1-11-9228 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Harju Maakohus 29.augustil 2011.a., Tallinn ( Liivalaia kohtumaja) 1-11-9228 (11221000021) Kohtukoosse

§ 184

lg 2¹ p 1 järgi Riigiprokurör Süüdistatav Tõkend Kaitsja Kati Miitra Andrei Dolmatov isikukood 38006250368; elukoht: xxx. Isik viibib vahi all Vanglas aadressil xxx; kodakondsus: EV kodanik; haridus: keskharidus; emakeel: vene keel, töökoht: ei õpi, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: Harju Maakohtu 18.08.2003.a otsusega

§ 199

lg 2 p 7 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 1 kuu pikkuse vangistusega tingimisi katseajaga 1 aasta ja 6 kuud. vahistamine alates 08.03.2011.a. Dmitri Školjar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Andrei Dolmatov

§ 184

lg 2¹ p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 08.03.2011.a. Tõkend- vahistamine- jätta Andrei Dolmatov suhtes muutmata. Välja mõista Andrei Dolmatov ´ilt KrMS § 179 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 3, 5, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695 (kuussada üheksakümmend viis) eurot 5 senti riigituludesse, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud summas 32 (kolmkümmend kaks) eurot 36 senti riigituludesse ja menetluskulu, s.o. narkootilise aine ekspertiisi ekspertiisiakt nr 11E-AN0205 maksumus 420 (nelisada kakskümmend) eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi ekspertiisiakt nr 11E-GE0277 maksumus 2 622 (kaks tuhat kuussada kakskümmend kaks) eurot riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Sundraha, menetluskulu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777, Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal märkides viitenumbri 2800049777. Selgitusse märkida „Andrei Dolmatov 1-11-9228, sundraha“, „Andrei Dolmatov 1-11-9228, menetluskulu“. KrMS § 423 alusel menetluskulud ja sundraha tasuda 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Sundraha ja menetluskulu tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile.

§ 832

lg 1 ja

§ 84

alusel kohaldada kohtuotsuse jõustumisel laiendatud konfiskeerimise asendamist 46 245.22 krooni suuruses summas, s.o. summas 2 955 (kaks tuhat üheksasada viiskümmend viis) eurot 61 senti. Asitõend: 1 (üks) ümbrik tähistusega „Pakend 1“, milles on 7 (seitse) sulgurribaga minigripp tüüpi kilekotti mõõtmetega ca 6x9 cm; 1 (üks) sulgurribaga minigripp tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm musta värvi märkega “10“; 1 (üks) sulgurribaga minigripp tüüpi kilekott mõõtmetega ca 15x24,5 cm musta värvi märkega “100“; 1(üks) sulgurribaga minigripp tüüpi kilekott mõõtmetega ca 9,8x16 cm musta värvi märkega “100“, mis asuvad kriminaalasja juures- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid: pappkarp tähistusega „Pakend 2“, milles on valget värvi karp, mille sees oli üks suurem minigripp tüüpi kilekott, milles oli omakorda keskmise suurusega minigripp tüüpi kilekott, mille peale kirjutatud punase värviga „30x25“, milles omakorda 11 minigripp tüüpi väikest kilekotikest ja väike minigripp tüüpi kilekotike, kotikese peal musta värvi märge „20“, mis asuvad kriminaalasja juures- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: pappkarp tähistusega „Pakend 3“, milles on elektroonilised kaalud SOEHNLE; elektroonilised kaalud Velleman koos karbi ja musta värvi nahkmaterjalist taskuga; kilekott kirjega „“SALE NOW ON; 4 minigripp tüüpi kilekotti; 1 suur minigripp tüüpi kilekott; 2 fooliumpaberit; üks kiletükk, mis asuvad kriminaalasja juures- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend: narkootilist ainet fentanüüli sisaldavad pulbrid kokku massiga 559,49 grammi, mis asuvad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Keemiaosakonnas- konfiskeerida ja hävitada kohtuotsuse jõustumisel. 1 (üks) CD plaat, millel on AS SEB Pank ja Swedbank AS poolt päringute vastusena elektrooniliselt edastatud failid, mis asuvad kriminaalasja juures- jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 2 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale. Esitatud süüdistus: Andrei Dolmatov´it süüdistatakse suures koguses narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises, valdamises ja veos, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 184

