Obsah (6)

§132§ 29§ 31§ 69§ 65§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja 16. jaanuaril 2012 Jõhvi kohtumajas koht Väärteoasja number 4-11-3873 (väärteoasi 2402,11,000997) Kohtunik Inna Kirsipuu Koh

§132p 3, §133-135 kohus OTSUSTAS: 1.

Rahuldada Mart Keermanni lepingulise kaitsja Epp Landbergi kaebus Ida Prefektuuri vanemliikluspolitseinik Heiki Linduse 13.09.2011 otsuse 1 peale väärteoasjas 2402,11,000997 ja tühistada nimetatud otsus täielikult. 2. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

1. Mõista Eesti Vabariigilt Mart Keermanni kasuks välja 600 (kuussada) eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Edasikaebamise kord. Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtu kantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on üksnes vandeadvokaadil. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 23.01.2012 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 16.01.2012 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel ( ehk) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK
2. Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo liikluspolitseinik Andri Karp koostas 20.08.2011 Mart Keermannile väärteoprotokolli (AB 1226644) selle eest et ta samal päeval kell 13.30 juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel (lubatud sõidukiirus 90 km/h) sõidukiirusega 178 km/h +/- 10 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 78 km/h. Nimetatud tegevusega rikkus Mart Keermann LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 227 lg 4 järgi.
3. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo vanemliikluspolitseinik Heiki Lindus karistas väärteoasjas nr 2402,11,000997 Mart Keermannit 13.09.2011 tehtud otsusega rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, so. 600 eurot LS § 227 lg 4 järgi ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks LS § 227 lg 5 p 3 järgi.
4. Viru Maakohtule 04.10.2011 esitatud kaebuses taotleb kaebuse esitaja kaitsja kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leiab et menetlusaluse isikuga koos sõitnud Axxx Txxxe teo toimepanemise aeg on identne Mart Keermanni teo toimepanemise ajaga, st. teod on toime täpselt ühel kellaajal ehk kell 13.
5. Nende juhitud mootorsõiduki kiirused on mõõdetud ühe ja sama kiirusmõõteseadmega, samal päeval, samal kellajal ja ka samas kohas. Seega ei ole võimalik tuvastada, kumma juhi poolt juhitud mootorsõiduki kiirust täpselt mõõdeti, ja sellest tulenevalt ei ole võimalik kummalegi juhile konkreetset 2 süüdistust esitada. Kuna ei ole võimalik üheselt tuvastada, kumma juhi (kas kaebuse esitaja või Axxx Txxx) poolt juhitud mootorsõiduki kiirust 20.08.2011.a. kell 13.30 mõõdeti, siis tuleb lähtuda in dubio pro reo põhimõttest ja kõrvaldamata kahtlus kaebuse esitaja süüdiolekus tõlgendada kaebuse esitaja kasuks. Kaitsja viitab Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-75-10, kus Riigikohus on märkinud et KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest lähtuvalt tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada süüdistatava kasuks. Kriminaalmenetluse seadustiku § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks.

§ 29

lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos puuduvad väärteo tunnused. Eeltoodud põhjendustel palub kaitsja väärteootsuse väärteoasjas nr 2402,11,000998 tühistada ja väärteomenetluse lõpetada. POOLTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL

1. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaebuse juurde.
2. Kaitsja leiab, et on ebaselge millal ja kuidas selgitati isikule õigusi ja kohustusi. Isikut ei saa sellisel viisil üle kuulata, et isik sisuliselt ise täidab ülekuulamisprotokolli. Kohtuvälise menetleja ütlustega ei saa teha olematuks seda, et menetlusdokumendis pole tuvastatud milline oli helisignaal radarmõõturi puhul. Kaebuse esitaja mööndus, et ta võis möödasõidul kiirust ületada oli soovituslik kohtuvälise menetleja poolt tulevase karistuse suhtes. Ei saa nõustuda sellega et kiirusemõõteseadme näit tehakse isikule teatavaks nii et mine ja vaata. Kohtuväline menetleja on kohustatud konkreetselt selgitama millest näit koosneb, kust tuleb ja millist näitu silmas peetakse. Videosalvestisest nähtub, et algselt heideti ette kiirust 180 km/h. Kui kohus siiski leiab et isik on süüdi, siis muuta määratud karistust eelkõige lisakaristuse osas. Kaebuse esitajal pole kehtivaid karistusi. Viitab Riigikohtu lahendile nr. 3-1-1-26-
3. Kaebuse rahuldamisel välja mõista menetluskulud.
4. Kohtuvälise menetleja esindaja on seisukohal et Mart Keermanni süü lubatud sõidukiiruse ületamises on tõendatud ja määratud karistus on põhjendatud. Ei ole rikutud menetlusnorme mis oleks toonud kaasa ebaõige lahendi. Videosalvestiselt on nähtav, et fikseeritud kiirus oli 178 km/h. Menetleja kes ütlusi andis, selgitas et kiirus pärines esimeselt mootorrattalt. Tabloole jäi ka teine, langev näit. Kiirust näidati menetlusalusele isikule kohapeal. Ametnik viitas näidule. Isik on süüd tunnistanud. Isikule tutvustati õiguseid ja kohustusi enne väärteoprotokolli koostamist, mille isik allkirjastas. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollist nähtub, et isik oli näiduga tutvunud. Tunnistajad kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis on üleliigsed. Väärteoprotokoll on isiku poolt allkirjastatud. Isik on sellega tutvunud. Palub jätta kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jätta isiku kanda. Tegemist oli väga suure kiiruse ületamisega ja ei saa võtta arvesse mootorratast kui väheohtlikku liiklusvahendit. 3 KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID 7.Menetlusaluse isiku ütlustest nähtub, et ta sõitis koos Axxx Txxxa xxx ja möödus kaubikust või bussist. Tcccsõitis tema taga, vahemaa oli umbes 300 meetrit. Politsei sõitis vastu. Jäid seisma. Politseinik küsis, et teate mis kiirusega sõitsite. Ütlesid et ei tea. Politseinik ütles et kiirus on radari peal, minge vaadake. Läks ja vaatas, radaril oli 176 km/h. Ei vaadanud mis kiirusega sõitis, ilmselt oli üle lubatud kiiruse. Kiirust 178 km/h ei tunnista, aga kiirust ületada võis. Kiirus võis olla umbes 120 km/h. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli allkirjastas. Väärteoprotokolliga tutvus. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli täitis ise, sh. kirjutas omakäelise seletuse.
5. Politseiametniku Andri Karp ütluste kohaselt teostas ta kiiruse mõõtmist üksinda. Tutvustas kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, mille isik allkirjastas, siis tutvus isik protokolli tagaküljelt õiguste ja kohustustega ja kirjutas alla, andis seletuse ja lõpuks allkirjastas väärteoprotokolli. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, kuhu olid märgitud tunnistajad koostas kabinetis ja peale seda tutvustas. Väärteoprotokollis neid pole, sest nad ei olnud menetluse alaselt tunnistajad, vaid selle kohta tunnistajad et tablool oli antud kiirus. Peale kinnipidamist jättis politseisõiduki isikute rataste ette seisma, palus et juht läheks ratta juurde ja tutvuks kiirusega mis oli fikseeritud tablool. Armatuuril on kaks näitu, üks on fikseeritud ja teine patrullsõiduki kiirus. Ütles et kiirus oli üle
