1-11-2938/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. november 2011.a Tallinn Kriminaalasja number 1-11- 2938 Kohtukoosseis Eesistuja Malle Preimer, liikmed Ivi Kesküla ja Urmas Reinola Kohtuistungi sekretär Kea Lemming Kohtuistungi toimumise aeg ja koht
2. november 2011.a, avalik kohtuistung, Tallinn Kriminaalasi Kalvi Altmetsa süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 15.07.2011.a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava K. Altmetsa kaitsja adv Mart Sikut Prokurör Taavi Pern Süüdistatav Kalvi Altmets isikukood 36811234918, elukoht xxxxxx xxx x/x xxxxxxxxxxxx xxxxx xxxx xxxxxxxxxx, Eesti kodanik, töötab xx-s xxxxxxxxx ja OÜ-s xxxxx xxxxx, varem karistatud, kuid karistatus kustunud, tõkend – vahistamine alates 09.09.2010, 07.06.2011 vabastatud kautsjoni vastu. Kaitsja Adv Mart Sikut RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
3. juuli 2011.a otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 15.07.2011.a otsusega tunnistati Kalvi Altmets süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistati 4-aastase vangistusega. Eelvangistuses viibitud 8 kuud ja 28 päeva arvati karistusaja hulka ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 3 aasta 3 kuu ja 2 päeva pikkune vangistus. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga. Kalvi Altmets tunnistati süüdi selles, et ta omandas täpselt tuvastamata ajast kuni 09.09.2010 tuvastamata kohas ja isikult grupis tuvastamata isikutega edasiandmise eesmärgil suures koguses erinevaid narkootilisi aineid – mefedrooni, amfetamiini ja hašišit. Omandatud narkootilisi aineid hoidis K. Altmets grupis tuvastamata isikutega kuni kinnipidamiseni 09.09.2010 kell 21.14 Tallinnas Varese tn 30 ning andis korduvalt Tallinnas Varese tn 30 ja teistel tuvastamata aadressidel tuvastatud ja tuvastamata isikutele edasi. Nii andis ta 09.09.
4. a Tallinnas Varese tn 30 P Lele edasi kaks minigripp kilekotti kokku 2,30 grammi mefedroonhüdrokloriidi sisaldava pulbriga (puhtal kujul narkootilist ainet 0,51 grammi), mis P. L kinnipidamisel 09.09.
5. a, kell 15.30 temalt leiti ja ära võeti. Tallinnas Varese 30 09.09.
6. a teostatud läbiotsimisel leiti ja võeti ära kokku 1,37 grammi amfetamiini sisaldavat pulbrit (pulbris 0,19 g amfetamiini); kaheksa minigripp kilekotti kokku 6,26 grammi mefedroonhüdrokloriidi sisaldava pulbriga (pulbris 0,87 grammi mefedrooni) ja 5,14 grammi hašišit. APELLATSIOONI SISU K. Altmetsa kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsusega oma kaitsealuse õigeksmõistmist materiaalõiguse ebaõige kohaldamise ja kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu. Kaitsja on seisukohal, et kohtuotsuses puuduvad põhjendused, kohtuotsuse lugejale ei ole kohtuniku siseveendumuse kujunemine arusaadav. Samuti on kohtu järeldused oletuslikud, otsitud ega haaku faktiliste materjalidega. Kaitsja analüüsib kohtuotsust P L kui tunnistaja ütluste kajastamisel ja märgib, et see on lubamatu – ühelt poolt hindab kohus P. L ütlusi koosmõjus K. Altmetsa ütlustega, teisalt aga jätab P. L ütlused kui ebausaldusväärsed, tervikuna tõendite hulgast välja. Adekvaatne pole kohtuotsus ka osas, kus analüüsitakse ajavahemikku, mille vältel P. L eeldatavalt Varese 30 hoones viibis – 1 minut 13 sekundit. Kaitsja märgib, et see ajavahemik on tuletatud turvakaamera lindilt, mis ei ole dateeritud ajamõõtmisvahend. Seega ei saa väita, et P. L just 1 minut ja 13 sekundit hoones viibis. Teisalt pole usutav, et selle ajaga jõuab hoonesse siseneda, juua seal kohvi ja sealt ka