lg 2¹ p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises järgnevalt: Andrei Dolmatov omandas suure varalise kasu eesmärgil eeluurimisel tuvastamata isikult, kohas ning ajal enne 08.03.2011 ebaseaduslikult suures koguses (s.o koguses, millest piisab vähemalt kümnele isikule narkootilise aine joobe tekitamiseks) 559,49 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli 23,4 grammi, ning valdas nimetatud narkootilist ainet ebaseaduslikult oma suvilas aadressil Xxx, Harjumaa. 08.03.2011 võttis Andrei Dolmatov osa eelpoolmainitud narkootilisest ainest – 209,6 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 8,71 grammi fentanüüli – aadressilt Xxx, Harjumaa ning valdas ja vedas edasiandmise eesmärgil narkootilist ainet ebaseaduslikult tema kasutuses olnud sõiduautos BMW registreerimisnumbriga xxx xxx asuva suvila juurest kuni tema kinnipidamiseni politseiametnike poolt 08.03.2011 kell 18.30 Xxx tänaval, Harjumaal. Andrei Dolmatov´i suvilas aadressil Xxx, Harjumaa 08.03.2011 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära köögipõranda alt asuvast keldrist 12 minigripp kilekotti, milles oli 349,89 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli 14,69 grammi. Kokku käitles Andrei Dolmatov ebaseaduslikult 559,49 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli 23,4 grammi, mille müügist saadav tulu oleks ületanud suure varalise kasu piirmäära vähemalt kahekordselt. Fentanüül kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr 73 lisa 1 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete II nimekirja. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 alusel loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 isikule. Ainete segu, mis lahjendamise eesmärgil on saadud narkootilise või psühhotroopse aine segamisel muu ainega, loetakse käesoleva lõike mõttes võrdseks narkootilise või psühhotroopse ainega. Kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisab 0,5-2 mg (0,00050,002 g) fentanüülist. Seega pani Andrei Dolmatov toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku omandamise, valdamise ja veo, mis on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 184lg 2¹ p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tunnistaja ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis asub alljärgnevale seisukohale. Vaieldamatult on leidnud tõendamist, et süüdistatav Andrei Dolmatov´i kinnipidamisel leiti ja võeti ära tema käest 209,6 grammi narkootilist ainet, mis sisaldas 8,71 grammi fentanüüli. Antud asjaolu on tõendamist leidnud eelkõige kahtlustatavana kinnipidamise protokolliga, millest nähtub, et kinnipeetult võeti ära minigrip kilekott millel kiri "100" ja kaaluga 106 g 3 ning milles on kolm beezikat värvi ainet täis minigrip kilekotti ja üks vähem samataolist ainet täis minigrip kilekott, viimasel kotil kiri „10". Minigrip kilekott millel kiri "100" ja kaaluga 106 g ning milles on kolm beezikat värvi ainet täis minigrip kilekotti ja üks vähem samataolist ainet täis minigrip kilekott, viimasel kotil kiri „10". Minigrip kilekott millel kiri "10" ja kaaluga 14g ning milles beezikat värvi aine. ( t lk. 3-8). Samuti on vaieldamatult leidnud tõendamist, et süüdistatava Andrei Dolmatov´i suvilast aadressil Xxx, Harjumaa 08.03.2011 teostatud läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära köögipõranda alt asuvast keldrist 12 minigripp kilekotti, milles oli 349,89 grammi narkootilist ainet fentanüüli sisaldavat pulbrit, milles puhast fentanüüli oli 14,69 grammi. Antud asjaolu on tõendamist leidnud läbiotsimisprotokolliga, millest nähtub, et aadressil Xxx suvilast leiti köögipõranda alt asuvast keldrist valget värvi karp mõõtmetega ca 35 x 22 x 19 cm. Karbi avamisel leiti üks suurem minigrip tüüpi kilekott, milles oli omakorda järgmised esemed: keskmise suurusega minigrip tüüpi kilekott, mille peale kirjutatud punase värviga 30x25 , milles omakorda 11 minigrip tüüpi väikest kilekotikest mõõtmetega ca 9x6 cm. Kõigis kotikestes beežikat värvi aine. Üks väike minigrip tüüpi kilekotike mõõtmetega ca 9x6 cm, kotikese peal musta värvi märge 20, kotikeses beežikat värvi aine (tlk. 10-14). Läbiotsimisprotokollist nähtub, et lisaks eelnevale leiti ja võeti ära Maardus, Linaski tn 11 asuvast suvilast elutoas aknalaua all olevas kapis - elektroonilised kaalud SOEHNLE, tagakaanel on nr S13105VL6061314; elektroonilised kaalud Velleman tagakaanel on nr VTBAL9 koos karbiga; köögis pliidi peal kilekott kirjega SALE NOW ON, mille sees on 3 tk minigripp kilekotti mille peal punase markeriga on kirjutatud 30 x 25; 1 minigripp kilekott ilma kirjeta; suur minigripp kilekott, mille sees on 2 fooliumpaberit ( t lk. 20-24). 08.03.2011 Andrei Dolmatov´i suvilas aadressil: xxx, läbiotsimise käigus ära võetud esemeid on vaadeldud ka asitõendite vaatlusprotokolliga. Vaadeldud on valget värvi karpi mõõtmetega ca 35 x 22 x 19 cm. Karbis üks suurem minigrip tüüpi kilekott, milles on järgmised esemed: keskmise suurusega minigrip tüüpi kilekott, mille ülaservas punast värvi märge 30x25, selles keskmise suurusega minigrip tüüpi kilekotis omakorda 11 minigrip tüüpi väikest kilekotikest mõõtmetega ca 9x6 cm. Kõigis kotikestes beežikat värvi aine. 11-st kilekotikesest kaaluti digitaalse kaaluga üks vabalt valitud kilekotike koos selles oleva ainega - aine kaaluks koos pakendiga on 30 grammi. Üks väike minigrip tüüpi kilekotike mõõtmetega ca 9x6 cm, kotikese peal musta värvi märge 20, kotikeses beežikat värvi aine. Kilekotikest koos selles oleva ainega kaaluti digitaalse kaaluga - aine kaaluks koos pakendiga on 22 grammi. Kõigis kaheteistkümnes kilekotikeses oleva aine kogukaal koos pakenditega on 356 grammi. (tlk.2529). 08.03.2011 Andrei Dolmatov'i kahtlustatavana kinnipidamise protokolli vormistamise käigus ära võetud esemeid on samuti vaadeldud asitõendite vaatlusprotokolliga. Vaadeldud on sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 15x24,5 cm, kilekoti peal musta värvi märge ,,100". Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm, kilekoti peal musta värvi märge „10". Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm. Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm. Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 9,8x16 cm, kilekoti peal musta värvi märge ,,100". Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm. Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm. Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm. Sulgurribaga minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 6x9 cm ( tlk. 30-32). Samuti vaadeldi 16.03.2011 Andrei Dolmatov'i suvilas aadressil: Maardu, Linaski tn 11, läbiotsimise käigus ära võetud esemeid asitõendite vaatlusprotokolliga. Vaadeldud on elektroonilised kaalud SOEHNLE mõõtmetega ca 15x21 cm. Kaalu korpus on hõbeda värvi metallist. Kaalu tagakaan on musta värvi plastmassist. Korpusel on järgmised märked: SOEHNLE Max 5000g x lg Max 91b 15 oz x 0.05 oz. Tagakaanel on nr S13105 VL