6. Palus ülekuulamise protokolli menetlusalusel isikul omakäeliselt kirjutada, et ei tekiks hilisemaid lahkarvamusi töökoha, elukoha, meili kohta. Hiljem allkirjastas protokolli. See pole keelatud. Ühe ja sama aja ja koha kohta oli koostatud kaks protokolli. Kiir põrkub liikuvast sõidukist tagasi seadmele, seda nimetatakse Doppleri signaaliks, mille tagajärjel valgustub mõõteseadmetabloole kiirus. Peale signaali lukustatakse kiirus nupulevajutusega. Fikseeris esimese, sinist värvi Suzuki mootorratta sõidukiiruse. Teine mootorratas oli musta värvi Suzuki, kes sooritas möödasõitu. Esimene oli sinine mootorratas, teine must, mis jõudis esimesele järgi. Koht kus kiirust mõõtis xxx vaheline teelõik, tegemist on kohaga kus sõidavad metsatukast välja ja seal on küngas. Politseimootorrattale vastu sõites sõitsid isikud künkast alla. Sellel momendil oligi fikseeritud Mart Keermanni sõidukiirus, peale mida tuli metsatukast välja teine mootorratas mis jõudis järele esimesele. Sõitis punasest bussist mööda. Vahemaad ei mäleta. Võimalik et on unustanud signaali kohta protokolli märkida. 178 km/h oli fikseeritud esimese sinise mootorratta maksimumkiirus. 89 km/h on patrullratta kiirus. 153 km/h on esimese mootorratta langev kiirus. Mõõteseade on sisse lülitatud kogu aeg ja lahtrites jooksevad kogu aeg kiirused. Kui fikseerida tahab, siis nupuvajutusega läheb vasakust lahtrist keskmisesse kiirus, vasakusse jääb muutuv kiirus. Mõõteseade näitab kiiremat, aga näitas ka kahte sõidukit. Peale 178 km/h fikseerimist hakkas vilkuma 186 km/h, ratta oma mis sooritas möödasõitu, aga 4 seda ei jõudnud fikseerida, sest see on sekundite küsimus. Kaameralt on Doppleri efekt näha, st. et mõõdab esimest ratast ja kiirus on langev (153 km/h).
7. Tunnistaja Axxx Txxx ütluste kohaselt sõitis Mart Keermanniga 20 augustil xxx poole. Neid peatas mootorrattapolitseinik. Põhjuseks toodi kiiruse ületamine. Ütles neile sõidukiirused. Politseijaoskonnas täitsid pabereid. Mart Keermann sõitis eespool, vahemaa oli umbes mõnisada meetrit. Enne kinnipidamist sooritasid möödasõidu kaubikust. Politseinik oli üksi. Õigusi ei selgitatud. Järeldasid et maanteel toimunu salvestati. Väärteotoimikusse lisatud Axxx Txxx kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist lk36 nähtub, et 20.08.2011 xxx.kilomeetril mõõdeti A. Txxx juhitava mootorratta kiirus. Patrullauto kiirus on 89 km/h. Mõõtmisrežiim on vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Sõiduk lähenes ja jõudis järele pärissuunas ees liikuvale sõidukile. Mõõtmise ajal oli Doppleri signaal ühtlane. 10.Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollist lk 15 nähtub, et mart Keermanni juhitud sõiduki kiirus oli mõõdetud xxx. kilomeetril, 20.08.2011 kell 13.
8. Sõidu suund on Jõhvi. Mõõtmine toimus valgel ajal. Hea nähtavusega, sademeteta. Patrullauto sõidukiirus on 89 km/h. Valitud mõõtmise režiim on vastutuleva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukist. Sõiduk lähenes. Kiirus mõõdeti sirgel teelõigul. Lugem on 178 km/h, laiendmääramatus on 10 km/h, lõplik tulemus on 168 km/h, lubatud kiirus on 90 km/h, seega ületamine mitte vähem kui 78 km/h. Protokollis ei ole märgitud, kas mõõtmise ajal oli Doppleri signaal katkendlik või ühtlane, samuti puudub märge, kas sõiduk liikus üksinda või liikus mitu sõidukit. 11.Kiirusemõõteseadme kasutamise protokollile on lisatud salvestis ( lk 15,30), fototabelid (lk 27-29). Salvestist uurides on tuvastatav, et politseimootorratas jälitab kaht mootorratast, mõlemad peatuvad. Tabloolt on tuvastatav, et tabloole on fikseeritud näit 178 km/h ja kõrval on jooksev näit, on võimalik eristada näiteks 153 km/h, mis jooksvalt langeb. Menetlusalune isik viibib vahetuses läheduses politseimootorrattast. Politseinik teatab menetlusalusele isikule, millena on m tema mõõdetud kiirus ja teeb isikule ettepaneku tutvuda kiiruse näiduga, mis on politseiratta tabloole jäänud, osutab käega. Salvestisest on tuvastatav, et menetlusalune isik ei vaidle kohapeal esitatud süüdistusele. Kas Doppleri signaal on katkendilik või ühtlane, ei ole salvestise põhjal tuvastatav. Salvestisest on tuvastatav, et Mart Keermanni mootorratas ja teise isiku (kes on Andres Tammsaar) mootorrattad liikusid teel üks teise järgi. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED 12.Väärteomenetluse seadustiku (

) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke 5 asjaolusid. Vastavalt

§ 31lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt.

Seega, kui kohtul tekivad väärteo tõendatuse osas kahtlused, siis peab ta esmalt astuma samme tuvastamaks, kas need kahtlused on kõrvaldatavad (RKKKo 3-1-1-43-07 p 6). 11.Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid kogumis, leiab, et Mart Keermanni poolt LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemine ei ole tõendamist leidnud. Kohus peatub algul probleemidel, mille esinemine võib teatud asjaoludel kaasa tuua otsuse tühistamist ja menetluse lõpetamist, kui tuvastatakse, et menetlemine ei toimunud ausalt ja kohtul on alust kahelda kogu menetlemise aususes, mõõtmine ei olnud teostatu Mõõteseadusega kooskõlas, menetlemisel on rikutud oluliselt menetlusõigust.

1. Tuvastatud on, et politseiametnik Andri Karp teostas 20.08.
2. a kiirust mõõtes liiklusjärelevalvet mootorrattal üksinda. Riigikohus on oma praktikas aktsepteerinud võimalust, et liiklusjärelevalvet toimetatakse üksi, kuid sellisel juhul peab väärteosündmuse tuvastanud kohtuvälise menetleja ametnik astuma täiendavaid samme võimaldamaks anda toimunule objektiivset hinnangut. Nii näiteks saab liiklusjärelevalve toiminguid salvestada, tagades seeläbi võimaluse kontrollida nii toimingu läbiviimise asjaolusid kui ka hinnata selle tulemuste usaldusväärsust (3-1-1-82-09 p 17, 3-1-1-12-10 p 7, 3-1-141-10 p 7, 3-1-1-82-10 p 6, 3-1-1-96-10 p 6). Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas neid nõudeid järgitud, sest kiirusemõõtmine on salvestatud (tl. 30). Salvestis on toimiku juures ning oli kohtuistungil vahetult uuritud.
3. Kohtuistungil on menetlusaluse isiku kaitsja seadnud kahtluse alla tunnistaja Andri Karp ütluste lubatavuse ja viidanud KrMS § 66 lg-le
4. Kaitsja leiab et kohtuvälise menetleja ütlustega ei saa teha olematuks seda, et kiirusemõõteseadme kasutamise protokollis pole tuvastatud milline oli helisignaal (katkendlik või ühtlane) radarmõõturi puhul. Kohtuvälise menetleja ametniku Andri Karp ütluste kohaselt on võimalik et ta unustas signaali kohta protokolli märke teha. Väärteoasja toimiku materjalide kohaselt on liikluspolitseinik Andri Karp mõõtnud kiirust (tl. 15), koostanud väärteoprotokolli (tl. 13) ja kuulanud üle menetlusaluse isiku (tl. 14). Seega on tegemist ametnikuga kes menetles väärteoasja menetlusaluse isiku suhtes. Väärteomenetluses järgitakse tõendite kogumisel kriminaalmenetluse sätteid (

§ 31lg 1).

Kohtuväline menetleja võib olla tõendite koguja, kontrollija, uurija või hindaja, kuid mitte enda edasiseks menetlustegevuseks tõendi looja. Mõistetavalt saab kohtuvälise menetleja ametnik menetluse käigus teavet faktilistest asjaoludest, millel on väärteomenetluses tähtsust. Sellised asjaolud tuleb menetlusseaduses sätestatud korras tõendina vormistada, võimaldamaks nende kasutamist tõendamisel. 6 Kriminaalmenetluse seadustiku § 66 lg 2 kohaselt ei või aga menetleja eelmärgitud asjaolusid tõendada asja menetlenud isiku ütlustega, st. kohtuvälise menetleja ametnik ei või jätta tõendeid kogumata ja anda selle asemel menetluses ütlusi. Samas ei ole välistatud menetleja ülekuulamine tunnistajana näiteks mingi menetlustoimingu täpse käigu kohta (RKKKo-d 3-1-1-29-05 p

