← Eesti

1-08-14855/7

Obsah (4)§ 417§ 432§ 384§ 386

TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste lahendamine Määruse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2012 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Kohtulahend Menetlus nr 1-08-14855 (ko

) §-st 145, tegi kohus otsustused. Otsustused

  1. Jätta rahuldamata Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldus Egon Praaklile Tartu Maakohtu
  2. detsembri 2008 otsusega mõistetud tasumata rahalise karistuse asendamiseks. Täiendavad otsustused
  3. Saata määruse koopia Riigi Tugiteenuste Keskusele ja kohtutäiturile. Selgitused
  4. Selgitada, et kohtumäärust võib vaidlustada 10-ne päeva jooksul määruskaebuse esitamisega Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Asjaolud Egon Praakli on süüdi mõistetud Tartu Maakohtu
  6. detsembri 2008 otsusega KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistatud rahalise karistusega 70 päevamäära, s. o 8680 krooni. Kohtute Raamatupidamiskeskus on esitanud Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 lg 2 kohaselt avalduse Egon Praaklile mõistetud rahalise karistuse asendamise otsustamiseks karistusseadustiku (KarS) §-des 70 ja 71 sätestatud korras. Avaldusest nähtuvalt on tasumata rahaliseks karistuseks 70 päevamäära, s. o 8680 krooni, s.o 554,75 eurot.
  7. Kohtu põhjendused Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine on sätestatud

  1. peatüki (Kohtulahendi jõustumine ja täitmisele pööramine)
  2. jaos (Kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine; § 424 - § 432).

§ 417

(Rahalise karistuse täitmisele pööramine ja täitmine) lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus rahalise karistuse mõistmise kohta saadetakse justiitsministri määratud riigiasutusele. Kui süüdimõistetu ei ole rahalise karistusena mõistetud rahasummat täies ulatuses tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul kohtu arvelduskontole, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (

§ 417lg 2).

Kui kohtutäitur on maakohtule saatnud avalduse, milles märgitakse, et süüdimõistetu ei ole tasunud rahalist karistust või varalist karistust määratud tähtpäevaks või kui osastatud rahalise karistuse tähtaegu ei ole järgitud ja rahalise karistuse või varalise karistuse tasumise tähtaega ei ole

§-s 424 sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, otsustab täitmiskohtunik rahalise või varalise karistuse asendamise KarS §-des 70 ja 71 sätestatud korras või pöörab sissenõude võlgniku varale (

§ 417lg 3).

Asenduskaristuse mõistmise lahendab täitmiskohtunik

§ 432lõigetes 1 ja 3 sätestatud korras.

Määruse koopia saadetakse menetlusosalistele, keda see puudutab, ja kohtutäiturile (

§ 417lg 4).

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 206 (Rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata jätmise tagajärjed) lg 2 kohaselt, kui rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasummat määratud tähtpäevaks ei tasuta või kui osastatud rahalise karistuse tasumise tähtaega ei järgita ja rahalise karistusena või varalise karistusena mõistetud rahasumma tasumise tähtaega ei ole pikendatud ning võlgnikul ei ole vara, millele sissenõuet pöörata, teatab kohtutäitur hiljemalt kolme aasta möödumisel rahalise karistuse või varalise karistuse kohtutäituri menetlusse võtmisest, kuid mitte hiljem kui seitsme aasta möödumisel kohtuotsuse jõustumisest, sissenõudjale täitmise võimatusest. Kui puuduvad karistuse asendamist välistavad asjaolud, saadab sissenõudja avalduse rahalise karistuse või varalise karistuse asendamiseks vangistusega vastavalt karistusseadustiku §-des 70 ja 71 sätestatule kohtuotsuse täitmisele pööranud maakohtule. Sissenõudja teatab avalduse esitamisest võlgnikule ja kohtutäiturile. TMS § 8 (Kohtutäituri kohustused) kohaselt kohtutäitur on kohustatud viivitamata tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. Kohtutäituri seaduse alusel justiitsministri 15. detsembri 2009 määrusega nr 42 kehtestatud ja enne seda kehtinud Kohtutäiturimäärustiku § 10 lg 1 ja 2 kohaselt täitedokument täidetakse nii kiiresti kui võimalik, ilma põhjendamatu viivituseta ning kohtutäitur on kohustatud täitedokumendi menetlemisel kasutama kõiki seaduses lubatud abinõusid, et vältida olukorda, kus sissenõudmine osutub võimatuks nõude aegumise tõttu.

