Obsah (10)

§ 199§ 65§ 50§ 215§ 68§ 424§74§ 56§ 32§ 73

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtuotsuse aeg ja koht 12.01.2012, Rakvere kohtumajas Kriminaalasja number 1-11-12501 /11240103252/ Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekret

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, SERGEI KOVLJAŠENKO süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi Süüdistatavad RAMUNAS INTŠIS, isikukood 37108065217, Eesti kodanik, kesk-eriharidusega, emakeel – eesti keel, asukoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi, elukoht xxxx; kriminaalkorras karistatud: 09.04.1992.a Tartu Linnakohus, ENSV KrK §139 lg 2 p 1, 2, 3 alusel, ENSV KrK § 197 lg 2 p 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 2a, mõisteti kohtuotsuse täitmise edasilükkamine 2a. 23.04.1993.a Valga Maakohus, Krk § 197 lg 2 p 1 – Krk § 15 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 3k. 15.11.1994.a, Lääne-Viru Maakohus, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel, KrK § 197 lg 2 p 1, 2 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti vabadusekaotus 1 a 6k. 29.01.2001.a Lääne-Viru Maakohus, KrK § 139 lg 2 p 1 – KrK § 15 lg 2 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 8k katseajaga 1a 6k. 25.09.2002.a, Lääne-Viru Maakohus, KrK § 204 lg 3 alusel mõisteti vangistus 3k, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel mõisteti vangistus 10k 18p,

§ 50lg 1 alusel mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 2a.

21.09.2004.a, Lääne-Viru Maakohus,

§ 215

lg 2 p 1, 3 alusel mõisteti vangistus 2a 6k,

§ 199

lg 2 p 4 alusel mõisteti vangistus 2a 6k, lõplikuks karistuseks

§ 68alusel mõisteti vangistus 2a 5k 29p.

08.10.2004.a, Jõgeva Maakohus,

§ 199lg 2 p 4, 5 alusel mõisteti vangistus 3k.

21.03.2005.a, Lääne-Viru Maakohus,

§ 424

alusel mõisteti vangistus 2k, lõplikuks karistuseks

§ 65

lg 2 alusel mõisteti vangistus 2a 7k 29p, mõisteti sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3a. 28.10.2005.a Lääne-Viru Maakohus,

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 alusel mõisteti vangistus 1k, lõplikuks karistuseks

§ 65lg 2 alusel mõisteti vangistus 2a 5k.

Väärteokorras karistatud 4-1 korral Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 07.07.2011 Asja läbivaatamise kuupäev RESOLUTSIOON SERGEI KOVLJAŠENKO, isikukood 37508145232, määratlemata kodakondsusega, algharidusega, emakeel – eesti keel, asukoht Viru Vangla, Ülesõidu 1, Jõhvi, elukoht xxxx; ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud: 18.06.2002.a, Lääne-Viru Maakohus, KrK § 204 lg 3 alusel mõisteti tingimisi vabadusekaotus 5k katseajaga 1a, mõisteti mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 1a. 05.05.2005.a, Lääne-Viru Maakohus,

§ 199

lg 2 p 7,

§74

alusel mõisteti tingimisi vangistus 6k katseajaga 18k.; Väärteokorras karistatud 2-1 korral Tõkend – vahistamine kohaldatud alates 04.07.2011 Avalikul kohtuistungil, 09.01.2011 Juhindudes KrMS § 233 lg 1, § 238 lg 1 p 4, lg 2, § 310, § 315 lg 4, 5, § 318, § 175 lg 1 p 4, 5, 9 ja § 179 lg 1 p 2, kohus O T S U S T A S: RAMUNAS INTŠIS süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 11 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, so 3 kuu ja 20 päeva võrra, mõistes karistuseks 7 kuud ja 10 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 07.07.2011 karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine - jätta muutmata, karistusaja alguseks lugeda 07.07.2011, so tema kahtlustatavana kinnipidamise päev. SERGEI KOVLJAŠENKO süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistuseks mõista 10 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3, so 3 kuu ja 10 päeva võrra, mõistes karistuseks 6 kuud ja 20 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg alates 04.07.2011 karistusaja hulka. Tõkend – vahistamine - jätta muutmata, karistusaja alguseks lugeda 04.07.2011, so tema kahtlustatavana kinnipidamise päev. Tsiviilhagid:

1. SA Rakvere Teatrimaja (a/arve 10220041571012) poolt diiselkütuse maksumuses esitatud tsiviilhagi summas 48 eurot rahuldada ning välja mõista Sergei Kovljašenkolt. 2
2. OÜ Nantecom poolt massisegamise vanni parandamise kulude katteks esitatud tsiviilhagi summas 350 eurot jätta läbi vaatamata. Kohus selgitab samas, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral on kannatanul vastavalt KrMS § 310 lg 3 sätetele õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. Välja mõista RAMUNAS INTŠISELT riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 435 eurot sundraha; - 14.97 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 226.80 eurot kaitsetasu adv Lembit Nirgi poolt kohtueelsel menetlusel ja kohtus õigusabi osutamise eest. Välja mõista SERGEI KOVLJAŠENKOLT riigituludesse kriminaalmenetluse kulud: - 435 eurot sundraha; - 14.97 eurot toimiku koopia tegemise eest; - 548.29 eurot kaitsetasu adv Arvo Suubani poolt kohtueelsel menetlusel ja kohtus õigusabi osutamise eest. Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates (Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr 221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Rakvere Advokaadibüroo kasuks 115.20 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Lembit Nirgi poolt süüdistatav Ramunas Intšise kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 180.24 eurot (sh käibemaks 20 %) advokaat Arvo Suubani poolt süüdistatav Sergei Kovljašenko kaitsjana riigi õigusabi korras kohtus osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale võib süüdistatav ja tema kaitsja esitada apellatsiooni. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb kohtumenetluse poolel teatada Viru Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kantseleis 03.02.
3. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. I Süüdistuse sisu Käesolevas kriminaalasjas on Ramunas Intšisele esitatud süüdistus selles, et tema, varem vargusi toimepannud isikuna, ööl vastu 02.11.2010 koos Sergei Kovljašenkoga tungis Rakveres Näituse tn.10 AS Virumaa Metsatööstuse territooriumile ja varastas sealt saepingi 7,5 kW elektrimootori väärtusega 5000 krooni, s.o. 319,56 eurot ning püüdis varastada metallist käru väärtusega 100 krooni, so. 6,39 eurot. 3 Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna, koos Sergei Kovljašenkoga, ööl vastu 12.11.2010 tungis Rakveres Jaama tn.25 OÜ Nantecom kinnisele territooriumile võrkaias oleva augu kaudu ja varastas sealt roostevabast ja malm materjalist valmistatud massisegamise vanni väärtusega 5000 krooni, so. 319,56 eurot. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, koos Sergei Kovljašenkoga, 16.11.2010 kella 07.40 paiku tungis Rakvere linnas Näituse tn 10 AS Virumaa Metsatööstused territooriumile aias oleva avause kaudu ja varastas sealt firmale kuuluvat metalli koguväärtuses 500 krooni, so. 31,96 eurot ja kruustangid väärtusega 1000 krooni, so. 63,91 eurot. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna , 24.11.2010 kella 17.05 paiku püüdis varastada Rakveres F.G.Adoffi 11 asuvast Krooniselverist ühe pudeli „Rahva Viina“ hinnaga 67,90 krooni, so. 4,34 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata turvatöötaja sekkumise tõttu. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, 01.02.2011 kella 10.36 paiku püüdis varastada Rakvere vallas Tõrremäe külas Põhjakeskuse Rimi Eesti Food AS Rimi Hypermarketi kauplusest ühe pudeli viskit Jim Beam väärtusega 14 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata sest turvatöötaja pidas ta kinni, kaup tagastati kauplusele. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, koos Sergei Kovljašenkoga, püüdis varastada 04.07.2011 Rakvere vallas Tõrremäe külas asuvast Rimi Eesti Food AS´ile kuuluvast kauplusest Rimi Hypermarket 5 pakki kohvi Jacobs Krönung kogumaksumusega 29,50 eurot (1tk – 5,90 EUR), kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna Sergei Kovljašenko peeti turvatöötaja poolt kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, koos Sergei Kovljašenkoga, püüdis varastada 01.07.2011 kella 16:50 paiku Rakveres, Võidu 2B asuvast Virma M.T. OÜ kauplusest 6 pakki kohvi Krönung, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest Sergei Kovljašenko ja Ramunas Intšis peeti kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, ajavahemikul 2011.a aprill – 26.06.2011 varastas xxxx kuurist O L kuuluva mootorsae Partner 351 väärtusega 223,70 eurot. Seega Ramunas Intšis, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustades võõraste vallasasjade äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Käesolevas kriminaalasjas on Sergei Kovljašenkole esitatud süüdistus selles, et tema, varem vargusi toimepannud isikuna, ööl vastu 02.11.2010 koos Ramunas Intšisega tungis Rakveres Näituse tn.10 AS Virumaa Metsatööstuse territooriumile ja varastas sealt saepingi 7,5 kW elektrimootori väärtusega 5000 krooni, s.o. 319,56 eurot ning püüdis varastada metallist käru väärtusega 100 krooni, so. 6,39 eurot. Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna, koos Ramunas Intšisega, ööl vastu 12.11.2010 tungis Rakveres Jaama tn.25 OÜ Nantecom kinnisele territooriumile võrkaias oleva augu kaudu ja varastas sealt roostevabast ja malm materjalist valmistatud massisegamise vanni väärtusega 5000 krooni, so. 319,56 eurot. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, koos Ramunas Intšisega, 16.11.2010, kella 07.40 paiku tungis Rakvere linnas Näituse tn 10 AS Virumaa 4 Metsatööstused territooriumile aias oleva avause kaudu ja varastas sealt firmale kuuluvat metalli koguväärtuses 500 krooni, so. 31,96 eurot ja kruustangid väärtusega 1000 krooni, so. 63,91 eurot. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, ööl vastu 21.01.2011 kella 03.50 paiku varastas Rakvere linnas F.G.Adoffi 11 OÜ Kroonikeskuse parklakorruselt roostevabast metallist prügikasti väärtusega 175 eurot. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, ööl vastu 02.02.2011 kella 02.00 paiku varastas Rakveres Kreutzwaldi 2a Rakvere Teatrimaja SA-le kuuluva furgoonauto MAN reg.märgiga 221 APL kütusepaagist korgi avamise teel 20 liitrit diiselkütust väärtusega 24 eurot. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, ööl vastu 02.02.2011 mõni aeg pärast eelmise varguse toimepanemist kella 02.45 paiku varastas Rakvere Kreutzwaldi 2a Rakvere Teatrimaja SA-le kuuluva furgoonauto MAN reg.märgiga 221 APL kütusepaagist korgi avamise teel 20 liitrit diiselkütust väärtusega 24 eurot. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, 27.06.2011 kella 12.15 paiku püüdis varastada Lääne.-Virumaal Rakvere linnas Vilde 8 asuvast Rimi Eesti Food AS-le kuuluvast kauplusest Säästumarket kaks 0,5 liitrist viina Russki Standart koguväärtusega 25.44 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse turvatöötaja sekkumise tõttu, kaup tagastati kauplusele. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, koos Ramunas Intšisega, püüdis varastada 04.07.2011 Rakvere vallas Tõrremäe külas asuvast Rimi Eesti Food AS´ile kuuluvast kauplusest Rimi Hypermarket 5 pakki kohvi Jacobs Krönung kogumaksumusega 29,50 eurot (1tk – 5,90 EUR), kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna Sergei Kovljašenko peeti turvatöötaja poolt kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Samuti tema, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva isikuna, koos Ramunas Intšisega, püüdis varastada 01.07.2011 kella 16:50 paiku Rakveres, Võidu 2B asuvast Virma M.T. OÜ kauplusest 6 pakki kohvi Krönung, kuid vargus jäi lõpule viimata, sest Sergei Kovljašenko ja Ramunas Intšis peeti kinni ning kaup tagastati rikkumata kujul kauplusele. Seega Sergei Kovljašenko, varavastaseid süütegusid süstemaatiliselt toimepaneva, vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustades võõraste vallasasjade äravõtmist nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja võttes ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil isikute grupis ja sissetungimisega, pani toime

