alusel
RESOLUTSIOON: Juhindudes
Lõpetada kriminaalasjas nr. 1-11-12578 (XXX) kriminaalmenetlus MT isikukood XXX suhtes süüdistuses KarS § 121 ja KarS § 120 järgi.
lg 2 kohaselt, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuur või prokuratuuri taotlusel kohus
Taotluse läbivaatamisel kohus tuvastas: Kohus asub seisukohale, et prokuröri taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Anneli Lumiste on esitanud kohtule taotluse kriminaalasjas nr. XXX kriminaalmenetlus lõpetada MT suhtes
Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr XXX, milles alustati menetlust 12.05.2011 Põhja Politseiprefektuuri Kriminaalbüroo isikuvastaste kuritegude talituse poolt KarS § 121 tunnustel seoses sellega, et 09.10.2010.a. Tallinnas Meeliku 24/24-235 korteris kella 22:00 ajal MT tõukas EV, mille tulemusena viimane kukkus vastu diivanit ning murdis sõrmeluu. Kohtueelse menetluse käigus on tuvastatud, et ajavahemikus 09.10.2010a kella 22:00 kuni 10.10.2010a kella 03:00 Tallinnas XXX asuvas korteris lükkas alkoholijoobes olnud süüdistatav MT ümber voodi, mille peal istus kannatanu EV, mille tulemusena kukkus kannatanu põrandale, kuid füüsilist valu ei tundud. Ligikaudu viie minuti möödumisel võttis süüdistatav kannatanul mõlemast käest tugevasti kinni ja tiris kannatanut teise tuppa, tekitades kannatanule kätes füüsilist valu. Jõudnud teise tuppa, tõukas süüdistatav püsti seisnud kannatanut, mille tulemusena kannatanu kukkus ja lõi kukkumise tõttu oma parema käe vastu diivani pesukasti. Selle tagajärjel kannatanule sai tekitatud füüsilist valu ja tervisekahjustuse, nimelt parema käe neljanda sõrme luu murdu. Seejärel ähvardas süüdistatav kannatanut EV tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt võttis noa, istus põrandal lamava kannatanu peale, vehkis noaga, asetas noa kannatanu kõrile ja suunas noa kannatanu poole, tekitades kannatanul hirmu oma elu ja tervise pärast. Seega MT, kahjustades teise inimese tervist ja tekitades teisele inimesele valu, pani toime kehalise väärkohtlemise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 121 järgi. Samuti MT, ähvardades tapmise ja tervisekahjustamisega teist inimest, kellel oli alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime ähvardamise, s.o KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
lg 1 ja lg 7 alusel kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur või kohus kriminaalmenetluse lõpetada. Tulenevalt kolmeastmelisest deliktistruktuurist asutakse isiku süü küsimust hindama pärast seda, kui tuvastatud on teo koosseisupärasus ja õigusvastus. 2 Kuriteod, milles MT süüdistatakse, on II astme kuriteod. KarS § 120 kvalifitseeritava kuriteo eest näeb karistusseadustik ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest näeb karistusseadustiku eriosa karistusena ette vähemalt 1 aasta vangistust. Kohtunik nõustub prokuröri taotluses toodud motiividega selle kohta, et süüdistatava süü ei ole suur, mistõttu kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et menetlus kriminaalasjas nr 1-11- 12578 kuulub lõpetamisele.
lg 1 kohaselt on kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks nimetatud sätte alusel on asjaolu, et isik on tasunud või võtnud endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud.
lg 2 järgi kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks: 1) tasuda kriminaalmenetluse kulud või hüvitada kuriteoga tekitatud kahju; 2) maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides; 3) teha 10–240 tundi üldkasulikku tööd. Kuna prokuratuur on taotlenud kohustada MT
lg 2 alusel 400 eurot ning süüdistatav on sellega nõustunud, siis määrab kohus MT eespool nimetatud kohustuse, milline tuleb täita
1 kohaselt on võimalik
lg 3 kohaselt on süüdimõistetu süüdistatav, kelle suhtes on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Seega ei ole asja lahendaval kohtul võimalik kohaldada lähenemiskeeldu. Kohus selgitab, et vajadusel on võimalik taotleda kohtul lähenemiskeeldu tsiviilkohtumenetluses TsMS § 475 lg 1 p 7 kohaselt hagita asjana. Võlaõigusseaduse § 1045 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kohtumäärus edastatakse süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile ja kannatanule. Ingrid Kullerkann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.