← Eesti

1-10-17304/12

Toimik nr 1-10-17304 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.septembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-17304 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Prokurör Prokuröri abi Sergei Travnikov Kaitsja Vladimir Vaštšjonok kokkuleppel Kohtuasi Viru Vangla materjalid Roland Roiz´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 19.09.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Roland Roiz, isikukood: 37406130377, kannab karistust xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Roland Roiz talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 26.08.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Roland Roiz´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Roland Roiz on süüdi mõistetud Helsingi I astme kohtu 07.11.2006 kohtuotsusega ja Helsingi Apelatsioonikohtu 30.11.2007 kohtuotsusega. Harju Maakohtu 21.01.2011 määrusega tunnistati lubatavaks Eesti Vabariigis Roland Roizi suhtes tehtud Helsingi I astme kohtu 07.11.2006.a kohtuotsuse täitmine osaliselt lubatavaks kuritegudes, mis käsitlevad Roland Roizi poolt narkootiliste ainete käitlemist ja salakaubavedu ehk ajavahemikul 01.04.2005 kuni 26.02.2006.a. toimepandud kuritegusid. Roland Roizi poolt toimepandud kuriteod kvalifitseeriti KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistati teda vangistusega 10 aastat 10 kuud ja 20 päeva ning KarS § 392 lg 1 järgi 1