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

II Kohtu poolt uuritud tõendid ja põhjendused Mõlemad süüdistatavad, nii Ramunas Intšis kui Sergei Kovljašenko on tunnistanud end süüdi. Nad jäid oma taotluse juurde lahendada kriminaalasi lühimenetluses ning ei soovinud enda ristküsitlemist kohtuistungil. Ramunas Intšise ja Sergei Kovljašenko süü neile inkrimineeritud süütegude toimepanemisel on tõendamist leidnud nii nende enda kui tunnistajate ütluste ja muude kriminaalasjas kogutud tõenditega. Ramunas Intšise kriminaaltoimikust nähtuvate ütluste kohaselt (lk 22-23) varastas ta koos sõbra Sergeiga 11. või 12.11.2010 Jaama tänaval ühe tööstuse territooriumilt vanni. Veel on R. Intšis andnud ütlusi (lk 32

1. jj)selle kohta, et ta koos sõbra Sergei ja ühe kaubikujuhiga võtsid 16.11.2010 hommikul Moonakülas raudtee ääres asuva tööstuse territooriumilt vanarauda. R. 5 Intšis on ka tunnistanud (lk 107 jj), et varastas 02.11.2010 koos Sergei Kovljašenkoga Rakveres Näituse tänaval asuvalt firma territooriumilt mootori ning mõni päev hiljem samalt tänavalt metallihunnikus olevaid esemeid. Eelpool nimetatud esemed viidi Refondasse, kust nende eest raha saadi. Veel tunnistas R. Intšis, et võttis 2010. aasta novembrikuu lõpu poole Rakvere Krooniselverist viina, mille eest maksmata ta kassadest mööduda üritas, kui turvatöötaja ta kinni pidas. Samuti on R. Intšis tunnistanud, et 01.02.2011 läks ta Rakvere Põhjakeskuses asuvasse Rimi poodi, kust pudeli viski eest maksmata väljus, kuid õues turvatöötaja poolt kinni peeti. R. Intšis tunnistas, et oli varguste ajal kaine ning vargile läks ainult raha pärast. Veel on R. Intšis ülekuulamisel tunnistanud (lk 153-154), et võttis koos tuttava Sergei Kovljašenkoga 04.07.2011 Põhjakeskuse Rimist 5 pakki kohvi, mille eest maksmata taheti poest väljuda, kui nad kinni peeti. Samuti on R. Intšis tunnistanud (lk 194 jj), et varastas vanematekodust mootorsae, mille pandimajja viis. R. Intšis kahtlustatavana ülekuulamisel (lk 166
2. jj)veel tunnistanud, et üritas koos Sergei Kovljašenkoga 01.07.2011 Rakveres kauplusest Cacs&Cary 6 pakki kohvi varastada, et need hiljem edasi müüa. R. Intšis ja S. Kovljašenko peeti kinni, misjärel nad kohvipakid kauplusele tagastati. Sergei Kovljašenko on ülekuulamisel tunnistanud (lk 48 jj), et varastas 2.11.2010 koos Ramunas Intšisega Rakveres Moonakülas ühelt metsatööstuse territooriumilt mootori. Veel on S. Kovljašenko tunnistanud, et varastas koos R. Intšisega Rakveres Näituse tn territooriumilt massisegamise vanni. Samuti tunnistab S. Kovljašenko, et varastas koos R. Intšisega Rakveres Moonakülast vanarauda. Nimetatud esemed viidi Refondasse. S. Kovjlašenko on ülekuulamisel veel tunnistanud (lk 90 jj), et varastas 02.02.2011 Rakvere Teatri hoovis asuvate ja SA-le Rakvere Teater kuuluvate autode kütusepaagist diiselkütust. Veel on S. Kovjlašenko tunnistanud prügikasti varguse toimepanemise katset 2011. aasta veebruaris Rakvere Kroonikeskuse juurest. Lisaks on S. Kovjlašenko tunnistanud (lk 117-118), et