1. Elektroonilised kaalud Velleman mõõtmetega ca 6,5xl2cm koos karbi ja musta värvi nahkmaterjalist taskuga. Kaalu korpus on musta värvi 4 plastmassist. Korpuse ülaosa on plastmassist peegeldava pinnaga plaat kahte värvi valge ja musta, mille peal on kaks ringi sinist värvi. Ringi keskel on sinist värvi rist. Tagakaanel on nr VTBAL
2. Valget värvi kilekott mõõtmetega ca 31x36cm. Kilekoti ülaosas on punast värvi ristkülik valge värvi kirjega „"SALE NOW ON. Kilekoti alaosas on mustast värvi kirje „La SENZA lingerie www.lasenza.co.uk".4 minigrip tüüpi kilekotti: minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 15x27,5cm. Minigrip tüüpi kilekoti sulgurriba on läbipaistavast plastikust. Minigrip tüüpi kilekott mõõtmetega ca 30x42,5cm. Minigrip tüüpi kilekoti sulgurriba on läbipaistavast plastikust. Fooliumpaber. Üks kiletükk mõõtmetega ca 6,8x15cm. Kiletüki keskel on ümmargune auk ( tlk. 33-38). Et süüdistatava Andrei Dolmatov ´ilt kinnipidamise käigus leitud minigrip kilekotid ja temale kuuluvast suvilast aadressil Xxx, Harjumaa 08.03.2011 teostatud läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud 12 minigripp kilekotti sisaldasid narkootilisi aineid on tuvastatud narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 11E-AN0205, mille eksperdiarvamuse kohaselt ekspertiisiks esitatud neljas minigrip kilekotis (mis on koos pakitud suuremasse minigrip kilekotti märkega ,,100") olev beež pulber massiga kokku 99,82 g sisaldab 4,0% fentanüüli, pulbris on 3,99 g fentanüüli (pakend ADKP1); neljas minigrip kilekotis (mis on koos pakitud suuremasse minigrip kilekotti märkega ,,100") olev beež pulber massiga kokku 99,78 g sisaldab 4,3% fentanüüli, pulbris on 4,29 g fentanüüli (pakend ADKP1); minigrip kilekotis (mis on minigrip kilekotis märkega „10") olev beež pulber massiga 10,00 g sisaldab 4,3% fentanüüli, pulbris on 0,43 g fentanüüli (pakend ADKP2); 11s minigrip kilekotis (mis on koos pakitud suuremasse minigrip kilekotti) olev beež pulber massiga kokku 329,8 g sisaldab 4,2% fentanüüli, pulbris on 13,85 g fentanüüli (pakend AD1); minigrip kilekotis märkega „20" olev beež pulber massiga 20,09 g sisaldab 4,2% fentanüüli, pulbris on 0,84 g fentanüüli (pakend AD1). (tlk. 41-42). Samuti on tõsikindlalt tõendamist leidnud, et leitud ja äravõetud narkootilisi aineid sisaldavaid esemeid on käidelnud süüdistatav Andrei Dolmatov ning tal on puutumus leitud ja äravõetud narkootiliste ainetega ja seda eksperdi arvamusega DNA ekspertiisiaktis nr 11EGE0277, millest nähtub, et Andrei Dolmatov,i kinnipidamise käigus ära võetud esemed, pakend ADKP
3. Minigrip kilekotilt nr 1, millel oli märge ,,100", võetud proovist (proov A111240) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav naispäritolu peamine DNA profiil, mis ei ole kokkulangev ühegi Riiklikus DNA registris eelnevalt talletatud DNA profiiliga. Saadud tulemuste alusel ei saa välistada Andrei Dolmatov'ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Minigrip kilekotilt nr 9, mis oli minigrip kilekotis nr 6, võetud proovist (proov Al 11248) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Andrei Dolmatov'i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. Andrei Dolmatov'i võrdlusproovist saadud DNA profiili esinemissagedus on 1,5 x 10-12 . Teiste sõnadega tähendab see, et nimetatud DNA profiil esineb eestlaste populatsioonis statistiliselt ühel inimesel 6,8 x 1011 inimese kohta. Andrei Dolmatov'i suvila (Maardu, Linaski 11) läbiotsimise käigus leitud esemed, pakend AD
4. Minigrip kilekotilt nr 17, mis oli minigrip kilekotis nr 13, võetud proovist (proov Al 11260) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Andrei Dolmatov´i võrdlusproovist määratletud DNA profiiliga. (tlk. 48-57). Ka on süüdistatava Andrei Dolmatov enda ristküsitlusel antud ütlustega tõendatud narkootilise aine käitlemine. Nii kinnitas süüdistatav, et tunnistab end süüdi selles, et tema käitles narkootilist ainet, s.t. hoidis ja vedas narkootilisi aineid, kuid ei teinud seda suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tunnistab, et 08.03.2011.a. läks suvilasse eesmärgiga narkootiline aine teise kohta paigutada. Tema oli roolis kui politsei kinni pidas ja taskust leiti 5 narkootikume. Narkootikumid võttis suvilas olevast karbist, mis oli põranda all keldris. Võttis umbes 200 grammi narkootikume kaasa, teab kogust kuna pakendil oli kirjas. Suurel pakil oli kirjas palju on väikestes pakkides, tema kirjutas need sinna. Kaalu teadis kirjutada, kuna suvilas kaalus ainet. Pakendile pani numbrid kirja tema. Tema ei tea kas kogus oli eelnevalt kaalutud, anti temale mingi kogus. Enda jaoks pani kirja palju pakk kaalub, kontrolli mõttes. Tema ise ei pakendanud ainet, tühjad minigrip kilekotid olid lihtsalt suvilas, need vedelesid suvilas. Tema leppis Alekseiga kokku, et temale antakse hoidmiseks narkootikumid ja hiljem helistatakse temale ja tema viib aine kuhugi. Aine omandas november, detsembri lõpp. Nõustus narkootikume hoidma kuna on kaks last, töötas mitteametlikult ja raha ei jätkunud. Pakuti selle eest temale 200 eurot. Mingit eesmärgi temal narkootiliste ainetega ei olnud, lihtsalt pidi hoidma ja viima teise kohta. Riigikohus oma lahendis (3-1-1-8-10 p. 8) on märkinud, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. Ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel ei saa alati piirduda üksnes kontrollitavate ütluste kõrvutamisega teiste kriminaalasjas leiduvate tõenditega. Oluline on muu hulgas ka hinnata ütlustes väljendatud asjaolude "elulist usutavust" ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus (Vt RKKKo nr 3-1-1-74-05, p 15; 3-1-1-61-08). Süüdistatava Andrei Dolmatov ütlused, et tema narkootilisi aineid omandanud ei ole ja aine ei kuulunud temale, vaid lihtsalt hoidis ainet ja ühel korral vedas ainet kuni tema kinnipidamiseni, ei ole usutav. Kohus ei pea eluliselt kuigivõrd usutavaks süüdistatava versiooni arvestades narkootilise aine kogust, et sellises koguses ainet lihtsalt antakse kellegi hoiule ja „unustatakse“ aine hoiule mitmeteks kuudeks. Süüdistatava selgitus, et aine temale ei kuulunud, kuid kaalus aine ära, et hiljem ei tekiks segadust, puudub igasugune loogika. Nii on süüdistatav andnud selgitusi, et aine saamisel ainet ei kaalutud, kuid ei mõelnud sel hetkel sellele, vaid hiljem otsustas kontrollida, et ei oleks temale pretensioone. Samas on süüdistatav andnud ütlusi, et markeriga kirjutatud arv 30x25 on paki suurus ning see oli juba kirjas pakil, tema seda arvu ei kirjutanud. Aine temale mittekuulumise korral poleks olnud süüdistataval põhjust aine kaalumiseks ja seda enam mitme kuu möödumisel väidetavalt peale aine saamist ja kogu koguse kaalu mitteteadmist. Nii kinnitas süüdistatav ristküsitlusel, et kaalus ainet alles 08.03.2011.a. vahetult enne osa aine äraviimist. Isegi aine kaalumisel vältimaks väidetavalt hiljem tekkida võivat segadust, puudunuks süüdistataval vajadus kaaluda kõike minigrip kilkotte, s.t. nii suurt kotti kui ka väikseid kotte eraldi ja märgistada need vastavate numbritega ( t lk.6-8). Samuti puudunuks vajadus märgistada suvilasse jäetud üks kott numbriga 20 ja teised minigrip kotid jätta üldse kaalumata ja märgistamata. Vastupidi kinnitab antud fakt kohtule süüdistatava tahtlust ja tegevust pakendites oleva aine jaotamise ja kaalumisega, milles narkootiline aine. Kohus leiab, et Andrei Dolmatov on andnud kohtule ennast õigustavaid ütlusi, eesmärgiga vähendada süüd ja kergendada sellega karistust. Kohus tuvastas kohtuistungil ristküsitlusel, et süüdistatav Andrei Dolmatov on andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtulikul uurimisel. Kohus avaldas läbiotsimisprotokolli ( t lk.10-14) ning läbiotsimisprotokollist nähtuvalt on Andrei Dolmatov selgitanud, et narkootiline aine kuulub temale, tegemist on heroiiniga. 