse kohaldamine. Arvestades isiku kahetsusega võib jääda vangistus alla sanktsiooni keskmist.
p. 1,3 järgi vangistuse pikkuse määramisel arvestab kohus asjaoluga, et teda on varasemalt kahel korral avaliku korra raske rikkumise eest karistatud, viimati mõisteti talle Harju Maakohtu 11.05.2010.a. otsusega 1 aasta vangistust. Isik jätkas samalaadse kuriteo toimepanemist ka üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu kohus leiab, et isiku mõjutamise 5 seisukohast lähtuvalt peab karistus olema eelmise otsusega mõistetud karistusest rangem. Süüd suurendab asjaolu, et isik võttis relva kätte ärritatud olekus ja alkoholijoobes olles, sest sellises seisundis inimese käitumine on ettearvamatu ja tagajärjed võivad olla rasked. Süüd suurendab ka asjaolu, et ta sihtis relvaga täiesti kõrvalist isikut, kes temaga isegi kontakti ei olnud astunud. Kuid karistus võib siiski jääda alla sanktsiooni keskmist, arvestades puhtsüdamliku kahetsusega.
lg 1 järgi karistuse mõistmisel arvestab kohus samuti asjaolu, et teda on varem sellise kuriteo eest karistatud, mistõttu ei ole põhjendatud eelmisest kergema karistuse mõistmine. Süüd vähendavaks asjaoluks peab kohus seda, et tema motiiv ei olnud kellelegi viga teha, vaid soov provotseerida politseinikke teda tulistama. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüd vähendava asjaoluna ka seda, et P.Malkov sai ise kuriteo toimepanemise käigus raskelt vigastada ja kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks ka
Süüdistatav pani kuriteod toime üldkasuliku töö tegemise ajal, mistõttu tuleb mõista liitkaristus
Eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus oli juba Harju Maakohtu 26.04.2011.a. määrusega täitmisele pööratud ja käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistusele tuleb seega liita kohtuotsuse tegemise aja seisuga kandmata karistus. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p. 4. Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.