võttis Säästumarketist kaks pudelit viina, mille eest maksmata poest väljuda üritas, kui ta kinni peeti. S. Kovljašenko on veel tunnistanud (lk 141 jj), et üritas 04.07.2011 Rakvere Põhjakeskuse Rimist varastada 5 pakki kohvi, kuid ta peeti kinni. Samuti on S. Kovljašenko tunnistanud (lk 170 jj), et üritas koos R. Intšisega 01.07.2011 Rakveres kauplusest Cacs&Cary varastada 6 pakki kohvi, kuid nad peeti kinni. S. Kovjlašenko on ka tunnistanud (lk 192 jj), et varastas koos R. Intšisega 2011. aasta juunis xxxx, Intšise vanematekodust mootorsae. Neile kuuluvate esemete varguste kohta on ütlusi andnud kannatanud A U (lk 3-4; lk 26 jj; lk 67 jj), R S (lk 15 jj; lk 20 jj; 64 jj), A L (lk 54 jj), T K (lk 88
3. jj)ja O L (lk 173 jj; lk 190 jj). Tunnistajatena on antud asjas üle kuulatud M P (lk 30 jj), A T (lk 39 jj), Kaido Nõmme (lk 61 jj), J A (lk 72 jj), I K (lk 74 jj), R W (lk 80 jj; lk 126 jj), T K (lk 96 jj), Kaire Kivilo (lk 97 jj), I T (lk 115 jj), M L (lk 162 jj), J L (lk 177 jj), E L (lk 184) ja M P (lk 188 jj). M P ütluste kohaselt andis ta 2010. aasta novembris elukaaslase Sergei palvel enda nimel Refondasse vanametalli, mille päritolu tunnistaja ei teadnud. A. T ütluste kohaselt töötas ta 24.11.2010 Rakvere Kroonikeskuses turvatöötajana, kui pidas poest väljumisel kinni isiku, kes üritas viina eest maksmata väljuda. Tunnistaja ütlustele lisatud videosalvestusest tehtud piltidelt on ära tunda R. Intšis. Tunnistaja Kaido Nõmme ütluste kohaselt oli ta 21.01.2011 patrullis, kui pidas kinni Sergei nimelise meesterahva, kes tassis prügikasti, mille oli Selveri alt parklast varastanud. Kuriteo toimepanemist tunnistas ka kinni peetud meesterahvas ise. Tunnistaja I K ütluste kohaselt teostas ta veoteenust kahele meesterahvale, kes Moonakülast vanarauda ära tahtsid vedada. Tunnistaja ütluste kohaselt kinnitasid mehed, et omanikuga on metalli äravedu kokku lepitud. Metall viidi Refonda metallikokkuostu. 6 Tunnistaja R W, kes on Põhjakeskuse Rimis turvatöötaja, ütluste kohaselt nägi ta, kuidas R. Intšis poest viskipudelit varastada üritas. Veel selgitas tunnistaja, et pidas Rimi kauplusest väljuva mehe kinni, kes üritas poest viis pakki kohvi varastada. Viimase sündmuse kohta on toimikusse lisatud ka fototabel (lk 131 jj). Tunnistaja Kaire Kivilo ütluste kohaselt oli ta 02.02.2011 patrullis, kui pidasid Kreutzwaldi tänaval kinni Sergei Kovljašenko, kelle käes oli kanister kütusega. Mehel lasti minna, kuid kontrollimisel ilmnes, et mehe jäljed viisid teatrihoovis asuva veoauto juurde. Tunnistaja I T antud ütluste kohaselt töötas ta OÜ-s GRIFS turvatöötajana, kui pidas 27.06.2011 kinni poest kauba eest maksmata väljuva meesterahva. M L ütluste kohaselt töötas ta 01.07.2011 kaupluses xxxx, kui ta pidas kinni kaks meesterahvast, kes üritasid kauba eest tasumata kauplusest väljuda. J L antud ütluste kohaselt töötas ta 30.05.2011 xxxx, kui sõlmis R. Intšisega pandilepingu, mille alusel andis Intšis laenukontorisse mootorsae. Tunnistaja E L poolt antud ütluste kohaselt