11-s kilekotikeses peaks olema igas ühes 30 grammi ainet ja ühes kilekotis 20 grammi ainet. Tegemist on sama ainega, mis temalt võeti ära ( t lk.11). Asitõendite vaatlusprotokollis nähtub, et 11-st märgistamata kilekotikesest kaaluti digitaalse kaaluga üks vabalt valitud kilekotike koos selles oleva ainega – aine kaaluks koos pakendiga on 30 grammi, märge 20 kotikese kaal koos ainega on 22 grammi ( t lk.25, 29 foto nr 5, 6), seega vaatlusprotokoll kinnitab läbiotsimisprotokollis Aleksei Dolmatovi poolt märgitut ning näitab ilmekalt süüdistatava teadlikkust pakendite täpse kaalu ja arvu osas. Kohtuistungil väitis süüdistatav, et aine ei 6 kuulunud temale, tema ei tundnud isegi huvi, mis pulber see on. Tema arvas, et on amfetamiin või heroiin, tegemist ei ole ju pesupulbriga. Lisaks märgib kohus, et süüdistatav Andrei Dolmatov on andnud kohtumenetluses selliseid ütlusi, mis on omavahel vastuolus. Esiteks väitis süüdistatav ristküsitlusel, et tema ei tea kes andis temale korralduse aine teise kohta panna, inimene helistas, Aleksei nimeline. Tutvus Alekseiga siis kui lepiti kokku, et temale antakse hoidmiseks narkootikumid. Hiljem kaitsjale väitis süüdistatav, et Aleksei on tuttav, kellega said kokku ammu. Tuttavaks sai Alekseiga ühe tuttava kaudu. Ettepanek, mis oli seotud narkootikumidega Aleksei poolt tuli siis kui kurtis raske elu üle novembris, detsembris
5. Samuti andis süüdistatav ütlusi, et korraldus oli võtta kogus ainet ja panna kohta, mis ei ole suvilast kaugel, et Aleksei tuleb järgi. Kaitsjale väitis süüdistatav, et koht kuhu narkootikumid viia valis Aleksei koos temaga, seega süüdistatava enda vastuoluliste ütluse kohaselt võib kohus teha järelduse, et tegemist oli lausa eelnevalt hoolikalt planeeritud tegevusega aine hilisemal üleandmisel. Ka on ristküsitlusel väitnud süüdistatav kaitsjale, et tema konkreetne ülesanne, milles leppis kokku Alekseiga oli, et paneb aine hoiule enda juurde, Aleksei helistab ja tema paneb kas terve osa või mingi osa sinna kohta posti juurde. Hiljem väitis süüdistatav aga kaitsjale sama fakti kohta, et tema ei teadnud, et ainet oli vaja anda ära osade kaupa, see oli ootamatu. Lisaks eeltoodule on süüdistatava ütlused vastuolus osas, mis puudutab narkootilise aine pakendeid. Nii on süüdistatav väitnud kaitsjale, et aine oli pakendis ja tema pani minigrip kotid lihtsalt ühte pakendisse. Kohtule andis süüdistatav ütlusi, et suvilas olid kaks suurt kilekotti, mille sisse oli pakitud kaup, s.t. milles narkootikumid tulid. Tema avas paki kui võttis välja osa, mille pidi ära viima. Tema kaalus, et oleks 200 grammi, kuna pidi ära viima 200 grammi, et hiljem ei tekiks segadust. Samas on ebaloogiline ja vastuoluline süüdistatava enda käitumine, s.t. miks oli süüdistataval vaja võtta kaasa rohkem kui 200 grammi narkootilist ainet, kuna tema kinnipidamisel leiti ja võeti ära rohkem kui 200 grammi narkootikume ( t lk.3-8). Seda enam kui väidetavalt süüdistatava enda sõnade kohaselt narkootiline aine temale ei kulunud ja tema narkootilise ainega toimuva üle ei otsustanud. Prokurörile väitis süüdistatav, et aine oli suures kotis, kott oli läbipaistev. Kilekott on tõendite juures. Samas andis ütlusi süüdistatav, et tema võttis narkoaine suurest kilekotist välja ja viskas koti ahju, seal oli kaks suurt kotti. Narkoaine pani karbi sisse. Läbiotsimisprotokollist nähtuvalt leiti köögis pliidi pealt, mitte ahjust kilekott kirjega SALE NOW ON, mille sees on 3 tk minigripp kilekotti mille peal punase markeriga on kirjutatud 30 x 25; 1 minigripp kilekott ilma kirjeta; suur minigripp kilekott, mille sees on 2 fooliumpaberit ( t lk. 20-24). Lisaks leiti eelneval läbiotsimisel valget värvi karp, mille avamisel leiti üks suurem minigrip tüüpi kilekott, milles oli omakorda järgmised esemed: keskmise suurusega minigrip tüüpi kilekott, mille peale kirjutatud punase värviga 30x25 ( t lk.10-14). Seega süüdistatava ütlused kilekottide arvu ja paiknemise ning tema tegevuses osas suvilas on vastuolulised ja ümberlükatud teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Kohus ei pea süüdistatava Andrei Dolmatov kaitseversiooni usaldusväärseks, kuna tema enda ütlused on valdavas osas vastuolulised. Andrei Dolmatov ütlused, mille kohaselt tegutses tema narkootikume hoides ja neid peidikusse viies teise isiku, s.o. Aleksei korraldusel, on kohtu arvates paljasõnaline, ei haaku teiste kriminaalsjas kogutud tõenditega ning on välja mõeldud ilmselgelt esmärgiga vähendada enda osaluse astet. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, ( nt ostus nr 3-1-1-104-05), et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsed süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkda kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Süüdistatav Andrei Dolmatov ei ole esitanud ühtegi tõendit ega loonud 7 ka menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida tema väidete õigsust. Seetõttu ei loe kohus usaldusväärseks Andrei Dolmatov versiooni sellest, et tema tegutses ainult kellegi korraldusel ja tema roll oli tühine, mis seisnes narkootilise aine hoidmise ja hiljem teatud kohta toimetamises. Süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslik käitlemine (valmistamine, omandamine, valdamine, edasiandmine, vahendamine, vedu või muul viisil ebaseaduslik käitlemine). Seega piisab süüteokoosseisu täitmiseks ühe selles kirjeldatud osateo toimepanemisest. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab vaadeldav süüteokoosseis tahtlust kõigi selle objektiivsete tunnuste suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta käitleb narkootilist või psühhotroopset ainet ning siinjuures ei oma tähtsust teo toimepanemise eesmärk. Lähtudes ülatooduga on vaieldamatult tõendamist leidnud, et süüdistatav Andrei Dolmatov käitles (omandas, valdas ja vedas) narkootilist ainet aadressil Xxx suvilas, mida osaliselt kandis endaga kaasas kuni 08.03.2011.a., mil ta Tallinnas, Xxx kahtlustatavana kuriteos kinni peeti. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 sätestab, et suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Andrei Dolmatov ´i kinnipidamise ja lisaks läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära 209,6 grammi ja 349,89 grammi, kokku 559,59 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit (puhtal kujul 8,71 grammi ja 14,69 grammi kokku 23,4 grammi fentanüüli). Kasutatud kirjanduses esitatud andmetel on fentanüüli tavaline narkojoovet tekitav annus intravenoosselt süstituna 0,05-0,2 mg. Seega piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 0,5-2 mg fentanüülist ehk 0,0005-0,002 grammi fentanüüli (Olaf H.Drummer, The Forensic Pharmacology og Drugs of Abuse. Great Britain, 2001). Süüdistatava Andrei Dolmatov ´i kinnipidamise ja läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud ainete kogusest (23,4 grammi) piisab mitmekümne tuhande kordselt ( 11 700 ) kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks, s.o. antud fentanüüli kogusest piisaks 117 000 inimesele narkojoobe tekitamiseks. Lähtudes eeltoodust on täidetud

