1-11-9398/13

1 Ärakiri Kriminaalasi nr 1-11-9398 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja

1. veebruar 2012, Rakvere kohtumaja koht Kohtuasja number 1-11-9398 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Enjar Malm Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Rene Kulpa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu RENE KULPA, isikukood 37812082714, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 27.01.2011 ja lõpp 15.03.2012 RESOLUTSIOON Jätta RENE KULPA vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.01.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Rene Kulpa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tartu Maakohtu 03.11.2011 kohtuotsusega on Rene Kulpa süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning talle on karistuseks mõistetud 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati 2 mõistetud karistust Tartu Maakohtu 12.11.2008.a. otsusega mõistetud kandmata karistuse 11 (üheteist) kuu ja 17 (seitsmeteist) päeva võrra ja Rene Kulpa liitkaristuseks mõisteti 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 17 (seitseteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise aega arvestati alates 27.01.2011.a. Varem on Rene Kulpat 4-l korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta teist korda. Tartu Maakohtu 12.11.2008 kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmiselt vabastati Rene Kulpa 09.09.2009 Harju Maakohtu määrusega KarS § 76 lg 5 alusel tingimisi enne tähtaegselt, kusjuures 28.12.2009 Tartu Maakohtu määrusega pöörati täitmisele kandmata karistus 11 kuud ja 17 päeva vangistust. Süüdimõistetu Rene Kulpa on toime pannud vargusi, liiklusalaseid kuritegusid (sõiduauto juhtimine alkoholijoobes) ja viimane kord karistati teda isikuvastase kuriteo eest. Kuritegude dünaamika on läinud raskemaks ja sagedamaks. Uue kuriteo sooritamise risk on kõrge. Käesolevaks ajaks on kinnipeetaval jäänud talle mõistetud karistust kanda veel üle 1 kuu. Kinnipeetav Rene Kulpa kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei oma. Kinnipeetav Rene Kulpa töötas alates 13.07.2011 – 04.09.2011 Viru Vangla avavanglas väliskoristajana, alates 05.09.2011 töötab ta xxxx, xxxx. Enne vangistust elas kinnipeetav koos vanemate ja vennaga xxxx, kuhu asub elama ka peale vanglast vabanemist. Vanglas viibides suhtleb ema ja vennaga väidetavalt kirja teel ja helistades. Kinnipeetava isa on surnud. Pereliikmetest on varem kriminaalkorras karistatud vend Alari Kulpa. Tutvusringkonda on kuulunud varem kriminaalse taustaga inimesi, kellega suhtlemisest püüab kinnipeetav enda sõnul hoiduda ka edaspidi. Kinnipeetav Rene Kulpa asus peale põhikooli lõpetamist koheselt tööle, kuid kõik töökohad on olnud mitteametlikud. Selle põhjuseks olevat asjaolu, et mitteametlikult oli võimalus teenida suuremat töötasu, mis oli sobinud ka tööandjale. Töökogemust omab nii ehitus- kui autoremonditöödel, autode värvijana, teinud keevitustöid jne. Vanglas oli planeeritud keevitaja kutse omandamine, kuid kinnipeetava sõnul ei ole ta vanglas õppimisest huvitatud, sest ei soovi koolis teiste kinnipeetavatega kokku puutuda. Samas ei välistanud kinnipeetav elukutse omandamist vabaduses. Vanglast vabanedes loodab tööd leida O T juures (xxxx), kus olevat võimalik tööd saada metsatöödel. Kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud telefoni teel kontakteeruda O T, seega ei ole töökoht nimetatud isiku juures kindel. Vanglas on kinnipeetavat materiaalselt toetanud ema ja isikul on ka oma töötasu. Viru Vangla andmetel on kinnipeetaval tasumata rahalisi nõudeid. Kinnipeetav Rene Kulpa oma sõnul proovis alkoholi esimest korda 13-aastaselt, alates 20-21 eluaastast muutus tarvitamine sagedasemaks. Väidetavalt on korduvalt esinenud mitmepäevaseid kange alkoholi tarvitamise perioode, kuid kinnipeetav eitab endal alkoholiprobleemide esinemist. Kinnipeetav kaldub oma käitumiselt