1-12-866/4

(11230112600)Kohtunik Külli Iisop Kohtuistungi sekretär Helle Koppel Kriminaalasi Jürgen Vsüüdistuses KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eneli Pau Süüdistatav J ü r g e n V- isikukood xx; elukoht: xxx; Eesti kodanik; haridus 8 klassi; õpib 9.klassis; varem kriminaalkorras karistamata; väärteokorras karistatud 8 korda; tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON

1. Süüdi tunnistada J ü r g e n V KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning KarS § 87 lg 1 p 2 alusel vabastada ta karistusest ning kohaldada mõjutusvahendina tema allutamist käitumiskontrollile. KarS § 87 lg 2 alusel allutada Jürgen V kriminaalhooldaja käitumiskontrollile üheks aastaks. Käitumiskontrolli ajal on Jürgen V kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 nimetatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Tallinna Vangla Harju KrHO juhatajal määrata Jürgen V kriminaalhooldaja.
2. Välja mõista Jürgen V ’ilt menetluskulud riigieelarve tuludesse: määratud kaitsjale makstud tasu 76,73 eurot (seitsekümmend kuus eurot ja 73 senti) ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 250 (kakssada viiskümmend) eurot. Alaealisel vajalike vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel menetluskulud välja mõista tema emalt K V (elukoht: xxx). Kohus määrab, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult 6 (kuue) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 SEB Pangas või arvele nr 221023778606 Swedbank-is, viitenumber mõlemal juhul 2800049777; maksekorraldusele märkida kriminaalasja number 1-12-866 ja süüdimõistetu nimi. Kui menetluskulud ei ole tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Harju Maakohtu kaudu seoses kriminaalmenetluse seadustiku
3. peatüki
4. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega ning ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Jürgen V koos isikuga, kellele käesoleva kriminaalasja raames süüdistust ei esitata, ühiselt ja kooskõlastatult nõudsid OT varalise kasu üleandmist mittetäieliku kohustuse katteks (mis tekkis kanepi hankimisest) ning mille tagamist õiguskorras kehtivate normidega ei saa nõuda, Tallinnas Solarise keskuses 06.11.2010 kella 18.00 paiku. Oma nõude tugevdamiseks ning kannatanu vastupanu mahasurumiseks kasutas Jürgen V ähvardamiseks ka nuga, mis tekitas kannatanus hirmu ning kannatanule jäi Jürgen V käitumisest mulje, et vähemasti kehavigastuste tekitamine sõltub vaid Jürgen V enda tahtest. Sellise tegevusega pani Jürgen V toime KarS § 214 lg 2 p 4 kvalifitseeritava kuriteo, s.o vägivalda kasutades varalise kasu üleandmise nõudmise grupiviisiliselt. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus J. V süüditunnistamist KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning tema karistusest vabastamist allutamisega käitumiskontrollile vastavalt KarS § 87 lg 1 p
5. Käitumiskontrolli perioodiks määrata vastavalt KarS § 87 lg 2 üks aasta ning kohustada J. V täitma järgmisi KarS § 75 lg 1 punktides 1-5 nimetatud kohustusi. 2 Kohtuliku arutamise järeldused Kohtuistungil J. V tunnistas oma süüd ning kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega täies ulatuses. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt süü tunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud süüdistatava käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning J. V tuleb süüdi tunnistada KarS § 214 lg 2 p 4 järgi. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele, arvestades süüdistatava kõlbelise ja vaimse arengu taset, tuleb J. Vkaristusest vabastada ning allutada ta käitumiskontrollile üheks aastaks. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 9 ja § 180 kohaselt tuleb süüdimõistetult välja mõista ka menetluskulud, s.o määratud kaitsjale makstav tasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on sundraha KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1,5 palga alammäära ehk 435 eurot. Alaealisel vajalikel vahendite puudumisel paneb kohus KrMS § 188 alusel kulude hüvitamise kohustuse tema emale. Arvestades J. V alaealisust ning pere varalist seisundit, jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda ning annab KrMS § 180 lg 3 alusel võimaluse menetluskulude tasumiseks osade kaupa, s.o. 6 kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest, kuna menetluskude täielik ja kohene tasumine käib ka süüdimõistetu emale ilmselt üle jõu. Õigusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 180, 179, 248 lg 1 p 5, 249, 311,
6. Kohtunik 3