§ 184

süüteokoosseisu objektiivsed tunnused Kohus leiab, et süüdistatav Andrei Dolmatov on pannud toime temale inkrimineeritava kuriteo otsese tahtlusega ning seega on süüteokoosseisu subjektiivsed tunnused täidetud. Kohus leiab, et Andrei Dolmatov teadis, et ta käitles narkootilisi aineid ning seda suures koguses. Kohus leiab, et olenemata selles, millisel viisil sattusid narkootikumid Andrei Dolmatov kätte– kas süüdistatav ostsid need, said edasimüümiseks, on tema vaidlusaluse narkoaine omandanud. Omandamine on võimalik erineval viisil. Riigikohus on oma otsuses 3-1-1-28-98 selgitanud, et: omastamise all mõeldakse isiku valduses olnud võõra vallasasja kuritegelikku enda kasuks pööramist. Omandamise mõiste on laiem ning hõlmab lisaks eelnevale ka tegevust, mis on suunatud omanikuks saamisele, olenemata sellest, kas asja omandamine on seaduse järgi lubatud või mitte. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu et omandamine võib toimuda üksnes ostmise, vahetamise või pantimise teel. Ka ringkonnakohtu kohtuotsuses on märgitud, et omandamine võib toimuda ka muul viisil. Leiu omandamise tuvastamiseks on vaja selgitada, kas leidja käitumises ilmnevad teod, mis näitavad tema omastamistahet (leitud 8 asjaga tehingute teostamine, selle ümbertegemine). Kui leitud on esemed, mis on tsiviilkäibest kõrvaldatud või mille omamiseks on vaja eriluba, mis leidjal puudub, võib ka sellise eseme pikaajaline enesele pidamine (peitmine), ilma et täidetaks AÕS § 98 lg-s 1 ettenähtud teatamiskohustust, näidata omandamistahet. Kohus leiab, et eeltoodud tuvastatud tehiolude pinnalt on põhjendatud alus järelduseks, et Andrei Dolmatov omandas temalt leitud narkootilise aine. Osa narkootilisest ainest vedas Andrei Dolmatov endaga kaasas kuni kinnipidamiseni. Arvestades Andrei Dolmatov´ilt leitud narkootilise ainete kogust ja selle pakendamist erinevatesse minigripi kotikestesse, on tema tegevuses tuvastatav narkootilise aine edasiandmise eesmärk ja seda suure varalise kasu saamise eesmärgil. Otsustamaks, kas käesoleval juhul on süüdistatava Andrei Dolmatov tegevuses tuvastatav kaks narkootilise aine käitlemise viisi, s.o. omandamine ja valdamine või on tegemist teoühtsusega, märgib kohus järgmist. Hinnates, kas tegemist on õiguslikult ühe või mitme erineva teoga, tuleb esmajoones tähelepanu pöörata selle teo objektiivsele avaldumisele. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väljendatuna tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohus on seisukohal, et Andrei Dolmatov omandas ja valdas narkootilist ainet selle edasiandmise eesmärgil, arvestades aine kogust. Objektiivse kõrvaltvaataja jaoks tähendab kirjeldatud käitumine sisuliselt järgmist: Andrei Dolmatov omandas suures koguses narkootilist ainet, milline kogus moodustab kokku 117 000 doosi narkootilise joobe tekitamiseks, mis ilmselgelt viitab aine omandamisel juba edasiandmise eesmärgi olemasolu, hoidsid neid aineid pakendatuna minigrip kotikestes ja seda jätkuvalt edasiandmise eesmärgiga. Narkootilise aine omandamise ja aine osalise edasi toimetamise vahele arvestades süüdistatava Andrei Dolmatov enda ütlusi, et aine oli omandatud 2010.a. november, detsember, siis jäi märgatav ajavahemik, mis lahutab neid käitlemisviise ajaliselt ja loogiliselt ka ruumiliselt. Kohus leiab, et teoühtsuse aspektist lähtudes on tegemist erinevate tegudega, mis seisnesid narkootilise aine omandamise ja ka valdamises edasiandmise eesmärgil. Riigikohus on oma otsuses nr.3-1-1-4-04 selgitanud, millal kvalifitseeritakse