lahkuda. Ka peab arvestama, et telefonis öeldud lause „kaks kohvi“ on pigem käibefraas kui reaalselt arvestatav soov kui reaalselt arvestatav soov juua just nimelt 2 tassi kohvi. Pabersalvrätilt võetud proovist on DNA ekspertiis tuvastanud, et P. Llt ja K. Altmetsalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis välistada ei saa. See tõend ei kinnita 2 K. Altmetsa puutumust pabersalvrätti ja isegi kui selline puutumus oleks tõendatud, on see seostatav asjaoluga, et K. Altmets oli tihedalt seostud Varese 30 baariruumiga. Kaitsja arvates ei ole millegagi tõendatud, et K. Altmets oleks narkootilisi aineid käidelnud ja neid Varese 30 ruumides grupis tundmatu isikuga hoidnud. Oletuslik on kohtu järeldus, et pealtkuulatud telefonikõnest tulenevalt ei andnud P. Lle soovi korral „kohvi“ mitte ainult K. Altmets vaid ka teised tundmatud isikud. Samuti on oletuslik kohtu järeldus, et kuna P. L pidi 09.09.2010 kohtuma K. Altmetsaga narkootikumi mefedrooni kättesaamiseks Varese 30, siis pidi Varese 30 ruume kasutatama muuhulgas ka narkootikumide hoidmiseks. Kuigi Varese 30 leiti läbiotsimise käigus narkootilisi aineid, ei ole tõendatud nende seos K. Altmetsaga. Tuvastatud on, et Varese 30 on paljude ruumidega endine hosteli maja, mida viimasel ajal rentis mootorrattaklubi Mercanaries MC ning mida külastasid pidevalt erinevad isikud. Oluline on ka märkida, et narkootilised ained leiti hoone erinevatest ruumidest, isegi lambi kupli seest, mis viitab asjaolule, et neid hoiti või peideti erinevate isikute poolt. Tunnistajad A. S ja M. T on tunnistanud, et tarbisid narkootilisi aineid ja seda klubi ruumides, kuid see on igaühe enda asi. Nende tunnistajate ütlustest saab järeldada, kuidas võisid erinevad narkootilised ained sinna sattuda. Asjas ei ole aga tuvastatud seoseid narkootikume omanud tundmatute isikute, leitud narkootilise aine ja K. Altmetsa vahel. Ainetu on järeldus, et kaudselt tõendab K. Altmetsa seotust narkootiliste ainetega see, et K. Altmetsa juurest leiti samasugune pabersalvrätiku pakk nagu Varese 30 hoonest ning P. L juurest leitud narkootiline aine oli pakitud just samasugusesse salvrätti. Pabersalvrätt on niivõrd levinud tarbevahend, mille omamist ka sarnase firmamärgi vms alusel ei saa pidada erakordseks. Nii K. Altmetsa kui M. Tse ütlustest nähtuvalt pakitakse mootorrattaga sõitmisel minigripp kilekottidesse dokumendid, telefonid, raha jms niiskust kartev materjal, mistõttu on arusaadav minigripp kilekottide olemasolu klubi ruumides. Kaitsjale jääb täiesti arusaamatuks kohtuniku siseveendumuse kujunemine kõnealuse narkootilise aine seostamisel K. Altmetsaga. Kaitsja märgib, et on piisavalt palju kahtlusi, mis kõik tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks. Tõendatud ei ole K. Altmetsa poolt narkootilise aine üleandmine P. Lle (väike kogus) ega ka narkootiliste ainete käitlemine grupis koos tuvastamata isikutega suures koguses. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatava kaitsja toetas apellatsiooni, taotles maakohtu otsuse tühistamist ja õigeksmõistva otsuse tegemist. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon selle tühistamiseks alust ei anna. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei ole. Kohtukolleegium osundab esmalt kohtupraktikas omaksvõetud tõendite hindamise põhinõudele, mille kohaselt olukorras, kus erinevad kohtud hindavad tõendeid nii erinevalt, et ühel juhul mõistetakse nende tõendite alusel kohtualune talle inkrimineeritud kuriteos süüdi ja 3 teisel juhul nende samade tõendite alusel õigeks (või vastupidi), lasub ringkonnakohtul kohustus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näidata ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viisid kohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-137-03; 3-1-1-16-04; 3-1-1-89-06). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohtu otsuses faktiliste asjaolude ümberhindamist tingivaid vigu. Vastupidi, kohtuotsusest tuleneb, et maakohus on kohtuistungil kontrollitud tõendeid analüüsinud, neid omavahel kaalunud ja usaldusväärsust hinnanud, oma järeldusi põhistanud ning kohtu siseveendumuse kujunemine on kohtuotsuse lugejale jälgitav. Maakohtu järeldused tuginevad tõendite hindamisele kogumis, nagu seda nõuab KrMS §-s 61 sätestatu. Siinjuures tuleb rõhutada sedagi, et kohtuotsuses toodud põhistustega mittenõustumine ei ole samastatav põhistuse puudumisega KrMS § 339 lg 1 p 7 mõttes. Motiivide puudumisena tuleb käsitleda olukorda, kus mõnes olulises küsimuses motiive üldse ei esitata, mitte aga seda, kui motiivid tunduvad menetlusosalisele ebapiisavatena (Riigikohtu otsused nr 3-1-1-1-03; 3-1-1-139-05). Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega pea nende kordamist KrMS §-st 342 lg 3 p 1 tulenevalt vajalikuks. Apellatsiooniga seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. Apellandi väide, nagu oleks maakohus olukorras, kus tunnistaja P. L ütlused kui vastuolulised on tõendite hulgast välja jäetud, samas neid aga siiski koosmõjus K. Altmetsa ütlustega lubamatult analüüsinud, on eksitav. Et otsustada tunnistaja kui tõendiallika usaldusväärust, tulebki tema ütlusi analüüsida. Maakohus ongi nii toiminud. Kuivõrd P. L andis kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütlustest erinevaid ütlusi ning ei suutnud ütluste muutmist mõistuspäraselt selgitada, jättis kohus tema ütlused tõendite kogumist välja. Lisaks sellele on maakohus P. L ütluste usaldusväärsust hinnanud ka teisest aspektist, nende sisust lähtudes ning leidnud, et ka ütluste vastuoluline sisu näitab, et tegemist on mitteusaldusväärse tõendiga. Tuues välja tunnistaja ütluste mitteusaldusväärseks tunnistamise kõik alused, ei ole maakohus tõendite hindamise põhimõtteid rikkunud. Mis puudutab ajavahemikku, mil P. L 09.09.2010.a Varese 30 hoones viibis, siis maakohus on selle tuvastanud nii turvakaamera salvestise kui varjatud jälgimise protokollis sisalduvaga (otsuse lk 11). Neist tõenditest ning lisaks asjaolust, et kohvi joodi Varese 30 II korruse baariruumis, märkis kohus põhjendatult, et väidetavaks 2 tassi kohvi joomiseks pidi P. Ll aega jääma üksnes mõned sekundid. Kohtukolleegiumi hinnangul on P. L väga lühiajaline viibimine 09.09.2010.a Varese 30 hoones vaieldamatult tuvastamist leidnud. DNA ekspertiis tuvastas P. Llt kinnipidamisel ära võetud pabersalvrätil DNA täisprofiili, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Eksperdi hinnangu kohaselt ei saa välistada P. Llt ja K. Altmetsalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles sega proovis. Mõiste „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“, tähendab, et selles segaprofiilis on esindatud kõik võrdlusisikul esinevad alleelid ja DNA geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles sega proovis ebatõenäoline /I kd tl 89-92/. Kaitsja leiab, et see ekspertiis ei kinnita K. Altmetsa puutumust narkootiliste ainetega. Kohtukolleegium märgib, et kaitsja käsitlus on ühekülgne, kuivõrd maakohus on K. Altmetsa puutumuse narkootiliste ainetega tuvastanud tõendite kogumile tuginedes. DNA eksperdiarvamus on üks väga mitmetest tõenditest, mis koosmõjus teiste tõenditega annavad tunnistust sellest, et K. Altmets narkootilisi aineid käitles, täpsemalt, 2,30 grammi mefedroonhüdrokloriidi sisalduvat pulbrit 09.09.2010.a P. Lle üle andis. 