(4)karistati teda 5-aastase vangistusega. KarS § 64 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning lõplikuks karistuseks mõisteti 10 aastat 10 kuud ja 20 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 19.03.2006 ja lõpp 08.02.
  1. Roland Roiz andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik II osa lk 45 pöördel). Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine elektroonilise järelevalve alla 28.08.
  2. Kinnipidamisasutusest Roland Roizi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetut vangistuse jooksul 1 korral distsiplinaarkorras karistatud, karistus kehtiv. Vabanemisel asub elama vanematele kuuluvasse eramajja, aadressil xxx. Vangistuse ajal töötas ehitusel (xxx, avavanglas). Kinnipeetaval on omandatud majandusalane rakenduskõrgharidus I Stuudiumis ning 2001 .a. Euroülikoolis bakalaureusekraadi turundusjuhi erialal. Isik töötas erialasel tööl xxxs müügijuhina xxx pehmemööbli turustajana. Koos vennaga lõi firma Valderstein OÜ, mis tegeleb hambatehnikute teenindamisega. Vabanemisel jätkab xxx-s. Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemisel elama vanemate juurde aadressile xxx. Vabanemisel on Roland Roizil võimalus koheselt tööle asuda xxx-sse varustajana. Kinnipeetava vanemad on valmis poega vabanemisel vajaduse korral majanduslikult toetama. Kinnipeetava mõlemad vanemad töötavad ja tulevad majanduslikult toime. Roland Roiz taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tal on vabaduses kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Tuleb arvestada olukorraga, et Soomes karistuse ärakandmisel oleks isik vabastatud automaatsel poole karistisaja ärakandmisel. Määratud distsiplinaarkaristus on vaidlustatud, kuna isikul oli põhjust tööst keelduda tervislikel põhjustel, ta põeb astmat. Prokuröri hinnangul ei ole süüdimõistetu vabastamine põhjendatud. Elektroonilise valvega vabastamine on karmim vabastamise viis, millel isikule määratakse tugevdatud järelevalve. Tunnustust väärivad isiku käitumine vanglas, haridustase, isiku pidev hõivatus tööga. Samas tuleb arvesse võtta kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kohtulahendist on nähtavad need narkoainete kogused, mis on niivõrd muljetavaldavad, et prokurör kahtleb, et karistuse eesmärgid on käesolevaks ajaks täidetud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et Roland Roiz tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Roland Roizi isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Roland Roiz on varem karistamata isik. Käesoleval ajal kannab karistust raske I astme narkootilise aine suures koguses käitlemise ja narkootilise aine üle riigipiiri toimetamise eest isikute grupis. Harju Maakohtu 21.01.2011 kohtumäärusest on näha, et Roland Roiz grupis teiste 2
(4)isikutega toimetas 2005 aprill kuni 2006 veebruar üle piiri 61 kg narkootilist ainet hašiši ja 9 kg narkootilist ainet amfetamiini. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Karistus on määratud eluosakonna graafikujärgsest koristamisest keeldumise eest. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Kohus arvestab asjaoluga, et määratud distsiplinaarkaristus on vaidlustatud, sest isikul oli põhjust tööst keelduda tervislikel põhjustel, isik põeb astmat. Haiguse kohta on vangla materjalides andmeid märgitud. Seega suhtub kohus määratud karistusse ettevaatlikult. Kinnipeetav vangistuse jooksul sotsiaalprogrammides osalenud ei ole. Süüdimõistetul on isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 11.01.
  1. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimaliku vabanemist asub süüdimõistetu elama vanemate juurde aadressile xxx. Kriminaalhooldusametniku teatel elukoht on kontrollitud kinnipeetava ema Exxx Rxxx ja isa Mxxx Rxxx on elektroonilise seadme paigaldamisega nõus ja andsid selle kohta oma allkirja (isiklik toimik II osa lk 48,49). Elukoha sobivuse kontrolllehest (isiklik toimik lk 50) on näha, et elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Vabanemisel on Roland Roizil kindel töökoht xxxs varustajana. Kinnipeetava vanemad on valmis poega vabanemisel vajaduse korral majanduslikult toetama. Kinnipeetava mõlemad vanemad töötavad ja tulevad majanduslikult toime. Kohus märgib, et isiku võimalused vabaduses- isiklikus elus kui ka sotsiaalses mõttes, näiteks osalemine tööturul, on suurepärased. Kohus leiab, et süüdimõistetu hea käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ( elukoht, lähedaste toetus ja töökoht) ei kaalu üle toimepandud kuriteo ohtlikkust ja asjaolusid (esimese astme narkokuritegu, mis oli toimepandud grupis ajavahemikus aprill 2005 kuni veebruar 2006, käideldud narkoainete kogused on 61 kg hašiši ja 9 kg amfetamiini) on kohus seisukohal, et Roland Roizi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise järelvalve alla ei ole õigustatud. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui elu- ja töökoha omamine. Raske narkokuriteo toimepanemise ajal oli isikul töökoht xxx-s, mille juhatuse liige ta on. See näitab, et töökoha omamine iseenesest ei ole piisav, et ta hoiduks uute süütegude toimepanemisest. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel töö- ja elukoha omamine, lähedaste toetus ei kaalu üle tema varasemat käitumist. Ta on esimest korda vangistuses viibinud alates 19.03.2006 ja karistusaja lõpp on 08.02.
  2. Karistusaja lõpuni on veel üle 5 aasta 4 kuu, mis on väga pikk aeg. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Ekslik on kaitsja seisukoht, et jättes isik vabastamata ennetähtaegselt raskendatakse isiku olukorda põhjendamatult, sest Soomes oleks ta vabastatud automaatselt poole karistusaja ärakandmisel. Kohus sellega ( et isiku olukord on põhjendamatult raskendatud) ei nõustu. Ka Eesti õigusruumis on süüdimõistetule võimaldatud ennetähtaegne vabastamine, muuhulgas ka poole karistusaja ärtakandmisel, kuid selle üle otsustab igal konkreetsel juhul täitmiskohtunik. 3
(4)Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Roland Roizi temale Helsingi I astme 07.11.2006 ja Helsingi Apellatsioonikohtu kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu Tartu Ringkonnakohtu 17.10.2011 kohtumäärusega RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 jätta Viru Maakohtu
  1. septembri 2011 määrus muutmata ning süüdimõistetu Roland Roizi määruskaebus rahuldamata. Tartu Riigikohtu 21.02.2012 kohtumäärusega RESOLUTSIOON Jätta Tallinna Ringkonnakohtu
  2. oktoobri
  3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ärakiri õige Nooremreferent /digitaalselt allkirjastatud/ Liivi Õun Kohtumäärus jõustus Riigikohtu 21.02.2012 määrusega Nooremreferent Liivi Õun 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.