§ 184loetletud käitlemisviise ühe teona, millal erinevate tegudena.

Riigikohtu seisukohast saavad omandamine ja valdamine olla kvalifitseeritud erinevate tegudena, kui isiku käitumise subjektiivne külg ulatub kaugemale pelgalt narkootilise aine omandamisest, olles kantud teistest, kaugeleulatuvamatest eesmärkidest. Käesolevas kriminaalasjas tuvastatud kuriteo tehiolud annavad põhjendatud aluse järelduseks, et Andrei Dolmatov tahtlus oli suunatud narkootilise aine omandamisele ja valdamisele eraldi, s.t. et Andrei Dolmatov pani temale süüksarvatud tegevusega õiguslikus mõttes toime mitu tegu, s.o. suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamise. Üheks võimalikuks koosseisuteoks on

§-s 184 toodud näidisloetelu kohaselt ka vedamine. Vedu tähendab narkootilise või psühhotroopse aine edasitoimetamist transpordivahendiga. Keelatud aine valdamine transpordivahendis ilma edasitoimetamise eesmärgita ei ole samastatav veoga. Märkida tuleb, et edasitoimetamise eesmärk ei ole vedamise puhul subjektiivse koosseisu tunnus, vaid iseloomustab kõnealust tegu. See tähendab, et vedamine kui tegevus on sihipärane käitumine, st see peab olema suunatud narkootilise või psühhotroopse aine edasitoimetamisele. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tõsikindlat tuvastamist, et Andrei Dolmatov´il oli narkootilise aine edasitoimetamise eesmärk, seega antud juhul saab rääkida vedamisest. Andrei Dolmatov pani temale lisaks eelmärgitud tegevusega, s.o. suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamisega õiguslikus mõttes toime ka suures koguses narkootilise aine veo. 9 Riigikohus oma lahendis 3-1-1-18-08 on märkinud, et

§ 184

lg 21 p-s 1 sätestatud varalise kasu saamise eesmärk kujutab endast subjektiivset koosseisutunnust, mis iseloomustab toimepanija teadvuse tasandil tema käitumise sihte. Varalise kasu saamise eesmärk näitab subjektiivse koosseisutunnusena kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes. Koosseisutüüpide aspektist kujutab

§ 184

lg 21 p-s 1 ette nähtud kvalifitseeritud koosseis endast n.n mittekongruentset süüteokoosseisu, kus toimepanijal subjektiivselt esinev eesmärk ulatub objektiivsetest koosseisutunnustest kaugemale. Seega ei lange kõnealuse süüteokoosseisu puhul objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kokku, vaid subjektiivsest küljest tuleb täiendavalt tuvastada varalise kasu saamise eesmärk, millele koosseisu objektiivses küljes aga vaste puudub. Ühtlasi järeldub sellest, et kui

§ 184

lg 21 p-s 1 kirjeldatud koosseisu muude objektiivsete tunnuste suhtes piisab toimepanijal

§ 15

lg-st 1 tulenevalt kaudsest tahtlusest, siis varalise kasu saamise eesmärgi puhul on nõutav

§ 16lg-s 2 sätestatud kavatsetus.

Vaadeldava süüteokoosseisu puhul puudub vajadus tuvastada objektiivselt müügile või muu varalise kasu saamisele suunatud tegevus. Piisab kui süüdistatava puhul on kohtulikul arutamisel subjektiivsest küljest kindlaks tehtud varalise kasu saamise suhtes kavatsetus. Antud seisukohta jagab Riigikohus ka oma viimases lahendis 3-1-1-38-11. Kohus, võttes aluseks ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-38-11 sedastatu, leiab, et kaaludes süüdlase vastutust

§ 184

lg 21 p 1 järgi, saab arvesse võtta ka narkootilise aine edasiandmist ettevalmistava käitumise eripära näiteks narkootilise aine valmistamiseks, pakendamiseks või edasiandmiseks vajalike esemete või lähteainete soetamist, kuid ka vahetut narkootilise aine müügile suunatud tegevust. EUROPOLI 2010. aasta andmete alusel narkootiliste ainete keskmiste jae-ja hulgimüügi hindade kohta Eestis on narkootilise aine fentanüüli jae-ja hulgimüügi hind 2011 aastal on järgmine: jaekaubanduses (tänavakaubanduses) on fentanüüli ühe

§ 184

lg 21 p 1 järgi kuriteo toimepanemine Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad ning Andrei Dolmatov tuleb süüdi mõista

§ 184lg 21 p 1 järgi.