1. 1, 3-1-1-142-05 p 12 ja 9, 3-1-1-47-08 p 10, 3-1-1-73-08 p 9.1 ja 3-1-1-82-09 p 12, 3-1-1-82-10 p 8). Tunnistaja ütluste abil tuvastatavateks tehioludeks võivad näiteks olla kiirusemõõtmise koht, kiirust mõõtva politseiametniku asetsemine tee ja sõiduki suhtes, juhi isik, üldine liiklustihedus konkreetsel ajahetkel, ilmastikutingimused jms asjaolud (RKKKo 3-1-1-82-09). Eelnevast nähtuvalt võib kiirust mõõtnud ja väärteoprotokolli koostanud politseiametnik Andri Karpi tunnistajana üle kuulata asjaolude osas, mis ei puuduta fikseeritud rikkumise faktilist külge ega tõendi kogumise viisi seaduslikkust. Küsimus, millele on kohtul vastata, kas kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostanud politseinikku on võimalik üle kuulata selgitamaks, kas Dopprleri signaal oli katkendilik või ühtlane. Kui ülekuulamine on võimalik, kas kohtuvälise menetleja ütlus on piisav selle faktilise asjaolu tuvastamiseks. Kohus tuletab meelde, et järelevalvet teostas kohtuväline menetleja üksi, kasutas salvestamise võimalust ja salvestise pinnalt, et ole Doppleri signaali iseloom tuvastatav.
2. Mõõteseaduse (MõõteS) § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab kalibreeritud või taadeldud mõõtevahendeid või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat. MõõteS § 5 lg 2 p 2 kohaselt mõõtetulemuste jälgitavus peab olema tõendatud muuhulgas ka riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas. LS § 199 lg 6 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 78 (jõust. 01.07.2011) „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 2 p 3 kohaselt ei tohi mõõtmisel tekkiv Doppleri helisignaal olla katkendlik ja selle helikõrgus ei tohi muutuda hüppeliselt. Lähtudes sellest on äärmisel tähtis, et kiiruse mõõtmisel ning kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli koostamisel oleks kohtuvälise menetleja poolt järgitud metoodikat ja protokollis oleks piisava selgusega tehtud märge Doppleri signaali iseloomu kohta, muidu selle faktilise asjaolu hilisem kohtulik kontroll võib osutuda võimatuks. Stabiilne või sujuvalt muutuv helisignaal on märgiks korrektsest mõõtmisest. Helisignaali sagedane hüplemine või katkendlikkus iseloomustavad aga ebastabiilset mõõtmist või häireid mõõtealas. Kiiruse mõõtmisel langevad menetlustoimingu ja tõendamiseseme asjaolud suures osas kokku (RKKKo 3-1-1-82-09 p 13). Tõendamiseseme asjaoludeks on süüteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud, kuriteokoosseis, kuriteo toimepannud isiku süü ja kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad 7 asjaolud (KrMS § 62). Tõendamiseseme asjaolude tuvastamiseks on seejuures võimalik kasutada üksnes KrMS § 63 lg-s 1 ammendavalt loetletud tõendiliike. KrMS § 62 p 1 valguses tuleb selle all mõista eelkõige seisukoha kujundamist küsimuses, kas ja kuidas sündmus aset leidis ning kas teo pani toime süüdistatav. Kuivõrd mõõtemetoodika kohaselt on Doppleri signaal radarmõõturiga mõõtmisel mõõtemeetodi aluseks, siis tehakse radarmõõturiga mõõtmisel signaalist ka järeldusi mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse kohta. Kohus leiab, et mõõtemetoodika järgimine on otseselt seotud tõendamiseseme asjaolude tuvastamisega ja kohtuvälise menetleja Andri Karp ütlustega ei saaks tõendada asjaolu et Doppleri signaal kiirusemõõtmisel oli ühtlane ja täita lünka, mis on jäänud kiiruse mõõtmise protokollis fikseerimata (tl. 15). Põhjusel et kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis puudub teave Doppleri helisignaali osas, ei ole kohtul võimalik kontrollida menetluse käigus koostatud menetlusdokumendi sisu vastavust tegelikkusele. Samas pole kiirust mõõtnud politseiametnik ka kohtuistungil andnud ütlusi selle kohta et signaal oli nõuetele vastav ehk sujuv ja ühtlane, kuid on selgitanud et peale Doppleri signaali saamist „lukustatakse“ kiirus nupulevajutusega ja ta lihtsalt unustas teha protokollile märge signaali iseloomu kohta. Järelikult ei saa igal juhul väita, et järgitud on kiiruse mõõtmise nõudeid ja et mõõtetulemuste jälgitavus on tõendatud MõõteS § 5 sätete kohaselt. Nimetatud asjaolu ei tõenda ka toimiku materjalide juures olev videosalvestus (tl. 30) ja fotod (tl. 27-29). Videosalvestiselt ei nähtu, millal alustati sõiduki kiiruse mõõtmist, millal mõõteseadme näit fikseeriti ja tajutav ei ole ka Doppleri helisignaal.
