Obsah (5)

§ 199§ 184§ 74§ 75§ 78

1-11-14409 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07. veebruar 2012 Tallinn Kriminaalasja number 1-11-14409 (11237600214) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi s

§ 199

lg 2 p 4 järgi Lühimenetlus Prokurör Marika Kreutzberg Süüdistatav Anna Karpova ik: 48504220309, kodakondsuseta, keskharidus, töökoht: töötu, pensionär, elukoht: XXX, tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 30.11.2011 Varasem karistatus: Harju Maakohtu 28.09.2006 otsusega

§ 184

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 aastat 3 kuud, § 74 lg 2 alusel 6 kuud vangistust, § 74 lg 1, 3 alusel vangistus 2 aastat 9 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat, Harju Maakohtu 14.05.2008 määrusega pööratud täitmisele, karistus kantud, vabanes 09.02.2011. Kaitsja Korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest Advokaat Gennadi Kull RESOLUTSIOON 1. Anna Karpova süüdi tunnistada

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja mõista temale karistuseks tähtajaline vangistus 8 (kaheksa) kuud. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes karistuseks tähtajalise vangistuse 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva. 3.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jätta Anna Karpova´le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline vangistus 5 (viis) kuud ja 10 (kümme) päeva Anna Karpova suhtes kohaldamata, jättes 1 selle täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et Anna Karpova temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab

§ 75

lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742) 4.

§ 75

lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada Anna Karpovat järgima katseajal kontrollnõudeid: • elada alalises elukohas: XXX, • ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel Tallinna Vangla Harju Kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, • alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks, • saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 5.

§ 78

p 1 alusel arvestada määratud 1 aasta ja 6 kuulise katseaja kulgemist kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 07.02.

2. Anna Karpova suhtes kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada.
3. Anna Karpova´lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4; 180 lg 1 alusel määratud kaitsjale makstud tasu 108 (ükssada kaheksa) eurot ja 18 (kaheksateist) euro senti, mis tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel 6 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 18 (kaheksateist) euro ja 3 (kolm) eurosendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Anna Karpova, 1-11-14409, kaitsjatasu“.
4. Anna Karpova´lt välja mõista KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2, 180 lg 1 alusel sundraha 435 (nelisada kolmkümmend viis) eurot, mis tuleb 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuistes võrdsetes osades 43 (nelikümmend kolm) euro ja 50 (viiskümmend) euro sendi kaupa kuus tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „Anna Karpova, 1-1114409, sundraha“.
5. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
6. TJ´e esitatud tsiviilhagi 1260 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista Anna Karpova´lt TJ´e kasuks 1260 (üks tuhat kakssada kuuskümmend) eurot, milline summa tuleb tasuda TJ arvelduskontole nr XXXXXXXXX Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: Anna Karpovat süüdistatakse selles, et tema, varem varguse toimepannud isikuna, 25.05.2011 ajavahemikul kella 10.00 – 16.00 viibides Maardus, XXX asuvas korteris varastas TJ’ele 2 kuuluva rubiiniga sõrmuse väärtusega 200 eurot, valge kiviga sõrmuse väärtusega 80 eurot, kokku TJ’ele kuuluvaid esemeid väärtusega 280 eurot. Samuti tema, varem vargusi toimepannud isikuna, 20.08.2011 ajavahemikul kella 18.00 – 20.00 viibides Maardus, XXX asuvas korteris varastas TJ’ele kuuluvad kuldkõrvarõngad väärtusega 80 eurot, kullast keti väärtusega 80 eurot, 4 kuldketti väärtusega 60 eurot tükk, koguväärtusega 240 eurot, kullast laulatussõrmuse väärtusega 60 eurot, kullast sodiaagimärgi Lõvi väärtusega 80 eurot, kullast sodiaagimärgi Kaljukits väärtusega 60 eurot, kullast medaljoni väärtusega 200 eurot, kullast risti väärtusega 60 eurot, 5000 Vene rubla, mille väärtus on 120 eurot, kokku TJ’ele kuuluvaid esemeid väärtusega 980 eurot. Sel moel Anna Karpova isikuna, kes on toime pannud varguse, võttes ära võõrad vallasasjad nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil, pani toime