Prokurör palus kohaldada Andrei Dolmatov suhtes

§ 832

lg 1 ja

§ 84

alusel laiendatud konfiskeerimist asendamist 421 933,82 krooni suuruses summas, s.o. summas 26 966,49 eurot. Kaitsja vaidles prokuröri taotlusele vastu ja leidis, et konfiskeerimise asendamine on põhimõtteliselt lubatav, kuid tuleb arvestada, et tegemist on nii süüdistatava kui ka tunnistaja KSrahaga. Tunnistajana puudub Kristiina Suursaar´el õigus esitada raha päritolu kohta tõendeid, selleks, et kohaldada laiendatud konfiskeerimise asendamist tunnistaja kontodele kantud raha osas, oleks tulnud isik kaasata kolmanda isikuna. Tulenevalt

§ 832

lg-st 1 konfiskeerib kohus isiku kuriteos süüdimõistmisel ja tema karistamisel üle kolmeaastase või eluaegse vangistusega seaduses sätestatud juhtudel osa või kogu kuriteo toimepanija vara, kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale ja kui kuriteo olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme 11 erinevuse või muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena. Konfiskeerimist ei kohaldata varale, mille suhtes isik tõendab, et see on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Seega võib

§ 832

sätete alusel laiendatud konfiskeerimist kohaldades aluseks võtta isiku kuritegeliku eluviisi, kuid

§ 831

kohaldamiseks peab kohus tõendama konfiskeeritava vara pärinemist konkreetsest kuriteost. Erinevalt

§-s 831 sätestatust, kus konkreetse vara seotust konkreetse kuriteoga peab tõendama süüdistaja, on

§-s 832 tõendamiskoormis pööratud ja süüdistataval endal tuleb tõendada oma vara legaalset päritolu.

§ 832

lg 1 kohaldamine põhineb asjaolude kindlakstegemisel, millele tuginedes on alust eeldada, et isik sai vara kuriteo toimepanemise tulemusena. See tähendab, et isiku legaalse sissetuleku ja elatustaseme võrdluse tulemusena peab kohus olema jõudnud veendumusele, et süüdlasele kuuluv vara pärineb eeldatavalt varasematest kuritegudest. Kui summad on ära tarvitatud, on kohus õigustatult kohaldama

§-s 84 sätestatud konfiskeerimise asendamist. Antud seisukohta toetab ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-4-11. Esmalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas kohtulikul uurimisel avaldatud ja uuritud tõend, s.o. õiend kriminaalasjas nr 11221000021 on lubatav tõend ( t lk.162-168 koos lisadega -173). Kaitsja seisukoht oli kirjalike tõendite avaldamisel, et prokuröri poolt palutud avaldamisele kuuluvad tõendid on lubatavad tõendid ning ei olnud vaidlust selle tõendina kasutamise kohta, kuigi hiljem vaidluste korras märkis kaitsja, et õiend ei ole tõend kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt. Kohus leiab, et õiend kriminaalasjas nr 11221000021 on lubatav tõend. KrMS § 63 lg 1 sätestab, et tõend on ka muu dokument. Õiendis sisalduv teave põhineb MTA andmetel, s.o. isiku tulude kohta, Maanteeameti (ARK andmebaaside) päringute väljavõtetel, Äriregistri väljavõtetel, Kinnistusraamatu väljavõtetel ja pankade poolt väljastatud järelpärimise vastusest, millised dokumendid kohus ka avaldas eraldi ( t lk.181-192; 193-255). Seega võimaldab õiendis märgitud teavet lugeda tuvastatuks eelpool märgitud dokumentidega ning on võimalik tuvastada millest lähtuvalt on tõend kujunenud. Õiendist kriminaalasjas nr 11221000021 ( t lk.162-168 koos lisadega -173) võib teha järelduse, et sularaha summas 421 933,82 krooni suuruses summas, s.o. summas 26 966,49 eurot on kuritegelikku päritolu ja käsitletav kriminaaltuluna. Antud summa koosneb nii süüdistatava Andrei Dolmatov kui ka tema elukaaslase Kristina Suursaar pangakontodele kantud sularaha sissemaksetest. Sularaha, mille päritolu on teadmata, sissemakseid Andrei Dolmatov kui ka tema elukaaslase Kristina Suursaar kontodele on tehtud summas kokku 421 933,82 krooni suuruses summas, s.o. summas 26 966,49 eurot. Kriminaalasjas ei ole Andrei Dolmatov andnud veenvaid ja usutavaid selgitusi või esitanud tõendeid, et tema pangakontol olev sularaha summas 46 245,22 krooni ehk 2955, 61 eurot on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Süüdistatav Andrei Dolmatov andis ütlusi, et peale töötuks jäämist oli arvel tööbörsil ja hiljem tegeles juhutöödega. Tunnistaja KS kinnitas süüdistatava ütlusi, et Andrei Dolmatov töötas Soomes ning peale töötuks jäämist tegi juhutöid ventilatsiooni ja santehnika alal. Teab, et süüdistatav käis tööl, kuid firma nime ei mäleta. Süüdistatav Andrei Dolmatov pole tõendanud tema pangakontole tehtud raha sissemaksete legaalset päritolu. Tõendite uurimise tulemina asub kohus seisukohale, et süüdistatav ei suutnud veenvalt selgitada ega esitada tõendeid selle kohta, et tema pangakontol olev sularaha summas 46 245,22 krooni ehk 2955, 61 eurot oleksid omandatud seaduslikult. Tunnistaja Suursaar ütlused kinnitavad, vaid seda, et süüdistatav tegeles juhutöödega, kuid tunnistaja 12 ütlus ei tõenda seda, et sularaha näol oleks tegemist legaalse sissetulekuga ja pärineks konkreetselt juhutöödest. Kohus leiab, et süüdistatava sellised ütlused ei tõenda, et tema kontole kantud kokku summa 46 245,22 krooni ehk 2955, 61 eurot oli ausa tööga teenitud. Kohus leiab, et antud juhul kuriteo olemus ning fakt, et äravõetud narkootiline aine kogus ületab suure koguse piiri korduvalt ja temal legaalse sissetuleku puudumine annab aluse eeldada, et kontodele kantud sularaha summas 46 245,22 krooni ehk 2955, 61 eurot on saadud mitte legaalsel teel, vastupidist pole Andrei Dolmatov tõendanud. Kohus arvestab Andrei Dolmatov elatustaseme erinevusi tema kasutuses olnud ametlikest vahenditest (ametlik sissetulek). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Andrei Dolmatov kontole pandud sularaha kokku summas 46 245,22 krooni ehk 2955, 61 eurot tuleks konfiskeerida

§ 832

lg 1 tulenevalt, kuivõrd kõnealuseid summad on äratarvitatud, tuleb sularaha summas 46 245,22 krooni ehk 2955, 61 eurot konfiskeerida

§ 84alusel.