3. Kuna Doppleri signaal on helisignaal, siis saab radarkiirusmõõturi mõõtemeetodi aluseks oleva signaali nõuetele vastavust tuvastada üksnes helisignaali järgi ning tõendite puudumisel signaali kohta või signaali mittetajumisel ei saa teha mistahes järeldusi selle signaali ja ka mitte mõõtetulemuste jälgitavuse tõendatuse kohta. Olukord, kus puuduvad tõendid Doppleri helisignaali nõuetele vastavusest, tuleb kohtu hinnangul lugeda mõõtemetoodika oluliseks rikkumiseks, mis toob kaasa mõõtetulemuse mittejälgitavuse. Kuigi mõõtmise on teinud pädev mõõtja, kes kasutas nõuetele vastavat mõõtevahendit, ei ole mõõtetulemuse jälgitavus seega tõendatud. Ebaselgust Doppleri heliefekti suhtes ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada, sest ametniku ütlustega, kes menetles väärteoasja ja mõõtis ka kiirust, seda tõendada ei saa. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (tl. 15) puudub märge ka selle kohta, kas menetlusalune isik liikus üksinda, või mitte. Samas on kohtuistungil antud ütlustega ja videosalvestisega (tl. 30) tõendatud et Mart Keermann liikus koos Andres Tammsaarega viimase ees ja vahemaa nende vahel oli umbes 300 meetrit. Seega ei saa väärteoasjas kogutud ja uuritud tõendite alusel tuvastada mõõtmisel asjakohase mõõtemetoodika järgimist ning mõõdetud sõidukiirust 178 km/h ja selle kuuluvust just kaebaja juhitud sõidukile. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu et menetlusalune isik on kiiruse ületamist väiksemas ulatuses (120 km/h) tunnistanud. Eelpool kirjeldatud minetus pole hinnatav tehnilise 8 ega vormistuslikuna, usaldusväärsust. kuna see viga mõjutab otseselt kiiruse mõõtmise Olukorras, kus menetlusdokument on puudulik, ei saa selle asemel tugineda menetleja ametnike ütlustele. Vastupidine tähendaks, et menetlusdokumendi koostamisel tehtud sisulisi minetusi võibki asuda kohtumenetluse raames kõrvaldama menetleja ametnike ülekuulamisega, mis võib lõppkokkuvõttes viia selleni, et isikulised tõendid asendaksid seaduses nõutava menetlustoimingu protokolli (RKKKo 3-1-1-31-11 p 20.2). Riigikohtu lahendis 3-1-1-47-08 p 12 on rõhutatud, et kohtuvälise menetleja ütlustel võib olla üksnes abistav roll: „Kriminaalkolleegium leiab, et lisaks väärteo- ja kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on ka näiteks väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas võimalik menetlejat üle kuulata. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema väärteovõi kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Sellistel ütlustel on aga abistav ja selgitav tähendus, kuna menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi anda, täitmaks tõenduslikke lünki.“ Sellest tulenevalt leiab kohus, et isiku süüditunnistamine ei saa kas täielikult või valdavas osas tugineda kohtuvälise menetleja ütlustele. Kiirust mõõtnud politseiametniku Andri Karp kohtuistungil antud ütluste (tl. 47) kohaselt fikseeris ta esimese, Mart Keermanni mootorratta kiiruse ja teine, Andres Tammsaare mootorratas jõudis esimesele järele, sooritas möödasõitu punasest bussist. Kiirus lukustatakse peale signaali saamist nupulevajutusega. Kiirusmõõteseade ei seosta kiirust konkreetse sõidukiga ning politseiametniku osaks jääb visuaalselt määrata, millise sõiduki kiirust tegelikult mõõdeti. Kohati võib see osutuda üsnagi raskeks, arvestades seda, et radar võib mõõta sõiduki kiiruse soodsatel tingimustel rohkem kui kahe kilomeetri kauguselt. Kui mõõtepiirkonda jääb mitu sõidukit, võib radar mõõta kas siis kiirema (vastava režiimi valikul), suurema või tugevama signaaliga sõiduki kiiruse. Nimetatut ei välista ka politseiametniku selle alane pikk teenistuskogemus ja asjakohane väljaõpe. Väärteo toimepanemisega seotud tõendamiskohustus lasub kohtuvälisel menetlejal ning kahtlused tuleb tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Kirjeldatud rikkumise tõttu puuduvad väärteoasjas usaldusväärsed tõendid, mille alusel saaks kohus tõsikindlalt tuvastada, ehk siis kõrvaldada kahtlused selles, kas Andri Karp mõõtis nõuetekohaselt Mart Keermani mootorratta kiirust ja kas see kiirus oli just 178 km/h ( laiendmääramatus 10 km/h). Tulenevalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kõrvaldamata kahtlused süüdistatava süüdiolekus tõlgendada aga süüdistatava kasuks. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendatakse kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus küll selle isiku kasuks, kuid seda vaid juhtudel, kui kahtlust ei ole võimalik kõrvaldada (RKKKo 3-1-1-43-07 p 6). Tulenevalt KrMS §9 dest 7 ja 14 ei või kohus asuda süüdistaja rolli ja täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega.
4. kohus analüüsib kaitsja ja menetlusaluse isiku kaitseversiooni, samuti väiteid menetlusõiguse rikkumise kohta.. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et kuna kahe mootorsõiduki kiirused on mõõdetud samal kellajal ja ka samas kohas, siis ei ole võimalik tuvastada kumma juhi poolt juhitud mootorsõiduki kiirust täpselt mõõdeti, mis ei võimalda kummalegi juhile ka konkreetset süüdistust esitada.