§ 199lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtuistungil süüdistatav Anna Karpova seletas, et süüdistus on talle arusaadav ja ta tunnistas end temale inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi. Nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Kaitsja asus seisukohale, et süüdistatava käitumisele antud karistusõiguslik hinnang on põhjendatud ning süüdistatava poolt süütegude toimepanemine kriminaalasjas kogutud tõenditega tõendatud. Kannatanu selgitas, et süüdistatav ei ole senini tekitatud varalist kahju hüvitanud, jääb esitatud tsiviilhagi juurde ja palub selle väljamõistmist süüdistatavalt. Kohus kontrollis kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid: • 30.08.2011 ja 28.11.2011 koostatud kannatanu TJ’e ülekuulamisprotokolli kohaselt tutvus ta Anna Karpovaga 23.05.2011 ja kutsus ta endale külla. 25.05.2011 ajavahemikul 10.00 kuni 1600 kannatanu korterist aadressil XXX, Maardu varastati: kuldsõrmus rubiiniga maksumusega 200 eurot, väikese kiviga sõrmus maksumusega 80 eurot. Järgmine kord tuli kannatanule külla Anna Karpov 20.08.

1. Anna Karpova oli vahepeal elutoas üksi ning palus telefoni helistamiseks. 20.08.2011 ajavahemikus 18.00 kuni 20-00 kannatanu korterist aadressil XXX, Maardu varastati: kõrvarõngad roosa kiviga maksumusega 80 eurot, kuldkett maksumusega 80 eurot, 4 väiksemat kuldketti üldmaksumusega 240 eurot, meeste abielusõrmus maksumusega 60 eurot, sodiaagimärgid „lõvi" maksumusega 80 eurot ja „kaljukits“ maksumusega 60 eurot, kuldne medaljon maksumusega 200 eurot, kullast rist maksumusega 60 eurot ja sularaha 5000 rubla - 120 eurot. Kokku summas 1260 eurot. Vargused avastas kannatanu abikaasa koju tulles, esimesel korral jättis kannatanu oma abikaasa kaebuse kadunud esemete kohta tähelepanuta. Peale teist korda avastas kannatanu, et Anna Karpova oli numbri kannatanu telefonist kustutanud. Kannatanu võttis kõnede väljavõtte ning püüdis Anna Karpovaga ühendust saada. Anna Karpova lubas kokkusaamisele tulla 23.08, kuid ei ilmunud kohale ja peale seda kannatanul temaga ühendust saada ei õnnestunud. Kannatanu soovib esitada tsiviilhagi summas 1260 eurot. (t/l 3 – 7, 22) • 28.11.2011 koostatud LA ülekuulamisprotokolli kohaselt esimene vargus nende korterist aadressil XXX, Maardu, toimus siis, kui LA oli Venemaal. Kannatanu jõudis tagasi 27.05.2011 ja avastas, et kadunud on kuldehted, mis lebasid suures toas sektsioonkapi riiulil. Varastati naiste sõrmus suure rubiiniga, maksumusega varguse hetkeks 200 eurot, väike sõrmus valge kiviga, maksumusega 80 eurot. Nende ehete kõrval seisis ehtelaegas, milles olid kuldehted, kuid tookord jäid need alles, varastati aga vaid need, mis lebasid lahtiselt riiulil. Kannatanu hakkas mehelt uurima, kuhu ehted kadusid. Tookord ta mees üles ei tunnistanud, et tal oli külas neiu olnud. Teine vargus oli siis, kui kannatanu oli suvilas, ajavahemikul 18.08-22.08.
2. Suvilast naasmise järel avastas, et ehtekarbist on varastatud peale kuldehete ka sularaha. Ehted olid varastatud ehtekarbist, sellelt samalt riiulilt, kust esimesel korral ehted varastati. Sel korral varastati: kuldkõrvarõngad roosa kiviga, maksumusega 80 eurot, viis kullast kaelaketti (üks kett 3 oli jämedam, maksumus 80 eurot, 4 tk aga ühesuguse kaaluga ja tavaliste ketilülidega, igaüks maksumusega 60 eurot, kokku summas 240 eurot), meeste laulatussõrmus, graveeringuta, maksumusega 60 eurot, sodiaagimärk Lõvi, maksumusega 80 eurot, sodiaagimärk Kaljukits, maksumusega 60 eurot, ristkülikukujuline kuldmedaljon, ühele poole oli kirjutatud TJ ja veregrupp, teisele poole aga „Love You". Medaljoni