Kohus nõustub kaitsjaga osas, et tunnistaja KS kontodel oleva sularaha summas 375688,60 krooni osas ei ole võimalik kohaldada laiendatud konfiskeerimise asendamist, kuna kohtule esitatud ja uuritud tõenditest ei nähtu, et sularaha sissemakseid oleks teostatud tunnistaja kontole süüdistatava Andrei Dolmatov poolt. Samuti nõustub kohus kaitsjaga, et soovides kohaldada laiendatud konfiskeerimise asendamist tunnistajale kuuluvate pangakontole kantud sularaha osas, tulnuks isik kaasata kolmanda isikuna, kuna tunnistajal puudub menetluslik õigus esitada tõendeid ja taotlusi temale kuuluva sularaha osas. Vastavalt toimepandule tuleb Andrei Dolmatov ´it karistada. Karistuse mõistmisel Andrei Dolmatov ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel tuvastas kohus karistust kergendava asjaoluna süü osalise kahetsuse, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Andrei Dolmatov on varem kriminaalkorras karistatud milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks. Andrei Dolmatov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Andrei Dolmatov ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Andrei Dolmatov ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Andrei Dolmatov suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada

§ 74sätteid s.t.

ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Kohus osundab, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale 13 kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-121-05 p.5). Riigikohus on oma lahendis (3-1-1-99-06 p 21) märkinud, et lühivangistuse määramine võib kõne alla tulla siis, kui kohus pärast seda, kui on kirja pannud veenvad põhjendused isiku tingimuslikult karistusest vabastamiseks, leiab siiski, et katseaja toime võiks sellele konkreetsele isikule mõjuda oluliselt distsiplineerivamalt, kui ta on vahetult kogenud, mida kujutab endast ja milliste tegelike vabadusepiirangutega on vangistus seotud. Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Andrei Dolmatov suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest

§ 184

lg 21 sanktsioon vangistus kuuest kuni kahekümneaastani või eluaegne vangistus, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine. Lisaks vajab märkimist asjaolu, et karistusseadustiku süstemaatilise tõlgendamise pinnalt tuleb karistusest tingimuslikult vabastamisel lähtuda põhimõttest, et tingimuslikult vabastatu katseaeg peab olema mõistetud vangistusest pikem. Sellisest põhimõttest lähtuvalt, arvestades

§ 74

lg-s 3 sätestatut, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks.

§ 56mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest.

Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis (nr 3-1-1-12-06) märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses (nr 3-1-1-99-06) on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Antud kvalifikatsiooni, s.o.

§ 184

puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Andrei Dolmatov käitles narkootilist ainet koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära

§ 184

mõttes mitmekümne tuhande kordselt (antud kogusest oleks piisanud kokku 117 000 inimesele narkojoobe tekitamiseks). Andrei Dolmatov näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Andrei Dolmatov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades just süü suurust. Sanktsiooni alammääras mõistetud karistus ei omaks ilmselgelt Andrei Dolmatov suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Andrei Dolmatov perekonna ja kahe alaealise lapse olemasolu, ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Lisaks tuleb märkida, et perekond ja alaealised lapsed oli süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud Andrei Dolmatov ´il kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Pole õigustatud Andrei Dolmatov ootus, et kuriteo toimepanemisega, s.h. arvestades süü suurust võib kaasneda leebe karistusõiguslik kohtlemine. Kohus arvestades kõike eeltoodut leiab, et Andrei Dolmatov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse sanktsioonis ettenähtud keskmise määra lähedalt. KrMS § 175 lg 1 p 3, 5 ja 9 kohaselt on menetluskulu ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui 14 menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et Andrei Dolmatov ´il esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et Andrei Dolmatov ´ilt tuleb menetluskulud seadusele tuginedes välja mõista. Nimetatud seisukohale on asunud ka Tallinna Ringkonnakohus oma lahendites 1-10-3472; 1-10-16328; 1-10-15032. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 423 sätteid, s.t. pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. On ilmselge, et vanglatingimustes täitedokumendi vabatahtlik täitmine on raskendatud kuna süüdimõistetu töötamine ei ole garanteeritud. Välja mõista menetluskulud s.o. sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 695,05 eurot riigituludesse, kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise kulud summas 32, 36 eurot riigituludesse ja menetluskulu, s.o. narkootilise aine ekspertiisi ekspertiisiakt nr 11E-AN0205 maksumus 420 eurot riigituludesse, DNA ekspertiisi ekspertiisiakt nr 11E-GE0277 maksumus 2 622 eurot riigituludesse. Ekspertiisiakt nr 11ESS0051 (sõrmejäljeekspertiis ) maksumusega 663 eurot, ekspertiisiakt nr 11E-SS0059 (sõrmejäljeekspertiis) maksumusega 663 eurot ja ekspertiisiakt nr 11E-GE0316 (DNA ekspertiis) maksumusega 2394 eurot jätab kohus riigi kanda, kuivõrd antud ekspertiisid ei oma tähtsust Andrei Dolmatov süü tuvastamisel. Samuti peab kohus vajalikus

§ 832

lg 1 ja

§ 84

alusel kohaldada laiendatud konfiskeerimise asendamist 46 245,22 krooni ehk 2955, 61 eurot, kuna kohtul on alust eeldada, arvestades kuriteo olemust, et Andrei Dolmatov on saanud raha kuriteo toimepanemise tulemusena, arvestades, et tal puudub legaalne sissetulek. Ka ei ole Andrei Dolmatov usutavalt tõendanud kohtule, et nimetatud rahalised vahendid on omandatud õiguspäraselt saadud vahendite arvel. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 15