S § 121 järgi ning mõista talle karistuseks rahaline karistus 200 (kakssada) päevamäära s.o. 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel ei pöörata rahalist karistust täielikult täitmisele, kui Terko Jakobson ei pane 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
lg 1 alusel välja mõista Terko Jakobsonilt 515 (viissada viisteist) eurot ja 73 senti riigituludesse kriminaalmenetluse kulude katteks. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank AS, nr 221023778606 Swedbank AS-s või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 2800049874. Selgituseks märkida: „Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, otsuse number 1-11-11779 ja isiku nimi, kelle eest tasutakse“.
1 järgi kriminaalmenetluse kulude tasumine on võimalik täita vabatahtlikult 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korral saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Kohtuotsuse koopia toimetada
lõigete 3 ja 5 sätteid järgides Lõuna Ringkonnaprokuratuurile, Terko Jakobsonile ja kaitsjale, vandeadvokaat Anu Pärtelile. Edasikaebamise kord Süüdistatavatel on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. Kuriteo asjaolud ja kvalifikatsioon. Aprilli alguses 2011 tülitsesid ühises elukohas Tartu linnas XXX korteris Terko Jakobson ja T.E. . Tüli põhjuseks oli see, et T.E. tahtis võtta süüa aga Terko Jakobson ei lubanud, öeldes, et sa ei ela siin ja see pole sinu toit. Kui S.J. (sünd XXX ) läks seda tüli oma toast vaatama, siis isa (Terko Jakobson) käskis pojal tuppa tagasi mina. Natukese aja pärast läks S.J. kööki, et võtta suppi. Kui ta oli supi taldrikusse pannud, tahtis ta sellega minna T.E. i (venna) tuppa. Seda nägi aga Terko Jakobson (isa), kes tuli kiirkõnniga järele S.J. , ühe käega pojal kaelast kinni võttis ning ta tagasi tõmbas. Selle tõmbamise käigus kukkus supp taldrikust põrandale ja S.J. tundis füüsilist valu ning ütles “ai”. Kui T.E. tuli toa uksele vaatama, mis juhtus, siis, Terko Jakobson (kasuisa) hakkas temaga uuesti tülitsema. S.J. ütluste kohaselt ta selle juhtumi peale päris nutma ei hakanud, kuid tulid mõned pisarad. 14. aprillil 2011, kui S.J. koolist koju, Tartu linnas XXX asuvasse korterisse tuli, tekkis poja S.J. ja isa Terko Jakobsoni vahel sõnavahetus ja tüli, mille käigus võttis Terko Jakobson poja koolikotist ära mobiiltelefoni. S.J. ütluste kohaselt ta (S.J.) pomises midagi enda ette, mida Terko Jakobson ei kuulnud, kuid ilmselt arvas, et poeg ütles tema kohta midagi halvasti. Terko Jakobson tuli seejärel joostes poja juurde ning tõmbas teda ühe käega vasakust käest diivanite suunas ja lasi siis lahti, nii et S.J. kukkus diivanile. Selline käest tõmbamine oli S.J. jaoks füüsiliselt valus. Kui poeg oli kukkunud diivanile, siis Terko Jakobson kummardus tema kohale ning vibutas poja nina juures rusikat ja ütles, et temale ei vaielda vastu ning et ema (Ü.E. ) sõna ei tohi kuulata. Peale seda käskis Terko Jakobson pojal oma tuppa minna. Terko Jakobsoni süüdistatakse selles, et tema - aprillis 2011.a eeluurimise käigus tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, tema ja S.J. ühises elukohas Tartu linnas XXX korteris, võttis ühe käega kinni oma alaealise poja S.J. (sünd XXX ) kaelast ja tõmbas kannatanut tagasi. Eelpoolnimetatud tegevustega põhjustas Terko Jakobson S.J. füüsilist valu. - 14.04.2011 eeluurimise käigus tuvastamata kellajal, tema ja S.J. ühises elukohas Tartu linnas XXX korteris tekkinud tüli käigus, tõmbas ühe käega alaealist S.J. vasakust käest diivani suunas ning lasi lahti, nii et kannatanu kukkus diivanile. Eelpoolnimetatud tegevustega põhjustas Terko Jakobson S.J. füüsilist valu. Sellega pani Terko Jakobson toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o. valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise. Prokuröri ettepanek karistuse liigi ja määra kohta - - 2 Prokurör taotleb kohtult tunnistada Terko Jakobson süüdi KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja karistada teda rahalise karistusega 200 (kahesaja) päevamäära ulatuses. Kuna Terko Jakobsoni rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutamise aluseks olev 2010.a keskmise päevasissetuleku suurus on 0 eurot, on KarS § 44 lg 2 alusel päevamäära suuruseks miinimumpäevamäära suurus 3 eurot 20 senti ja rahaliseks karistuseks määrata 640 eurot. KarS § 73 järgi määrata, et tingimisi jäetakse rahaline karistus Terko Jakobson suhtes kohaldamata ja mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Terko Jakobson ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatavatele mõistetava karistuse motiivid. Karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 järgi kohus võib kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 järgi rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdimõistetu elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. Miinimumpäevamäära suurus on 3,20 eurot. Karistuse mõistmisel arvestab kohus KarS § 56 järgi vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. KarS § 121 süüteokoosseisuga kaitstav õigushüve on inimese tervis, kehaline ja vaimne heaolu. Kohus ei tuvastanud KarS §-s 58 ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid ning KarS § 57 lg 1 ettenähtud karistust kergendavaid asjaolusid. Karistusregistri andmetel on Terko Jakobson varem kriminaalkorras karistamata. Väärteomenetluses on teda karistatud korduvalt erinevate seaduste rikkumisega kaasnenud süütegudes. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu ei ole rahalise karistuse kandmine võimalik. Maksu- ja Tolliameti andmetest lähtudes on Terko Jakobsoni keskmise päevasissetulek suurus 0 eurot. Seega võtab kohus rahalise karistuse mõistmisel aluseks keskmise päevasissetuleku KarS § 44 lg 2 järgi, s.ö. 3,20 eurot. Prokuröri taotletud rahaline karistus põhineb seaduslikul alusel ja kohus nõustub karistuse määraga, mis arvestab KarS § 56 sätestatud karistamise aluseid. Teo asjaolusid arvestades on varem kriminaalkorras karistamata isikut võimalik karistusest tingimisi vabastada KarS § 73 alusel. Kriminaalasjas ei ole tsiviilhagi.. Asitõendid puuduvad. Kriminaalmenetluse kulud ja nende hüvitamine. - - 3
1 p. 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha on
1 p. 2 järgi 417,03 eurot.
lg 1 p 4 alusel kohtueelses menetluses kaitsjale makstud tasu 95,87 eurot.
5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud on 0,45 eurot.
Menetluskulude summa on 515,73 eurot. Kohus paneb kriminaalmenetluse kulud süüdimõistetava kanda
lg 1 alusel.
1 järgi kohtuotsust kriminaalmenetluse kulude tasumisel on võimalik täita vabatahtlikult 1 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajal kohtuotsusega mõistetud kriminaalmenetluse kulude tasumata jätmise korra saadetakse kohtuotsus täitmisele kohtutäiturile. Kohtuotsuse täitmisega kohtutäituri kaudu kaasnevad täitemenetluse kulud. Ene Muts Kohtunik - - 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.