4 Kaitsja kritiseerib ka maakohtu järeldust, mis on tehtud ühesuguste pabersalvrättide leidmise kohta nii Varese 30 hoonest, P. L juurest kui ka K. Altmetsa juurest. Kohtukolleegium märgib, et tõepoolest see asjaolu eraldivõetuna ei lubaks teha vaieldamatut järeldust K. Altmetsa seostuse kohta narkootiliste ainetega. Käesolevas süüdistusasjas aga, kus on tegemist väga mitmete kaudsete tõenditega ning mida maakohus on põhjalikult koosmõjus analüüsinud, omandab salvrättide kokkulangevus tõendusliku tähenduse ning tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt kogumis tuleb asuda seisukohale, et käesoleva kriminaalasja kontekstis ei saanud ühesuguste salvrättide olemasolu olla juhuslik. Mis puudutab minigripp kilekotte ja apellandi väidet, nagu oleks asjas tuvastatud nende kasutamine dokumentide, telefonide, raha jms pakendamiseks mootorratturite poolt, siis tuvastatud on ning seda analüüsis ka maakohus, et läbiotsimisel leitud narkootilised ained kui ka ainete jäägid olid pakitud minigripp kilekottidesse 4x7,5 cm ning samade mõõtmetega kotte leiti Varese 30 hoonest sadu. Maakohus märkis põhjendatult, et selliste kilekottide kasutamine dokumentide jms pakendamiseks on välistatud. K. Altmetsa ja P. L telefonikõnede sisu on hinnanud maakohus vastavuses Riigikohtu praktikaga, arvestanud seejuures süüteo liiki ja vastava kuritegeliku käitumise kriminoloogilist eripära, seda, et narkokuritegude puhul on tegemist raskete peitkuritegudega, mistõttu püüavad nimetatud kuritegude toimepanijad oma tegevust igati varjata, sealhulgas ka omavahelistes telefonikõnedes. Kohus on kohtukolleegiumi hinnangul K. Altmetsa ja P. L telefonikõnede sisu hinnanud koosmõjus teiste kogutud tõenditega ning põhjendatult leidnud, et K. Altmets käitles Varese 30 hoiul olnud narkootilisi aineid grupis teiste, tuvastamata isikutega, kusjuures K. Altmetsa kõnede sisu viitab selgelt sellele, et K. Altmetsal oli narkootiliste ainete valdamise ja edasiandmise üle kontroll. Kohtukolleegium peab vajalikuks osundada, et Riigikohtu praktika kohaselt võib olla kuriteo toimepanemine tuvastatud tuginevalt kaudsetele tõenditele ning et tõendi usaldusväärsus ei sõltu sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga (näiteks Riigikohtu otsused 3-1-1-2109; 3-1-1-8-10; 3-1-1-10-11). Seejuures on Riigikohus rõhutanud, et kaudsete tõenditega tõendamisel omandab erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende kogumis, mis tähendab muuhulgas erinevatest tõenditest tulenevate andmete asetamist omavahelisse konteksti sidustatuna kuriteokoosseisu tunnustega. K. Altmetsa süüküsimuse lahendamisel on maakohus kohtukolleegiumi hinnangul seda nõuet täiel määral järginud. Mis puudutab apellandi väidet, et asjas on piisavalt kahtlusi, mis kõik tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada, siis kohtukolleegium märgib, et süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-15-10). Käesolevas süüdistusasjas ei ole kohtukolleegiumi hinnangul selliseid kahtlusi, mida peaks K. Altmetsa kasuks tõlgendama, tõusetunud. Maakohus on K. Altmetsa põhjendatult KarS § 184 lg 2 p 1 järgi süüdi tunnistanud. Eelnevast lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 15.07.2011.a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Malle Preimer Ivi Kesküla 5 Urmas Reinola