kaal oli ligi 5 grammi ja maksumus 200 eurot ja veel oli varastatud katoliku (usu) kuldrist, maksumusega 60 eurot. Raha, summas 5000 rubla, oli varastatud suures toas seisva kummuti keskmisest sahtlist. Samast toast varastati ka ehted. Varastati ainult üks rahatäht 5000 rubla, mis moodustab Eesti panga kursi järgi 120 eurot, aga 2500 rubla, mis lebasid koos selle 5000-rublalisega, olid alles jäetud. Kokku varastati summas 1260 eurot. Kannatanu hakkas mehelt uurima, kes oli tema juures olnud ja ta tunnistas, et mõlemal korral, mais ja augustis, oli tal külas olnud neiu, kelle lahkumise järel need asjad, millest oli juttu eespool, kadusid. Kuna avalduses nimetatud asjad kuuluvad nende perele, siis huve selles kriminaalasjas hakkab esindama tema abikaasa, TJ. (t/l 19 – 21) • 28.11.2011 koostatud Anna Karpova poolt kahtlustatavana antud ütlused, milles ta tunnistab end kuriteo toimepanemises süüdi ning selgitab, et aprillis või maikuus, tutvusid Maardus T . T kutsus Anna endale külla, korterisse kahtlustuses nimetatud aadressil. Ta ütles, et tema naine on ära sõitnud. Läksid tema juurde koju, jõid alkoholi ja suurest toast, sektsioonkapi riiulilt, varastas Anna kaks kuldsõrmust. T ei näinud, kuidas ta need ehted võttis. Ta ei mäleta, mille pantis Maardus (aadressil) Avar tänav, mille aga Tallinnas varguse päeval. Umbes 20.08.2011 kutsus T teda taas enda poole koju, jõid koos temaga. T naine oli suvilas. Ja kui T ei näinud, varastas ta ehtelaekast, samalt sekstioonkapilt, kõik kahtlustatuses nimetatud asjad. Ta ei mäleta, kus raha oli. Osa asju, millised täpselt, ta ei mäleta, andis ta samal päeval Maardus pandimajja, osa aga pandimajja Tallinnas. Ta pantis kõik oma nimele, vist järgmisel päeval pärast vargust. Ta ei mäleta, kui palju varastatud asjade müügist raha sai. Raha kulutas tühjatähja peale. Kohustub hüvitama materiaalse kahju. Kahetseb tehtut. (t/l 31 – 33) • 02.12.2011 koostatud tunnistaja AV ülekuulamisprotokolli kohaselt on ta Maardu linnas aadressil Nurga 3 asuva firma OÜ Lanaks Baltic pandimaja töötaja. 23.08.2011 nende pandimajja andis Anna Karpova ik 48504220309 pandile kullast kaelaketi, mis kaalus 5,60 g, koostati leping nr
3. Vabatahtlikult andis tunnistaja välja politsei kätte lepingu nr 908 koopia. Anna Karpova müüs kulla neile ja ei tahtnud seda pantida, samuti ta kinnitas seda, kirjutades lepingusse: „Välja ostma ei hakka". Kulda alles ei ole. (t/l 35 – 39) • Koopia OÜ Lanaks Baltic lepingust nr 908, millest nähtub, et Anna Karpova on 23.08.2011 müünud pandimajale kulda 5,60 gr 109 euro eest. (t/l 40) • 02.12.2011 koostatud tunnistaja OA ülekuulamisprotokollist nähtub, et ta on Maardu linnas aadressil Avar 8 asuva firma OÜ Melanion pandimaja töötaja. 25.05.2011 nende pandimajja andis Anna Karpova ik 48504220309 pandile kuldsõrmuse, mis kaalus 1,60 g, koostati leping nr
4. 24.08.2011 andis Anna Karpova ik 48504220309 pandile kuldripatsi, mis kaalus 3,31 g, koostati leping nr
5. Kuld on maha müüdud, sest kõik tähtajad on möödas. (t/l 41 – 45) • Koopia OÜ Melanion lepingutest nr 644, 120, millest nähtub, et Anna Karpova on pantinud kuldehteid OÜ Melanion pandimajja järgmiselt: 25.05.2011 kuldsõrmuse 1,60g 24 euro eest ja 24.08.2011 kuloni ilma proovita 3,31 g 55 euro eest. (t/l 46 – 47) • 2 Luutar OÜ ostumüügilepingut, millest nähtub, et Anna Karpova on müünud Luutar OÜ pandimajja: 23.08.2011 ostu-müügilepinguga nr G-642 sõrmuse 1,6 gr 34,4 euro eest ja 21.08.2011 ostu-müügilepinguga nr G-37 2 katkist ketti 1,64 gr 35 euro eest. (t/l 49 – 50) • Koopia Harju Maakohtu 28.09.2006 otsusest, millega Anna Karpovale mõisteti