§ 69

lg 2 p 1 kohaselt tuleb väärteoprotokollis kohustuslikus korras märkida väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht, st. andmed, mille alusel on võimalik kindlaks teha, kas isik on täitnud süüteokoosseisu. Kohtuväline menetleja on märkinud väärteoprotokollis (tl. 13) rikkumise ajaks 20.08.2011 kell 13.30 ja kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis (tl. 15) kiiruse mõõtmise ajaks 20.08.2011 kell 13.

1. Sama aeg on märgitud ka kaebajaga koos sõitnud Axxx Txxx kiiruse mõõtmise ajaks (tl. 36). Kohus ei näe mõistlikku põhjust, miks ei saaks kahe sõiduki kiirust mõõta ühe minuti jooksul sama seadmega samast kohast. Politseiametnik Andri Karp kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab mõõteseade kogu aeg ja kiirus fikseeritakse ühe nupuvajutusega. Kuna Mart Keermann liikus koos Andres Tammsaarega, siis arusaadavalt jääb mõõtmise aeg ühte minuti piiridesse, st. on sisuliselt sama. Iseasi, kas mõõtja jõuab mõõta kiirust nõuetekohaselt mõlemal juhul ehk fikseerida kiiruse nupu vajutamisega ka teise sõiduki (antud juhul Axxx Txxx oma) kohta. Kohus leiab et teo toimepanemise aeg on märgitud piisava täpsusega ja ei tekita mingeid kaitsja poolt märgitud kahtluseid.
2. Kaebaja on väitnud et talle ei selgitatud tema õigusi ja kohustusi. Kooskõlas KrMS § 8 lg 1 p-s 1 sätestatuga tähendab õiguste selgitamine süüteomenetluses esiteks nende suulist ettelugemist menetlusalusele isikule, vajadusel - kui seda tingivad menetlusaluse isiku vaimne seisund või tema poolt esitatavad küsimused - ka nende pikemat selgitamist ning lõpuks - õiguste tegelikuks kasutamiseks ka piisava aja andmist. Üldjuhul tuleb õiguste- ja kohustuste selgitamine kui faktiline asjaolu lõppkokkuvõttes lugeda tuvastatuks menetlusaluse isiku allkirjaga. On piisavalt mõistlik alus eeldada, et täiskasvanud inimene on teadlik enda allkirja tähendusest ega toimi allkirja andes kergemeelses lootuses seda igal enesele sobival hetkel tagasi võtta (RKKKo 3-1-1-6-07 p 6). Politseiametnik Andri Karp ütluste kohaselt tutvus isik protokolli tagaküljelt õiguste ja kohustustega ja kirjutas alla, hiljem tutvus väärteoprotokolliga ja allkirjastas selle. Kohus leiab, et on mõistlik, et menetlusalusel isikul lastakse kõigepealt tema õigused ja kohustused iseseisvalt läbi lugeda ja küsimuste tekkimisel selgitaks politseiametnik talle neid aspekte, mis ei olnud arusaadavad. Väärteoprotokolli originaaleksemplari pöördele pärast menetlusaluse isiku õiguste eestikeelset loetelu on antud allkiri. Mart Keermann menetlusaluse isikuna ei ole kunagi eitanud, et see 10 ei ole tema allkiri. Järelikult on menetlusalusele isikule tema õigused ja kohustused nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
3. Kaebaja on andnud ütluseid selle kohta et ta täitis menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ise, sh. kirjutas omakäelise seletuse ning kaitsja leiab et isikut ei saa sellisel viisil üle kuulata, et isik täidab ise ülekuulamisprotokolli. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab et see pole keelatud.

