1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-14282 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja 17. veebruar 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-14282 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi s

§ 751

lg 3 määrata Aivo Didvigile elektroonilise valve pikkuseks 9 (üheksa) kuud.

§ 76lg 4, 78 p 2 määrata Aivo Didvigile katseaeg kuni 27.06.2016. Kohustada Aivo Didvigit katseajal järgima Kar

S § 75 lg 1 p 1-5 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas xxxx; 2 - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Kohustada Aivo Didvigit katseajal järgima KarS § 75 lg 2 p 2,4,7 sätestatud järgmisi lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume; - asuma tööle või võtma ennast töötuna Töötukassas arvele kahe nädala jooksul alates vangistusest vabanemisest; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a. lähisugulased. Määrata Aivo Didvig kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse süüdimõistetu keha külge. Vabastada Aivo Didvig karistuse kandmisest Viru Vanglas peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 27.12.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aivo Didvigi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Vanglas kinnipeetav Aivo Didvig on kinni peetud Soome Vabariigis 29.06.2007 ja süüdi mõistetud Soome Vabariigi Helsingi Linnakohtu 29.10.2007 otsusega nr R07/8233 ning karistatud 9 aastase vangistusega. Mõistetud karistusest on maha arvestatud 06.06.2008 Soome Vabariigi Helsingi Ringkonnakohtu kohtuotsuse nr 07/3339 alusel eelvangistuses viibitud aeg 29.06.2007 – 05.06.2008, s.o 11 kuud 8 päeva. Lõplik ärakandmisele kuuluv karistus on 8 aastat 22 päeva vangistust. Karistusaja alguseks on 06.06.