§ 184

lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi vangistus 3 aastat 3 kuud, sellest 6 kuud reaalselt, vangistus 2 aastat 9 kuud jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga 2 aastat. (t/l 51 – 52) • Teatisest kahtlustatava päevasissetuleku ja elatustaseme kohta nähtub, et kahtlustatava keskmiseks päevasissetulekuks 2010 oli 2,13 eurot. (t/l 55) Kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, sealhulgas kohtueelsel menetlusel süüdistatava Anna Karpova süüd tunnistavaid ütlusi, kannatanu TJ’e ütlusi, tunnistajate LA, AV ja OA 4 ütlusi, koopiat OÜ Lanaks Baltic lepingust nr 908, Luutar OÜ ostumüügilepinguid, OÜ Melanion lepinguid, Harju Maakohtu 28.09.2006 otsuse väljatrükki, asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud kogu esitatud süüdistuse mahus. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava Anna Karpova käitumine kvalifitseeritud

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli süüdistatav temale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise ajal isikuks, keda oli varem karistatud varguse toimepanemise eest Harju Maakohtu 28.09.2006 otsusega ning ärakantud karistus ei olnud uue kuriteo toimepanemise ajaks kustunud. Seega oli Anna Karpova

§ 199lg 2 p 4 märgitud isikuks.

Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt 25.05.2011 ajavahemikul kella 10.00st kuni 16.00ni ja 20.08.2011 ajavahemikul kella 18.00st kuni 20.00ni viibis Anna Karpova Maardus, XXXasuvas korteris, kus mõlemal korral varastas TJ’ele kuulunud ehteid ja viimasel korral ka sularaha. Seega pani süüdistatav toime kaks järjestikust vargust, mistõttu on tegemist varguste korduva toimepanemisega nii juriidilise kui ka faktilise korduvuse mõttes. Kuivõrd süüdistatav müüs varastatud esemed ning kulutas varastatu müügist saadud raha omal äranägemisel, siis on tegemist võõraste vallasasjade äravõtmisega nende vallasasjade ebaseadusliku omastamise eesmärgil, milline eesmärk ka täideti. Seega on süüdistatava käitumine kohtueelsel menetlusel õigesti kvalifitseeritud võõra vallasasja äravõtmisena, selle vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toimepannud varguse so

§ 199lg 2 p 4 ettenähtud kuriteona.