avastas ta mootorsae varguse 26.06.2011. Tunnistaja ning tema abikaasa, kes on ühtlasi ka R. Intšise ema, kahtlustasid varguses kohe R. Intšist. Tunnistaja ütluste kohaselt on temalt varastatud ka pikendusjuhe ning kaks saeketti. Tunnistaja M P ütluste kohaselt sõidutas ta õe mehe Sergei Kovljašeko ning tema sõbra Romka xxxx viimase isa juurde, kes lubas Romkale sae anda. xxxx sae võtnud, sõidutas tunnistaja mehed pandimaja juurde, kuhu Romka sae viis. Miks saag pandimajja viidi või kui palju selle eest saadi, tunnistaja öelda ei osanud. Kohus uuris kriminaalasjas olevaid muid tõendeid: – Asitõendi vaatlusprotokoll 5.11.2010 /lk 5-7/ – Metalli üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3001102002 02.11.10 /lk10/ – Metalli üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3001112010 /lk 24/ – Asitõendi vaatlusprotokoll 17.11.2010 /lk 28-29/ – Metalli üleandmise-vastuvõtmise akt nr 3001116002 /lk 35/ – Krooni Selver AS avaldus nr 2 /lk 37/ – Asitõendi vaatlusprotokoll 21.01.2011 /lk 58-59/ – A. L allkiri /lk 60/ – Asitõendi vaatlusprotokoll 02.02.11 /lk 83/ (CD lisana) – Asitõendi vaatlusprotokoll 23.03.11 /100-103/ – Asitõendi vaatlusprotokoll 14.07.11 /lk 129-136/ – Pandileping 30.05.11 /lk 180/ – Asitõendi vaatlusprotokoll 06.05.11 /lk 181-183/ Ramunas Intšisele ja Sergei Kovljašenkole esitatud süüdistuse ning selle tõendatuse osas kohtu poolt uuritud tõenditega vaidlus puudub. Süüteod on tõendamist leidnud nii süüdistatavate endi kui kannatanute ja tunnistajate ütlustega ning asjas kogutud muude tõenditega kogumis. Kohus on tuvastanud, et süüteod on toime pandud otsese tahtlusega. III Tsiviilhagid VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. KrMS § 310 lg 1 sätestab kohtu kohustuse süüdimõistva kohtuotsuse korral teha otsus tsiviilhagi kohta. 7 Tsiviilhagile esitatavaid nõudeid kriminaalmenetluse seadustik ei sätesta, kuid lahendades kriminaalmenetluses tsiviilhagi küsimust, juhindub kohus selles osas tsiviilkohtumenetluse sätetest, eeskätt TsMS § 338 ja § 363, arvestades kriminaalmenetluse erisusi. SA Rakvere Teatrimaja esitas tsiviilhagi seoses diiselkütuse vargusega summas 48 eurot. Hagi kuulub rahuldamisele ja välja mõistmisele Sergei Kovljašenkolt SA Rakvere Teatrimaja kasuks. OÜ Nantecom esitas tsiviilhagi summas 350 eurot massisegamise vanni parandamise kulude katteks. TsMS § 363 lg 1 kohaselt tuleb hagiavalduses muu hulgas märkida hageja selgelt väljendatud nõue ehk hagi ese, hagi aluseks olevad faktilised asjaolud ehk hagi alus ja tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse. Kohus jätab hagi läbi vaatamata, kuna nimetatud tsiviilhagi ei ole tõendamist leidnud. Nimelt ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit massisegaja parandamise maksumuse kohta. Kohus selgitab, et tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise korral on kannatanul vastavalt KrMS § 310 lg 3 sätetele õigus esitada hagi tsiviilkohtumenetluse korras. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistamise alused sätestab