§ 65

lg 1 kohaselt protokollitakse menetlusaluse isiku ütlused kas ülekuulamisprotokolli plangil või väärteoprotokollis. Menetlusalune isik võib kirjutada ütlused ka omakäeliselt. Ülekuulamisprotokolli ütluste omakäelise kirjutamise õigus on ka kriminaalmenetluses nii kahtlustataval, süüdistataval kui tunnistajal (KrMS §-d 35 lg 2, 68 lg 1, 74 lg 4, 76 lg 2). Seega nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga et menetlusaluse isiku poolt ülekuulamisprotokolli omakäeliselt ütluste kirjutamine pole keelatud. Kohus ei näe eelnevast lähtudes põhjust käsitleda erinevalt olukorda kus menetlusalune isik kirjutab vabatahtlikult omakäeliselt ülekuulamisprotokolli lisaks ka oma e-posti aadressi, isikukoodi ja muud isikuandmed.

1. Kaitsja leiab, et ei saa nõustuda sellega et kiirusemõõteseadme näit tehakse isikule teatavaks nii et mine ja vaata ning kohtuväline menetleja on kohustatud konkreetselt selgitama millest näit koosneb, kust tuleb ja millist näitu silmas peetakse. Menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste kohaselt ütles politseinik et kiirus on radari peal ning ta läks ja vaatas. Politseiametniku Andri Karp ütluste kohaselt tutvustas ta kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli, mille isik allkirjastas. Toimiku materjalide juures olev kiirusmõõteseadme kasutamise protokoll (tl. 15) on Mart Keermanni poolt allkirjastatud ja seal on märge et Mart Keermann on näiduga tutvunud. Kiirusemõõteseadmel fikseeritud näiduks on 178 km/h, laiendmääramatus on 10 km/h, mis on kantud nii kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kui ka väärteoprotokolli ja menetlusalune isik on sellest üheselt aru saanud. Kaitsja viidatud selgituskohustust sellisel kujul (millest näit koosneb, kust tuleb ja millist näitu silmas peetakse) ei tulene kohtuvälisele menetlejale ühestki õigusaktist. Seda enam juhul kui isikule on näitu näidatud ja isik on selle faktilisest tähendusest aru saanud. Küsimuste tekkimisel on isikul alati võimalus taotleda politseiametnikult selgitust asjaolude osas, mis talle arusaadavad ei ole, seda on võimalik teha ka kirjalikult kiirusmõõteseadme kasutamise protokollile, milles on isiku avalduste jaoks eraldi lahter. Toimiku materjalidest ei nähtu, et isikule oleks jäänud midagi arusaamatuks.
2. Eeltoodu alusel puuduvad piisavad tõendid, mille alusel saaks kohus väärteo toimepaneku tõsikindlalt tuvastada. Tulenevalt Põhiseaduse § 22 lg-st 2 ja KrMS § 7 lg-s 3 väljendatud in dubio pro reo põhimõttest tuleb kahtlused Mart Keermanni 11 süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Need puudused ei ole väärteoasja kohtulikul arutamisel enam kõrvaldatavad. Lähtuvalt

§ 132

p 3 tuleb seetõttu kaebus rahuldada ja kohtuvälise menetleja otsus tühistada ning väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Menetluskulud 21.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lõike 1 punkti 1 alusel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kaitsjale makstud tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel võtab kriminaalkolleegium arvesse tasu maksmise vajalikkust ja põhjendatust ning väärteoasja mahtu ja keerukust (RKKKo-d 3-1-1-104-09 p 15, 3-1-1-82-10 p 12, 31-1-65-11 p 9.1.). Kaitsja on esitanud kohtule Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ taotluse menetluskulude väljamõistmiseks Eesti Vabariigilt kokku summas 600 € (tl.39), millele on lisatud 05.10.2011 arve nr 2011406 summale 180 € (kaebuse koostamine, 1, 5 tundi) (tl 40), 11.11.2011 arve nr. 2011466 summale 300 € (kaitse väärteoasjas 4-11-3873) (tl. 41) ja 12.12.2011 arve nr. 2011507 summale 120 € (kaitse väärteoasjas 4-11-3873) (tl. 42). Kohtu hinnangul ei ole arutatav väärteoasi materiaalõiguslikult keeruline ega mahukas, kaitsja on koostanud kaebuse ja osalenud väärteoasja arutamisel Maakohtus. Eelnevast tulenevalt on kohtu arvates Mart Keermanni kaitsjale makstud tasu mõistlik nõutud ulatuses, so. 600 € suuruses summas, mis tuleb menetlusalusele isikule hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Inna Kirsipuu 12