Kohtueelsel menetlusel on TJ esitanud tsiviilhagi 1260 euro nõudes, milline sisaldab endas varastatud esemete väärtust. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasja materjalidega on tõendatud, et kannatanule kuuluvad esemed varastas Anna Karpova, kes seda on ka ise tunnistanud. Kohus leiab, et varaline kahju kannatanule on tekitatud õigusvastaselt ning süüdistatava tahtliku ja süülise käitumisega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele täies ulatuses ning süüdistatavalt kannatanu kasuks väljamõistmisele. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Seega käesoleval juhul saab rääkida varalise kahju tekitamisest. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine täies ulatuses otseselt seotud süüdistatava Anna Karpova poolt kavatsetult toime pandud vargusega. Kriminaalasjas kontrollitud tõenditega on kohtu arvates tuvastatud, et süüdistatava süülise käitumise tulemusena on tekitatud varaline kahju 1260 eurot. Kohus asub seisukohale, et varaline kahju on tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tulemusena, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes ning VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kuivõrd kriminaalasja kohtuliku uurimisega on täies ulatuses tõendatud süüdistatava süü kahju tekkimises, siis tuleb kohaldada VÕS § 1043 sätteid ning varaline kahju tuleb hüvitada kahju kannatanud isikule süüliselt kahju tekitanud isikule kuuluvate varaliste vahendite arvelt, st varaline kahju tuleb täies ulatuses välja mõista Anna Karpova´lt TJ´e kasuks. Karistuse mõistmisel arvestab kohus süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, süüdistatava isikut ning karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist. Süüdistatavale inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni 5 aastat. Kriminaaltoimikust nähtuvalt on süüdistatava sissetulekuks pension ning muud sissetulekud puuduvad. Samas on teda karistatud korduvalt väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata. Seega lasuvad süüdistataval ka rahalised kohustused. Seetõttu arvestades süüdistatava majanduslikku olukorda ja kuriteolaadi leiab kohus, et süüdistatava suhtes rahalise karistuse kohaldamine on välistatud, kuivõrd süüdistataval puuduvad vahendid selle tasumiseks, mistõttu tuleb süüdistatava suhtes kohaldada isiku vabadust piiravat karistust. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on süüdistatavat karistatud kriminaalkorras varem 1 kord ning süüdistatav vabanes viimase karistuse kandmiselt 5 2011 veebruaris. Sellele järgnevalt on ta toime pannud temale käesolevas kriminaalmenetluses inkrimineeritud kaks vargust ja terve rea väärtegusid. Samas puuduvad andmed selle kohta, et süüdistatav oleks kuritegude toimepanemist jätkanud. Kohus leiab, et kuigi varasem vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine tulemusi ei andnud ja süüdistatavale mõistetud karistus pöörati täitmisele, leiab kohus, et aasta möödudes viimase karistuse ärakandmisest on ta olnud suuteline senist elukorraldust ümber hindama ning kohus leiab, et süüdistatavale mõistetava karistuse võib jätta süüdistatava suhtes kohaldamata, allutades süüdistatava käitumiskontrollile. Mis puudutab mõistetava karistuse määra, leiab kohus, et arvestades tekitatud varalise kahju suurust ning seda, et süüdistatav pani toime kaks varavastast kuritegu, mis ka lõpule viidi, leiab kohus, et süüdistatavale ei saa karistust mõista ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedasena ja karistus tuleb mõista rangem. Samas ei ole kohtu arvates süüdistatava süü nii suur, et see tingiks karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras ning kohus peab võimalikuks karistuse mõista oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Märt Toming kohtunik 6