§ 432

(Kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste läbivaatamise kord) lg 1 kohaselt, kui ei ole vaja otsustuda süüdimõistetult vabaduse võtmisega seonduvat, lahendab täitmiskohtunik küsimuse määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused lahendab täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul (

§ 432lg 3).

TMS-s ja

-s sätestatust järeldub, et kohtulik menetlus kohtule esitatud avalduse alusel rahalise karistuse asendamiseks on reaalselt võimalik üksnes kindlaksmääratud eelduste olemasolul. Asenduskaristuse kohaldamine eeldab täitemenetluse eesmärgipärast ja operatiivset toimimist, mille kohta peab kohus saama piisavalt usaldusväärset informatsiooni; muuhulgas peaksid nähtuma rahalise karistuse asendamise eelselt ka toiminguid, millest nähtuks võlgnikust süüdimõistetu reaalne asukoht või selle puudumine. Süüdimõistetu isikliku osavõtuta ei ole ka kohtul võimalik asenduskaristust kohaldada. Kohus osundab sellele, et võimalik rahalise karistuse vangistusega asendamise menetlus ei saa olla täitemenetlust asendav ega seda sisuliselt täiendav menetlus. Kui täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud, on sissenõudja õigustatud esitama asenduskaristuse kohaldamise taotluse kohtule. Hoolimata asjaolust, et kohtuotsus on süüdimõistetule kuulutatud ja talle on selgitatud otsuse sisu, ei ole täitemenetlus õiguslikult samastatav eelneva kohtumenetlusega. Esitatud avaldusest ei nähtu, et täitemenetluses on kõik võimalikud abinõud rakendatud. Vangistus isikult vabaduse võtmisega on põhiõiguse riive, millele eelnev menetlus peab olema ammendav ja seaduste mõttele vastav. Kohtule esitatud Kohtute Raamatupidamiskeskuse avaldusest ning sellele lisatud kohtutäitur Jaanika Pajuste

  1. mai 2011 vastusest Kohtute Raamatupidamiskeskusele nähtub, et võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus 09.02.2010 ning täitmisteade on võlglasele kätte toimetatud 22.03.
  2. Kohtutäitur on täitemenetluses arestinud Egon Praaklile kuuluvad pangakontod Swedbank AS-s ja AS-s SEB Pank, Maksu- ja Tolliameti andmetel puudub võlgnikul ametlik töökoht. Kohtutäitur on kontrollinud võlgniku vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara või ei ole selle väärtus küllaldane katmaks vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Sissenõudja avaldusest ei nähtu usaldusväärselt, et sissenõudja on kohtule esitatud avalduse koopia süüdimõistetule saatnud ja et süüdimõistetu on selle ka kätte saanud. Kohtutäituri kirja kohaselt on täitemenetluse jooksul toimunud kontrollimiste ja järelpärimiste tulemusel selgunud, et võlgnikul puudub raha ja kinnisvara rahalise karistuse tasumiseks. Samas ei ole esitatud andmeid võlgnikul vallasvara puudumise kohta, kuigi TMS § 198 kohaselt sissenõue pööratakse võlgniku varale järgmises järjekorras: 1) rahale, väärisasjadele, väärtpaberitele ja nõuetele; 2) ülejäänud vallasvarale; 3) kinnisvarale ning viimasena pööratakse sissenõue võlgniku osale ühises varas. Sissenõudja on pöördunud kohtusse asenduskaristuse kohaldamiseks olukorras, kus võlgniku varaline seisund ja võimekus rahaline karistus reaalselt tasuda ei ole usaldusväärselt välja selgitatud. Kohus saab otsustada asenduskaristuse kohaldamise olukorras, kus kohtutäitur on eelnevalt andnud objektiivse hinnangu võlgniku varanduslikule olukorrale ja reageerinud täitemenetluse seadustikust tulenevalt. Eelkõige tuleb täitemenetluses ammendada võimalused rahalise karistuse tasumiseks võlgniku vara arvel ning seejärel viimase abinõuna on kohaldatav rahalise karistuse asendamine, s o vabaduse võtmine. Seega taotlus asenduskaristuse kohaldamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud

  1. peatüki §-des 383 –
  2. Määrust võivad

§ 384

lg 1 kohaselt vaidlustada määruskaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve.

§ 386

ja § 387 kohaselt võib määruskaebus esitada vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule kümne päeva jooksul selle teadasaamisest. Kalev Kuningas Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.