§ 56, mille kohaselt isiku karistamise aluseks on süü.

Süü annab aluse kohaldada riiklikku sundi. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki teo toimepanemisel ning võimalust mõjutada süüdlasi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning üldsuse usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritakse õiglaselt. Heites isikule ette õigusvastaseid tegusid, võetakse ta vastutusele üksnes tema poolt toimepandud tegude eest ja nende piirides. Kuigi karistusseadustik on loobunud süüdlase isiku arvestamisest iseseisva alusena karistuse mõistmisel, olles asunud klassikalise, süüpõhimõttel rajaneva karistusõiguse poole, tuleb süü arvestamisel, karistuspiiride määramisel ning eriti karistusest tingimisi vabastamise korral silmas pidada ka isikut, kuna süü hõlmab mitte üksnes hetkelisi ajendeid, vaid ka püsivamaid isikuomadusi. Seejuures, vangistust on põhjendatud mõista üksnes siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdlase isik on määrav karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seda eesmärki on võimalik saavutada kas isikut resotsialiseerides või tema edasist desotsialiseerumist vältides. Ei ole võimalik pidada karistuse mõistmisel silmas isiku mõjutamise eesmärki ja mitte arvestada tema isikut. Põhiseaduslik inimväärikuse põhimõte eeldab, et karistust mõistes ei muudetaks isikut abstraktseks ühikuks – vahendiks teiste mõjutamiseks või manipuleeritavaks ja ühiskonnaga kohandatavaks objektiks, et karistuse üldpreventiivne eesmärk, õiguskorra mõjutamine tervikuna ei tohi muutuda karistatava isiku kasutamiseks teiste isikute mõjutamisvahendina. Eripreventsiooniga on seotud karistatava isikuomadused, mis annavad aluse hinnata karistuse sisuks olevate repressiivsete ja kasvatuslike abinõude toimet konkreetsele süüdlasele.

§ 32

alusel, isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub käesolevas jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Asjaolusid, mis tingiksid süüdistatavate karistusest vabastamise, ei ole tuvastatud. Samuti ei esine süüdistatavate poolt toimepandud kuritegude õigusvastasust ega süüd välistavaid 8 asjaolusid.

§ 199

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest näeb seaduseandja ette karistuseks rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Käesolev kriminaalasi lahendati lühimenetluse korras. Seega tuleb KrMS § 238 lg 2 kohaselt kummalegi süüdistatavale mõistetavat põhikaristust vähendada ühe kolmandiku võrra. Ramunas Intšis on varem kohtulikult karistatud 9-l korral, viimati Lääne-Viru Maakohtu 28.10.2005 otsusega

§ 199

lg 2 p 4, 7, 8 järgi vangistusega 1 kuu ning lõplikuks karistuseks mõisteti

§ 65lg 2 alusel 2 a 5 k.

Väärtegude toimepanemise eest on Ramunas Intšist karistatud 4 korda. Ramunas Intšise puhul puuduvad nii karistust kergendavad kui raskendavad asjaolud. Kohus on seisukohal, et Ramunas Intšis ei ole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi, jätkates õigusvastaste tegude toimepanemist.

§ 73

lg 6 järgi ei kohaldata karistusest tingimisi vabastamist tahtliku kuriteo toimepannud isikule, keda on varem karistatud vangistusega. Eeltoodust lähtuvalt tuleb pidada põhjendatuks Ramunas Intšisele mõista reaalne vangistus. Sergei Kovljašenko on varem kohtulikult karistatud 2-l korral, viimati Lääne-Viru Maakohtu 05.05.2005 otsusega

§ 199

lg 2 p 7 järgi,

§ 74alusel mõisteti tingimisi vangistus 6 kuud, katseajaga 18 kuud.

Väärteokorras on Sergei Kovljašenko karistatud 2-l korral. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, kuna Sergei Kovljašenko jätkab varavastaste süütegude toimepanemist, ei ole ta varasemast tingimisi vangistusest järeldusi teinud ning teda tuleb karistada reaalse vangistusega. KOHTUKULUDE ARVESTUS KrMS § 179 lg 1 p 2 sätete kohaselt on kriminaalasjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suuruseks 1,5 palga alammäära, so 435 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 sätete kohaselt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud kriminaalasja kohtueelsel uurimisel ja kohtus määratud kaitsjate osavõtu eest. KrMS § 175 lg 1 p 5 sätete kohaselt kuulub väljamõistmisele toimiku koopia tegemise kulu. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus jõustus 21. veebruaril 2012. a. Nooremreferent Anu Ammer Lea Herne Lea Herne 9