1. Aivo Didvigit on Soome Vabariigis kriminaalkorras karistatud 2-l korral, vanglas viibib ta teist korda. Eesti karistusregistris andmed kinnipeetava karistatuse kohta puuduvad. Aivo Didvig on süüdi tunnistatud narkokuriteo toimepanemises (narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine). Kuritegude dünaamika on jäänud samaks: varasemalt on kinnipeetavat samuti karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. Kuritegude soodusteguriks on mõlemal korral olnud soov kiiresti raha teenida. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud 4 aastat 7 kuud ja kanda jääb veel 4 aastat 5 kuud vangistust. Vanglas on kinnipeetaval Aivo Didvigil toimunud vestlus 15.11.2011 inspektorkontaktisikuga, et tulla emotsionaalses plaanis toime lastest eemalolekuga. Alates 01.09.2011 õpib Aivo Didvig xxxx haru
2. klassis. Kinnipeetaval Aivo Didvigil distsiplinaarkaristused puuduvad. 3 Aivo Didvig asub vabanemisjärgselt elama oma vanemate T ja J A juurde nendele kuuluvasse eramusse xxxx, aadressil xxxx. Kinnipeetava lähedased on andnud kirjaliku nõusoleku Aivo Didvigi elama asumiseks nimetatud elamispinnale ning ka elektroonilise järelevalveseadmete paigaldamiseks. Aivo Didvig lõpetas xxxx 9 klassi ja jätkas seejärel õpinguid xxxx autotehnik-mehhaaniku erialal. Õpingud jäid pooleli – tegemata jäi vaid diplomitöö. Hiljem läbis kinnipeetav maakleri kursused ja töötas 2,5 aastat ametlikult xxxx maaklerina. Vahetult enne vangistust töötas Aivo Didvig 2 aastat ehitusfirmas, kus tegi alguses ise ehitustöid, hiljem jätkas aga töötamist tegevdirektorina. Kinnipeetav on teinud tööd ka baarmenina ning saalitöötajana. Vabanedes on kinnipeetaval võimalik asuda tööle müügijuhina xxxx. Vabaduses omas kinnipeetav stabiilset sissetulekut. Vangistuse ajal toetavad teda sõbrad ja vanemad, ehkki viimastelt ta toetust vastu võtta ei sooviks. Endisel abikaasal puuduvad kinnipeetava suhtes pretensioonid lastele elatise maksmise osas, sest lahutades jättis kinnipeetav elamispinna abikaasale ja lastele. Käesolevaks hetkeks on Aivo Didvig likvideerinud kõik võlanõuded. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad vanemad, õde ja õemees ning pojad K (xxxx) ja K (xxxx), kes on käinud ka vanglas lühiajalistel kokkusaamistel. Suhted lähedastega on head. Mõistvad suhted on säilinud ka endise abikaasaga, kellega koos arutatakse lastega seonduvaid küsimusi. Aivo Didvig peab oluliseks oma osa laste kasvatamisel: vabaduses kulus tema aeg väidetavalt lastele. Kinnipeetav tunnistab, et ta on olnud mõjutatav, millele viitab grupis sooritatud kuritegu. Varasemalt kuulus Aivo Didvigi suhtlusringkonda ka kriminaalse taustaga isikuid. Korduv narkokuritegu viitab kinnipeetava riskeerivale ja hoolimatule elustiilile. Kinnipeetav on rahulik, viisakas, enese suhtes kriitiline ja hea suhtlemisoskusega. Ta on varasemalt tegelenud purjetamise ja motospordiga. Emotsionaalselt on Aivo Didvigi jaoks olnud vangistuses viibimine raske eelkõige lastest eemaloleku tõttu. Tulenevalt kuritegudest, keskendus Aivo Didvig kiiretele lahendustele, teadvustamata pikemaajalisi probleeme. Ta tunnistab ka ise, et ei hinnanud võimalikke negatiivseid tagajärgi objektiivselt. Kinnipeetav omab kindlaid tulevikuplaane ja tunnistab tehtud vigu. Õiguskuulekalt teelt on teda varasemalt kõrvale kallutanud väärtushinnangute erinevus ühiskonnas toimivatest reeglitest ning normidest. Kinnipeetav usub endasse ja on valmis muutuma. Uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 8% (madal risk). Viru Vangla toetab tulenevalt madalast riskiprotsendist uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise osas Aivo Didvigi tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist tema allutamisega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedased on andnud nõusoleku toetada teda vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel nii moraalselt kui materiaalselt. Lähedaste sõnul ja riskihindamise andmetel kinnipeetaval sõltuvusprobleemid puuduvad. Elektroonilise valve pikkuseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 9 kuud. Aivo Didvig ise soovib elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda, lubades edaspidi seaduskuulekalt elada. Aivo Didvig tunnistas, et seni ta ei osanud hinnata narkootikumide ohtlikkust, kuid nüüd on tal vastav ettekujutus olemas ja tal on tõsine hirm oma laste pärast. Aivo Didvig kinnitas, et esimest korda karistati teda 2001.a. Soomes narkokuriteo toimepanemise eest. Aivo Didvigi väitel soovis ta Eestis karistust kanda põhjusel, et olla perele lähemal. Soomes karistust kandes oleks ta vabanenud juba 27.12.
3. 4 Prokurör ei toetanud kinnipeetava Aivo Didvigi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest teda on ka 2001.a. narkokuriteo eest karistatud. Praeguse kohtuotsuse järgi sai ta 9 aastat vangistust, kusjuures maksimaalselt on võimalik Soomes selle kuriteo eest saada 10 aastat. Prokurör leidis, arvestades karistuse raskust, et poole pealt ei ole põhjendatud Aivo Didvigi vabastamine enne tähtaega. Kaitsja ei nõustunud prokuröriga, märkides, et Soome kohtupraktika kohaselt mõistetakse isikule selle eesmärgiga nii pikk karistus, et teda vabastada poole pealt. Kaitsja sõnul ei olnud kuritegu raske. Aivo Didvig ei ole Eesti Vabariigi suhtes ühtegi kuritegu toime pannud, tal ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust ja tema uue kuriteo risk on väike. Kaitsja hinnangul oleks ülekohtune, kui Aivo Didvigit ei vabastataks tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri, kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Aivo Didvigi võib üheksa kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastada vaatamata sellele, et Aivo Didvigit on varem 1-l korral Soomes kriminaalkorras narkokuriteo eest karistatud ja ta kannab karistust analoogse raske kuriteo eest, sest üksnes kuriteo raskus ei välista tema ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav vangistuses olles oma käitumisega igati näidanud seda, et ta on motiveeritud muutuma. Kinnipeetav ei ole vangistust kandes saanud ühtegi distsiplinaarkaristust. Elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks on Aivo Didvigi elukohas olemas kõik vajalikud tingimused, tema lähedased andsid selleks oma kirjaliku nõusoleku. Kinnipeetaval Aivo Didvigil on võimalik tööle asuda müügijuhina xxxx, tal on vabanemisel olemas toetav sotsiaalne lähivõrgustik. Uue võimaliku kuriteo toimepanemise risk on madal ning seda on veelgi võimalik maandada kriminaalhoolduse teostamise ajaks Aivo Didvigile lisakohustuste panemisega. Kohtu hinnangul tuleks Aivo Didvigile anda võimalus näidata seda, et tema käitumine ja hoiakud on muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava Aivo Didvigi elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384,
4. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent (allkiri) (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
5. veebruaril
6. a. Nooremreferent Heli Väinaste Lea Herne Lea Herne