impulsiivsusele, millele viitab vigade kordamine ja tagajärgedele mitte mõtlemine. Oma tegudele on kinnipeetaval väga lihtsustatud põhjendused, mis näitab, et ta ei pruugi oma teo tagajärgi täielikult mõista. Suhtumine ühiskonda on pigem hoolimatu, mis seisneb eelkõige oma käitumisega kaasneva ohu mitteteadvustamises. Kinnipeetav on eelnevalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Järgneva kahe aasta jooksul peale võimalikku vabanemist on mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%, vägivalla sisaldusega kuriteo toimepanemise tõenäosus on 32%. Korduva süüdimõistmise tõenäosus 2 aasta jooksul on 29%. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, toetab Viru Vangla Rene Kulpa enne tähtaegset vanglast vabastamist. 3 Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kinnipeetava emale teadaolevalt oli suur osa olukorra muutumises kinnipeetava sõpradel, kelle mõjutusel Rene Kulpa alkoholitarvitamine sagenes oluliselt ning hakkas kaasa tooma erinevaid õigusrikkumisi. Kriminaalhoolduse infosüsteemi andmetest nähtuvalt moodustasid Rene Kulpa suhtlusringkonna isikud, kellel oli samuti probleeme nii alkoholi tarvitamise kui seaduskuuleka elukorraldusega. Alkoholitarvitamine oli enne vangistust muutunud Rene Kulpa eluviisi lahutamatuks osaks ning sellele lisandus alkoholi toimel vallandunud agressiivsus. Rene Kulpa on kriminaalhooldusele määratud kolmel korral ja ta on ka katseajal toime pannud uue kuriteo. Viimasest vanglakaristusest hoidus Rene Kulpa kõrvale, ilmumata talle kohtu poolt määratud ajaks vanglasse. Süüdimõistetu tabati oma kodus alkoholijoobes, kui ta läks kallale naabrimehele. Alates
2. aastast on Rene Kulpa olnud pidevalt politsei huviorbiidis. Rene Kulpa leidis, et teda tuleks vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, sest ta tahab ametlikult tööle minna Soome autovärvijaks. Rene Kulpa lubas vabadusse saades kriminaalhooldusele alluda ja enam mitte alkoholi tarvitada. Samuti lubas Rene Kulpa enam mitte suhelda oma alkoholilembeste sõpradega. Prokurör ei toetanud kinnipeetava Rene Kulpa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, sest teda on ühel korral eelnevalt tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastatud ja ka siis oli ta kriminaalhooldaja järelevalve all, kuid ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja tema karistus pöörati täitmisele. Rene Kulpa asus karistuse kandmisest kõrvale hoiduma ja kui ta tabati, siis pani ta toime uue isikuvastase kuriteo. See näitab, et Rene Kulpa ei ole suure tõenäosusega suuteline vabastamisel kontrollnõudeid järgima. Vangla iseloomustusest nähtub, et tema puhul on korduva süüdimõistmise tõenäosus kahe aasta jooksul 29%. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Rene Kulpa ei kuulu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele, sest eelmise karistuse kandmiselt vanglast vabastati Rene Kulpa tingimisi enne tähtaega, kuid kriminaalhoolduse all olles ei järginud ta kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi, mistõttu ärakandmata karistus pöörati täitmisele. Süüdimõistetu Rene Kulpa hoidus kõrvale karistuse täitmisest ja pani toime uue kuriteo. Rene Kulpal on olemas vabanemisel kindel elukoht, kuid töökohta, kuhu oleks võimalik koheselt tööle asuda, tal ei ole. Kohtul puudub veendumus, et vabastades kinnipeetava käesoleval ajal vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida, täites kontrollnõudeid ja talle pandud kohustusi. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht uuteks õigusrikkumisteks, arvestades Rene Kulpa eelnevat sõltuvust alkoholist ja tema tutvusringkonda. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387 kohus ei vabasta Rene Kulpat vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kohtunik (allkiri) Heli Väinaste 4 Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Kohtumäärus jõustus
3. veebruaril
4. a. Nooremreferent Lea Herne Lea Herne